[DVDRW]

No variant on peita 10 erinevasse kohta maailmas vms. Krüptimine on muidugi elementaarne.
See, et kõigi 10 kohaga midagi juhtub on tõenäosus praktiliselt 0

[Prillpapa]

Eks see mida kriitilisteks digiandmeteks pidada on individuaalne ja sõltub vist ka kontekstist, kas on tegemist tuntud kriisiga nagu sõda vms või apokalüptilisega, a'la 80% maailma elustikust hävib, tuumasõda, kosmiline kokkupõrge vms

Pilveteenuseid käsitlen juba täna rohkem mugavusteenusena ja olulised andmed on dubleeritud nii, et on kättesaadavad ka ilma internetita.
Mõned e-riigi ja e-elu suunad on probleemsed, nt pangandus, kus enamus meie raha on digitaalne ja kriisis võivad su rahalised vahendid osutuda kättesaamatuks. Kusjuures hoiatav näide oli see hiljutine krüptobuum, kus kukkumisel krüptoplatvormid muutusid kättesaamatuks, üks kohalik platvorm üsna pikaks ajaks, ametlikuks põhjenduseks mida iganes, kasvõi "tehnilised tõrked", sisuliseks põhjuseks platvorm kukuks kokku kui toimub nö pangajooks, kui kliendid hakkavad suures mahus vahendeid välja võtma.

Ka näiteks terviseportaal on ühtepidi imeline, kus kogu sinu meditsiiniline ajalugu on kirjas aga kriisis, kui su pere võib meditsiiniabi vajada, võib see info olla kättesaamatu ehk kasutu. Peaks uurima, kas terviseportaalist saab teha endale lokaalseid koopiaid, ekraanitõmmiseid saab ikka teha.

Samas võib seda e-riiki ka oma huvides ära kasutada, kunagi käis läbi uudis kuidas riik on e-riigi dubleerinud kuskile Eestist väljaspoole, et nt sõjalise kriisi korral, kui ka kogu riik ja territoorium kaotada vallutajale, saaks riiki edasi "pidada" eksiilis. Kui leiaks võimaluse enda kriitilised andmed krüpteerida ja peita üleslaetavatesse dokumentidesse. Nt tervisportaali ja ehitisteregistrisse saab laadida üles fotosid, PDF-e jm, tuleb ainult leida soft, mis suudab sinu info peita pildi või dokumendifailidesse. Päris vahva oleks kui on üheleheküljeline PDF mille maht on nt 1TB

Kriitiliste andmete dubleerimine ja hoidmine erinevates kohtades tundub hea mõte, ka maha matmine ei ole paha - iidne ja toimiv meetod. Riskivabasid asju nagunii ei ole, võid ka 5 eri kohta maha matta ja sind-su pere tapetakse ülehomme teeröövlite poolt.. ja jääb tulevastele põlvedele leida.
Muidu müüakse ju neid tulekindlaid dokumendikarpe, bitid sisse, karp veekindlasse kilekotti ja labidas kätte kohta otsima

Ise mõtlesin, et kalmistu oleks hea peidukoht, lähedase hauakivi alla uuristad-peidad väiksema mäluseadme ära. Juhuslikud detektorist seal ei uita, kalmistud ei ole ka väga sõjaliselt atraktiivsed sihtmärgid, sest militaareesmärkidel keeruliselt kasutatavad. Lisaks hauakivi on hea märk, et otsitu ka hiljem kergesti leitav oleks.

Kuskile põllule või kraaviservale mattes, on oht, et suurema konfliktiga lastakse orbiit satelliitidest puhtaks ja koordinaatide leidmisest saab juba eraldi ülesanne olema.
Ka suvalised 10 sammu sellest puust ja 50 sammu teeservast, võib ka 10 aastaga inimtegevuse tulemus muutuda kasutamatuks.

[netcat]

Tulekindel ei ole sama mis kuumuskindel. Ei põle ära aga kui sisu üles sulab siis vahet pole. Olen ise vahest mõelnud selle peale, et kuidas kodus hoida olulisi dokumente nii et juhul kui tulekahju... kahtlustan, et kuigi plekk-karp on ilmselt parem kui ei midagi, sellest siiski alati ei piisa?

