* Lekkisid ligi 30 andmebaasi paroolidega, mida pole varem avaldatud.
* Ohtlik on andmetes kasutaja ja parooli sidumine veebiaadressiga, kus neid saab kasutada.
Eile hakkasid levima teated ligi 30 allikast kokku pandud hiigelandmebaasist, kuhu on kogutud hoomamatud 16 miljardit kasutajanime ja parooli, mõnede puhul ka koos veebiaadressidega. Midagi nii suurt pole kübermaailmas varem juhtunud.
Lekkinud andmeid eksponeeriti ühel avalikul saidil nii lühikest aega, et uurijad ei jõudnud lähemalt vaadata, kes või millised allikad võiksid olla hiigellekke taga, kirjutab Cybernews. Siiski jõuti välja lugeda, et paroolilekkes olev teave avab uksed peaaegu igale võimalikule veebiteenusele, alates Apple’ist, Facebookist ja
Google’ist kuni GitHubi, Telegrami ja mitmesuguste valitsusteenusteni.
Uudised räägivad 30 andmebaasi allikast, mis leiti avatud veebist. Neist igaüks sisaldas miljoneid kuni miljardeid kirjeid (suurim üle kolme miljardi), mis on kui hiiglasliku jäämäe tipp. Näiteks üks neist andmebaasidest, mis sisaldas 184 miljonit kirjet, oli ka varem meediasse jõudnud, kuid see on vaid tilk meres võrreldes sellega, mida Cybernewsi meeskond tegelikult avastas, vahendab Techradar.
Enamik andmeid pärineb infovarguse tarkvarast, mis on nagu digitaalne piraat, hiilides paljudesse arvutitesse ja näpates sealt kõike väärtuslikku – alates
Google’i ja Apple’i kontodest kuni VPN-teenuste, GitHubi ja Telegrami ligipääsudeni.
Kõige murettekitavam on ekspertide arvates see, et uusi hiiglaslikke andmekogumeid ilmub välja iga paari nädala tagant, mis annab aimu, kui laialt levinud on selline infovarguste tarkvara tegelikult.
Andmed on ohtlikult värsked
See ei ole pelgalt vanade andmelekete taaskasutus, nagu varemgi on juhtunud. Tegemist on seni nähtu põhjal värske ja ohtliku infoga, mida küberkurjategijad saavad kohe ära kasutama hakata.
See on nagu keegi oleks saanud kätte koduvõtmed, kuid mitte ainult: võtmekimbu juures on täpselt kirjas, millisel aadressil see ukse avab. Andmebaasidest leitud andmed sisaldasid tihti nii URLe ehk veebiaadresse ning nendega seotud kasutajanimesid ja paroole, mis teeb selle kurjategijate jaoks eriti ihaldusväärseks.
Kuidas end kaitsta?
Paroole kasutatakse maailmas muidugi veelgi rohkem ja enamik neist siiski ei lekkinud, kuid nii tohutu arvu paroolide ilmsiks tulek seab praktiliselt kõik kasutajad ohtu, kirjutab Forbes, soovitades mitmeastmelist autentimist ja paroolide vahetamist. Kõige levinum andmelekete põhjus on endiselt kaitsmata andmebaasid. Paljud ei mõista veel pilveteenuste jagatud vastutuse mudelit, kus andmete kaitsmine ja turvamine on ka igaühe enda ülesanne.
Google soovitas hiljuti miljarditel kasutajatel oma paroolid tugevamate paroolivõtmete vastu välja vahetada ja USAs hoiatas FBI samuti inimesi, et nad ei klõpsaks SMS-sõnumites olevatele kahtlastele linkidele. Varastatud paroole müüakse pimeveebis miljonite kaupa igaühele, kes soovib, nende ostmiseks piisab üsna väikesest rahasummast.
Kas sinu andmed on ohus?
Kuna internetti kasutab täna umbes 5,5 miljardit inimest ja paljudel võib olla mitu kompromiteeritud kontot, on peaaegu võimatu kindlaks teha, kui palju inimesi see leke täpsemalt mõjutas. Siiski on tähtis tegutseda juba ennetavalt.
Et teada saada, kas sinu andmed on mõne lekke ohvriks langenud, saab kasutada mitmeid turvalisi teenuseid: näiteks Cybernews või haveibeenpwned.com. Seal saab kontrollida, kas e-posti aadress või parool on andmeleketes esinenud. Uusimat hiigelleket seal veel pole.
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
Spoiler 