[DVDRW]

No variant on peita 10 erinevasse kohta maailmas vms. Krüptimine on muidugi elementaarne.
See, et kõigi 10 kohaga midagi juhtub on tõenäosus praktiliselt 0

[Prillpapa]

Eks see mida kriitilisteks digiandmeteks pidada on individuaalne ja sõltub vist ka kontekstist, kas on tegemist tuntud kriisiga nagu sõda vms või apokalüptilisega, a'la 80% maailma elustikust hävib, tuumasõda, kosmiline kokkupõrge vms

Pilveteenuseid käsitlen juba täna rohkem mugavusteenusena ja olulised andmed on dubleeritud nii, et on kättesaadavad ka ilma internetita.
Mõned e-riigi ja e-elu suunad on probleemsed, nt pangandus, kus enamus meie raha on digitaalne ja kriisis võivad su rahalised vahendid osutuda kättesaamatuks. Kusjuures hoiatav näide oli see hiljutine krüptobuum, kus kukkumisel krüptoplatvormid muutusid kättesaamatuks, üks kohalik platvorm üsna pikaks ajaks, ametlikuks põhjenduseks mida iganes, kasvõi "tehnilised tõrked", sisuliseks põhjuseks platvorm kukuks kokku kui toimub nö pangajooks, kui kliendid hakkavad suures mahus vahendeid välja võtma.

Ka näiteks terviseportaal on ühtepidi imeline, kus kogu sinu meditsiiniline ajalugu on kirjas aga kriisis, kui su pere võib meditsiiniabi vajada, võib see info olla kättesaamatu ehk kasutu. Peaks uurima, kas terviseportaalist saab teha endale lokaalseid koopiaid, ekraanitõmmiseid saab ikka teha.

Samas võib seda e-riiki ka oma huvides ära kasutada, kunagi käis läbi uudis kuidas riik on e-riigi dubleerinud kuskile Eestist väljaspoole, et nt sõjalise kriisi korral, kui ka kogu riik ja territoorium kaotada vallutajale, saaks riiki edasi "pidada" eksiilis. Kui leiaks võimaluse enda kriitilised andmed krüpteerida ja peita üleslaetavatesse dokumentidesse. Nt tervisportaali ja ehitisteregistrisse saab laadida üles fotosid, PDF-e jm, tuleb ainult leida soft, mis suudab sinu info peita pildi või dokumendifailidesse. Päris vahva oleks kui on üheleheküljeline PDF mille maht on nt 1TB

Kriitiliste andmete dubleerimine ja hoidmine erinevates kohtades tundub hea mõte, ka maha matmine ei ole paha - iidne ja toimiv meetod. Riskivabasid asju nagunii ei ole, võid ka 5 eri kohta maha matta ja sind-su pere tapetakse ülehomme teeröövlite poolt.. ja jääb tulevastele põlvedele leida.
Muidu müüakse ju neid tulekindlaid dokumendikarpe, bitid sisse, karp veekindlasse kilekotti ja labidas kätte kohta otsima

Ise mõtlesin, et kalmistu oleks hea peidukoht, lähedase hauakivi alla uuristad-peidad väiksema mäluseadme ära. Juhuslikud detektorist seal ei uita, kalmistud ei ole ka väga sõjaliselt atraktiivsed sihtmärgid, sest militaareesmärkidel keeruliselt kasutatavad. Lisaks hauakivi on hea märk, et otsitu ka hiljem kergesti leitav oleks.

Kuskile põllule või kraaviservale mattes, on oht, et suurema konfliktiga lastakse orbiit satelliitidest puhtaks ja koordinaatide leidmisest saab juba eraldi ülesanne olema.
Ka suvalised 10 sammu sellest puust ja 50 sammu teeservast, võib ka 10 aastaga inimtegevuse tulemus muutuda kasutamatuks.

[netcat]

Tulekindel ei ole sama mis kuumuskindel. Ei põle ära aga kui sisu üles sulab siis vahet pole. Olen ise vahest mõelnud selle peale, et kuidas kodus hoida olulisi dokumente nii et juhul kui tulekahju... kahtlustan, et kuigi plekk-karp on ilmselt parem kui ei midagi, sellest siiski alati ei piisa?

[Prillpapa]

Mul selline backupketaste hoidmiseks, kettad antistaatilises kotis ja karp kivivilla "mati-klotsidega" seest vooderdatud, karpi hoian kivist seintega kütteta kõrvalhoones. Sai kasutusele võetud, et hiired närima ei tuleks, pärast hakkasin muretsema, kui kettad pakasega läbi külmuvad ja vooderdasin kivivillaga. Samas kivivill peaks hästi kaitsma ka kuumuse eest.

Nagunii need tulekindlad turvauksed, seifid, dokumendi- ja rahakarbid on mingite klassidega sertifitseeritud, ehk kui kaua ja kui kuuma talub. Sulalaavasse visata, mis sulatab ka kivi, ei pea enamus asju vastu. Samas inimesed tulekahju järgselt ka kärssand raamatu vahele peidetud raha tervena kätte saanud.
Kes on kunagi üritanud nt ahjus mõnda vana telefonikataloogi põletada, teab, et tahab korralikult udimist, et ära põleks.

