KillFrenzy tänud kaasa mõtlemast. ASUSe kui ostan siis vast ikka gigabitise. Kui muuks tulevikus ei kõlba siis pordilaienduseks switchi rollis ikka
Ma ei taha üüriseadet võtta. Siin räägitakse foorumiski kuidas erinevad uuematest mudelitest üürile antud X2 ja muud purgid üle kuumenevad ja ebastabiilselt töötavad. Jah liin on nagu on, VDSL kapp on ca 400m kaugusel kodukohast. Ma juba ammu olen varem foorumites kirjutanud, et vase peal taristu amortiseerub, aga siis väideti et "ei juhtu sellega midagi". Nüüd aga ca 12 aastat hiljem on juba kuulda, et olla mõttes vasevõrk kokku kerida ja kõik viimased mohikaanlased mobiilsele netile üle viia.
Ma võtan riski, et ASUS ei paranda olukorda ja siis ilmselt jääb alternatiiviks ainult Starlink. Mobiilset netti hinna/kvaliteedi suhte tõttu ei taha üheltki operaatorilt. Ma ei taha loobuda kaabliga neti hüvedest (piiramatu andmemaht ja fikseeritud kuutasu ka madalate kiirustega pakettides). OK jah Starlink on ka kallis, aga maksimumkiirused on kuskil kuni 250 Mbit/s, piiramatu andmemahuga ja see on parem, kui nett katkeb/on aeglane ja pead seejuures andmemahtu lugema. Lisaks pole sellist riski, et mast kuskil ülekoormatud või viletsa leviga on või net kaabli mehhaanilise vigastuse tõttu katkeb.
Lihtsalt kui olukord lähimas perspektiivis ei parane siiis läheb koerasaba tervelt, mitte jupikaupa, ehk vahetan lihtsalt teenuspakkujat ja kõik.
viimati muutis BA79 21.07.2025 22:30:51, muudetud 3 korda
Tere! Lihtsalt huvi pärast küsin, miks ruuterid aeg-ajalt restarti vajavad? Tekkis jama- download kukkus alla. Tellitud 50/10, aga download ca 9 Mbit/s (Upload tellitu piires) ehk siis tegelik DL/UL seis oli 9/9 50/10 paketiga. Mõtlesin, et kas VDSL liin hakkab vaikselt ära mädanema vms, aga siiski, tegin ruuterile restardi ja sain õige kiiruse tagasi. Kõige naljakam (imelikum) on see, et online abi (diagnostika) ei tuvasta anomaaliat. Ilmselt vist kontrollib kas link on jaamas üleval ja sellest piisab. Ruuteri staatusest veebiliidese halduskeskkonnas näitab tellitud paketti ehk siis Max download 54999 ja UL 12 Mbit/s. Väliselt pole nagu mitte midagi, aga reaalne kasutuskogemus polnud just meeldiv. Keda huvitab, siis ruuter Inteno DG301A. Ma tean, et see on vana ruuter, aga siiski täiesti korras ja hetkel ei näe põhjust selle väljavahetamiseks. Ma tean ka seda, et ruuterid võivad ära kooleda, pesad maha surra jne, aga siiani pole tegelikult see ruuter kunagi alt vedanud. Jah vahest harva kukub ühendus maha, aga ma ei paneks seda ruuteri arvele vaid pigem liini tehnilisele seisundile ja ka sellele, et liini ühendused posti otsas või VDSL jaamas võivad ka trikke teha niiskete ilmadega.
Praegu sain probleemist jagu, aga kui ühel päeval ruuteri restardist (ja vahetamisest) ei piisa, siis peab paraku internetiühenduse teenuspakkujat vahetama. Ruuter võib uus olla, aga kui liin ikka mäda siis ei aita miski.
Tee mis sa teed, aga ära kindalsti teenusepakkujaga suhtle. Sest ega seal ei teata ju midagi, seal ainult kooritakse kliendilt kallist rahapappi.
Rendikaga proovimise iva on selles, et kui ei aita, siis läks 4€ maksma. Oma ruuteri ostmise puhul läks 100€+ maksma. Aga kui aitab, siis võid osta endale mida hing ihaldab.
Laiemalt võttes - eskaleeri asju ikka sammhaaval. _________________ Mida Ott ei õpi, seda Egon ei tea.
