Andke nõu, kes biiti jagab. Otsin 4TB SSD, mille peamine olemus hakkab olema meedia (pildid, videod) talletamine. OS-na ei kasuta.
Kui oluline on sel juhul DRAM olemasolu ? Vaikimisi näeb igapäevane kasutus välja, et tõmban näiteks telost (pildid/videod) kõigepealt peamisele kettale, kus toimub sorteerimine/korrigeerimine, siis kopeerin kogu massi 4TB SSD-le. Liigutamiste vahemik jääb mõnest sajast MB kuni paarikümne GB.
Hetkel jääb mulje, et DRAM-ga SSD on ikkagi odavamad, mitte palju, aga mõju on olemas.
Andke nõu, kes biiti jagab. Otsin 4TB SSD, mille peamine olemus hakkab olema meedia (pildid, videod) talletamine. OS-na ei kasuta.
Kui oluline on sel juhul DRAM olemasolu ? Vaikimisi näeb igapäevane kasutus välja, et tõmban näiteks telost (pildid/videod) kõigepealt peamisele kettale, kus toimub sorteerimine/korrigeerimine, siis kopeerin kogu massi 4TB SSD-le. Liigutamiste vahemik jääb mõnest sajast MB kuni paarikümne GB.
Hetkel jääb mulje, et DRAM-ga SSD on ikkagi odavamad, mitte palju, aga mõju on olemas.
väline ketas?
minu arusaamist mööda selle kasutusotstarbe puhul on täiesti ükskõik
lahtiühendamisel vaid kindluse mõtte ära lihtsalt kohe sikuta usb kablat küljest vaid tee korralikult lahtiühendamine ("eject disk") nagu ka usb mälupulgagagi on korrektne teha
miga, jääb selgusetuks, kas andmete liigutamisel ajafaktor ka kuskilt otsast oluline on, SSD puhul on just andmete liigutamise kiirus peamine eelis, talletamise vaatest SSD eelised ei avaldu, võiks samahästi parema mahu/hinna HDD-ga piirduda.
Ka minul telefonist-kaamerast liiguvad fotod arvutisse, kus neid natuke selekteerin ja lõpuks vajaliku valiku arhiveerin. Arhiveerin NAS-i kuna arhiveerimisel kiirus ei ole oluline, a'la kas failid liiguvad sinna 30 sekundit, 3 minutit või 30 minutit - ei oma tähtsust - panen failid liikuma ja ei jää ootama-valvama kuidas kulgeb.. _________________ ---
Oofak, see asi usbi panna ja kui nahka läheb, hakata partitsioonitabelit taastama. Palju õnne.
Teiseks kettaks masinasse või rj45 ga võrku..
Seleta lähemalt mis häda USB kettaga siis on? Mul üks SSD on välises kettakarbis kasutusel, pole nagu miskit sealt kaduma läinud. Paar välist HDD-d on ka, nendega pole samuti miskit juhtunud.
miga, jääb selgusetuks, kas andmete liigutamisel ajafaktor ka kuskilt otsast oluline on, SSD puhul on just andmete liigutamise kiirus peamine eelis, talletamise vaatest SSD eelised ei avaldu, võiks samahästi parema mahu/hinna HDD-ga piirduda.
Ka minul telefonist-kaamerast liiguvad fotod arvutisse, kus neid natuke selekteerin ja lõpuks vajaliku valiku arhiveerin. Arhiveerin NAS-i kuna arhiveerimisel kiirus ei ole oluline, a'la kas failid liiguvad sinna 30 sekundit, 3 minutit või 30 minutit - ei oma tähtsust - panen failid liikuma ja ei jää ootama-valvama kuidas kulgeb..
Hetkel tiksubki 2.5" 2TB HDD, aga ma leian, et aeg on piisavalt palju edasi läinud, et tahaks mingist pöörlevast asjast lahti saada kastis....või noh, kuivõrd seda kastiks saab nimetada (profiilis)
Selline teema. On üks seade millel 2242 pikkusega nvme mahuks sisse aga nende saadavus on suht jama. Mahuks korpuse mõttes ka 2260 sisse aga - kas on mõnda üleminekut millega seda teha?
