[BA79]

Tasulisena kaob meilindusel mõte ära sest tegemist oleks ikkagi suure lisakuluga, lõpuks ongi nii, et on kaks valikut- kas maksad ennast kõige eest vaeseks või tõmbad juhtme seinast ja oled vaba igasugusest AI-ohust ja privaatsuse/identiteedivargustest. Sest see tasuline ehk siis n.ö isikutuvastus viib tegelikult selleni, et see kes seda haldab saab liiga palju infot inimese privaatse elu sh suhtlemise kohta. Praegu on ka tasulised postkastid jne, aga ega see spämmist päästa, loeb ikkagi see, et kui kaugele meiliaadress lekkinud on. Mulle nt spämmitakse kullerfirma ,nö liba DPD poolt. Spämmer on nii jultunud ja salakaval, et enam ei aita ka filtrite loomine, sest spämmitakse erinevatest meiliserveritest erineva "subjectiga" ja saatjana, nt kombinatsioon sümbolitest kujul D4PD D3livery C-0nf1rmation. Umbes nii, et pakk on saabunud ja kinnita selle kättesaamine. Põhimõtteliselt ma lihtsalt kustutan ära ilma läbi lugemata/avamata.
AI läheb ohtlikuks kui hakkab inimesena esinema. Praegu kaitseb nt sotsiaalmeedia ja suuremate platvormide nagu Google kasutajaid kaheastmeline login. Isegi kui AI-bot kuskilt saab meiliaadressi ja telefoninumbri siis endale ta seda saata siiski ei saa sest telefon on praegu füüsiliselt kasutaja käes ja need kontrollkoodid peab praegu inimene ise sisestama kui tahab parooli muuta. Tulevikus muidugi, kui nutitelefonides on AI-põhised paroolihaldurid ja telefoni üle kasutajal põhimõtteliselt kaob kontroll ära siis võib kõike juhtuda kui keegi väljastpoolt selle AI-paroolihalduri kaaperdab või soovitud kujul toimetama paneb. Millal see oht reaalsuseks saab, ma ei tea, aga arvata on, et see aeg ei ole enam kaugel.

[jaank]

Ei saanud esmase testimise peale aru.
Kas Google Workspace, et oma domeeni kasutada on, on Eestis eraisikule ka saadaval?

[ufo56]

[perenoel]

BA79, Tasuline meilisüsteem, mille ideena kunagi välja tõin päästaks spämmist sajaprotsendiliselt. Idee oleks siis selline, et mina kui postkasti omanik panen ette maksevärava ning iga sissetulev meil saaks vastu automaatteavituse kuidas oma saadetis minuni saata - selleks makstes 'margitasu', mis võiks olla täiesti sümboolne, näiteks 10 senti. Ilmselt võiks see ka olla ühekordne, ehk siis püsikontaktid pääseksid oma kirjadega tagaukse kaudu tasuta sisse. Normaalsel kirjasaatjal ei ole mitte mingit probleemi see 10 senti välja käia, miljoneid spämmsõnumeid saatev toimetaja jääks aga väga ruttu rahahätta. Skämmareid pärsiks pealekauba veel see, et makse sooritamine võib neid hiljem aidata tuvastada.

[Prillpapa]

See eeldaks ju miskid globaalset maksesüsteemi liidetastmist meiliga, igalpool ei ole sendid, samuti ei eksisteeri globaalselt universaalset sõltumatud maksesüsteemi. SWIFT on aga see muudeti relvaks poliitilistel motiividel.
Samuti mitte igalpool ilmas vist ei ole elektroonilised maksesüsteemid sh internetimaksed levinud. Kui Talibani liige tahaks oma Rootsi sõbrale e-kirja saata, leiab selle internetipunkti, kott on ka rahaga kaasas - aga kuidas..

Ei näe küll isegi teoreetilist vairanti, et selline tasuline e-kirjasüsteem kuidagi võimalikuks saaks, või miks peaks seda keegi tahtma. Tänapäeval tuleb suvalisi kinnituskirju ja tagasiside kirju nii e-poelt, riigilt, kuskil registreerides - sundida kõiki "sümboolset" 10 senti iga kirja eest tasu, mõnel firmale oleks see juba märkimisväärne kulu.

Teisalt tobe lugu kui sulle osad vajalikud kirjad jäävad tulemata, sest saatjal polnud raha või ei tahtnud kulutada. A'la miski trahviteade ja parkimisfirma jaoks on odavam asi anda otse kohtutäiturile/inkassole, kui hakata enne raha saamist veel peale maksma kirja eest

Muidu viimased aastad on seda spämmi aina vähemaks jäänud, ju suurtel gmail-ist alatest kuni internetioperaatoriteni automaatselt roogivad tõhusalt massi ära, ja läbi pääsevad üksikud, mis arvatavalt ei ole piisavalt massilised, et süsteemid neid spämmina käsitleks.

