Kui ruuter teleka juures silma häirima ei hakka, siis sellise plaaniga töötab küll. Isegi kui tubadesse tahad teleka panna, siis 5GHz Wifi signaal ei tundu ka üldse kaugele jäävat.
Kilbis võid jätta siis ülemise või alumise otsa ONTi jaoks, nii et lihtsalt veidike eemal seisaks cat6.
Ehk siis mu mõte kõri valmis vedada kilbini ja ONT sinna sisse panna sellise lahenduse puhul töötaks? Ruumi seal on ja hetkeseisuga see vajaks kõige vähem lisatööd:
Remondi juures niipalju muud planeerimist ja asjade ajamist olnud, et ruuteri tulede jms. peensuste peale ma ei mõelnud aga juu peidab TV alusesse kappi siis...
Kalle22, alternatiive on ka muidu. Aga kui võrgukauge, siis läheb selleks abi vaja.
Saab näiteks mikrotik (wifita) ruuteri võtta. Vajadusel sinna SFP pessa otse ONT moodul panna, siis pole eraldi karbikest ruumi võtmas. Ehk siis valguskaabel läheb otse ruuterisse.
Sealt edasi siis viid näiteks 1-2 kaablit kuhugi strateegilisse kohta kuhu külge ühendad miski ajakohase wifi AP, näiteks kummagisse korteri otsa lakke üks. Toite injectid kilbist neile PoE injectoriga ja/või otse ruuterist kui PoE out-i toetab.
Kui telku on androidi ja wifiga, pole kaablit vajagi. Kui ei ole, saab näiteks Xiaomi tv boxi või samalaadsega üle wifi pildi kätte.
Muidugi ise üldiselt eelistaks igale statsionaarsele seadmele kaabli vedamist, aga wifi on ka vägagi toimiv asi kui see natukenegi hästi teha. _________________ Pakun sülearvutite tolmupuhastust, termopasta vahetust, emaplaatide remonti ja BIOS paroolide eemaldust.
Palju on praegu üldse telekaid millel lan interface kiirem kui 100mbit? Ma ka alguses olin kaabli usku aga kui avastasin, et wifi võimekus kõrgem, siis mõtlesin ümber.
Muidugi igapäevase kraamia saab isegi kuni 100mbit lingiga hakkama telekas. _________________ Every version of the garment appears to be sold out online, with prospective shoppers given the opportunity to join a waitlist.
4K puhul polegi seal kõrgemat vaja isegi kui on. Praegu parima kvaliteediga striim tuleb 60-80Mbps (kindlasti mitte Telia striim). Üle juhtme see 100Mbps tuleb vähemalt suhteliselt stabiilselt, wifi jaoks võib vähe rohkem vaeva minna.
Elektrikilp pole wifi ruuteri koht. Kui siis ühetoalises saab hakkama.
Plaan, optika kõris kilpi, ONT sinna. Cat elutuppa ruuterisse, Cat tagasi kilpi switchi, sellest Cat muudesse eluruumidesse.
Täna muidugi pole selline lahendus väga hädavajalik, kuid pommikindlam, Telerid boksid wifis ja wifit saab alati igast asendist lisaseadmetega pikendada.
Selle korteriplaani järgi on sellest wifi ruuterist enam kui küll pm keset korterit. Kui eriline meedia / IT / Gaming fanatt ei ole, siis muud toad elavad wifi peal küll ja küll.
viimati muutis RassK 19.04.2024 16:49:13, muudetud 1 kord
elektrikilp ei ole tegelikult ka ilma wifita ruuteri koht. Ega ka ONT koht. (eraviisiliselt) võib ju aru saada, kui kuskil vanas kohas on parema variandi puudumisel nii pandud, aga kui on võimalus kohe korralikult teha, siis võiks ikka eraldi nõrkvoolukilp olla.
Seljuhul võta iseteenindusest telefoni parool, kustuta esimesest ruuterist ära telefoni kasutaja nimi.
Ning pane telefoni kasutaja ja parool teise ruuterisse.
