Winterwind, ära unusta asjaolu, et vahet pole kas mingi über punker või lihtsalt metsatalu, kus kõik hädavajalik on omast käest võtta.
Suurem probleem oleks sul sellega, et läheb paar nädalat kuni paar kuud ja siis võetakse see sul lihtsalt käest ära.
Uks tuleb ära peita, siis selline suur punker võibolla toimib. Avalikust uksest tuleb keegi ükskord läbi. Või kaevab end kuskilt ligi ja uuristab läbi seina. Nii suur punker võiks võimaldada pikka sees istumist nii, et kordagi õues ei käida. Hea variant Eestisse, talve saab maa all mööda saata. Ei teki lumele reetlikke jälgi. Võibolla saab sellises urus üle elada tuumasõja, kui mõni põmakas otse pihta ei tule.
Või oleks rikkurile veel parem variant hoopis allveelaev? Selline suurem, tugevama kerega. Sellega saab mõnegi ohu eest vee alla peitu minna. Ei imesta, kui peale suuremat pauku hakkab kusagil ringi hulkuma mõni "kapten Nemo".
Rikkurid ikka ei saa teisiti, segastel aegadel kärab kui pilvelõhkuja ehitada maapinnast allapoole "kõrguma".
Samas kergelt murelikuks teeb küll, kui see inimkonda valitsev rahaeliit kui üks mees asuvad punkreid rajama - on ju vandenõuteooriaid, kus rikaste eliidil on kuidagi ligipääs nii poliitikatele, kui riikide salateabele.
Ka see on tähelepanuväärne, et punkreid rajatakse pigem eraldatud piirkonda aga mitte näiteks USA kui maailma sõjalise superjõu põhiterritooriumile, viitaks justkui tuumasõja stsenaariumile, kus USA city-d on tõenäolised epitsentrid ja mida kaugemale city-dest ja militaarrajatistest olla, seda parem.
Teine teema nende rikkurite punkrite jm, kes neid teenindab, kas rikkur ise oma perega ja lähima kaaskonnaga on võimeline punkrit haldama. Punkrid, eriti edevamad on arvatavalt erilisi tehnosüsteeme täis, alates kaameratest sensoritest, kuni vee, ja puhta õhu tagamiseni, ja nagu teada, ka üks vigane sensor võib spetsialistil palju peavalu tekitada. Pikema aja jooksul nt aastad, hakkab teema nagunii lonkama, kus rikked on aina tõenäolisemad, nende kõrvaldamine vajab eriteadmisi ja/või varuosi.
Selles vaates need 'prepperid', kes ise oma punkrid teevad ja nodi varuvad, on rohkem teemas sees, sest varud seda millega usud hakkama saavat. Nt kasvõi lihtne mootorsaag võib eraldatuse tingimustes pisirikkega (nt ketirike vm odav kuluosa) olla kasutu, kui just ei taipa sae jaoks kastitäis erinevaid hooldus&varuosi samuti varuda.
Kunagi lugesin ühest Soome härrast, kes inseneritaustaga ja viis juba aegsasti oma elamise üle off-grid elektrile, kasutas samuti neid odavaid pisiarvutid-mooduleid-kontrollereid ja mainis ära, et riistvara osa jaoks igale jubinale sahtlis asendus olemas, sest ei saa olla halvemat asja kui hea ent suhteliselt keeruline süsteem, kus kriitilisel hetkel ühe jubina rike võib olulise osa süsteemist muuta kasutamatuks.
Ise vahest pusserdades mõelnud, kui sõltuvad oleme internetist, enamus süsteemide tarkvara ei ole enam ammu kuskil kettal või diskil vaid vajadusel laen alla, aga kui peaks pikem internetikatkestus tulema ja vaja kasvõi lihtsamat tarkvarajuppi, nt et OS riknenud-asendatud kettal asendada - probleem
Selline tunne, et nagu riigid harjutavad enda äralõikamist muu ilma internetist, võiks ka kodusüsteemil olla miski puhverserver, mis hoiab sinu nt viimase aasta internetikülastused allalaadimised alles ka juhuks kui internet lakkab olemast.
