[Hiid]

maty,
kasutan seda suitsuahju ja ka tavalise süütamisel, tikkude asemel.

[hemmar]

Suht kristallkuuli küsimus aga.. Korter vanas majas. Vannitoa nurka ehitatud euroremondi käigus dušikabiin. Kõik äravoolu torud kuskile ligipääsmatutesse kohtadesse ära peidetud. Dušinurgas vesi koguneb peaegu ukse ääreni ja siis voolab ühel hetkel tempokalt ära; lõpus kõva lurinaga õhku kaasa tõmmates. Ja siis hakkab jälle kogunema. Ehk siis oma mõistusega jõuan järelduseni, et äravoolu torustik on kehvasti tehtud ja kuskile torujõnksu sisse jääb õhumull blokkima. Kas on mingit võimalust ka täpsemat diagnoosi panna või ilma seinu/põrandat lõhkumata midagi paremaks teha?

[jeesus188]

Äkki kusagil klomp ees, tõmba alustuseks toru läbi

[elukaz]

Sarnast olukorda kohanud, mitte küll ääreni aga 5-10cm kippus põhjas ringi ujuma ja jube aeglaselt vajus alla, puhastamine ja vaakumklapp ei aidanud. Siis sai kogu lugu 5cm kõrgemale tõstetud ja töötab nagu miska. Pikk ja peenike äravool vist segas. See jäi vana aga sai parema nurga alla.

Kui kraanikauss ka samal ajal luriseb siis ikkagi vaakumklappi vaja või kui tuulutus kuskile katusele läheb siis see ära puhastada. Aga see ei põhjusta vee kogunemist, kui õhumull oleks ees siis ajaks mingi alumine trapp vms üle.

[Dogbert]

Pika ja peene äravoolu puhul, kui see pole ka ühtlase kaldega - jääb kuhugi allapoole lõnksu sisse vesi pidama ja enne ei hakka alla minema, kui pealetulev vesi suudab vahepeale jääva kõrgema osa sees oleva õhumulli sinna seismajäänud vette alla suruda. Kui kord õhumulli ära surub, siis tekib juba sifooniefekt ja imeb kogu vee korraga alla ära. Ja siis tekib järgmine tsükkel.

Ja eks sinna lõnksu sisse hakkab setet ka kogunema, nii et läheb aja jooksul hullemaks.

Ja mull tekib edukalt sinnasamasse dušinurga äravoolutorusse, mitte kusagile kaugemale, nii et teised trapid võivad täitsa normaalselt töötada samal ajal. Ja mida pikem see äravoolutoru on, seda kergemini. Ja pole siis abi ei tuulutusest ega vaakumklapist ka, sest mõlemad jäävad kaugemale.

Suurem kõrguste vahe või piisavalt jämedam toru kompenseerib äravoolu jõnksud. Jäik toru ülemäära pika lõõtsa asemel väldib jõnksude tekkimist.

[von Wu]

Kas tõstetavaid siseuksi (rulluksi nagu garaažil) on müüa ja kui, siis kust neid otsida?

[Look Right]

Ei ole kunagi üheski projektis näinud aga kas samad garaaziuste tarnijad ei paku?

[elukaz]

Kus ma siit kandevõime kätte saan? Joonistel on Fdown olemas aga ei oska tabelist numbrit kokku panna. Numbrite järgi võiks olla kH,1 kilonjuutonis aga kirjelduse järgi on see hoopis miski form factor
https://www.arrascf.eu/wp-content/uploads/ETA110478-Arras-CF-jah-r3-2022-1.pdf

Kui pdf ei avane siis siit suvalise mõõdu alt ETA link:
https://www.arrascf.eu/tooted/prussitoed/prussiking-valis/

[Look Right]

Võtsin esimese suvalise ETA lahti, valemisse B.1.1 pead kõik nr sisse lööma ju?
kH on miski abitegur, mis arvestab naelte/kruvide tõmbele koos töötamist.

