[Tanel]

Rahandusministeerium on valmis saanud eelnõu, mis võimaldaks Eesti krediidiasutustel ühiselt asutada niinimetatud positiivne krediidiregister, kus oleksid kirjas kõigi inimeste laenud. Kava kohaselt vähendaks selline register inimeste võimalust ennast mässida võlasohu.

Positiivsest krediidiregistrist on Eestis räägitud aastaid. Krediidiandjad on ennast lõhki laenanud inimeste probleemi lahenduseks pidevalt pakkunud, et asja aitaks parandada andmebaas, kus inimeste kõik kohustused kirjas oleksid.

Loe edasi: https://www.err.ee/1609514557/koigi-inimeste-laenude-andmebaasi-loomine-saab-teoks

[SKG]

Imestasin ammu, miks seda Eestis pole. Iga korda kui olen meediast näinud, et kellegi parelleelselt 5, 8, või 10 laenu peale võetud, üks veel teise ära maksmiseks, kohutav.

[djkiller]

[laurx]

.. ja keegi teeniks veel.
Paraku.

[486]

Seal siis sissetulekud ka kirjas vä?

[taavi]

sissetulekud on juba praegu kirjas. või no maksuandmed.

[Tomorrow]

Ammu oleks pidanud olema selline asi. Samuti keskkond kus inimene näeb kõiki oma vastu esitatud nõudeid ja saab sealsamas neid tasuda, ajatada ja sissenõudjaga suhelda.
Fakt, et seda pole olnud on otseselt seotud sellega, et laenuärimehed on poliitikud ära ostnud või on tegu ühe ja sama isikuga. Neile on see kasulik. Ja siis räägitakse, et Eestis on madal korruptsioon...

Ma olen aidanud tuttavat kes oli nö võlasoos ja jättes kõrvale selle, et inimete on mitmetele asutustele võlgu ja arved on lukus, siis selles rägastikus orienteeruda ja arvet pidada on keeruline.
Võlgnikke tihtipeale ka narritakse ja mõnitatakse, et näe ise loll ja paras talle aga kui ise pole "süsteemiga" kokku puutunud, siis on raske mõista kui ebaõiglane see on. Jah on teinud valed otsused. Kas inimese peab terve ülejäänud elu nende all kannatama?
Isegi kriminaalkurjategijad lastakse vabadusse lühema aja ja väiksemate rahaliste kohustustega oma ohvrite või nende sugulaste ees.

See pärsib ka võlgade tasumist ja ausa teenistuse näitamist, kui inimene näeb, et temalt võetakse enamus või koguni kõik ära. Sealt tuleb trots, minnalaskmine, varimajandus ja kõik sellega kaasnev.
Kõige absurdsem on arvete arestimine. Mõelge kui palju tänasel päeval sõltub näiteks pangalingi või isegi käsitsi maksete tegemisest internetipangas.
Nüüd kujutage ette, et võlgnikul kelle arve on arestitud neid toiminguid teha ei saa. Võlgnik saab ainult automaadist sularaha välja võtta ja iga makse jaoks peab minema füüsiliselt pangakontorisse kus lisandub rasvane teenustasu, sest pangad on juba pikalt üritanud sularaha käitlemise võimalikult kalliks ja ebamugavaks muuta. Parem aga "hall" alternatiiv on inimesel välismaise pangakonto loomine või läbi tuttava/pereliikme neid asju ajada. See omakorda on otseselt seotud varimajandusega.
See inimene ei saa oma kontol isegi seada SMS/email teavitust laekumiste/väljaminekute kohta. Täiesti ajuvaba piirang.

Näiteks inimenelt kes töötab osalise tööajaga võib võtta ära enamuse sissetulekust isegi kui see jääb kaugelt alla riikliku miinimumi. Tunnitasu olevat "liiga kõrge". Ajakirjandusest on saanud lugeda lugusi kuidas inimestel on kogu sissetulek arestitud jne.

Inimeste võlad ja kohustused pole ühes kohas näha. Sissenõudjatega suhtlemiseks tuleb kasutada arhailisi meilide otsimist ja saatmist ja ise kontakte otsida.
Maksmine on veel keerulisem. Igal sissenõudjal on omad süsteemid ja formaadid ja oma eraldi arved kuhu tuleb kindla selgitusega raha saata.
Ja et sellest veel vähe oleks, siis mõned sissenõudjad labaselt ignoreerivad võlgnikku pärast võla tasumist ega eemalda piirangud, kuigi see on seadusega ette nähtud.
Näiteks tuttaval oli suurim võlg umbes 2000€. Inimene sai selle raha kokku ja tasus ettenähtud arvele koos korrektse selgutusega. Tulemus täiesti null. Pidi saatma tagantjärgi mitu kurja kirja nädalaid hiljem enne kui sissenõudja alles hakkas piiranguid eemaldama.