Kas teenindav personal viimsel päeval jääb truuks või tahab olla oma perega või laseb lihtsalt jalga. Allveelaevaga veel keerulisem, piisab kui x kriitiline meeskonnaliige lahkub ja allveelaev on kasutu kirst. _________________ ---
Uks tuleb ära peita, siis selline suur punker võibolla toimib. Avalikust uksest tuleb keegi ükskord läbi. Või kaevab end kuskilt ligi ja uuristab läbi seina. Nii suur punker võiks võimaldada pikka sees istumist nii, et kordagi õues ei käida. Hea variant Eestisse, talve saab maa all mööda saata. Ei teki lumele reetlikke jälgi. Võibolla saab sellises urus üle elada tuumasõja, kui mõni põmakas otse pihta ei tule.
Või oleks rikkurile veel parem variant hoopis allveelaev? Selline suurem, tugevama kerega. Sellega saab mõnegi ohu eest vee alla peitu minna. Ei imesta, kui peale suuremat pauku hakkab kusagil ringi hulkuma mõni "kapten Nemo".
Metsavennad meenusid selle jutu peale. Tõesti elati terveid talvi punkris üle, kusjuures enamasti vahetati neid punkreid vähemalt kord aastas - suvel tuli ehitada uus punker järgmiseks talveks.
Väljas käidi ainult tugeva lumesaju ajal. Kütta sai ka vaid siis kui ilmastikutingimused aitasid suitsul kiirelt hajuda.
Keda rohkem huvitab metsavendade argipäev siis asjalik, ent 1,5h loeng teemal:
Et ennast harida siis miks need peavad üldse erinevad olema? Milles vahe seisneb?
rõhus on vahe. Koostis on suva.
maagaasile mõeldud düüsid on suurema avaga, kuna rõhk väiksem. Kui ühendad sinna ballooni, siis muud probleemi ei ole, kui see, et leek on liig suur. Min tasemele keerates ehk õnnestub teha süüa nii, et maja maha ei põleta
kui väga vaja, siis topid mingi peenikese traadi sinna auku, mis muudab düüsi väiksemaks
ots tuleb muidugi ära painutada, et traat päris sisse ei kukuks _________________ Kes meie maale tulnud on ja kellel siin ei meeldi –
me rajad lahkelt lahti on, las minna, kui ei meeldi /Hando Runnel
Ellu jääb see, kes oskab oma kätega midagi valmis teha
avastasin selle teema alles nüüd enda jaoks aga ka mina olen kuidagi moodi valmistunud ja valmistumas millekski...
Olen koondanud kokku kõik pere dokumendid ja kõige tähtsamad asjad, vajadusel saab selle kaasa haarata ühe korraga.
Garaazi olen varunud kanistritesse diislit 1000km läbimiseks. Üks suur kast on täis emergency asju, selle saab vajadusel auto katusele visata ja rihmaga kinni tõmmata (seal sees on kõike küünaldest, magamistkoti, gaasi ja priimuseni ning mõningat toitu batoonide nöol.
Eraldi riiulis on toiduaineid ja vett jm kraami.
When shit hits the fan, perekonna tahaks siit ära toimetada ja siis vaatab edasi. Vajadusel suudame kodus ilmselt ca. nädal mugavalt või 2 nädalat ebamugavalt varjuda. Elame tähtsatest objektidest eemal, maanteest eemal ning Tallinnast 25km.
Variant on ka kuskilt autole võltsitud tiblastani numbrimärk hankida, siis on väike lootus, et ehk nad "omasid" maha ei löö.
Ikka veel on lootus, kõigest sellest hoolimata mis Ukrainas toimunud on? Kui jääd ette, saad kuuli, kui sul on midagi, mida nad tahavad, saad kuuli, kui neil on igav, saad kuuli jne
Pakku minemisel on omad riskid, alustuseks ei tarvitse ise aru saada millal on piisavalt ventikas, et tasuks pere kokku pakkida ja jalga lasta. Riiki ei saa samuti usaldada, ega nende huvides ei ole ka paanikat tekitada ja kõik see mida luure poliitikutele teada annab, ei tarvitse inimesteni jõuda.
Lisaks riik viimastel õppustel usinalt neid militariseeritud kontrollpunktide rajamist harjutanud, peamised liiklussõlmed-sillad jm - eks Ukraina kogemusest õpitakse, kahuriliha ja potentsiaalset kahuriliha ei tohi lasta riigist lahkuda
Mõned aastad tagasi tehti mingeid seadusemuudatusi ka, et kohtud saaks kriisi korral massi kergemini käidelda, a'la desertöörid ja muud riigi korraldustele mitteallujad saaks kiirkorras karistatud.