Lülitasin esimesest ruuteris SIP konto välja, toksisin teise ruuterisse kõik vajaliku sisse, aga ruuteri tel. led vilgub ja telefon on tumm. Ruuteris selline pilt:
Selle ruuteri arenduskulu võiksid nad teenuse üldisesse hinda kanaldada, mitte üritada seda ruuteri hinnas kajastada. _________________ Experience is what you get when you don't get what you want.
Selle ruuteri arenduskulu võiksid nad teenuse üldisesse hinda kanaldada, mitte üritada seda ruuteri hinnas kajastada.
jääme ikka reaalsuse piiridesse, tegu on ikkagi Teliaga, neil on isegi projektide jm kooskõlastamisest tehtud teenus mida kooskõlastuse tahtja peab neilt tellima.. _________________ ---
Lõpptulemusena ei osta klient, kes tahab ruuterit osta, ikka Telia ruuterit. Olgu see hind 99.99 või 199.99
Fakt on see, et see pole uudises viidatud Xiaomi mida Alist saab ilmselt veel odavamalt kui mõne teise operaatori letilt.
Turul ongi erinevad seadmete tootjad kes spetsiifiliselt kohendavad ISPdele vastavaid seadmeid, koos ISPga.
Wifi6 tuleb aga ega see ei takista vingumast sest Wifi7 on ka juba turul. Küsimus on mida ja millal teha ning pakkuda.
Kuna aga seadmeid saab igaüks vastavalt vajadusele vabalt letilt hankida, siis see ei ole küll mingi uudise magnet.
Nagu juba selge, ruuteri valikut ei piirata, klient võib osta ja kasutada midaiganes.
Lihtsalt Telia ei ole üks neist kes odavaid TP-Link/Xiaomi vms. ruutereid ise müüks. Pole vajadust, sest mujalt saab ja teiseks on probleemide korral vastutusest käed puhtad. (minu arvamus)
Nagu juba selge, ruuteri valikut ei piirata, klient võib osta ja kasutada midaiganes.
Optika puhul jah. Vase puhul pole nii lihtne leida nt 35b toetavat ruuterit millega ka digiboksi tööle saab. Vähemalt varem polnud. Võibolla on selles osas midagi nüüd muutunud seoses uue digiboksiga.
Nagu juba selge, ruuteri valikut ei piirata, klient võib osta ja kasutada midaiganes.
Optika puhul jah. Vase puhul pole nii lihtne leida nt 35b toetavat ruuterit millega ka digiboksi tööle saab. Vähemalt varem polnud. Võibolla on selles osas midagi nüüd muutunud seoses uue digiboksiga.
"Spetsialist" jälle välja ilmunud, nagu ikka, teemat ei valda ja lihtsalt kaagutab
On väga lihtne lihtne 35b toega ruutereid ja modemeid.
Kolm aastat töötavad ka vanemad digiboksid interneti taga.
Nagu juba selge, ruuteri valikut ei piirata, klient võib osta ja kasutada midaiganes.
Optika puhul jah. Vase puhul pole nii lihtne leida nt 35b toetavat ruuterit millega ka digiboksi tööle saab. Vähemalt varem polnud. Võibolla on selles osas midagi nüüd muutunud seoses uue digiboksiga.
VLAN konf pole küll vajalik aga saab teha pea iga ruuteriga, ajalugu teemades on näidanud. Ainus vajadus, Arrisega saada VLAN4, Multicast.
Kuna aga OTT on niikuinii tulevik siis väheoluline, kõik Telia boksid ja muud Android/GoogleTV seadmed/äpid käivad vaikimisi konfiga.
v35b ruutereid leiab igast otsingust lähemalt ja kaugemalt. Kui keegi on kindel, et tahab osta ja et ei tule optikat, vaba valik.
Mina täna vasega, kas rendiks, või võtaks järelturult Telia seadme. Isegi ei mõtlenud osta VDSL SFP pulka Ubi jaoks või isegi osta Zyxel v35b VDSL modemit selle asemel. Hind on kõrge ja tulevik on helgem optika osas.