Väegade nišikas toode oleks. Kui alis ei ole, siis ei olegi.
Aga kui korjaks plaadi pealt selle 2242 mutri ära, kui ta üldsegi tegelikult 2260 positsiooni ümber tõstetav ei ole, ja asendaks kahepoolse teibiga? _________________ Mida Ott ei õpi, seda Egon ei tea.
Oofak, see asi usbi panna ja kui nahka läheb, hakata partitsioonitabelit taastama. Palju õnne.
Teiseks kettaks masinasse või rj45 ga võrku..
Seleta lähemalt mis häda USB kettaga siis on? Mul üks SSD on välises kettakarbis kasutusel, pole nagu miskit sealt kaduma läinud. Paar välist HDD-d on ka, nendega pole samuti miskit juhtunud.
von Wu, Leiab vastupidiseid näiteid. Nende SSD'de odavus tuleb peamiselt ikka odavama kontrolleri ja kohati ka NAND'i kasutamisest (Hiina päritolu, vs Korea/Taiwan/USA).
See maksimaalselt 8GB (LP)DDR4 puhvermälu (4TB Gen5 mudelitel) ei ole teab mis suur kulu. Odavama otsa omadel on see 1-2GB mis on veelgi odavam.
Vabalt võib olla, et Korea/Taiwan/USA kontrollerit ja NAND'i kasutav DRAM'less SSD on on kallim, kui hiina kontrollerit ja NAND'i kasutav DRAM'ga SSD.
Neid anomaaliaid leiab veel. Näiteks paljude mahtude juures pole QLC põrmugi odavam kui TLC. 4TB on QLC hinnaeelis ainult mingi 25€ ja alles 8TB saavutab see 200+ hinnaeelise aga seda palju aeglasema SATA liidese ja seega suuruse ja mõistagi ka kehvema kiiruse/vastupidavuse arvelt. _________________ Win11 25H2 upgrade skriptid neile kelle masin ise ei taha 23H2 või 24H2 pealt ennast uuendada: https://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?p=11720738#11720738
Youtube lisa vene jama eemaldamiseks: https://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?p=11745846#11745846
Oofak, see asi usbi panna ja kui nahka läheb, hakata partitsioonitabelit taastama. Palju õnne.
Teiseks kettaks masinasse või rj45 ga võrku..
Seleta lähemalt mis häda USB kettaga siis on? Mul üks SSD on välises kettakarbis kasutusel, pole nagu miskit sealt kaduma läinud. Paar välist HDD-d on ka, nendega pole samuti miskit juhtunud.
Usb valel hetkel ühenduse kaotab, läheb partitsioonitabel tuksi.
Kas mõtled nüüd ainult neid DRAM-ga SSD-sid või üldiselt? Tädi Maali kakub selle ketta ju lihtsalt suva hetkel ära, isegi kui keegi talle on rääkinud, et peaks seda viisakalt tegema, siis see "igav jutt" läheb ühest kõrvast sisse ja teisest välja.
napoleon, Ma olen näinud tuksiläinud partitsioonitabelit isegi sisemise DRAM'ga SSD puhul peale Win10 uuendust. Arvuti küll UPS taga ei olnud, aga minuteada vool ka ära ei käinud.
Keeras partitsioonitabeli nii põhjalikult tuksi, et masin keeldust POST'st edasi liikumast. Isegi byte per byte kopeerimine teise SSD peale suutis sama asja korrata (st polnud konkreetse SSD riistvara viga).