Oht lihtsale inimese elule ja julgeolekule ei tarvitse tulla väljast, vaid ka oma riigi poolt.
See on mõttekoht jah, kas panustada rohkem kohapeal hakkamasaamisele või kogu energia liikumisele ohust eemale. _________________ ---
Et ennast harida siis miks need peavad üldse erinevad olema? Milles vahe seisneb?
rõhus on vahe. Koostis on suva.
maagaasile mõeldud düüsid on suurema avaga, kuna rõhk väiksem. Kui ühendad sinna ballooni, siis muud probleemi ei ole, kui see, et leek on liig suur.
Tänud, just seda ma tahtsingi teada.
somnambuul kirjutas:
hentz kirjutas:
When shit hits the fan, perekonna tahaks siit ära toimetada ja siis vaatab edasi.
Kuhu? Meil pole ei Lääne -Ukrainat ega piiri Poolaga. Parimal juhul on sul paati vaja.
Kodanik Hein ütles ju, et iga korralik tööinimene peaks saama endale kopterit lubada. Või midagi sinnapoole.
SHTF
ostad laevapiletid nii lätist kui Eestist väljuvatele laevadele, kasvõi mitu.
1 tund pakkimisele
ja siis vaatad mis seis on, kas vajutad suwalki poole või laevapeale.
Kõik variandid on paraku sitad aga pere ikkagi tahan proovida siit minema saada kui asi jamaks kisub.
Leinö kirjutas:
somnambuul kirjutas:
hentz kirjutas:
When shit hits the fan, perekonna tahaks siit ära toimetada ja siis vaatab edasi.
Kuhu? Meil pole ei Lääne -Ukrainat ega piiri Poolaga. Parimal juhul on sul paati vaja.
Tuleb märkide ilmnemisel (enne konflikti) pere üle Suwalki saata
Olete mõelnud kuidas oma tähtsaid digitaalseid andmeid säilitada kui SHTF?
Ma pilve ei usaldaks. Füüsiliselt kuskile?
Ma ise mõtlen näiteks veekindel käekell kus sees krüptitud 1TB microSD kaart vms?
Või nahaalla?
Mulle sobiks lihtsalt käepael vms aga selliseid ei müüda.
Siis data pidevalt kaasas mis iganes ka ei juhtuks.
Põhiliselt omalooming fotod videod jms dokud.
Olete mõelnud kuidas oma tähtsaid digitaalseid andmeid säilitada kui SHTF?
Ma pilve ei usaldaks. Füüsiliselt kuskile?
Ma ise mõtlen näiteks veekindel käekell kus sees krüptitud 1TB microSD kaart vms?
Või nahaalla?
Mulle sobiks lihtsalt käepael vms aga selliseid ei müüda.
Siis data pidevalt kaasas mis iganes ka ei juhtuks.
Põhiliselt omalooming fotod videod jms dokud.
Oma drive, mille klient on kolmes eri seadmes + syno ise + teine syno backupiks, kokku siis viis koopiat erineval meedial, peaks piisama.
Pole selliseid andmeid õnneks _________________ Every version of the garment appears to be sold out online, with prospective shoppers given the opportunity to join a waitlist.
Olete mõelnud kuidas oma tähtsaid digitaalseid andmeid säilitada kui SHTF?
Ma pilve ei usaldaks. Füüsiliselt kuskile?
Ma ise mõtlen näiteks veekindel käekell kus sees krüptitud 1TB microSD kaart vms?
Või nahaalla?
Mulle sobiks lihtsalt käepael vms aga selliseid ei müüda.
Siis data pidevalt kaasas mis iganes ka ei juhtuks.
Põhiliselt omalooming fotod videod jms dokud.
SHTF
ostad laevapiletid nii lätist kui Eestist väljuvatele laevadele, kasvõi mitu.
1 tund pakkimisele
ja siis vaatad mis seis on, kas vajutad suwalki poole või laevapeale.
Ma arvan et siin oli kolm naerukohta järjest. Kui SHTF, siis miks sa arvad et sina saad sellest esimesena teada ja saad enam mingeid laevapileteid? Helvete, inimesed ei ole jõudnud rahuajal rabada teatripileteid kui need müüki tulevad või Kredexi toetusi, kui need avanevad, ja siin pole jutt oma naha päästmisest. Pakkimisele? Kui sa tõesti tahad kuhugi kiiresti jõuda, siis peab see pakk olema sul juba pakitud ja sekundiga kaasa haaratud kui uksest väljud ja kukud litsuma suunas kuhu oli plaanis minna samal ajal kui status update tuleb. Ja - kui SHTF, siis mismoodi sa kujutad ette et jõuad siit Suwalki enne kui on totaalselt hilja? Teleporteerud?