[Prillpapa]

Mul selline backupketaste hoidmiseks, kettad antistaatilises kotis ja karp kivivilla "mati-klotsidega" seest vooderdatud, karpi hoian kivist seintega kütteta kõrvalhoones. Sai kasutusele võetud, et hiired närima ei tuleks, pärast hakkasin muretsema, kui kettad pakasega läbi külmuvad ja vooderdasin kivivillaga. Samas kivivill peaks hästi kaitsma ka kuumuse eest.

Nagunii need tulekindlad turvauksed, seifid, dokumendi- ja rahakarbid on mingite klassidega sertifitseeritud, ehk kui kaua ja kui kuuma talub. Sulalaavasse visata, mis sulatab ka kivi, ei pea enamus asju vastu. Samas inimesed tulekahju järgselt ka kärssand raamatu vahele peidetud raha tervena kätte saanud.
Kes on kunagi üritanud nt ahjus mõnda vana telefonikataloogi põletada, teab, et tahab korralikult udimist, et ära põleks.

[NightStriker]

--

[Prillpapa]

HDD-del vist hoiustamistemperatuuri eeldatakse plusspoolel olevaks..
Hoiustamisruumiks tuhaplokkhoone ja temperatuuri indikaatoriks veega plastpudel põrandal, suure osa talvest selline 0..-10 vesi ära ei külmu aga pikemalt -15 ja alla ronib külm sisse. Ehk nagu soojustamisega ikka, küsimus on ajas, kaua külmal kulub aega soojustusest ja materjalidest läbi minna.
Näiteks vanaema viskas pakasega laudas hoiustatud loomapeetidele ja kartulitele vanad vaibad ja kasukad peale - toimis, kuigi seal peetide-kardulate vahel küttekehasid ei olnud
Samamoodi vanasti kartulit hoiustati põllul aunades, kaeti põhuga ja põhule kerge mullakiht, et tuul minema ei puhuks - kuidas toimis, samamoodi külmal kulub aega põhukihist läbi jõudmiseks, vaatamata soojatootmise puudumisele.
Ka klassikaline veetoru mille paigaldussügavus meie kliimas on sirka 2 meetri sügavusele põhineb füüsikal, kus külm talvega ei jõua seda 2 meetrit läbi külmata, kevad tuleb enne peale. Samas mõnes soojemas kliimas pannakse veetoru ainultmeetri sügavusele..

[Kassmees]

Meil ei ole surnuaedki piisavalt turvaline koht peitmiseks. Venelastel kipub mõnikord tekkima soov kalmistuid sahaga siledamaks lükata. Võibolla oleks parem peita vara kuskile, kus on mõni suurem maamärk, mida inimene ei suuda rikkuda. See maamärk võib olla näiteks suurem järv. Koha kirjeldus võib olla umbes "selle järve kirdepoolsel kaldal umbes sellel ja sellel alal". On mingi võimalus kasvõi metallidetektori abil asjad üles leida. Detektori saab osta mõnelt vene prapporilt, kui õnnestub leida mõni väeosa, kelle varustuses need aparaadid on
Esemete säilimine tules oleneb tulekahju kuumusest ja põlemise ajast. Kinnine raamat põleb lahtisest halvemini, sest kinnise raamatu lehtede vahele hapnik ei pääse ja kuna paber juhib soojust halvasti, on kinnise raamatu hävitamiseks vaja palju energiat. Nii et elutoas möllanud ja kiirelt kustutatud tuli ei pruugi tõesti kõiki raamatuid hävitada. Metallkarbis olev ese võib mitte süttida, aga on võimalus, et see ese sulab või söestub.
Olen raamatuid põletanud ahjus nii, et asetan raamatu lahtisena kaaneservadele seisma nagu katuse. Kui koldes on puid kah ja tuli mühiseb, siis selline raamat üldiselt hävib. Seejuures on kaantel piisavalt vastupidavust seista nii kaua, kuni enamus lehti on ära põlenud.

[ranel]

[Winterwind]

Ei põle seal midagi maha kui ikka korstnapühkija ka külas käib.

[Janis]

Raamatute põletaja tuleks ise ahju lükata

[Winterwind]

Mingit vene sitta ei tohi põletada vä?

[ranel]

[rex]

[napoleon]

Mul mõni masin on talv läbi kütmata majas seisnud. Polnud ei villa ega kilepakendit.
Pole ei HDD SSD ega muu komponent katki läinud. Ainult BIOS patarei väsis ära.
Kondens võib tõesti probleeme tekitada, eriti järskude temperatuurikõikumiste puhul. Andmekandjana on vist CD/DVD kõige lollikindlam, see vett ei karda, võid vanni ka kaasa võtta ja pärast on ikka loetav.

