[perenoel]

pois11, No vaata kui tore. Ja kui nüüd sama hulga kirjade saatmise eest tuleks üle miljoni välja käia, jääks see tegevus seisma. Või tegelikult ei jääks ka, sest sa võiksid ikka jätkuvalt teha õnnelikuks neid, kes sellist teenust ei kasutaks, vaid ajavad läbi teisi trollideks sõimamisega.

[BA79]

Turunduslikel eesmärkidel meilide saatmine on üks asi (äriasi), aga mina eraisikuna ei kavatse maksta nt tuttavale või sugulasele meili saatmise eest, mis on hoopis teine asi.
Sama nagu see online.ee tasuliseks muutumisega, lihtsalt loobusin edasisest kasutamisest ja kõik. Jah, mail.ee pakub ka tasulist postkasti, aga piirdun tasuta postkastiga, sest veebi teel postkasti ei kasuta seega reklaamivaba postkast pole nii määrav. Meile loen/saadan meilikliendi abil arvutist või nutitelefonist. Sellest piisab.

[perenoel]

Mõni aastakümme tagasi hirnusid inimesed ennast herneks, kui said kuulda, et paljast vett müüakse pudeliga poes. Nüüd on ikka väga palju neid, kellel 5-liitrised veakanistrid kassalindile potsatavad. Sellega võrreldes on sõnumite saatmise eest tasumine palju loogilisem ja kõigest kiiresti äraunustatud asjjaolu, sest kirjad ja telegrammid maksid pika aja vältel ikka päris kena kopika. Ja minu teada suutis Eesti Post mõneks aastaks ka emaili saatmise turule tuua. Selles mõttes on uus lihtsalt äraunustatud vana. Nagu vee müüminegi - sest minu esivanematel oli vürtspoeke Tallinna puurajoonis ning nemad müüsid seal täiesti hea eduga vett. Tõsi, see oli soojaks aetud vesi ning läks kaubaks hommikul, kui ümberkaudu inimesed selle asemel, et pliidi alla tuli teha, pigem maksid hommikukohvi vee eest. Kõik tuleb ringiga tagasi!

[BA79]

perenoel Vaat just. Praegusel ajal on lihtkirja saatmine samamoodi kallis, et ettevõtted eelistavad pigem e-kirja ja masspostitustega oma sõnumeid ja teavitusi edastada, kuna on odavam, kui lihtkiri või tähtkiri. Mis telegrammidesse puutub siis see oli möödunud sajandil pigem möödapääsmatu, kui oli kiiresti vaja mõnda sõnumit saata,teist moodust lihtsalt polnud. Tavapostiga võis kirja ka 2 nädalat või kauemgi oodata. Tänapäeval ei kujutaks keegi ette et peaks sellise aegunud sidekanali kaudu sõnumeid saatma. Isegi 90-ndatel prooviti piiparsideteenust müüa, aga mobiiltelefonide turuletulekuga suri see teenus suht kiiresti välja.
Tänapäeval on ka SMS põhimõtteliselt tasuta lisateenus sest saadetavate sõnumite arv ei ole enamikes pakettides piiratud ehk siis tänapäeval müüakse andmemahtu mida mobiilsidevõrgu või püsiühenduse kaudu liigutad. Mis ongi loogiline. Kas saadad 100 SMS-i või 1 SMS-i, saadad ühe meili või 100 meili, vahet pole. Eeldusel muidugi, et maht täis ei saa.
Paljudel tasuta e-postiteenustel on samuti mahupiirang, sellest saan ka aru, aga ma ei lepiks teenuse kasutamisel tingimusega, et iga sõnumi saatmise või vastuvõtmise eest pean eraldi maksma, v.a juhul kui see on ärilistel eesmärkidel ehk siis otsepostitus või masspostitus. Sellise teenuse kasutamisel on muidugi omad kulud, aga kui eraisik saadab 2-3 meili kuus ja võtab vastu keskmiselt 3-4 arvet erinevatelt teenuspakkujalt siis see küll pole eraldi maksustamist väärt. Jah teenuspakkujal on meilide saatmisel omad kulud, aga nemad on selle kulu otseselt või kaudselt juba teenuse kuumaksu sisse mingil määral pannud ja arve saaja maksab selle kas otseselt või kaudselt ikka kinni.

[perenoel]

BA79, Kirja saatmine ei olnud enne internetti üldsegi nii vaevaline nagu praeguse järgi kujutleda võib. Victoria-aegses Londonis käis post elurajoonides 6 korda päevas, Citys (ärikeskus) aga koguni 12 korda päevas! Jõudsid äripartneriga ikka mitu korda päevas edasi-tagasi sõnumeid saata. Ja ka meil Tallinnas käis enne sõda post kaks korda päevas ning hommikul postitatud kiri jõudis veel õhtupoolikul kohale. Olen ise näinud postkaarti, kus tehakse ettepanek 'täna õhtul kinno minna'. Ja kuigi reklaami saadeti toonagi, pani mõistlikkuse piirid ikkagi peale rahaline piirang - täiesti mõttetut korrespondentsi ei kannatanud ühegi äri budget välja.