[von Wu]

[RassK]

[von Wu]

Maandamata FTP olevat hullem kui UTP. Aga eks ma katsetan UTP-ga ja vajadusel harukarbi kohta foolium + isoleer peale.

[HDvurle]

[Markos]

Tõmba lihtsalt see juhe ära ja ära tee mitte midagi, pole vajadust.

[napoleon]

Kirjas nagu on, et saab muuhulgas ka UPS-na kasutada, aga kas sellist elukat reaalselt on mõistlik UPS-na kasutada või sureb aku kiirelt ära kui pidevalt toide peal on?
https://www.klick.ee/akujaam-anker-a1723-solix-c300x-portable

[kakuke]

Siin on ehk elektrit paremini jagavad inimesed. Vahetan kodus ahju välja, mis kurioosumina suri ära peale elektrikatkestust. Vaatasin, et kunagi käinud elektrik oli teinud ühendused köögikapi all nii, et sinna veetud 3F juhtme faasidele oli ühendanud kahe faasi külge pliidi ning siis ühe neist faasidest ka ahju. Kolmas faas oli tühjaks jäetud.

Kas sellel on mingi sisuline põhjus ka, miks nii parem? Ma oma talupoja mõistusega oleks ahju ikka pannud kolmanda faasi alla, siis nad koos töötades koormaks ühtlasemalt. Või sõltub see kõik sellest, mis selle kolmanda faasi all ülejäänud majas jooksvalt töös? Kuna varsti uus ahi kohal, siis olen valiku ees.

[Markos]

[jägaja]

Teadmata, mis mujal elamises samal ajal tarbib, elektriboiler, veekeedukann, mikrolaineahi, pesumasinad jne. siis on keeruline hinnata, mida samaaegselt kasutades faaside vahele jagatakse.
Üldistavalt saab öelda, et mõni kord aastas huugab kogu köögitehnika samaaegselt ja see paneb elektrivõrgu tasakaalustusele korraliku koormuse.

Ma natuke kahtlen tasakaalustuse osas. Kui puhtalt köögitehnika järgi võtta, siis pannaksegi pliidiplaat kahe faasi ja neutraali külge (kui pliidiplaat on ikka mitme faasi jagamise võimalusega), ning ahi kolmanda faasi ja neutraali külge. Pigem oleks pllidiplaadi ja ahju kolme faasi vahele ära jaganud.

[kakuke]

Ülejäänud elamisest peamine tarbija on õhk-vesi soojuspump sooja ning vee tegemiseks, mis elab enda 3f ühenduse otsas. Muu on tavapärane olme nagu külmik, telekas, nipet-näpet vidinaid veel ning laelambid.

[jägaja]

Siis pole küll selgitust anda, miks ahi eraldi faasi peale pole pandud.

[napoleon]

Kas keegi teab, mis Mustamäel õhku lendas? Kell 9:58 läks elekter ära. Prognoosisid et kell 12 on tagasi. Nüüd uus prognoos kell 13. Katkestuste kaarti vaadates paistab olema miski suurem jama kui mingi pisike kohalik alajaam.

[somnambuul]

Internet paistab ju töötavat.

https://www.delfi.ee/artikkel/120392860/luhikese-aja-jooksul-toimus-mustamael-kaks-elektririket-tuhanded-majapidamised-on-vooluta
https://www.postimees.ee/8293140/mustamael-jaid-tuhanded-kodud-elektrita

[Wusses]

Ehk saan abi elektri mootori ühendamisel.

Kaanel skeemi pole, elektri mootori uus. Manuali järgi ühendamisel ei tee midagi.
Tegemist on 1 faasi ja 3faasi toega mootoriga.

Õpetus:


Kuidas ühendasin:


Tulemus - ei mingit häält, mitte midagi. Kondekas töötab (proovisin näpuga), pinge jõuab ilusti.