[NightStriker]

--

[Prillpapa]

HDD-del vist hoiustamistemperatuuri eeldatakse plusspoolel olevaks..
Hoiustamisruumiks tuhaplokkhoone ja temperatuuri indikaatoriks veega plastpudel põrandal, suure osa talvest selline 0..-10 vesi ära ei külmu aga pikemalt -15 ja alla ronib külm sisse. Ehk nagu soojustamisega ikka, küsimus on ajas, kaua külmal kulub aega soojustusest ja materjalidest läbi minna.
Näiteks vanaema viskas pakasega laudas hoiustatud loomapeetidele ja kartulitele vanad vaibad ja kasukad peale - toimis, kuigi seal peetide-kardulate vahel küttekehasid ei olnud
Samamoodi vanasti kartulit hoiustati põllul aunades, kaeti põhuga ja põhule kerge mullakiht, et tuul minema ei puhuks - kuidas toimis, samamoodi külmal kulub aega põhukihist läbi jõudmiseks, vaatamata soojatootmise puudumisele.
Ka klassikaline veetoru mille paigaldussügavus meie kliimas on sirka 2 meetri sügavusele põhineb füüsikal, kus külm talvega ei jõua seda 2 meetrit läbi külmata, kevad tuleb enne peale. Samas mõnes soojemas kliimas pannakse veetoru ainultmeetri sügavusele..

[Kassmees]

Meil ei ole surnuaedki piisavalt turvaline koht peitmiseks. Venelastel kipub mõnikord tekkima soov kalmistuid sahaga siledamaks lükata. Võibolla oleks parem peita vara kuskile, kus on mõni suurem maamärk, mida inimene ei suuda rikkuda. See maamärk võib olla näiteks suurem järv. Koha kirjeldus võib olla umbes "selle järve kirdepoolsel kaldal umbes sellel ja sellel alal". On mingi võimalus kasvõi metallidetektori abil asjad üles leida. Detektori saab osta mõnelt vene prapporilt, kui õnnestub leida mõni väeosa, kelle varustuses need aparaadid on
Esemete säilimine tules oleneb tulekahju kuumusest ja põlemise ajast. Kinnine raamat põleb lahtisest halvemini, sest kinnise raamatu lehtede vahele hapnik ei pääse ja kuna paber juhib soojust halvasti, on kinnise raamatu hävitamiseks vaja palju energiat. Nii et elutoas möllanud ja kiirelt kustutatud tuli ei pruugi tõesti kõiki raamatuid hävitada. Metallkarbis olev ese võib mitte süttida, aga on võimalus, et see ese sulab või söestub.
Olen raamatuid põletanud ahjus nii, et asetan raamatu lahtisena kaaneservadele seisma nagu katuse. Kui koldes on puid kah ja tuli mühiseb, siis selline raamat üldiselt hävib. Seejuures on kaantel piisavalt vastupidavust seista nii kaua, kuni enamus lehti on ära põlenud.

[ranel]

[Winterwind]

Ei põle seal midagi maha kui ikka korstnapühkija ka külas käib.

[Janis]

Raamatute põletaja tuleks ise ahju lükata

[Winterwind]

Mingit vene sitta ei tohi põletada vä?

[ranel]

[rex]

[napoleon]

Mul mõni masin on talv läbi kütmata majas seisnud. Polnud ei villa ega kilepakendit.
Pole ei HDD SSD ega muu komponent katki läinud. Ainult BIOS patarei väsis ära.
Kondens võib tõesti probleeme tekitada, eriti järskude temperatuurikõikumiste puhul. Andmekandjana on vist CD/DVD kõige lollikindlam, see vett ei karda, võid vanni ka kaasa võtta ja pärast on ikka loetav.

[DVDRW]

DVD on parem kui CD kuna salvestuskiht asub kaheklaasivahel keskel. CD võib niiskusega kooruma/kergemine hallitama hakata.
https://en.wikipedia.org/wiki/Blu-ray#/media/File:Comparison_CD_DVD_HDDVD_BD.svg
Ma ka ei usu, et miinus midagi SSD/HDDga teeb. Talvel oli mul toas -10 ja pole probleeme täheldanud, sh ka NAS mis oli sees.
Kondentsi peab jälgima, et ei tekiks jah.

[MatchMaker]

https://www.delfi.ee/artikkel/120276277/videod-siseministeerium-tutvustas-varjumise-eelnoud-uutes-majades-peavad-olema-varjendid-vanemates-hoonetes-varjumiskohad

[Kassmees]

[Winterwind]

Kriisi ajal võtad rmk metsast ja ükski rott ei kobise, või kui kobiseb siis labidas abiks.

[napoleon]

[Winterwind]

No raamatupõletajale soovitati ise ahju minemist, seega võtad rmk jorsse ja tänad neid lageraide eest.

[Kassmees]

Märja puuga kütmisel on väike eelis puupliidi omanikul. Tema saab pliidiraua kohale tekitada puki, mille peal kütet kuivatada ja nii kannatab kütta küll. Paned pukilt ühe laari koldesse ja laod järgmise kuivama. Olen teinud. Puki tegemiseks piisab kasvõi mõnest tellisest, kui muud ei leidu. Kui juhtud jääma rindetsooni sellesse osasse, mida kontrollib vaenulik pool, siis on iga õueskäimine ohtlik. Ukraina on hea näide. Läheb rindetsoonis inimene õue vett otsima - ja keegi laseb ta maha. Lihtsalt niisama. Siis läheb ahju mistahes jama, mis veidigi põleb ja mida vaid kodus leidub.

[Janis]

Meil pole rindejoont vajagi, et igast jama põletama hakatakse. Eelmine talv kui küte kallis oli, siis osad lükkasidki ahju kõike põlevat, mis toas kätte saada oli. Sõber korstnapühkija, igasugu segaseid nägi ikka.

[Kassmees]

[bugbrake]

[ranel]

Sain nädalavahetusel tunda siin "kriisivalmidust". Mootorsael lendas väljalasketihend ära ja nii see saag seisis. Tarneaeg nädal ja tellimise kaup.