DVDRW kirjutas:
Mulle sobiks lihtsalt käepael vms aga selliseid ei müüda.
Siis data pidevalt kaasas mis iganes ka ei juhtuks.
Põhiliselt omalooming fotod videod jms dokud.
Mälukaart niisama karbiga tasku v kotipõhja on kuidagi halvem plaan?
Jah, noh, käepaela sisse peidetult jääks võib-olla kindlamini sinuga kui paljaks röövitakse. Kas on siis raske ise mingi veekindla kapsliga käepael disainida. Ma ei tea kas sellist asja nagu mälukaardiga kell on üldse olemas ja kas ta oleks veekindel kui tal selline pilu oleks?
Ja kui tõsine SHTF, siis peaks mõtlema ka sellele kuidas neid andmeid peale kaasa tassimise EMP eest kaitsta. See võib need hävitada ilma sõjaolukorratagi (Carrington event või seesugune).
Oma drive, mille klient on kolmes eri seadmes + syno ise + teine syno backupiks, kokku siis viis koopiat erineval meedial, peaks piisama.
Njh aga kui kõik hooned maatasa, netti maailmas enam pole jne. Seadmetele enam ligipääsu pole.
Siis on küsitav, mida nende digiandmetega enam peale hakata. Telefon on mul kaasas alati ja see sisaldab ka ühte koopiat. Tihti pikemaks eemale minnes on ka arvuti kaasas jne. Alati võib veel ka pilve panna lisaks, aga see tundub juba overkill.
Digitaalsete andmetega on veel see lugu, et nende 1TB micro SD kaardile kopeerimine võtab omajagu aega. Tavaolukorras paned kopeerima, vaatad telekast mõne seebika ära ja valmis. Aga häda korral pole seda aega, seega peaks pidevalt neid sinna kaardile sünkima, et saaks kohe kaardi kaasa haarata.
Mingi pilv oleks ilmselt ikka parem ja see pilv võiks asuda kuskil kaugel mitte Eestis. NAS-st võib alati kettad ka kaasa haarata kuigi selle tarbeks tuleks sinna siis SSD-d panna, 3.5" HDD on juba päris raske kui see konkureerib seljakotis kõige muu hädavajalikuga, mis kaasa tuleks võtta.
Kui on tõesti täitsa PUPU ja kuskil netti ei saa, siis ilmselt need digitaalsed andmed on viimane asi mille pärast muretseda. Aga need on seal kuskil alles, kui olukord stabiliseerub ja jälle netti saab, siis saad need kätte.
Kui andmed kulla hinnaga on, siis võtta näiteks kolm pilve - üks USA-s, üks Austraalisas ja üks Euroopas. Kui asi eskaleerub nii, et kõik on puruks pommitatud, siis vahet enam pole.
Digitaalsete andmetega on veel see lugu, et nende 1TB micro SD kaardile kopeerimine võtab omajagu aega. Tavaolukorras paned kopeerima, vaatad telekast mõne seebika ära ja valmis. Aga häda korral pole seda aega, seega peaks pidevalt neid sinna kaardile sünkima, et saaks kohe kaardi kaasa haarata.
Mingi pilv oleks ilmselt ikka parem ja see pilv võiks asuda kuskil kaugel mitte Eestis. NAS-st võib alati kettad ka kaasa haarata kuigi selle tarbeks tuleks sinna siis SSD-d panna, 3.5" HDD on juba päris raske kui see konkureerib seljakotis kõige muu hädavajalikuga, mis kaasa tuleks võtta.
Kui on tõesti täitsa PUPU ja kuskil netti ei saa, siis ilmselt need digitaalsed andmed on viimane asi mille pärast muretseda. Aga need on seal kuskil alles, kui olukord stabiliseerub ja jälle netti saab, siis saad need kätte.
Kui andmed kulla hinnaga on, siis võtta näiteks kolm pilve - üks USA-s, üks Austraalisas ja üks Euroopas. Kui asi eskaleerub nii, et kõik on puruks pommitatud, siis vahet enam pole.