Failisüsteem võib suvalise kosmilise bitflipi peale ka laiali lennata. Kõik on võimalik. _________________ suck less | no slop grenade
Ma arvasin, et see oli Priit, aga tegelikult oli Tõnu,
USB on tore leiutis aga mulle tundub, et tal on protokollis mingi nõrk koht, mille tõttu opsüss mõnikord kaotab konkreetse seadmega ühenduse, mis küll seejärel ise taastub enamasti
see võib olla ka mõne emaplaadi kontrollerkivi probleem
juhtub nii harva, et seda jälitada ma ei teagi kas keegi on püüdnud...
enda masinas seni õnneks pole nii halvale ajal see kadumine toimunud aga mäletamisi ühes kliendi masinas sain mälupulka ümber tõsta teise pessa, et ta taas korrektselt töötaks ja peale masina restarti töötas ka esimeses pesas taas nagu vaja (poolmüstika)
probleem ei ole iseenesest USB-s (kuigi see lisab oma nüansid), vaid pulga peal olevas NAND-flashis. Kõige hullem on tavaline USB pulk, seal on need NANDid lihtsalt rivis, aga NANDi probleem on see et seal ei saa üksikut bitti või baiti vabalt edasi-tagasi loksutada, vaid tuleb terve plokk kõigepealt tühjaks kustutada ja siis uuesti muudetud kujul tagasi kirjutada. Ja failisüsteemi ala on koht, kus käib kõige tihedam saagimine. Nii et siis teinekord juhtub et sigaodavate hiina kivide, lolli kontrolleri, halva kuuseisu ja ebasoodsa tuulesuuna korral ei saa sinna NANDi peale mõnesse plokki üldse mitte see, mis seal peaks olema. SSD on samamoodi NANDidest üles ehitatud, aga seal on natuke rohkem andmete terveks jäämisele mõeldud, kontroller on targem, varuplokke on rohkem ning kondekad hoiavad toidet mõne hetke jagu kauem üleval, aga kui sitt tahab juhtuda, siis see juhtub.
viimati muutis pppd 05.09.2024 17:01:19, muudetud 1 kord
Failisüsteem võib suvalise kosmilise bitflipi peale ka laiali lennata. Kõik on võimalik.
COW failisüsteemi puhul ebatõenäoline. Aga kõike võib juhtuda. Selleks USB ketas ainukeseks backupiks ei sobi. Aga sobib hästi selleks, et teed backupi ära ja paned kappi tagasi.
Failisüsteem võib suvalise kosmilise bitflipi peale ka laiali lennata. Kõik on võimalik.
COW failisüsteemi puhul ebatõenäoline. Aga kõike võib juhtuda. Selleks USB ketas ainukeseks backupiks ei sobi. Aga sobib hästi selleks, et teed backupi ära ja paned kappi tagasi.
Pikaajaliseks kindlasti ei sobi. Lühiajaliseks küll. Siis peab maja maha põlema või midagi, et arvuti ja (arvutiga parajasti mitte ühendatud) pulk mõlemad maha sureksid.
Pealegi lisaks lokaalsele backupile (olgu ta siis millel iganes, sest parem midagi, kui mitte midagi) on soovitatud hoida veel üks pilves ja üks füüsilisel kujul teises asukohas.
Muidugi kahe viimasega on omad probleemid. Pilve eest on üldiselt vaja raha maksta ja mida suurem maht seda suurem kulu. Rääkimata üleslaadimiskiirusest.
Teise füüsilise asukohaga on jama backupi värskus. Kui see just kõrvalmajas või võrgus (mis on sama kui pilv) pole, siis selle nö "värskendamine" on tüütu tegevus.
Mina olen alati lähtunud sellest, et kõige olulisemad on varundada need andmed mida on kas raske ja/või aeganõudev või isegi võimatu taasluua.
Õnneks need on ka oma olemuselt seda tüüpi (tekst/dokumendid jms) mis ei võta palju ruumi. Lisaks failide nimekiri ja nende asukohad kettal, et isegi käsitsi taastades saaks taasluua kaustastruktuuri ja anda õiged failinimed.
Mingeid 100GB+ internetist tõmmatud asju pole eriti mõtet varundada, kui tegu pole just rariteetidega mida kuskilt enam ei saa.