Kõige iroonilisem kogu asja juures on see, et ühe nõude puhul jäid kaks tema kohtutäiturit vahele altkäemaksu andmisega ja kui ta lõpuks võla tasumiseni jõudis, siis läks see kolmandale täiturile kes veel vahele polnud kukkunud. Sellised inimesed siis nõuavad teiste võlgu sisse.
Kohati on kriminaalkurjategijate karistused meil väiksemad kui võlgnikel k.a rahalised karistused.

Ja kui keegi arvab, et võlgnik võib lihtsalt oodata paar aastat kuni võlad aeguvad ja on automaatselt puhas, siis nii see ei käi.
Tsiviilvaidlustes aeguvad võlad 20! aastaga. 10 aastat on põhinõue aga isegi kui see aegub, siis täituri tasu aegub alles 20 aasta pärast. Ja seda pole selgelt ega otseselt seaduses kirjas.
See aeg oli minevikus veel pikem olles 30 aasta peal aga õnneks seda vähendati, sest pole loogiline Eesti keskmise eluea juures, et inimene on pool oma elatud aastatest võlgu.

Minu tuttav maksis kokku üle 3000€ erinetavetele sissenõudjatele ja saatis mitmeid kurje meile enne kui arved aresti alt vabastati ja maksehäired aegunuks liigutati.
Ühtset süsteemi on hädasti vaja ja tegelikult oleks vaja reformida kogu võlgade sissenõudmise süsteemi selles osas kes neid sisse nõuavad, kelle haldusalas nad töötavad ja mis piirangud inimese arvetele seatakse.
Praegune süsteem on pärit kuskilt kiviajast. Soomes näiteks on võlgade sissenõudjad mitte mingid kahtlased FIE'd vaid riigi palgal olevad inimesed ja seal mõistetakse, et sissenõudja saab oma raha tagasi kiiremini siis kui võlgnik käib ausalt tööl ja maksab oma maksud.

[Auron]

Tomorrow,

See, et võlgnike suhtes rikutakse menetlustoiminguid ja seadusi on üldlevind tava. Põhjus on muidugi ilmselge - kuna on võlgu siis raha pole ja kui raha pole siis ei saa ka ju endale lubada juristi või advokaati kes veenduks, et kõik protseduurid on tehtud seadustest lähtuvalt. Nö. maaslamaja peksmine kuna too ei saa and kaitsta.

Mis puudutab arvete maksmist siis kas mitte täituri käes olles mingit siukest teemat pole, et teatud summa ulatuses saab inimene enda pangakontot kasutada - selle nö. allesjäeva miinimumi jagu vms? Seda nagu juba mainisid, et muidugi rikutakse massiliselt õigusi kus võetakse ära rohkem kui tohib jne.

Samas kas see andmebaas asja TEGELIKULT päästab...Üldiselt on ju selge, et inimene ei võta kiirlaenu niisama vaid kiirlaen on häda laen kuna kuskilt mujalt ei anta. Ehk siis seal ei ole vaja kuskil mega andmebaasis sobrada saamaks aru, et kui juba inimene kiirlenu küsib siis ilmselgelt ta kõige tervam pliiats pole rahaasjadega ümberkäimisel ja jääb hätta. Suured pangad seda ei tee, sest ei taha otseselt halba renomeed kuna on rahvusvahelised ja peavad ikkagi oma nägu säilitama. Kiirlaenu andjad on aga üldjuhul eraärikad ja nendel on oma renomeest selles mõttes pohhui. Võiks öelda, et kiirlaenud on lausa omamoodi äriliik mille eesmärk ongi inimene konksuotsa saada ja seeläbi tekitada olukord kus ta üldjuhul välja ei roni ehk siis inimeselt suht odavalt ja lihtsalt vara kätte saada.

See aga juba on inetu tegevus ja peaks olema paremini reguleeritud - näiteks võiks olla seadus, et nüüd kus see andmebaas tekib siis sellisele inimesele kiirlaenu anda ei tohi kellel juba on kiirlaen - no nagu kasiinosõltlast ei tohi kasiinosse lasta, purjus inimesele ei tohi alkot müüa jne. Juhul kui seda ikkagi teha ja inimene ei suuda maksta siis tagasinõude õigus puuduks.