[DVDRW]

DVD on parem kui CD kuna salvestuskiht asub kaheklaasivahel keskel. CD võib niiskusega kooruma/kergemine hallitama hakata.
https://en.wikipedia.org/wiki/Blu-ray#/media/File:Comparison_CD_DVD_HDDVD_BD.svg
Ma ka ei usu, et miinus midagi SSD/HDDga teeb. Talvel oli mul toas -10 ja pole probleeme täheldanud, sh ka NAS mis oli sees.
Kondentsi peab jälgima, et ei tekiks jah.

[MatchMaker]

https://www.delfi.ee/artikkel/120276277/videod-siseministeerium-tutvustas-varjumise-eelnoud-uutes-majades-peavad-olema-varjendid-vanemates-hoonetes-varjumiskohad

[Kassmees]

[Winterwind]

Kriisi ajal võtad rmk metsast ja ükski rott ei kobise, või kui kobiseb siis labidas abiks.

[napoleon]

[Winterwind]

No raamatupõletajale soovitati ise ahju minemist, seega võtad rmk jorsse ja tänad neid lageraide eest.

[Kassmees]

Märja puuga kütmisel on väike eelis puupliidi omanikul. Tema saab pliidiraua kohale tekitada puki, mille peal kütet kuivatada ja nii kannatab kütta küll. Paned pukilt ühe laari koldesse ja laod järgmise kuivama. Olen teinud. Puki tegemiseks piisab kasvõi mõnest tellisest, kui muud ei leidu. Kui juhtud jääma rindetsooni sellesse osasse, mida kontrollib vaenulik pool, siis on iga õueskäimine ohtlik. Ukraina on hea näide. Läheb rindetsoonis inimene õue vett otsima - ja keegi laseb ta maha. Lihtsalt niisama. Siis läheb ahju mistahes jama, mis veidigi põleb ja mida vaid kodus leidub.

[Janis]

Meil pole rindejoont vajagi, et igast jama põletama hakatakse. Eelmine talv kui küte kallis oli, siis osad lükkasidki ahju kõike põlevat, mis toas kätte saada oli. Sõber korstnapühkija, igasugu segaseid nägi ikka.

[Kassmees]

[bugbrake]

[ranel]

Sain nädalavahetusel tunda siin "kriisivalmidust". Mootorsael lendas väljalasketihend ära ja nii see saag seisis. Tarneaeg nädal ja tellimise kaup.

[Etz]

[ranel]

Käsitsi teeb seda ruummeetrit vist terve nädal täiskohaga.

[rex]

Tellisin tihendeid ikka kriisivaruga nüüd?

[ranel]

Kõige parem kriisivaru oleks vast täiskomplekt varuosasid osta ehk siis teine uus saag kõrvale.

[rex]

Kriis läheneb - linnurahu! Tööta kiiremini, neeger!

Eks tuleb endal ka maal metsa minna mõned nädalavahetused, aga hetkel on ilm liiga hea, ootame kenasti kuu lõpu lörtsiilmad ära...

Teema algusest sai just 4 aastat. Päris huvitav lugeda esimest ~100 posti. Kuidas esimesel päeval ei usutud, et miskit vaja ja päeva-kahe pärast oli eriolukord ja poed hullunud rahvast täis. Keegi noomis, et milleks varuda, ega sõda ei tule!

[Mihkus]

Mootorsaag on vali... Ja mitte just kõige töökindlam.. Elektri pealt oleks vist mõistlikum. Päiksepaneelid 7tk jadas + tavaline elektrisaag Akud lähevad ka päris ruttu hapuks ja ei kesta
Aga jah töötada saad ainult kui päike paistab, seda viimast on eestis harva näha.

[ranel]

[Prillpapa]

Küttepuude tegemisel ei ole aastaajal tegelikult vahet. Talv on olnud eelistatud aeg põhjusel, kus talumajapidamises talviti põllutöid ei olnud, ehk vaba ega ja tööjõudu oli võtta. Lisaks külmunud pinnasega on metsa väljavedu lihtsam, iga puu juurde teed ju teadupärast ei ole.
Kusjuures ka tänapäeval saab meediast hala lugeda, kui on soe talv ja metsas pinnas tehnikat ei kanna, ei suudeta piisavalt puid välja vedada, tekib defitsiit ja seetõttu nt küttepuude hinnatase kõrgem.