No mul on iDrive pilv ka 10TB mahuga, mõned ketta imaged lähevad ka sinna. Naabri juures jah pole, aga oma masin+NAS+pilv on enamvähem juba backupiks. Vaevalt kõik korraga katki lähevad.
USB kettale vahel saab offline backup tehtud. Lihtsalt igaks juhuks kuna sealt on kiirem taastada kui pilvest juhul kui peaks äike sisse lööma vms. nii et kõik mis vooluvõrku ühendatud, on tumm.
Lisaks failide nimekiri ja nende asukohad kettal, et isegi käsitsi taastades saaks taasluua kaustastruktuuri ja anda õiged failinimed.
Tomorrow, Millega sa seda nimekirja teed, mingi uuema Win'i enda asi? Või pidasid silmas sellist nimekirja, et kuhu ja mis sektoritesse on failid kettal salvestatud?
Mul Win 7 ja saaks vajadusel sellega teha lihtsa nimekirja info mõttes Snap2HTML Portable https://www.rlvision.com/snap2html/about.php
Saab näit välisel kettal oleva info kaustade/failide kohta salvestada ühte HTML faili ja brauseris sirvida. Otsing samuti olemas. Unicode support ka.
Brauseris sirvimise näide (nende kodukalt) https://www.rlvision.com/snap2html/example.html#C:/WordPress
Longero, Pole viitsinud midagi graafilist vaadata. Lihtsad windowsi enda tree ja dir käsud mis eksisteerinud aegade algusest. Output on tavaline tekstifail.
tree "D\" /F /A > "C\\Filelist_D.txt"
dir D:\ /A:H /O:N /S /B > "C:\Hidden_D.txt"
Muutsin veidi enne postitamist seega päris 1:1 ei toimi.
Sinu soovitus on muidugi lihtsam ja elegantsem sest GUI on parem selliste asjade jaoks, samas kui käsurida on parem asjade automatiseerimiseks ja kolmanda osapoole sõltuvuse vähendmiseks. _________________ Win11 25H2 upgrade skriptid neile kelle masin ise ei taha 23H2 või 24H2 pealt ennast uuendada: https://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?p=11720738#11720738
Youtube lisa vene jama eemaldamiseks: https://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?p=11745846#11745846
Maisaa nüüd aru. Kas sa kopeerid failid kõik ühte kausta kokku, et nende asukohta eraldi salvestada vaja on? Pole veel näinud varianti, kus kaustapuust backupi käigus ilma jäädakse... _________________ Mida Ott ei õpi, seda Egon ei tea.
Maisaa nüüd aru. Kas sa kopeerid failid kõik ühte kausta kokku, et nende asukohta eraldi salvestada vaja on? Pole veel näinud varianti, kus kaustapuust backupi käigus ilma jäädakse...
Jah. Ma ei kopeeri kõike. Ainult teatud kasutade sisu ja siit-sealt vajalikke asju. Sellest tuleb väike arv krüpteeritud arhiive mida saan kergelt varundada või üles laadida.
Tegelikult kui mul viitsimist oleks, siis saaks vabalt käsureaga ka luua kaustastruktuuri ja isegi dummy failid sinna õigete nimedega. Segamini päris failidega, aga ma pole viitsinud seda teha.
Selle jaoks juba parem Longero soovitatud programm. Pole vaja jalgratast leiutada.
Mul on varukoopiate jaoks lihtsalt 2 välist ketast (ssd ja hdd), mõlemal 2 partitsiooni (backup 1 ja backup 2). Kasutan SyncBackFree nimelist asjandust:
Spoiler
Samad kaustad on ka arvutis d: pardi peal ja pilves parooliga kaitstud rar failidena. Nädalas korra teeb Paragon Hard Disk Manager c: pardist (+ ülejäänud süsteemipardid) varukoopia d: pardi peale, neid liigutan käsitsi väliste ketaste peale siis, kui selleks vajadus tekib. Nii et kõige värskemaid süsteemikoopiaid mul igal hetkel võtta ei ole, kui midagi hullemat peaks juhtuma, aga saab hakkama.