...ilmselt jääb alternatiiviks ainult Starlink. Mobiilset netti hinna/kvaliteedi suhte tõttu ei taha üheltki operaatorilt. Ma ei taha loobuda kaabliga neti hüvedest (piiramatu andmemaht ja fikseeritud kuutasu ka madalate kiirustega pakettides). OK jah Starlink on ka kallis, aga maksimumkiirused on kuskil kuni 250 Mbit/s, piiramatu andmemahuga ja see on parem, kui nett katkeb/on aeglane ja pead seejuures andmemahtu lugema. Lisaks pole sellist riski, et mast kuskil ülekoormatud või viletsa leviga on või net kaabli mehhaanilise vigastuse tõttu katkeb.
Katkestusi tuleb ka Starlingil ette, rohkem kui kaabli mehaanilisi vigastusi. Ülekoormamisel kukub ka läbilase samamoodi nagu kõigil teistel pakkujatel. See et Starlink on kallis, on suhteline. Aga suht täpselt sama (fikseeritud) hinna eest saab alternatiiviks, tõsi, teadliku tegevuse tulemusena küll, aga siiski, midagi sellist mis ei ole enam võrreldav Starlingiga (vähemalt täna), mahupiirangu osas ka mitte jälgimist vajav...
Maldur Tänud info eest. Seega 100% garantiid pole millegagi. Igal teenuspakkujal on omad plussid-miinused. Kui puhtalt kalkuleerida siis on starlinki odavam kasutusse kui hüperkiire oma rahadega ehitada. See ongi peamine argument, miks ma seda ainsa variandina kaaluda mõtlen kui vaja peaks minema. Osta seadmekomplekt ja kasuta.
Nii ma tegingi, ostsin seadme ja õudne küll, mõtlesin natuke kuidas seda üles panna, panin ja kasutan. Hetkel selleks kulunud eelarve alla 200.- See liigutus, et osta seade, mitte rentida, jäi mul kahe silma vahele väljatoomiseks, aga ma siiani alati niipidi teinud et ostan välja... Aga peamine ongi, et mida osta ja kuidas üles panna, sellest sõltub millist teenust saama hakkab.
Raha pole, et oma kuludega seda ehitada. Enefiti kodulehel kirjutatakse, et kui lähim on 500m kaugusel siis saab taotleda oma kuludega ehituse hinn
Telialt olen kunagi läbi veebi hinnapakkumist odavamalt saab, kui 10 aastat tagasi.
oma kuludega ehitad ikka oma isiklikku võrku, mitte et hakkad riigile või teliale omast taskust seda tegema. see on üks asi millest netisoovija ei kipu aru saama _________________ Ära suurenda telia kasumit - lõpeta leping! 20/4 pole eriline max kiirus. 1992 kaaperdas telia neti
Ilmselt küll. Võid oma kodukindlustuse lepingut lugeda, võib-olla su kodukindlustus ka katab kuigi seal on omavastutus enamasti nii suur, et ainult mingi ruuteri pärast pole mõtet kahjujuhtumit avada.
Aga kui äike su väljaostetud ruuteri ära lõhub, on seis täpselt sama.
Natuke OT, aga kas äike võib siis ka midagi ära lõhkuda, kui alajaamast tarbijani õhuliini pole st. lööb kuskil kaugemal keskpinge või kõrgepinge liini?
Ilmselt küll. Võid oma kodukindlustuse lepingut lugeda, võib-olla su kodukindlustus ka katab kuigi seal on omavastutus enamasti nii suur, et ainult mingi ruuteri pärast pole mõtet kahjujuhtumit avada.
Aga kui äike su väljaostetud ruuteri ära lõhub, on seis täpselt sama.
Ei ruuter ei ole välja ostetud vaid rendil Teliast.
Natuke OT, aga kas äike võib siis ka midagi ära lõhkuda, kui alajaamast tarbijani õhuliini pole st. lööb kuskil kaugemal keskpinge või kõrgepinge liini?
Ei, siis kindlasti ei lõhu äike midagi ära, kui kaabel on maa all!!!!
Natuke OT, aga kas äike võib siis ka midagi ära lõhkuda, kui alajaamast tarbijani õhuliini pole st. lööb kuskil kaugemal keskpinge või kõrgepinge liini?
Ei, siis kindlasti ei lõhu äike midagi ära, kui kaabel on maa all!!!!