Olulisi asju on mõnisada MB, kui sedagi, me ei räägi siin antud juhul foto ja videoarhiivist, kui see juurde panna, siis mõnikümmend GB ehk. Süngis saad hoida nii, et ajastad oluliste asjade kataloogi backupis näiteks pulga peale kopeerima ja kui doomsday tuleb, siis haarad nasi küljest pulga ja paned jooksu.
Digitaalsete andmetega on veel see lugu, et nende 1TB micro SD kaardile kopeerimine võtab omajagu aega. Tavaolukorras paned kopeerima, vaatad telekast mõne seebika ära ja valmis. Aga häda korral pole seda aega, seega peaks pidevalt neid sinna kaardile sünkima, et saaks kohe kaardi kaasa haarata.
No sul ei teki ju iga päev jooksvalt 1TB uusi andmeid. Kui arhiiv on 1TB siis see on võib-olla juba aastaid sellise mahuga olnud. Seda tavaolukorras siis süngidki rahulikult, kui maja põleb, siis pole ehk tõesti katastroof, kui viimased uuendused jäid sinna kopeerimata.
Digitaalsete andmetega on veel see lugu, et nende 1TB micro SD kaardile kopeerimine võtab omajagu aega. Tavaolukorras paned kopeerima, vaatad telekast mõne seebika ära ja valmis. Aga häda korral pole seda aega, seega peaks pidevalt neid sinna kaardile sünkima, et saaks kohe kaardi kaasa haarata.
Mingi pilv oleks ilmselt ikka parem ja see pilv võiks asuda kuskil kaugel mitte Eestis. NAS-st võib alati kettad ka kaasa haarata kuigi selle tarbeks tuleks sinna siis SSD-d panna, 3.5" HDD on juba päris raske kui see konkureerib seljakotis kõige muu hädavajalikuga, mis kaasa tuleks võtta.
Kui on tõesti täitsa PUPU ja kuskil netti ei saa, siis ilmselt need digitaalsed andmed on viimane asi mille pärast muretseda. Aga need on seal kuskil alles, kui olukord stabiliseerub ja jälle netti saab, siis saad need kätte.
Kui andmed kulla hinnaga on, siis võtta näiteks kolm pilve - üks USA-s, üks Austraalisas ja üks Euroopas. Kui asi eskaleerub nii, et kõik on puruks pommitatud, siis vahet enam pole.
Olulisi asju on mõnisada MB, kui sedagi, me ei räägi siin antud juhul foto ja videoarhiivist, kui see juurde panna, siis mõnikümmend GB ehk. Süngis saad hoida nii, et ajastad oluliste asjade kataloogi backupis näiteks pulga peale kopeerima ja kui doomsday tuleb, siis haarad nasi küljest pulga ja paned jooksu.
Noh, seda mahtu võid telefonis ka hoida ja kui häda käes, siis kasvõi juba autos olles SD kaardile kopeerima panna ja pärast SD kaardi aluspükste põuetaskusse pista.
Aga kas on hea pulka pidevalt NASi küljes hoida, sellega on üsna nii ja naa.
Kuskil NASi küljes või kotis võib ikka probleem olla. Võiks ikka olla nii, et kui kuskil meres ujumas või dussi all on ikka kaart kaasas.
Muidu pead koguaeg arvestama, et kus see on ja ununeb ikkagi igalepoole.
Aga soovitage kuda vältida parooli välja ütlemist läbi piinamise vms. Nt krüptorahakoti puhul jne.
päris kindlasti on teil aega sissetungi korral oma andmete päästmist planeerida, sest noh, see on ju esimene asi mis meelde tuleb osadel püksid sõeluvad juba praegu püüli, mis siis rääkida, kui päriselt olukord käes on _________________ !!
DVDRW, no pista see kaart siis telefoni. Rakendusi sünkimiseks leiad ka ilmselt.
Telefoni vast ikka maha ei jäta kui kodust välja lähed ja telefonist saab selle kaardi välja võtta ja turvalisse kohta peita kui on mingi tõenäosus, et telefon võib sinu tahte vastaselt omanikku vahetada.
Telefone on ka veekindlaid ja põrutuskindlaid kuigi noh, isegi tavalises telefonis see microsd jääb vast ellu kui telefon ise kasutuskõlbmatuks muutub.
päris kindlasti on teil aega sissetungi korral oma andmete päästmist planeerida, sest noh, see on ju esimene asi mis meelde tuleb osadel püksid sõeluvad juba praegu püüli, mis siis rääkida, kui päriselt olukord käes on
Täpselt!