Te ise näete, et müügiturg on paisatud üle erinevate tehnoloogiate seadmeid, coax, vask, 4G, 5G, inimesed liiguvad ja vahetub tehnoloogia, pole mõtet osta kalleid seadmeid mis teises kohas ei ole sobivad.
Kas kellelgi on kogemus vdsl ühendusega kus ühes kortermaja korteris (a) on saadaval 60/10 ja teises korteris (b.) on olemas ainult 40/10 ühendus. Majas on 8 korterit ja 2 korruseline.
Mõlemas korteris on max data rate 122 Mbps/down ja 49 Mbps/up, sõlmpunk on umbes 100-120m kaugusel.
60/10 korteris on DG200 ruuter ja 40/10 korteris DG400a-Prime. Kõik dsl status on sama, välja arvatud SNR Margin mis on 60/10 ruuteril 21 ja 40/10 ruuteril 29. Mõlemal on VDSL profile 17a ja operating mode VDSL2 ANNEXB
Kui tehnik käis kaablit paigaldamas siis ta mainis, et võidi piirata kiirused, samuti mainiti ka esinduses, et tehniliselt pole võimalik pakkuda korter(b.) 60/10 ühendust.
60/10 ühendus sai korter (a) võetud 5.aastat tagasi ja tol ajal ei näidanud ka telia leht, et siin oleks saadaval 60/10 kiirus.
60/10 ühendus pole minu nime peal. Stabiilsuse probleeme pole olnud.
Telia esinduses on käidud juba küsimas 60/10 ühenduse kohta ja öeldi, et pole saadaval, kas info oskab siis adekvaatsemaid vastuseid anda. Mõtlesin, et küsin siin ennem järgi kuna eeldan, et infos vastatakse samaga mis esinduses.
KillFrenzy kirjutas:
SeedX, 60/10 kiirust ise tellida ei saa. Helista päeval infosse, teenindaja peaks saama müüa sulle seda.
Iseteeninduses peaks leping ju näha olema ja seal komplektsus kirjas. Aga jah, ruuter + toide peaks piisav olema. _________________ Experience is what you get when you don't get what you want.
Ju siis peale selle kui ufo dele vigaseid hdmi kaableid kaasa pandi nad enam neid tagasi ei taha. Viimased korrad olen tehnika tagasi viinud ilma kaabliteta ja probleeme ei ole olnud.
renditud digiboxiga ei pidanud ühtegi kaablit kaasa panema.
läksin digiboxi, toiteka ja puldiga esindusse. puldi kohta öeldi, et vist on vale pult. tundub, et mingite vangerduste käigus olin suutnud renditud digiboxiga mingi vanema puldi paaritada. vastu võeti ikka ja rent lõpetati ära.
See eelnev on puhtalt Telia vastutulelikkus, ei saeta oksa millel istutakse.
Lepingus on, tõsi, küll tagastamine täiskomplektsuses, seade, toide, hdmi, lan, pult jms. Kuid teenindaja võib toimetada ka paremini AGA erand kinnitab reeglit, teenindaja vaatab siiski seadme ajalugu, täna rendid, homme tagastad lisadeta, nii päris ei käi.
Ühes teises teemas on nähtud ja klientidelt ka kuuldud kuidas seadme tagastamine võib olla peavalu ühe utiiliväärse seadme puldi või lan kaabli puudumise tõttu.
Kas kellelgi on kogemus vdsl ühendusega kus ühes kortermaja korteris (a) on saadaval 60/10 ja teises korteris (b.) on olemas ainult 40/10 ühendus. Majas on 8 korterit ja 2 korruseline.
Mõlemas korteris on max data rate 122 Mbps/down ja 49 Mbps/up, sõlmpunk on umbes 100-120m kaugusel.
60/10 korteris on DG200 ruuter ja 40/10 korteris DG400a-Prime. Kõik dsl status on sama, välja arvatud SNR Margin mis on 60/10 ruuteril 21 ja 40/10 ruuteril 29. Mõlemal on VDSL profile 17a ja operating mode VDSL2 ANNEXB
Kui tehnik käis kaablit paigaldamas siis ta mainis, et võidi piirata kiirused, samuti mainiti ka esinduses, et tehniliselt pole võimalik pakkuda korter(b.) 60/10 ühendust.