Kui äike "lööb elektriliini," siis pole seal midagi kellelgi suurt teha. See kurjam tükeldab üsna palju kaabeldust ja seadmeid enne ära, kui sobiva maanduse leiab. Positiivse poole pealt "ei tohiks" piksetabamus alajaamasi läbida ja eri pinge tarbijad peaksid enam-vähem kaitstud olema. Teiselt poolt on välgul väga keeruline liine tabada, elektripostid jms. on palju atraktiivsemad sihtmärgid ja nendel on eraldi maandus, sellisel juhul pole välgul kaabli sisse asja.
Tegelikkuses ei ole suurim äikese oht üldse otsetabamus liinidesse, seda juhtub väga harva. Suurim probleem on indutseeritud pinge, mis tekib mistahes voolu juhtiva metalli sisse lähedale lööva välgu puhul. Isiklikult ühel aastal kaotasin emaplaadi USB pesa ja välise helikaardi kuna nende vahel oli 1.5m varjestamata USB kaabel ja välk sattus lööma 50m kaugusel piksevardasse. Arvuti oli toitest ja võrgust füüsiliselt lahti ühendatud! Ma ei tea, kui kaugele maa sisse see indutseeritud vool võib jõuda aga oht (oluliselt väiksem, kui õhus muidugi) on täiesti olemas ka seal. Mida pikem kaabel seda "parem antenn" see on. See ka põhjus, miks just telefoniliinide järgi ühendatud seadmed kipuvad katki minema. Palju materjali pinge genereerimiseks ja vähe kaitseid ülepinge vastu. Tava vooluvõrk ja toiteplokid on hulga vähem tundlikud igasugu ülepingete suhtes. _________________ Mess with the best, die like the rest!
Raha pole, et oma kuludega seda ehitada. Enefiti kodulehel kirjutatakse, et kui lähim on 500m kaugusel siis saab taotleda oma kuludega ehituse hinn
Telialt olen kunagi läbi veebi hinnapakkumist odavamalt saab, kui 10 aastat tagasi.
oma kuludega ehitad ikka oma isiklikku võrku, mitte et hakkad riigile või teliale omast taskust seda tegema. see on üks asi millest netisoovija ei kipu aru saama
Isiklik võrk oleks see siis, kui kliendil on endal juurdepääs interneti peamagistraalile koos kõikide vajalike internetiliiklust haldavate serveritega. Seda ei tehta- Kliendile eraldatakse kiud sõlmpunktist (vajadusel mitu), aga see tagab ainult ligipääsu teenustele mitte võrgule endale sest klient saab internetti kasutada ainult siis kui ta on kas ise ISP või tellib ühenduse sõltumatult operaatorilt, kellel on juurdepääs sellele peamagistraalile.
See ei ole isiklik võrk vaid inimene kui rajab oma kuludega siis seda trassi mis on lähimast liitumispunktist või sõlmest enda krundini kuni side lõpp-punktini. Kusjuures see osa võrgust mis jääb väljaspool kliendi kinnistut, jääb teenuspakkuja omandisse,kuna see osa maast lihtsalt ei kuulu kliendile (klient maksab sisuliselt n.ö eritöö eest koos materjalidega)- analoogselt kui klient tahab nt suurendada peakaitset siis ka vajadusel ehitatakse elektrivõrk ümber, nt kui klient lähimast alajaamast liiga kaugel ja soovitav amprite hulk on liiga suur siis peab klient kinni maksma ka kümneid tuhandeid maksva alajaama+ vajaliku taristu ehituse. Alajaam jääb võrguettevõtja omandisse, kliendi rõõm on saada suuremat voolu ja suuremaid elektriarveid (mida suurem on peakaitsme suurus, seda suurem on ampritasu kuus). Ettevõtjad lihtsalt ise ei investeeri, kui võrguarendus pole tasuv- oled ainus tarbija piirkonnas ja tahad nt 32A saada.Nii ongi-ütlevad, et maksa alajaama ehitus kinni siis saad. Vahe on lihtsalt selles, et kliendile kuulub kõik mis asub kliendi krundi piires. Nt keegi tahab rajada juurdepääsuteed oma maakoduni ja tellibki siis asfalteerimise. Oma kulude ja kirjadega, see pole riigimaa ja kohalik omavalitsus ei pea seda seal tegema. KOV-ile või riigile kuuluva maa peal olev taristu on selle valdaja omandis ja kuni kliendi krundi piirini vastutab teehoolduse eest siis KOV, nt peab avalikud, enda halduses olevaid teid talvel lumest koristama.