Maja lausleekides pere põleb sees. ou fff MÄLUKAART!
Veekindlasse anumasse ja matad maha kuskile enda kõvakettad, naispoolele (pereliikmele, kelle oled ära eest saatnud juba) annad täpsed koordinaadid ja kui ei peaks elusalt tagasi tulema, siis peale sõda saab ta andmed üles kaevata ja vastavad protseduurid teha
Päris kriis käes, siis pole teil neid andmeid mälukaardilt millegagi vaadata. Tuleb kasutada vanaaegsemat ja äraproovitud meetodit: kõik need terabaidid olulist datat tuleb paberile saada ja need omakorda vee- ja tulekindlasse kasti Suurem osa neist "olulistest andmetest" on nagunii puhas pahn.
Kuskil NASi küljes või kotis võib ikka probleem olla. Võiks ikka olla nii, et kui kuskil meres ujumas või dussi all on ikka kaart kaasas.
Muidu pead koguaeg arvestama, et kus see on ja ununeb ikkagi igalepoole.
Pead ikka laskma endale selle andmekandja ajju opereerida. Kiip jäsemes ka ju ei toida, kui jääd ütleme kuskile kättpidi vahele või jalgupidi miini peale astud.
DVDRW kirjutas:
Aga soovitage kuda vältida parooli välja ütlemist läbi piinamise vms. Nt krüptorahakoti puhul jne.
Selle jaoks on kaks koodi, üks päris ja teine paanikakood mis näiteks avab konto kus pole õieti midagi (ei ära küsi minult, kuidas seda krüptowalleti puhul teostada). Pangakontode ja ruumide sissepääsude puhul on sellised päris ammutuntud lahendus ju.
Ega kriisi ajal polegi andmeid vaja. Kui kriis läbi ja elu jälle normaalne, siis.
Selleks ajaks on need andmed juba puhas ajalugu.
Asjade internet toodab tohutus koguses uusi andmeid pidevalt juurde.
Sh ka talletatud mälestused, perepildid, koduvideod jms?
Krt jah vb tõesti AI genereerib kõik uuesti kui talle ette anda oma hääl ja pilt. Sh ka hukkunud pereliikmest pildid.
Veekindlasse anumasse ja matad maha kuskile enda kõvakettad, naispoolele (pereliikmele, kelle oled ära eest saatnud juba) annad täpsed koordinaadid ja kui ei peaks elusalt tagasi tulema, siis peale sõda saab ta andmed üles kaevata ja vastavad protseduurid teha
500 aasta pärast mingi detektorist leiab põllult poti su porrikollektsiooniga ja arheoloogid saavad muistsete eestlaste tavade kohta head teavet.
Tegelikult digiandmetega on selline lugu, et tuleb olla valmis nende täielikuks kaotamiseks. Midagi pole teha, elu on selline. Võid miskit panna Google pilve, kuskil ikka saad sisse logida. Google on sihuke suur värk, selle mahavõtmiseks on vist rohkem tööd vaja?
Käepael ja mahamatmine ei taga kah ideaalset säilimist. Keegi röövib sind. Sulle jääb alles vaid see odava välimusega käepael. Ja siis tuleb keegi, võtab sellegi - lihtsalt, et saada röövimisest oma kaif kätte. Boonusena saab ta mälukaardi, mille ta leiab, kui avastab, et paela sees on mingi kõvem ese. Mahamaetud vara võib hävida pommirünnakus. Piisavalt tuline tulekahju hävitab maa sisse peidetud asjad, selle kohta on ajaloos teave olemas näiteks Tartu pommitamisest, mille tõttu Vaksali linnaosa maha põles. Tolles linnaosas hävis seegi, mille elanikud olid enne põgenemist maha matnud, nii paber kui rõivad. Nii võib hävida kõvaketaste elektroonika, ssd mäluvahendid ilmselt hävivad lõplikult. Kiibid ja trükkplaadid võivad füüsiliselt alles jääda, aga kuumus sulatab ära jooted ja võib kiipides skeeme rikkuda. Noh, matad asjad metsa ja mets põleb maha, hullemal juhul pommitatakse auke täis ja kaevatakse segi. Edasi võib jupsida satelliidiside. Sa lihtsalt ei leia kohta üles.
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.