[elukaz]

See valem arvestab naelte tugevust, mind huvitab palju see plekk ise kannab enne kui kuskilt rebenema hakkab. Mulle tundub et ma loen vale dokki, see peaks ju lihtne number olema

[Look Right]

Ma vist lähtuks "poldiaukude" kandevõimest, muud infot pole antud. Järelikult on terase enda kandevõime on palju suurem kruvidest.

[elukaz]

Veits kahtlen, ma tahaks sinna kolm tonni otsa riputada, ja kui kõik augud kruve ja polte täis panen siis pigem annab plekk järgi

[Look Right]

No siis võrdlegi kas kruvide kandevõime vs nurgiku "poldiaukude" muljumiskandevõime. Ma muud moodi ei oskaks hetkel läheneda. Tehniliselt küll alla 3mm terase puhul vist ei saa poldiaukude kandevõimet samamoodi hinnata aga suurjärgu saab ikka kätte.

[elukaz]

Kui lähtuda sellest "ultimate tensile strength of the steel, 360 MPa", siis 2mm pleki puhul (võtsin mõned näidiseks) peaks kõige nõrgemas kohas vähemalt 25mm lai riba kummalgi pool olema täiesti ühtlaselt pingestatud et piiripealset koormust kanda. Ei tundu eriti usaldusväärne.

Kust tugevamaid leiaks?

[Magic]

Mida sa sinna otsa istutada tahad? Ei saa nagu väga aru miks peaks seda arvutama nn õhkvahega...need ju mõeldud pinna vastu ja pigem hoiad teatud määral puidu väändumist ja külgsuunalist liikumist.
Kui tahad betooni peale panna (tüüpiline lühikese räästaga maja kus vesi tuleb puitpostide peale, siis teised lahendused.
Nõrgim koht on konkreetsel juhul ikka kruvi ise, keskmist poldiauku kasutades samas plekk ehk siis tuleks leida võimalikult tugev. 3 tonni kannatava kindlasti leiab kui see nurgik on kahelpool ja polt läbi.

[Hiid]

plekist nurk ja kolm tonni?
poldi kindlasti leiab, aga 5cm puidu otsast ei võta see puit ise seda koormust

[Magic]

Ühtlaselt posti otsas võiks ju 100X100 juba selle koormuse vastu võtta? 150 ilmselt mõistlikum
Muidu äramädanenud postite taastamiseks kasutatakse ju neid: https://www.arrascf.eu/tooted/postijalad/

[Hiid]

möhh?
Ma sain aru, et ta tahab liita prussikingaga mingi prussi olemasoleva seinaga ja prussikingale tuleb koormust 3t

[Etz]

[Magic]

Ok, siis läheb nagu tartus selle rõduga

[elukaz]

No just, tahaks kandva tala seina külge riputada, aga samas ise seal all olla

See 3t oleks kõigi raskete juhtumite summa, püsiv koormus oleks midagi alla tonni.

Siin annab BSAG 100x280 kandurile miski väärtuse Rv,k 85kN aga kuidas see kandejõuks moondada on lisakoefitsente vaja vastavalt mingitele regulatsioonidele. Kui need asendada ühega saaks 8.5 tonni, kahtlaselt palju plekitüki kohta
https://www.rothoblaas.com/products/fastening/brackets-and-plates/metal-hangers/bsa#technical-data-0
Sealt pdf muidugi otse ei lingi vaid tuleb võtta tech data download.

[Look Right]

Monoliitpuidu puhul gamma on 1,3, kmod 0,50...1,10 sõltuvalt koormusest ja keskkonnast. Kui neid andmeid uskuda, siis suurusjärk 50kN peaks vastu võtma see liide jah.
Muidugi muud kinnitustingimused peavad olema täidetud.

[elukaz]

Tänx

[miq1988]

[Magic]

Post alla on kindlasti kõige lollikindlam