Tere, xxx! Meie andmeil jõuab 12.07 kella 21 ja 09 vahel teie piirkonda äike, mis võib mõjutada Telia teenuseid aadressil xxx. Äike võib kahjustada elektroonikaseadmeid, mistõttu ühendage need äikese ajaks elektri- ja sidevõrgust lahti. Anna tagasisidet sõnumi kohta: https://telia.ee/a/9811273. Seadmete lahti-kokku ühendamise abi: http://telia.ee/aike. Telia
neid tuleb viimasel ajal tihti, välku kordi vähem kui sõnumeid.
Samas need kellaajad on vähe naljakad. Kord 9 hommikil 9 õhtul ja siis vastupidi.
Sama hästi võiks sms saata, et see nädal tuleb välku
See sõnum saadeti 15.07....ju AI ei suutnud kuupäeva õigesti genereetida...jäi eelmine mällu _________________ This message was sent from space using stargate
Inimene on troopiline AHV Aga kes on naine? Valge on ka inimene !
"Vaese inimese juttu räägid. Kui tundub kallis, siis on see kellelegi teisele mõeldud"
Isiklik võrk oleks see siis, kui kliendil on endal juurdepääs interneti peamagistraalile koos kõikide vajalike internetiliiklust haldavate serveritega.
See ei ole isiklik võrk vaid inimene kui rajab oma kuludega siis seda trassi mis on lähimast liitumispunktist või sõlmest enda krundini kuni side lõpp-punktini. Kusjuures see osa võrgust mis jääb väljaspool kliendi kinnistut, jääb teenuspakkuja omandisse,
Vahe on lihtsalt selles, et kliendile kuulub kõik mis asub kliendi krundi piires.
no näed, oled asjast eeskujulikult aru saanud. kuid sa ei teadvusta endale ühte asjaolu. kui ma viin lapse lasteaeda ja kooli, siis ma ju ei maksa lasteaia ja kooli ehituse, remondi, õpetaja palka jne. eest. (jah kaudselt maksudena kindlasti, kuid mitte otse omast taskust) sest mina ei oma ei kooli ega lasteada. sama on ka haiglaga, et ma ju ei ehita omale haiglat, mille omanik ma pole. niiviisi ongi nii et maksad sina oma KRUNDI piires ja see mis jääb väljapoole ongi teise omaniku mure. internet on võrkude võrk seetõttu on seal natuke keeruline. lisaks kui oleks toimiv konkurents ei oleks olukorda, kus üks monopol riisub investeeringuteks vajamineva lihtsalt ära. see nett oleks juba 20a tagasi pandud, aga kui ei siis ei. see ei tähenda et ma hakkan omast taskust riigile /teliale/kovile võrgu ehitama _________________ Ära suurenda telia kasumit - lõpeta leping! 20/4 pole eriline max kiirus. 1992 kaaperdas telia neti
ei ole tegelikult hea analoog. kui sa ehitad omale maja paksu metsa sisse, kuhu juurdepääsuteed ei ole, siis kas sa lähed KOV-i lärmama, et hei, te peate mulle teie kuludega siia tee ehitama ja seda ka hooldama hakkama? või elektriga sama asi, ei hakka sul EE elu sees oma papi eest midagi ehitama, kui sinu kodu vahele jääb võõras põld.
operaator (mitte ainult side) ehitab magistraalvõrgu oma jaotusvõrgu seadmeteni ja sealt edasi juba on ainult investeeringud tulupõhised. kui tulu ei ole või ei tule, siis pole ka ehitust. loomulikult on kerge magalarajoonides, seal on kliente palju võtta ja odav ehitada. üksiktaludest pole mõtet isegi "unistada", isegi väikelinna eramurajoonidesse ei tulda, sest "küll me nüüd hakkame kõik ühenduma" on tühijutt. enne nähtud, et poole kilomeetrisele eramutänavale tuleb käputäis tegelikke ühendujaid.
kas see iga aastane 100 milli ei ole piisav tulu? lisaks ei ole ju maja metsa sees vaid kaablist 40cm kaugusel _________________ Ära suurenda telia kasumit - lõpeta leping! 20/4 pole eriline max kiirus. 1992 kaaperdas telia neti
VoWiFi ainult ühesuunaline pärast ONT → SFP vahetust – kas Telia piirab midagi?