Küsimus, kas ma peaksin silla viskama teisele poole tegelikult ja ühendama vastupidi, kallis mootor ja ei soovi maha põletada midagi.

Mõõtmised:
U1 ja W1 57 oomi
W2 ja v1 19 oomi
Teised otsas omavahel ei andud midagi.


Mul jooksis juhe täiesti kokku. Ma tunnen klassikalist 3 faasilist mootorit. Siin ma ei suuda visuaalselt aru saada kuidas mähised jooksevad.

[Scott]

Tundub olema kahe mähise ja nelja otsaga mootor ühefaasilise võrgu jaoks. Ühendus ka nagu skeem näitab.

Näpuga konde töökorda kuidagi kontrollida ei saa. Pane korraks teine konde olemaasolevale paralleelselt peale.

[Wusses]

[Scott]

Pane 100 - 200 W hõõglamp toitega jadamisi, saad julgemalt proovida. Kui valesti, hakkab lamp põlema. Muidugi kui on pisike mootor, mitte kilovatine.

Võib ka mutrid lahti keerata ja asjad pealt ära võtta, siis saab kõik otsad ära mõõta üksteise suhtes. Paremal ülal tundub ikka miski hõbedane seib veel olema, mis konde alt mootorisse läheb.

See pole variant, et mootor ongi kutu? Mootoris termokaitse?

https://www.upload.ee/image/573152/Image0001.jpg Elfafoorumist pilt erinevate ühendusviisidest.

[Jerry]

3f mootoril ikka 3 mähist. Pildil jääb selgusetuks, et kus U2 mähise teine ots on?

[jägaja]

Scott, sinu viidatud "skeemid" ei kehti antud ühendusviisi kohta

Siin on tegu puhtal kujul ühefaasilise mootoriga.
Siin on teooria ja praktiline ühendusviis https://www.electricaltechnology.org/2024/03/capacitor-needed-single-phase-motor.html

Lugedes probleemi kirjeldust, siis kondensaator on siiski läbi. Ma puutun aastas mitmeid kordi sellistega kokku, viimati paari nädala eest.
Mõõta pole sul selle kondeka juures midagi. Osta sama nominaal ja saad mootori toimima, kui seal muud viga pole.

[Wusses]

kondekas on uus mis mootoriga tuli, Kui kondekas on läbi sii võiks masin undama hakata sest ei jaksa end käima tõmmata.

Kondeka mahutavust ei mõõtnud kuid hoidis voolu ka ilma pinge languseta mitu päeva.

Mul on muidugi ka teine kasutatud kondensaator olemas olemas mida saan proovida.

Aga ennem kui satsionaarsel panna tuleb muidugi üle arvutada.

[Jerry]

kondeka mahtuvusel on väga suur tähtsus. Näiteks, kui mootoril on vajalik 10uF kondekas ja mõõtmisel on 8uF, siis tekib juba jama
näpuga mõõtes ei sittagi aru

[Wusses]

[jägaja]

Wusses, usu praktikut. Kui kondekas läbi, ei unda sul seal midagi 99.9% juhtudest ühefaasiliste mootorite puhul.
Mootor lihtsalt ei tööta

[Wusses]

Hey!

Teema lõpetatud. Sain tööle.

Viskasin silla teise poole ja ühendasin vastupidi. Pauku ei teinud ja hakkaski tööle...

Tootja on värdjas, kaanel skeemi pole.
Raamatus mis kaasas, on skeem valesti.
Karbil on mootori mudeliks VM300/3
Mootori enda mudel on VEM300.
Ja selline on siis 700eur mootor....