[napoleon]

[jeesus188]

[Tomorrow]

[taavi]

jeesus188, https://www.emta.ee/ariklient/e-teenused-koolitused/e-teenuste-kasutamine/teenuste-tehniline-info#maksuandmed-x-tee
krediidiandja peab veenduma tarbija krediidivõimekuses. ja kui juba selline kohustus pandud on, siis antakse ka võimalus seda täita.
sellel konkreetsel teenusel vist on mingi isiku käest nõusoleku küsimise tõkkepuu ka ees. vanasti ei olnud.

tõenäoliselt on positiivne krediidiregister igast gdpride jne tõttu midagi sarnast.

[Auron]

[oliver.]

Aastaid 15-20a tagasi oli kiirlaenuäri eriti röövellik, hilisemad muudatused seadusandluses on veidi päitseid pähe pannud, aga nagu Aurongi ütles, siis vajaks täiendavat reformimist.

[pppd]

ja nüüd tõmbame korraks hinge ja jätkame õhema riigi ning ettevõtlusvabaduse piiramise lõpetamise nõudmisega...

/s

[napoleon]

Sarkasm või mitte, aga eks sel teemal olegi mitu tahku. See piix-piix ja raha tuleb on nagu narkootikum, alguses võib ahvatlev olla, aga kiiresti kaevad endale augu, kust on üsna keeruline välja rabeleda. Peaks lolle selle eest kaitsma.
Teistpidi kui naaber küsiks minu käest laenu, siis isegi mul eraisikuna peaks sellele baasile ligipääs olema. Samas kui naaber minu käest midagi pole küsinud, siis ei tohiks ma tema rahaasjades tuhnida.

[oliver.]

[napoleon]

Saan aru küll miks, aga see on ikkagi bensiiniga tulekahju kustutamine. Võib olla mingi piirsituatsioon, kus rahalaev on kohe-kohe tulemas ja likviidseid vahendeid napib. Aga üldiselt peaks esitama endale küsimuse, et kui täna pole vahendeid jooksvate kulude katmiseks, siis kust need homme tulevad kui lisaks on vaja veel kopsaka intressiga laen ka tagasi maksta.

[oliver.]

[netcat]

[napoleon]

No päris kuuse alla ma ikka ei jääks, suruks oma uhkuse alla ja küsiks lähedastelt abi kui muud moodi hakkama ei saa.
On toidupangad, toidukapid jms. ka. Toidu kuidagi ikka lauale saaks. No mitte sellise mida eelistaks, aga vähemalt tühja kõhuga ei jääks.
Sellises olukorras laenu võttes lükkad probleemi lihtsalt edasi ja samas süvendad seda. Selleks ei tohikski sellises olukorras inimesele laenu anda.

[Prillpapa]

Tundub kuidagi väga pankade poole kaldu see plaan, kus pankade käsutuses nagu on nii inimeste raha kui info finantstehingute kohta, aga inimene panga või pankade kohta ei tea midagi. Kuidas lihtne inimene saaks lihtsast koondandmebaasist kontrollida, kas pank altis rahapesule, kuidas pank emafirmaga suhtleb, kellele pank laenusid vormistab, palju riigist raha välja dividendina võõrsile kandib jm riskid
Võibolla tahaks laenu võtta vastutustundlikust ja austast pangast vms

[laurx]

kes kainelt ja loogiliselt oma elu suudab võtta, see #jolo asju, mis võlgu võtma ajab, ei tee.

[pppd]

ja see register aitab neid õnnetuid nüüd kuidas? Või on register paha ja õnnetutele tuleks kõigest hoolimata laenu anda, et nad ikka õnnetud edasi oleks ning saaks seda mõistlikumatele/parema õnnega inimestele nina alla määrida, et neis abstraktset süütunnet tekitada?

[Sahasrahla]

Võimalik, et siis tekib nö. suurem pilt - nii laenuvõtjatest, kui ka laenuandjatest.

Suurematel krediitoritel on pigem parem ülevaade oma klientidest, kui nad seda välja tahavad näidata,
aga väiksematel jällegi kitsam ehk ülevaade oma kliendist võib olla lünklik.
Seega see tööriist võimaldab krediitoritel edaspidi üksteist kontrollida ja,
kui deebitor ei ole oma võimete tasemel, siis krediitor ei saa ka väita, et komplikatsioonid tekkisid segaste andmete tõttu.