[perenoel]

Prillpapa, Jah, nõus, ettevõtetel klientidele meilede saatmine muutuks kulukaks (ning tõstaks teenuse hinda). Kuid sellest saaks ju ümber, kui tellija käsitsi ettevõtte saatja aadressi valgesse nimekirja paneks. Mis puutub aga saatjatesse, kes ei oma maksesüsteemiga kokkupuudet, siis ilmselt on valdav enamik nendest just need, kelle meilide puudumist me kergendusega tervitame. Aga noh, kui tahta pakkuda maksevõimaluse kõrval ka võimalust tasuta marki saada, siis poleks seegi raske. Näiteks võiks makse asemel kirja saatja vaadata mõnda reklaami ning ajaviiteks lahendada paar-kolm robotilõksu. Saavutaksime sama efekti - raha mittemaksev sõber pääseb läbi, kuid spämmar ei saa veeta 3-4 minutit ühte kirja saates. Trahviteatega oleks asi raskem ning siin peaks ilmselt seadusandlust muutma, mis kohustaks ametnikku maksuväravast ikkagi läbi minema.

[Magic]

Ja jätkub luulu teises teemas:
SWIFT kui poliitiline relv. Kuule tule ikka maapeale. Tibla sai oma keelud ikka ukrainlaste tapmises eest.

[bladerunner]

[karts3]

Tere. Tegin lapsele 5 aastat tagasi @gmail konto.
Probleem järgmine et ei saa enam kontole sisse kuidagi. Password mille tegin on alles ja pole muutnud. Kui üritan sisse logida , siis ütleb et sellist kontot pole olemas. Ei ole ka võimalik luua uut kontot esi ja perenimi kokku,praegune esi ja perenime vahel punkt.

Kontoga on seotud apple telefon ja seal kõik töötab. Kas on võimalik kuidagi konto taastada või võimalus kuhugi kirjutada.

[bladerunner]

=> https://support.google.com/accounts/answer/12418290

Punkte Gmail e-mailis ei arvesta, lisa kuhu tahad neid, Gmaili jaoks on see pmst puhas visuaal
Apple jaoks on see e-mail lihtsalt kasutajatunnuseks, see kas see e-mail veel reaalselt eksisteerib või mitte ei mõjuta kuidagi

Üldiselt kui kohto on kustutatud siis muud varianti pole kui uus luua uue nimega.

[perenoel]

karts3, ChatGPT arvas nii:

Spoiler

1. Konto kustutati või ei aktiveerunud kunagi korralikult
Kui Gmail ütleb, et sellist kontot ei eksisteeri, tähendab see enamasti ühte järgmistest:

Konto on Google’i poolt aastate jooksul kustutatud, sest seda ei kasutatud üldse (Google võib pärast teatud aastatepikkust täielikku tegevusetust konto kustutada).
Konto ei olnud kunagi lõpuni loodud või kinnitatud (näiteks jäi meilitsi saadetud kinnituskood kinnitamata).
2. Punktid Gmaili aadressis ei loe üldse midagi
Gmail ignoreerib punkte aadressis. Näiteks:

eesnimi.perenimi@gmail.com ja eesnimeperenimi@gmail.com on Google’i jaoks täpselt sama postkast.
Kui süsteem ütleb, et „sellist kontot pole“, siis ei muuda punkte lisamine ega eemaldamine asja.
3. Mida saad proovida?
✅ Kontrolli, kas oled õige aadressi kirjutanud (ka õiged tähed, mitte näiteks ü-tähe asemel u jne).
✅ Proovi sisselogimisel kasutada „Unustasid e-posti?“ linki ja sisesta telefoninumber või teine taastemeil, mille võisid tookord sinna lisada.
✅ Kui sul on telefon, kus see konto kunagi oli sisselogitud, mine seadetesse → Kontod → Google ja vaata, mis aadress seal kirjas on.
✅ Kui ei leia, siis kahjuks ei saa sama täpset aadressi uuesti luua, kui see veel kusagil Google’i serverites reservis on, isegi kui see on kustutatud. Tavaliselt ei anta kustutatud kontosid kohe teistele.

4. Kokkuvõttes
Kui Google ütleb „sellist kontot pole olemas“, siis:

tõenäoliselt on see konto juba ammu kustunud ega ole taastatav.
punkte ees- ja perenimes muutes saad ikka sama tulemuse, sest Gmail ei erista neid.
võid luua uue aadressi mingi muu variatsiooniga (näiteks lisa number või muu sõna).

[rex]

[bladerunner]

rex, õnneks vähemalt Apple puhul saab selle e-mail vahetuse teha ilma ligipääsuta "vanale" e-mailile.
=> https://support.apple.com/en-gb/102529
Aga jah, igal juhul tasuks sinna Apple külge toimiv aadress panna.

[BA79]

[siinus]

ära toida trolli

[pois11]

Ma kasutangi teatud spetsiifilist lahendust kus üks meil maksab 0,00025€
Aastaks tuleb saata sirka 1,5 miljonit kirja. Kui ei maksaks, siis läheks domeen kiirelt musta nimekirja. Teine pluss on see, et ei pea ise omama riistvara ja tarkvara. Valmis lahendus emailide edastuseks läbi kolmanda osapoole.