Ise käinud abiks saunapuid tegemas, kus majapidamise kõrval metstukas sai bensusaega paar puud langetatud, jõukohased notid õuele lohistatud ja õuel elektrisaega sobivasse mõõtu tükeldatud.
Elektri&akusaag hea, kui puud ei ole väga jämedad ja üksi teed, kus tuleb saag käes panna ja notte ette kohendada - bensukas tiksuks sel ajal tühikäigul või tuleks seisata.
Tegelikult ei pea ju nt bens- vs elektri- vs akusaage üksteisele vastandama - kõik võivad omas kontekstis sobida, lõpuks kasutad seda mida on võtta/valida ja otstarbekas.

Minu majapidamisse tuli esimene ketiga elektrisaag, millega sai lammutusjääke kütteks jupitada, järgmisena bensusaag, sest oli kaugemal platsil vaja natuke üle kasvanud võsa harvendada. Lõpuks 2x18V akusaag, millega pikki päevi ei tee aga majapidamises oksad, kuivad puud, lauajupid jm - väga hea.

[avrn]

Ma olen seni aru saanud, et tarbepuul on oluline, millal raiuda.
Küttel suht savi. Üks ideoloogia ongi lehes puude mahavõtmine, pidavat kiiremini kuivama.
Enda metsas saabki vaid talvel külmaga raiuda, muul ajal ei saa traktoriga toimetada.
Ja talvel pole sitikaid-satikaid ja igasugu vonklejaid.

[rex]

Küttepuul on kuivamise osas suht savi - hea oleks niikuinii 2 aastat kuivanuid põletada, tegemisel on aga vahe - talvel on maa külmanud (paks lumi muidugi segab), pole putukaid, saad räigelt higistamata õigeid tööriideid kanda, enne mahlade jooksmist on puu kergem (mis seal salata - kohe ka kuivem), malts ei voha - parem liikuda, raagus lehtpuu okstega on lihtsam majandada.

Meil juba kaua-kaua kohe metsas 45 cm jupid lastud tüvedest. Algul sai ka 2m tehtud, aga siis aja seda väljavedajat taga ja see jättis pooled puud metsa ja muu häda ja viletsus. Kohe tükeldades saab juba langetamas käies sõiduauto käru täis laduda iga kord. Ei sõltu kellestki, pmst võid üksi ka teha, kui piisavalt kogemust ohutuks langetamiseks ja mõned abinõud.

[Hiid]

ärge unustage lõhkumist!
Suvel või talvel, vahe on nigu öö ja päev

[DVDRW]

Jep, parem ruttu enne puud ära teha kui tuleb uus kriis: SÄÄSED!

[degrass]

[napoleon]

No ega tsiviilid Ukrainas ju ka keldris kriisivarudest ei ela, suudetakse sõja ajal ka tsiviiltaristu kuigipalju käigus hoida.
Üle peab elama selle aja kui hädavajalik taastada suudetakse kui miskit katki pommitatakse.

[Winterwind]

Ukrainal veab sest territoorium on suur. Eesti väike ja mägesid ka pole

[netcat]

[Winterwind]

Mul pole õnneks hullu, kui perearstilt retsepti ei saa siis on mõned teised arstid kellelt alati saab ja saab ka perearstilt

[degrass]

netcat, kui juba praegu on probleeme ühiskonnas tervishoiuteenuse normaalse toimimisega, mis saab siis, kui tarneahelda kokku kukuvad? Kogu meie praegune heaolu baseerub hiinlaste kätetööl. Mulle ei näi, et keegi hetkel seda t6siselt muuta sooviks. Seet6ttu ma arvan, et mälupulga voodrivahele 6mblemisest v6i diisli garaazinurka ladustamisest on vähe abi, kui tervis vastu ei pea.

Winterwind, mida sa teed retseptiga, kui ravimit ei ole? Ma ei oska öelda, kuidas Eestis lood on, kui siin on regulaarselt teemaks igapäevast ravimite puudumine.

[Etz]

[ranel]

[Winterwind]

Mõtlengi seda, et soovi korral saaks aasta + varud vabalt kokku varuda enne kui sitt ventikasse lendab.

[ranel]

[Markos]

Pole ju nii vanad, aga tervis juba nii läbi ? Foorum tuleb ümber nimetada laatsaretiks või "tabletivaatlus"'ks.

[Etz]

[Markos]