Tere
Ei ole ise võrguinimene, aga olen pikalt hädas konkreetse probleemiga ja nüüd hakkab kahtlus tekkima, et asi võib olla seotud Telia võrguga või seadistustega seoses ONT/SFP vahetusega.
Probleem:
Koduses WiFi-võrgus ei tööta VoWiFi (WiFi-kõned) korralikult. Kui mina helistan, siis teised kuulevad mind, aga mina neid ei kuule – heli liigub ainult ühes suunas. Sama telefon töötab mujal probleemideta. Testitud mitme erineva telefoniga, hetkel Xiaomi 14T Pro.
Mis muutus:
Vahetasin mingi aeg tagasi välja Telia poolt antud ONT karbi ja kasutan nüüd MikroTik ruuteris SFP moodulit (kloonitud Telia ONT serialiga), et saada üks seade vähemaks. Telia ametlikult SFP-lahendust ei toeta, aga internet töötab muidu probleemideta. Võimalik, et VoWiFi lakkas töötamast just peale seda muudatust.
Mida olen kontrollinud ja proovinud:
MikroTik RouterOS 6.46.8
NAT reegel olemas (srcnat masquerade out-interface-list=WAN)
SIP ALG ja SIP helper välja lülitatud
FastTrack välja lülitatud
UDP timeoutid pikendatud
UDP 500, 4500 ja 10000–20000 jaoks accept reeglid lisatud
Logides on näha, et telefon saadab UDP 4500 liiklust välja (VoWiFi), aga mitte ühtegi sissetulevat paketti ei tule tagasi – isegi mitte logisse
Testisin ka ProtonVPN-iga telefonis – ei muutnud midagi
Teised võrgud – VoWiFi töötab
Küsimus:
Kas keegi oskab kinnitada, kas Telia võib piirata või kujundada mingit liiklust sõltuvalt sellest, kas ühenduses on nende enda ONT või mõni muu seade (nt SFP moodul)? Kas Telia võib blokeerida IPSec või RTP portide tagastust, kui seade pole ametlikult provisionitud?
Või kas keegi kasutab edukalt MikroTik + SFP moodul + Telia ühendus + VoWiFi kombinatsiooni?
Olen tänulik igasuguse tagasiside eest. Kui muud ei saa, proovin panna ajutiselt vana ONT tagasi ja testin sellega, aga enne tahtsin foorumist uurida, kas kellelgi on sarnane kogemus või kinnitust, et asi võib selles olla.
Tänud ette!
(kasutasing chatgpt abi kogu ülevaloleva informatsiooni saamiseks, ise matsu nii palju ei jagaks et mingeid nat reegleid kontrollida ja live liiklust logida )
Pane Telia ONT tagasi korraks ja saadki rohkem infot. Kui ikka on jama, siis proovi ka Tiku asemel mõnda Telia poolt ametlikult toetatud/pakutavat ruuterit. Ja siis saab juba edasi vaadata.
Pane Telia ONT tagasi korraks ja saadki rohkem infot. Kui ikka on jama, siis proovi ka Tiku asemel mõnda Telia poolt ametlikult toetatud/pakutavat ruuterit. Ja siis saab juba edasi vaadata.
Peab proovima jah, ja mida rohkem ma sellele mõtlen, seda tõenäolisem see tundub. Sest ruuteri softw.confi pole ma kordagi muutnud ja mäletan, et probleem tekkis "üleöö". Ainus minupoolne muutuja on ONT vahetus.
kas see iga aastane 100 milli ei ole piisav tulu? lisaks ei ole ju maja metsa sees vaid kaablist 40cm kaugusel
Liitumispunkti arvestatakse krundipiirist, mitte sellest kui kaugel on eramu fassaad. Minu eramu on nt tänavast ca 3.5m kaugusel. Ei ole kuidagi võimalik arvestada distantsiks 40cm kui liitumispunkt ise asub mõtteliselt või otseselt tegelikult kaugemal.