[perenoel]

pois11, No vaata kui tore. Ja kui nüüd sama hulga kirjade saatmise eest tuleks üle miljoni välja käia, jääks see tegevus seisma. Või tegelikult ei jääks ka, sest sa võiksid ikka jätkuvalt teha õnnelikuks neid, kes sellist teenust ei kasutaks, vaid ajavad läbi teisi trollideks sõimamisega.

[BA79]

Turunduslikel eesmärkidel meilide saatmine on üks asi (äriasi), aga mina eraisikuna ei kavatse maksta nt tuttavale või sugulasele meili saatmise eest, mis on hoopis teine asi.
Sama nagu see online.ee tasuliseks muutumisega, lihtsalt loobusin edasisest kasutamisest ja kõik. Jah, mail.ee pakub ka tasulist postkasti, aga piirdun tasuta postkastiga, sest veebi teel postkasti ei kasuta seega reklaamivaba postkast pole nii määrav. Meile loen/saadan meilikliendi abil arvutist või nutitelefonist. Sellest piisab.

[perenoel]

Mõni aastakümme tagasi hirnusid inimesed ennast herneks, kui said kuulda, et paljast vett müüakse pudeliga poes. Nüüd on ikka väga palju neid, kellel 5-liitrised veakanistrid kassalindile potsatavad. Sellega võrreldes on sõnumite saatmise eest tasumine palju loogilisem ja kõigest kiiresti äraunustatud asjjaolu, sest kirjad ja telegrammid maksid pika aja vältel ikka päris kena kopika. Ja minu teada suutis Eesti Post mõneks aastaks ka emaili saatmise turule tuua. Selles mõttes on uus lihtsalt äraunustatud vana. Nagu vee müüminegi - sest minu esivanematel oli vürtspoeke Tallinna puurajoonis ning nemad müüsid seal täiesti hea eduga vett. Tõsi, see oli soojaks aetud vesi ning läks kaubaks hommikul, kui ümberkaudu inimesed selle asemel, et pliidi alla tuli teha, pigem maksid hommikukohvi vee eest. Kõik tuleb ringiga tagasi!

[BA79]

perenoel Vaat just. Praegusel ajal on lihtkirja saatmine samamoodi kallis, et ettevõtted eelistavad pigem e-kirja ja masspostitustega oma sõnumeid ja teavitusi edastada, kuna on odavam, kui lihtkiri või tähtkiri. Mis telegrammidesse puutub siis see oli möödunud sajandil pigem möödapääsmatu, kui oli kiiresti vaja mõnda sõnumit saata,teist moodust lihtsalt polnud. Tavapostiga võis kirja ka 2 nädalat või kauemgi oodata. Tänapäeval ei kujutaks keegi ette et peaks sellise aegunud sidekanali kaudu sõnumeid saatma. Isegi 90-ndatel prooviti piiparsideteenust müüa, aga mobiiltelefonide turuletulekuga suri see teenus suht kiiresti välja.
Tänapäeval on ka SMS põhimõtteliselt tasuta lisateenus sest saadetavate sõnumite arv ei ole enamikes pakettides piiratud ehk siis tänapäeval müüakse andmemahtu mida mobiilsidevõrgu või püsiühenduse kaudu liigutad. Mis ongi loogiline. Kas saadad 100 SMS-i või 1 SMS-i, saadad ühe meili või 100 meili, vahet pole. Eeldusel muidugi, et maht täis ei saa.
Paljudel tasuta e-postiteenustel on samuti mahupiirang, sellest saan ka aru, aga ma ei lepiks teenuse kasutamisel tingimusega, et iga sõnumi saatmise või vastuvõtmise eest pean eraldi maksma, v.a juhul kui see on ärilistel eesmärkidel ehk siis otsepostitus või masspostitus. Sellise teenuse kasutamisel on muidugi omad kulud, aga kui eraisik saadab 2-3 meili kuus ja võtab vastu keskmiselt 3-4 arvet erinevatelt teenuspakkujalt siis see küll pole eraldi maksustamist väärt. Jah teenuspakkujal on meilide saatmisel omad kulud, aga nemad on selle kulu otseselt või kaudselt juba teenuse kuumaksu sisse mingil määral pannud ja arve saaja maksab selle kas otseselt või kaudselt ikka kinni.

[perenoel]

BA79, Kirja saatmine ei olnud enne internetti üldsegi nii vaevaline nagu praeguse järgi kujutleda võib. Victoria-aegses Londonis käis post elurajoonides 6 korda päevas, Citys (ärikeskus) aga koguni 12 korda päevas! Jõudsid äripartneriga ikka mitu korda päevas edasi-tagasi sõnumeid saata. Ja ka meil Tallinnas käis enne sõda post kaks korda päevas ning hommikul postitatud kiri jõudis veel õhtupoolikul kohale. Olen ise näinud postkaarti, kus tehakse ettepanek 'täna õhtul kinno minna'. Ja kuigi reklaami saadeti toonagi, pani mõistlikkuse piirid ikkagi peale rahaline piirang - täiesti mõttetut korrespondentsi ei kannatanud ühegi äri budget välja.