[Tanel]

https://www.polestar.com/global/polestar-5

[elukaz]

Panin ühte kilpi kokku ja mõtlesin et kuidas oleks parem pen lahutust teha, jutustasin veits gpt-ga et hindaks riske ja jõudsime sinnamaale:

Spoiler

✅ Kui PEN ühendatakse N-latile

(ja PE-latt saab ühenduse ainult silla kaudu), siis:

Ainus reaalne riskistsenaarium on:

Sild katkeb
+ PE kaob
+ seadmes/korpuses tekib isolatsioonirike (faas korpusele)
+

RVK puudub või on rikkis, või

korpust ei puudutata, mistõttu RVK ei saa rakenduda.

⚠️ Mida see tähendab ohutuse seisukohalt?

Kui RVK töötab, siis korpuse rikke korral käivitub see ikka — isegi kui PE puudub — kui inimene moodustab vooluringi, ja rikkevool liigub läbi tema.

Kui RVK puudub või on rikkis, ja PE kaob (sild katki), siis korpused võivad jääda faasipingesse — ja inimese puudutus võib osutuda eluohtlikuks.

Korduvmaandus võib teatud määral maandada korpust, kuid kõrge maandustakistuse korral ei pruugi see olla piisav, ja korpusel püsib ohtlik pinge.

🟡 Seega:

"Vale" ühenduse (PEN → N) peamine risk realiseerub ainult siis, kui mitu asja korraga valesti lähevad:

sild katkeb,

korduvmaandus on halb või puudub,

RVK on kas puuduv või rikkis,

tekib korpuse rike,

ja keegi puutub seda.

Mitte võimatu, aga äärmiselt ebatõenäoline — palju haruldasem kui neutraali katkemisega seotud ülepinge ja tulekahjurisk "õige" ühenduse korral, kus üksainus silla katkemine võib probleemi põhjustada.

🎯 Kokkuvõte:

Jah, sinu "vale" ühendus on reaalses maailmas ohutum, kui RVK töötab ja korduvmaandus on olemas.
Standarditest küll kõrvale kaldutakse, kuid füüsikaliselt risk on väiksem, sest neutraal ei kao ära,
ja korrosiooniga silla katkemine ei põhjusta kohe tõsist tagajärge.

Ehk siis kuidas on ette nähtud kilbi ühendus kui on ainult N ja PE latid mis ühendatakse sillaga, kumma lati külge tuleb ühendada sissetulev PEN ja kuidas reaalselt tehakse?

Ja kui korduvmaandus suudab 30mA alla neelata mis riskid üldse jäävad?

[Scott]

Mõtlen, et kui tihti seda silda on lahutada vaja... ainult mõõtmiste ajal. Kui tihti neid mõõtmisi tehakse? Ehk kuna PE ja N peavad elektriliselt olema ühendatud, siis võiks see ühendus olla selline jäme, et ei tekigi kahtlust ega võimalust katkemiseks ja korrodeerumiseks. Paneks kohe kaks silda - selliselt, et need oleks näha ja hooldatavad. Kui on kahtlust, puhastad ühte ja sel ajal teine töötab.

[Janis]

Ma paneks nende ühendustega, mis on mõeldud sissetuleva kaabli jaoks. Seal faasidele ja siis üks neljane koro/sinine ühendus - seal lahutaks ära

[Jerry]

mina olen lahendanud sellise ühendusega https://www.onninen.ee/ensto-hargnemisklemm-al-cu-ke66-3-2-5-50-koro/p/ABP943

mõõtjatele ja inspektoritele on see variant väga hästi sobinud

[elukaz]

värskendasin mälu kuidas omale tegin, lahutus on tehtud juba enne kilpi eraldi harukarbis ja sama klemmi peale jooksevad kokku neutraal, maandus, kordusmaandus ja PEN. Sellist ühendust nimetatakse vist PEN latiks? Ilma selleta peaks tõesti topelt sild olema, mul on kerge foobia neutraali katkemise suhtes

[jägaja]

[Jerry]

[Markos]

[jägaja]

Kui kolmefaasilises paigaldises neutraal katkeb, siis alles läheb "valgeks"

[-Koppel-]

jägaja, palun selgita.