Mul on varukoopiate jaoks lihtsalt 2 välist ketast (ssd ja hdd), mõlemal 2 partitsiooni (backup 1 ja backup 2). Kasutan SyncBackFree nimelist asjandust
Ei saanud pihta miks sul 2 partitsiooni mõlemal on?
Kahest pardist saaksin aru kui teeksid näit riski maandamiseks (juhuks kui soft peaks villast viskama) kahe eri progega, ühe progega ühele pardile ja teise progega teisele pardile... nii mõlemad kettad.
Saaks ka ühe pardiga hakkama, aga kahega tundub kuidagi turvalisem. Ükskord hakkas välise ssd esimene part jamama ja pidin selle ära kustutama ning uuesti tegema. 89 GB vähem oli vaja pärast arvutitest andmeid taastada, sest teine part oli korras. Backup kaustades on mul erinevate arvutite erineva vanusega süsteemikoopiad.
Kas liiga täis ei kirjtanud SSD? Kui vaba ruumi vähe siis kipuvad sellised asjad juhtuma.
Ilmselt ei olnud seoses vaba ruumiga.
Spoiler
Mingi jama oli vist vana kettakarbiga, ühendusega, valel ajal lahti ühendamisega vmt. Igatahes tollest ajast näitab Hard Disk Sentinel ssd kohta sellist infot:
Vanim HDD mis mul kapis seisab on 2008 aastal ostetud 750GB WD mudel. Viimati veel töötas.
Aktiivsest kasutusest eemaldasin selle siiski juba umbes kümme aastat tagasi.
Pikim aktiivset kasutust näinud mudel peakski olema umbes 6 aastat. 750GB WD 2008-2014 ja 3TB WD Red 2013-2019. Mõlemad elus aga kapis.
Hetkel aktiivses kasutuses 2019 ostetud 14TB WD UltraStar HC530.
Ok ajurid aga teemasse
Kas andmete HDD kätte saamine on ikka nii kirves teenus või on aega edasi muutunud?
Olemas vigane HDD millel triip ühel plaadil ja just seal kus hdd lugema hakkab.
Olemas ka sama tutikas hdd doonor
Kas on võimalik neid andmeid kätte saada et ei peaks suuri kulutusi tegema? _________________ CH341A EEPROM Flash BIOS teenus.
Ok ajurid aga teemasse
Kas andmete HDD kätte saamine on ikka nii kirves teenus või on aega edasi muutunud?
Olemas vigane HDD millel triip ühel plaadil ja just seal kus hdd lugema hakkab.
Olemas ka sama tutikas hdd doonor
Kas on võimalik neid andmeid kätte saada et ei peaks suuri kulutusi tegema?
mina ennustaks, et teenuse hind kasvab
tänu pidevale salvestustihetuse kasvule muutub see töö raskemaks ja doonorid, nendegi kasutus on järjest küsitavam
Miks ei tehta RAID1+pilv lahendust kui andmed maksavad? See taastamine on suht loto. Võib õnnestuda ja võib ka mitte.
Osad neist ketastest on vedelenud seifides offlines ajast, kui mingeid pilvi polnud olemaski ja internet eksisteeris veel ainult laboris. _________________ ...life is random...so am I...
So, there is a fan. Time to grab your sh*t, gentlemen!
Aga sellisel juhul kui see on ainus koopia siis mina paneks selle ikka mitmele kettale ja mitmesse eri asukohas asuvasse seifi ja aeg-ajalt värskendaks kettaid.
Seda on ju paljud kogenud, et kui täiesti toimiv seade jääb kappi seisma, siis mitme kuni palju aasta pärast võib ikka selguda, et see enam koostööd ei tee isegi kui seda ideaalilähedastes tingimustes hoiustada.
Ei ole veel näinud inimest, kes taipaks varukoopiate tähtsust enne, kui esimene surnud ketas näpu vahel on. _________________ Mida Ott ei õpi, seda Egon ei tea.