60/10 ühendus sai korter (a) võetud 5.aastat tagasi ja tol ajal ei näidanud ka telia leht, et siin oleks saadaval 60/10 kiirus.
60/10 ühendus pole minu nime peal. Stabiilsuse probleeme pole olnud.
Sellega on selline lugu, et tehnik on omavoliliselt seda kiirust natuke üles upitanud.
Kas kellelgi on kogemus vdsl ühendusega kus ühes kortermaja korteris (a) on saadaval 60/10 ja teises korteris (b.) on olemas ainult 40/10 ühendus. Majas on 8 korterit ja 2 korruseline.
Mõlemas korteris on max data rate 122 Mbps/down ja 49 Mbps/up, sõlmpunk on umbes 100-120m kaugusel.
60/10 korteris on DG200 ruuter ja 40/10 korteris DG400a-Prime. Kõik dsl status on sama, välja arvatud SNR Margin mis on 60/10 ruuteril 21 ja 40/10 ruuteril 29. Mõlemal on VDSL profile 17a ja operating mode VDSL2 ANNEXB
Kui tehnik käis kaablit paigaldamas siis ta mainis, et võidi piirata kiirused, samuti mainiti ka esinduses, et tehniliselt pole võimalik pakkuda korter(b.) 60/10 ühendust.
60/10 ühendus sai korter (a) võetud 5.aastat tagasi ja tol ajal ei näidanud ka telia leht, et siin oleks saadaval 60/10 kiirus.
60/10 ühendus pole minu nime peal. Stabiilsuse probleeme pole olnud.
Sellega on selline lugu, et tehnik on omavoliliselt seda kiirust natuke üles upitanud.
X2 käis praegu jälle närvidele. Mõtlesin et teen ruuterile restardi, kuna X2 enda speed testi upload on juba mitu päeva kahtlaselt madal olnud, Ookla speedtest oli muidu korras. Pärast restarti enam ükski veebileht ei avanenud, ainult ruuterisse pääses ja upload oli nüüd korras. Tegin ka arvutile restardi, ikka sama jama veebilehtedega. Veel üks restart ruuterile, alles pärast seda hakkasid veebilehed normaalselt avanema. Ainult sellest ei saa aru, miks X2 pärast restarti ühele litrile 2 ip aadressit jagab. Homme tõmban tollel litril voolujuhtme korraks välja, pärast seda peaks kombes olema. Vot selline lugu
Telia andis teada, et neil on mingid mõõdikud katki jaamas või kuskil, asusid uurima.
Kevvare kirjutas:
SeedX kirjutas:
Kas kellelgi on kogemus vdsl ühendusega kus ühes kortermaja korteris (a) on saadaval 60/10 ja teises korteris (b.) on olemas ainult 40/10 ühendus. Majas on 8 korterit ja 2 korruseline.
Mõlemas korteris on max data rate 122 Mbps/down ja 49 Mbps/up, sõlmpunk on umbes 100-120m kaugusel.
60/10 korteris on DG200 ruuter ja 40/10 korteris DG400a-Prime. Kõik dsl status on sama, välja arvatud SNR Margin mis on 60/10 ruuteril 21 ja 40/10 ruuteril 29. Mõlemal on VDSL profile 17a ja operating mode VDSL2 ANNEXB
Kui tehnik käis kaablit paigaldamas siis ta mainis, et võidi piirata kiirused, samuti mainiti ka esinduses, et tehniliselt pole võimalik pakkuda korter(b.) 60/10 ühendust.
60/10 ühendus sai korter (a) võetud 5.aastat tagasi ja tol ajal ei näidanud ka telia leht, et siin oleks saadaval 60/10 kiirus.
60/10 ühendus pole minu nime peal. Stabiilsuse probleeme pole olnud.
Sellega on selline lugu, et tehnik on omavoliliselt seda kiirust natuke üles upitanud.
CAT kaabel jookseb korteri ukse taga trepikojas asuvast kapist alla keldrisse.
