[elukaz]

[BA79]

Mõistlik vahemaa on suhteline termin vist ja sõltub sellest kummast otsast asjale läheneda. Kui tarnitav kaup kaalub ütleme 5kg siis selle paki saab ka jala ära tuua 100-200m kauguselt. Kui pakk kaalub 50kg ja rohkem siis seda enam jala ära niisama ei too ka lühemate distantside pealt.

Janis: Isegi kui kortermajade ja õuealaga pole probleem , tohib seal parkida ja ja peatada ainult A,B ja D1 kat. sõidukit tingimusel, et on olemas vastav parkla või ei takistata teisi liiklejaid ehk siis trepikodade kinniparkimine ei ole ka tegelikult kooskõlas õueala liikluskorraldusega. Nt furgoonveokiga (C kat) kolimisteenuse osutamine on õuealal põhimõtteliselt seadusega keelatud. Teiseks, kui kortermajadeni isegi saab kaupa vedada siis pakkide pealekorje on probleem ikkagi, kui klient ehk siis ettevõtja tahab paki teele panna ja tellib selleks kulleri ent üleandmine peab toimuma tänaval. Ettevõtja kes tegutseb nt rehvimüüjana saab kauba üle anda oma territooriumil, aga mingi pitsafirma, kes saab mingi suurtellimuse a la' 25-30+ pitsat siis tal on uue seaduse valguses probleem kui pitsaresto on tänava ääres kõnniteel kus enam parkida ega peatuda ei tohi. Kui sõidutee serva peatada siis sellega tegelikult tekib mitu liiklusõnnetuse riski: Kaubakäitleja kukub libeduse tõttu ja kaup lendab mööduva sõiduki pihta või veel hullem kaupa pealekorjav kuller saab viga või surma (saab surmava löögi mööduvalt sõidukilt). Ilmselt kui nüüd uue seadusemuudatuse tulemusel mõni kuller surma saab siis hakatakse ilmselt seda probleemi uuesti arutama. Mulle ütles kunagine autokooli õpetaja et paljud liiklusseadused ja nende muudatused on loodud vere hinnaga. Ja nii kipub vist olema, pole ka see liiklusseaduse muudatus erand kui positiivset mõju ei ole ja inimesed hukkuvad sest on valel ajal vales kohas.

[virks]

[Janis]

[BA79]

virks Liiklusseaduse §49 nimetab ära parkimiseks lubatud kategooriad. Kuna C kat'i nimekirjas ei ole siis saabki tõlgendada, et ainult A,B ja D1 võivad parkida. Peatumine ei ole küll otseselt keelatud, aga see on tõlgendamise küsimus. Tellid koju näiteks mööbli ja lased mööblifirmal siis selle kokku panna. Juht/töötaja lahkub autost ja jääbki mulje, et sõiduk on pargitud. OK, ohukad võib peale panna, aga see ei muuda fakti, et sõiduk on pargitud pikemaks ajaks kui see vajalik on. Tõlgendamine muudab vahetegemise raskemaks:
https://auto.geenius.ee/rubriik/hea-nipp/lugeja-kusib-millal-muutub-peatumine-parkimiseks-ja-mis-neid-eristab/ Tsiteerin:

"Liiklusseaduses seisab nii:
parkimine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks;
peatumine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ajaks. Peatumiseks ei loeta sõiduki seismajäämist liiklusvoos või liikluskorraldusvahendi või reguleerija nõudel.
Omanimelise autokooli juht Aire Tammik vastas, et ajaga pole seadus tegevusi piiritlenud ja sellest ilmselt tihti segadus tulebki. Saab väita aga seda, et kui juht on autost väljunud, siis ta pargib. See on loogika. Aga kui pikk on mõistlik aeg kauba laadimiseks, seda ei ole määratud."

Kuna mõistlikku aega pole määratud siis ongi raske vahet teha kas peatub 5-ks minutiks või on pargitud. Teine tõik on see, et kui C-kat furgooni kasutada kolimiseks siis see furgoon on suht lai ja võtab trepikoja esise ruumi enda alla. Palju olen näinud sedasi, et autoga tagurdatakse trepikoja välisukse ette ja lastakse laadimisluuk alla. Minu arusaamist mööda uue muudatuse järgi sedasi ei saa sest trepikodade ees on tavaliselt ka kõnnitee ja kõnniteele parkida/peatada ei tohi. Isegi kui nii võtta, et trepikoja esine väike plats on nt 2x2m või väiksem ruut siis see on mõeldud elanikele/jalakäijatele ja mitte sõidukitele. Jah on arusaadav, et kolida sõiduautoga ei saa ja see viibki selleni et peab mõistusega olukorda hindama.

Janis

Rakveres nt Vabaduse puiesteel renoveeriti sõidutee ca km ulatuses (mille käigus likvideeriti ühe kortermajaesine parkla ära, millest sai kergliiklus- ja kõnnitee) kuhu autosid pargiti diagonaalis. Enam ei tohi mujale parkida kui kortermaja parklaalale, aga kuna parklakohti hõivavad kortermaja elanikud siis külalised enam parkida ei saa sest ruumi pole. Tellid koju nt internetiteenuspakkuja tehniku ja too peab nuputama, kuhu ta tööauto pargib sest koduvisiidi ajaks tuleb auto ikkagi ära parkida kuna selle tegevuse käigus mingiit kaubalaadimist ei toimu. Ma ei tea, kas peatumise keelumärki ka pannakse, aga kui pannakse siis suht n.ö nadi olukord ikkagi, kui seaduse järgi vaadata. Ilmselt päädivad sellised olukorrad sellega, et peatumiseks või lühiajaliseks parkimiseks rikutakse reegleid ikkagi. Trahvi saamise tõenäosus on tegelikult väike, aga jah, mitte olematu.

[Janis]

Rakveres sai tehnikuna jalgsi ka liigutud, väike linn
Ja eeldatavasti tuleb ta tööajal kui parkla võiks tühjem olla. Välja mõeldud probleem

[BA79]

[virks]

BA79, Peatumisel kaotati ajaline piirang ära juba mõnda aega tagasi. Kui kaupa peale laod või reisijaid peale võtad, on tegu peatumisega. Kui kauem seisad, siis parkimine. Ei ole kaheti mõistmist.

Kui mööbli tooja seda kokku hakkab panema, ei ole tegu enam peatumisega.

[BA79]

OK, tundub siis sedasi, et kui vastavalt seadusele näpujärge ajada siis muutub ka teenuseosutajal või töötegijal sõltuvalt objekti asukohast (nt õhk-õhk või õhk-vesi soojuspumba paigaldus) parkimine keerulisemaks, jala tööriistu ja vahendeid kohale ei too. Tööaeg läheb pikemaks kui peab nt parklast või parkimiskeeluvabast tsoonist jala edasi-tagasi käima. Nohjah on variant, et paneb kogu kraami korraga maha ja siis pargib auto vastavalt seadusele kuhugi ära, aga sellegipoolest tööaeg venib pikemaks ja kuna töö maksab sisuliselt klient kinni, siis läheb ka teenuse sisseostmine kallimaks tänu sellele totrale seadusemuudatusele.

[Janis]

Õhk vesi pumpa lähed ikka enamasti paigaldama kohta, kus privaatne parkimiskoht olemas. Ulme kuidas suudetakse tühja koha pealt asi nii keeruliseks mõelda

[kjaups]

[virks]

Õuealal maja ees ei tohi autot nagunii käima jätta.

[iir]