Ei ole veel näinud inimest, kes taipaks varukoopiate tähtsust enne, kui esimene surnud ketas näpu vahel on.
No siis olen mina esimene. Mingit räiget andmekadu pole veel olnud. Kõige hullem mis juhtunud on et kaks ketast olid RAID1-s ja mingil imelikul moel surid samal ajal. Või noh ühe kohta tuli alert et katki ja kui masinale shutdown sai tehtud(no vaese mehe asi, polnud selline mis hot swapi tunnistab), siis ei võtnud teine ka enam jutule. Ühe päeva andmed kadunud kuna backup oli korra ööpäevas + üks unetu öö, et masin uuesti installida ja seadistada.
napoleon, sa pole ilmselt üheski stuudio arhiivis kunagi käinud...
Need vanad konservid, vedelevad kuskil, sinna seifi maandusid nad kunagi 90'nendate keskel...paregustest töötajatest võib-olla 1-2 teab nende olemasolust kui üldse.
Ja hea kui need üldse seifis on, mitte ei vedele kuskil kapinurgal või riiulis ning ei lähe nad enne kellelegi korda,
kui kellelgi juhtumisi seal leiduvat millekski vaja pole ning siis avastatakse et kas seda koopiat pole enam üldse alles või kui on siis on see loetamatu.
Tänapäeval on pilved, serverid ja jutud...tol ajal oli stuudios üks masin, kus olid kettasahtlid.
Projekt lõetati, oluline kopeeriti välja, kui oluliseks peeti ja elu lagas taas ostsast. _________________ ...life is random...so am I...
So, there is a fan. Time to grab your sh*t, gentlemen!
Etz, ega ei ole jah. Aga vanu asju tassin ikka kaasas, pagan teab millal neid vaja võib minna. Moore law järgi pole väga kallis ka vanast kettast koos saba ja karvadega copy teha ja seda edasi backupida.
Suhteliselt mõistliku voolutarbega Phison 31T PCIe5 TSMC 7nm kontroller https://www.techpowerup.com/review/phison-e31-gen-5-ssd-engineering-sample-preview/
Huvitav et idle ja gaming vooluarve on sama 2,1W. Engineering sample rõõmud äkki.
Phison rep: It scales beyond 2TB. We are not talking about 4TB or 8TB at this time, but both capacities are possible. Also, we will increase sustained write speed above 2GB/s in the next FW update (well before retail drives ship).
Suur samm ventilaatorivabade PCIe gen5 SSDde suunas ja veel üks nael HDD kirstu juurde.
hdd sätib ennast oma nurka ja istub seal veel kaua kaua. ta võib aeglane olla aga voolutarve on väiksem kirjutamisel. ülalmainitud mahus hdd d käivad mitmekaupa. see kordisatab ka paralleelselt kasutatavate ssd de hinna kui neid võrrelda. peab ikka puruloll olema kui 18tb ketas üksi kuskil tiksub. _________________ Kontrollitud ja hooldatud sülerid: https://www.facebook.com/marketplace/profile/100087345405856 või https://www.yaga.ee/mox-fulder küsi akut, klaviatuuri ja laadijat.
Ühte ei tasu panna jah kui andmetest hoolida. Mul on topelt parity. Kui sooviks sarnast asja SSD-dega teha, siis see hind läheb mitmekordseks. HDD elab veel pikalt.
SKG, mis konf sul ketastega on, mitu neist surema peaks et vähemalt osaliselt andmetest ilma oleks?
Üldiselt ma arvan, et 5 juba aasta pärast võib olukord selline olla, et hinnas HDD ja SSD vahel suurt erinevust pole. Muidugi kui HDD tihedus kasvab ja näeme juba kodukasutaja jaoks mõeldud 80TB HDD-d, siis on olukord teine. Aga kuskilt tuleb HDD-l ilmselt sein ette, kus salvestusmahtu väga kasvatada ei kannata ilma et füüsilisi mõõtmeid suurendaks. SSD võib 3.5" ka teha mis endisesse HDD pessa sobib.
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.