Keldris jookseb kohati raudbetoonpaneelide vahel, mitte just kõige paremini ligipääsetav.
Keldrist läheb lõpuks ka maa sisse.
Just pandi keldrisse uus veesüsteem, mille käigus veeti ka uusi juhtmeid (mõnikümmend sentimeetrit CAT kaablist).
Kui veerõhuaparaadi ventilaator vuhisema hakkab (umbes 2 meetrit CAT kaablist, aga kivisein vahel), kaob ühendus ära.
Ruuteril läheb "Internet" punaseks, "Broadband" vilgub.
Pärast suhina lõppu ühendus taastub uuesti ja kõik OK.
On kellelgi kogemusi taolise probleemiga?
Kas kutsun lihtsalt tehniku ja teeb korda?
Kui suuremat kiirust vasel ei saa siis on lihtsam kohe xG peale kolida.
Kaabli osas tavaliselt sellised kõrval olevad kaablid DSLi ei häiri, kui just kaablil mingi kruttjätk kuskil vahel ei ole, keldris eriti tundlik. Tehnik saab kohapeal üle vaadata.
Täpsustan - "Broadband" tuli kaob ära, mingi hetk enne ühenduse taastumist hakkab vilkuma.
indrpo kirjutas:
Kui suuremat kiirust vasel ei saa siis on lihtsam kohe xG peale kolida.
Kaabli osas tavaliselt sellised kõrval olevad kaablid DSLi ei häiri, kui just kaablil mingi kruttjätk kuskil vahel ei ole, keldris eriti tundlik. Tehnik saab kohapeal üle vaadata.
Kiirus ei häiri.
Nii palju kui juhet näha on, siis seal mingeid "jätke" ei ole. Milline see kruttjätk välja näeb?
kruttjätk on enamasti tavalise koduperemehe kokkuleeratud traadid ja isoleer peal. vahel juhtub, et kaablit on vaja pikendada ja ei tulda selle peale, et korrosioon teeb aja jooksul oma töö, kui jätk pole niiskuskindel.
90ndate alguses lõpetati ehitus.
Voolukõikumise osas ei oska öelda.
Kui see sõltub sellest, kui palju ampreid majas on, siis neid peaks olema siin rohkem kui küll.
Kas te tõesti kahtlustate, et kurja juur on pinge kõikumine? Tänapäeva impulsstoiteplokid peaks üsna hästi pinge kõikumist taluma, suurem osa vist ongi nö. universaalsed ehk 110-230V ehk sobib nii EU kui USA jaoks.
Ma ise kahtlustaks rohkem probleemi varjestusega, olgu jama siis kehvas kaablis või mingis põlveotsas tehtud jätkus.
PS. lihtsalt küsin, st. ei väida otseselt, et probleem ei võiks pinge kõikumises olla
Hetkel on nii, et kui panen ruuteri käima ja rõhuaparaat ei vuhise, siis kõik OK.
Kui rõhuaparaat hakkab vuhisema, kaob internet ära.
Üks hetk ütleb ruuter katkestustele "fuck that shit" ning läheb mingile teisele režiimile, kus allalaadimine on 12 asemel ~7, aga vähemalt ühendus vuhina korral ei katke.
Keldrilagi on raudbetoonpaneel.
MHS* kaabel läheb ühest august laes paneeli sisse ja jookseb ~4 meetrit, mulle mittenähtavalt paneeli sees, ning tuleb teisest august laes välja.
Kahe augu vahel, umbes keskel, läheb (MHS* kaabliga risti) lae alt uus kaabel rõhuaparaadist puurkaevu.
Eeldan, et see uus kaabel seal ristumise kohas ongi häda allikas?
Teise faasiga testimine - vaja kutsuda elektrik, ise ei taha näppida, ja isegi kui see lahendaks asja ära, siis kas kõige mõistlikum lahendus poleks see MHS* kaabel kuidagi keskkonnast paremini isoleerida?
Kehv muidugi sellele ligi saada, kui see laepaneeli sees.
viimati muutis Jorhh 19.05.2024 01:12:34, muudetud 1 kord
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