Mul on nt elektrikilp koos arvestiga hoones sees, aga peakaabel kuni peakaitsmeni on elektrilevi omand sest arvesti ja peakaitse on plommitud. Oleks mul arvesti tänaval elektriposti küljes siis oleks arvestus olnud selline et kuni arvestini tänaval asuva kilbini on elektrilevi rida ja sealt edasi hooneni minu rida.
liitumispunkt on sul üldse nn. muhvikaevus või liitumiskilbis. kui iga hoone krundil see punkt oleks, mis siis viga. sa vist ei taha seda kaablit ma vaatan _________________ Ära suurenda telia kasumit - lõpeta leping! 20/4 pole eriline max kiirus. 1992 kaaperdas telia neti
Kas keegi oskab kinnitada, kas Telia võib piirata või kujundada mingit liiklust sõltuvalt sellest, kas ühenduses on nende enda ONT või mõni muu seade (nt SFP moodul)?
Ei.
Probleem on selles või telefonis ja või seadmete kombos.
Hei! Kas tänapäeval on ka võimalus soetada ise kvaliteetne ruuter, mis toimiks Telia ühendusega. Ei ole eriti huvi maksta 5 euri ruuteri rendi eest mis korra päevas üle kuumeneb.
Natuke OT, aga kas äike võib siis ka midagi ära lõhkuda, kui alajaamast tarbijani õhuliini pole st. lööb kuskil kaugemal keskpinge või kõrgepinge liini?
Ei, siis kindlasti ei lõhu äike midagi ära, kui kaabel on maa all!!!!
Meil kõik naabrid maakaabliga, aga ühel, kes kaugemal oli õhuliin, mis otsapidi selles karbis kust ka teised neti saavad. Piisas kui äike lõi selle kaugema naabri õhuliini. Pauk oli vägev, lõi sissetuleva kaabli otsas oleva pesa tükkideks, õnneks olid seadmed kõik lahti ühendatud. Mõnel teisel naabril oli kahju suurem. Õnneks võttis mees oma õhuliini maha ja kasutab nüüd mobiilset netti. Ma pole sugugi kindel, et äike ei löö näiteks sellesse värava taga asuvasse lühikese posti otsas olevasse plekk-karpi, kuhu maakaabel sisse tuleb ja inimeste kodudesse laiali läheb.
Eelmine või üle-eelmine suvi oli äial juhus, kus ruuter oli äikese ajaks lahti ühendatud (sh nii toide kui vask kaabel), aga ometigi lakkas ruuter pärast äikest töötamast, kui lähedale lõi. Ja täpselt sama keiss oli naabril ka.
Eelmine või üle-eelmine suvi oli äial juhus, kus ruuter oli äikese ajaks lahti ühendatud (sh nii toide kui vask kaabel), aga ometigi lakkas ruuter pärast äikest töötamast, kui lähedale lõi. Ja täpselt sama keiss oli naabril ka.
Kui lööb ikka lähedale, siis võib tappa ka ilma kaablita. Ise tean juhust, kus maapiirkonnas lõi äike kiriku kõrval kase pilbasteks ja igati lahtiühendatud (sisuliselt arvutijuhtimisega, kõik kompaktselt integreeritud) orel sai peamisest- ehk emaplaadist lahti. Kaugus kasest umbes 10 meetrit. _________________ - censored -
Mõttes? 100Mbit peaks su meelest 25x madalam olema ehk 3,80€?
Infrastruktuuril on oma baashind/kulu mis igal juhul katta tuleb, sõltumata teenusest mida selle peal pakutakse. _________________ Experience is what you get when you don't get what you want.
Seda arengut võis eeldada kui tuli Telia ruuter mille 2.5G võimekus olemas. Kodukasutaja seadmed on kah järgi jõudnud. 2.5G on kohati isegi kõige odavamatel seadmetel juba.
Minu ennustus hinna osas pidas kah paika, sest ma eeldasin hinda kuskile 100€ kanti. _________________ Win11 25H2 upgrade skriptid neile kelle masin ise ei taha 23H2 või 24H2 pealt ennast uuendada: https://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?p=11720738#11720738
Youtube lisa vene jama eemaldamiseks: https://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?p=11745846#11745846
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
See liigutus, et osta seade, mitte rentida, jäi mul kahe silma vahele väljatoomiseks, aga ma siiani alati niipidi teinud et ostan välja... Aga peamine ongi, et mida osta ja kuidas üles panna, sellest sõltub millist teenust saama hakkab.