[napoleon]

-Koppel-, ei pruugi valgemaks minna kui kõik faasid on võrdselt koormatud. Aga ilma täiendavate eeldusteta juhtub seda harva.
Nüüd edasi. Faasi ja neutraali vahel on 230V. Kahe faasi vahel on 380V. Edasi oskad vast ise mõelda mis juhtub kui paigaldisse sisenev neutraal katkeb.

[Janis]

Kui kordusmaandus ja rikkekas olemas, siis ei juhtu midagi

[-Koppel-]

Kas ma saan õigesti aru, et väidetakse, et kui neutraal katkeb, siis hakkab senine L1 ja N vaheline vooluahel käima läbi L1 ja L2, või L1 ja L3-e ning muutub seeläbi 380V ahelaks?

[avrn]

[ref]

[jägaja]

[napoleon]

[jägaja]

Selleks, mida need mõõteriistad võiksid näidata N ja PE vahel, on vaja teada elektripaigaldise juhistikusüsteeme. https://petz.planet.ee/elekter/varia/JUHISTIKUD.pdf
TN-C on enim kasutusel, ja TN-C-S on tänapäevasem kasutusel süsteem.
TN-S ja TT on vähemlevinum.

Suurem enamus paigaldisi on enamasti sellise skeemiga TN-C



Uuemad paigaldised TN-S

[elukaz]

TNC suht unustatud juba, TNCS aastakümneid ehitatud.

Muidu nulli katkemisel kõik faasid hakkavad vabaks jäänud sinist oma poole sakutama ja nõrgem annab järele. Kui ühe faasi peal boiler ja teisel telekas siis tekib vooluring-pingejagur kus boilerile jääb natuke ja mis 400V-st järgi jääb saab telekas omale.

Kordusmaandusest on kasu kui see on nii madala takistusega mida pole kodustes tingimustes väga saavutatav. Boileri nulli lähedal hoidmiseks vaja ming kolm oomi ühes alajaama maandusega.

Mis alajaama norm üldse on?

jägaja, see viimane pilt kahtlane, puhas tns?

[jägaja]

jägaja, see viimane pilt kahtlane, puhas tns?[/quote]

[-Koppel-]

Kodudes ei ole ju kusagil mingit releed, mis aitaks neutraali katkemise korral ahelal katkeda?

MCB - (miniature circuit breaker) - reageerib ainult kõrgematele ampritele. Neutraali katkemise korral läheksid pinged üles ja amprid alla hoopis.
RCCB - (Residual Current Circuit Breaker) - reageerib sellele kui L1 peaks lekkima PE-sse. Kui kõik mis läks välja ei tulnud N juhet mõõda tagasi. Aga kui kusagil juure juures neutraal on katkenud, siis see osa ahelast on ju terve. Midagi ei leki maasse. Kõik, mis läks L1-te mõõda välja tuleb ka N mõõda tagasi.... lihtsalt voldid on kõrgemad.

Kas ma saan õigesti aru?

[avrn]

Õigesti.

[napoleon]

Siin teemas on vist mõni päris elektrik ka.
Küsiks, et kui tihti seda üldse ette tuleb, et neutraal läheb katki ja faasid jäävad terveks?
Mingi kaitse nuputaks selleks puhuks vist ise ka välja, aga tõesti pole kuulnud, et sääraseid kaitsmeid keegi väga paigaldaks.

[Markos]

[avrn]

Tõenäosus neutraali katkemiseks on suurem kuskil karumustikas vanade õhuliinide taga. Traat katkeb ja pahandus majas.
Olgu põhjuseks torm, hooletu metsamees või kombainer vms..
On alajaamas tehtavate tööde käigus faas<->neutraal ära vahetada suudetud.
Kus inimese käsi mängus. tuleb ikka eksitusi ka ette.
Pädevustunnistus ei pruugi tähendada kvaliteetset tööd.