[somnambuul]

Kuidas see kahetoruga keskküte töötama peaks? Majas vahetati radikad kahetoru süsteemi vastu, nüüd juba teist talve radikad alt külmad. Ja oleks siis toas soe, ei ole, mingi 19-20 kraadi. Termostaadi reguleerimine temperatuuri eriti ei muuda. Igasugused ühistu inimesed väidavad, et nii peabki olema. Ülejäänud majarahvas ka vist eriti ei nurise. Minumeelest võiks radikas tervenisti soe olla ja termostaadi keeramine toa soojemaks teha.

[ref]

somnambuul, radikas / süsteem õhutatud?

[somnambuul]

Jah, kõik trikid, mis korteris teha saab, on tehtud.

[avrn]

Radikas loodis?

[netcat]

Kas teistel on ka radikad külmad või ainult sinul?

[elukaz]

Termostaat maha palju see pulk seal liigub? Kui põhjas kinni siis näpitsatega väljapoole tõmmata ja vabalt käima loksutada. Või peab kõigil külm olema siis keldris balanseerida vaja.

[Prillpapa]

Kui kahetoru süsteemi nn magistraaltorud on ligipääsetavad, võib käega katsuda, kas need torud on kuumemad kui radiaatorid. Kui magistraaltorud on samuti jahedad, siis antud kontuuri soojemat vett ei tule või sooja ei lasta.
Kusjuures enda ema kortermaja sai suurema remondi, täissoojustus, soojustagastusega vent, uued aknad, kõik torud sh radikad ja sama jama oli, kus tuba külm ja uurides selgus, et ühistu energiahindade rallis hoiab raha kokku - õhtuks lastakse natuke sooja radikatesse ja ongi kõik
Üks radikas ei läinud soojaks ka, ühistu esimees käis ise uurimas&katsumas, olevat kõik korras, mul kulus 10 sekundit, et radikas ära õhutadaja toimima saada

[netcat]

Mis mõttes "ühistu hoiab raha kokku" - elanikud ju maksavad kütte eest, mida ühistul sealt võita kas nad maksavad palju või vähe?

[somnambuul]

Nul seal korteris on kolm radikat, kõik alt külmad, soe on siuke pool radika ülemisest poolest. Termostaadi liigutamine midagi ei mõjuta. Sissetulev toru kuum, väljaminev täiesti külm. Eelmine esimees, kellel ajal see remont tehti, arvas, et nii peabki olema. Keegi arvas, et pump on nõrk ja ringlus aeglane. Eks peab uuele esimehele helistama ja küsima mis ta arvab. Õnneks talvel seal eriti ei ela, suvel on külm radikas hea.

[avrn]

Osaliselt soojenev radiaator pole kindlasti normaalne.
Kui kõiki radikaid toidetakse ühe torupaari pealt, tasub üle vaadata torustiku kalded, et kusagil poleks "küüru", kuhu õhumull võib sisse jääda. Ka tagasivoolul. Ka liignõrk pump võib süüdlane olla. Kuigi sümptomid viitavad sellele, et kusagilt ei pääse õhk lõplikult välja.
Sellise probleemiga korduvalt kokku puutunud.

[Ricki]

[netcat]

[elukaz]

Küttevõimsus on temperatuuride erinevus korda radika pindala. Kui radikas on allavälja soe siis on ta max võimsusel, kui ei ole siis vastavalt vähem. Kuna radikasse sisse voolava vee tempi ei saa regullida siis saab ainult läbi voolava vee hulka nii et see jahtuks enne kui tagasi voolab ja siis juhtubki nii et vesi mis on radikas pikemalt seisnud seal on jahe ja kus vähem on soe.

Kui kõik radikad on ainult ülevalt soojad ja ruumide temp ok siis ongi pealevool mõttetult kuum st suuremad soojakaod mujal kui köetaval pinnal.

Kui kõik on põhjani soojad ja ühes ruumis vaja kraad juurde saada siis pole vee tempi kust seda võtta ehk liiga madal.

[netcat]

Eino selge et kui radikas on üleni soe siis ta on max võimsusel ja radika küljest juurde keerata ei saa.

Aga kui radikas on läbinisti kuum et särtsub, siis kuidas saab öelda et ta on seda sellepärast et küttevee temperatuur on liiga madal? Või nad tahavad sellega kudiagi ümbernurga öelda, et kui termostaat on keeratud asendisse kus radikas on täis võimsusel, siis hüpoteetiliselt võiks sellest järeldada et nt poolest võimsusest toa soojendamiseks soovitud temperatuurini ei piisanud, järelikult oleks pidanud pealevool kuumem olema, et termostaati poleks pidanud keerama? Väga halvasti sõnastatud mu meelest.

[elukaz]

Said siis üldse aru või ei saanud või tahad lihtsalt toriseda

[netcat]

No ei saanud noh, väitest kui sellisest. Võib-olla mõni tahabki omal tuba põrgupalavaks kütta ja hoida radikat max võimsusel, see ei ütle ju midagi selle kohta kas küttevee temp on piisav või mitte. Ja siis on selliseid mida kohapeal ei saagi regullida, torust tuleb. Näiteks mul maakodu korteris on ühetoru süsteem mis on kogu aeg ühtmoodi tuline, ja see küll ei tundu märgina sellest et peaks soojussõlmes veelgi temperatuuri tõstma.

[elukaz]

Kahetoru point on selles et iga radikat saab eraldi regullida, kui on lõpuni soe siis ollakse juba regullimistsoonist väljas ja võiks samahästi ühetoru sisteemi kasutada. Keskküte keerab pealevoolu vastavalt õuetempile ja vsjoo. Tavaline vanakooli paneelmaja küte.

[degreal]

Kas on hea mõte koonerdamise eesmärgil öösel maja tempi 1 kraadi võrra alandada? Räägitakse, et järgmine päev uuesti üleskütmine tarbib rohkem energiat kui oleks tempi samaks jätnud aga ma ei usu seda juttu.

[elukaz]

Keegi ütles väga tabavalt et kütmine, see on soojakadude kompenseerimine. Efekti on sama palju kui mitte keerata ja öösel õues kraadi võrra soojem on, ehk mitte eriti mõõdetav. Seda siis energiakoguses, aga kui elekter ka mängus siis inertsi pärast jääb öine odavam kasutamata ja hommikusel tippajal kütad rohkem

[napoleon]

[netcat]

Ideaalis võiks see ju nii olla aga praktikas ongi kahjuks tihti nii et üks hoiab talvel akent lahti ja teine nutab et on külm.
Mul on praegu see ühetoruradikas vatiteki sees ja nii saab täitsa elada. Rahakotile muidugi mõrv.

[ref]

[napoleon]

Püstaku kaupa saab jah ilmselt kruttida, arvestades püstaku asukohta(kas maja otsas, maja keskel või kuskil seal vahepeal). Aga see püstaku toru käib ju kõik korrused läbi ikka, korruse kaupa ei saa midagi kruttida.

[ref]

[elukaz]

Ühetoruga saab ka ühekaupa regullida aga siis tuleb otsetoru panna ja 3t vahele kust saab kruttida palju jookseb radikasse ja palju mööda, aga see pole vist eriti popp lahendus. Kas sellist termostaadiga varianti üldse olemas on ilma elektroonikata?

[netcat]

Põhimõtteliselt on, ma tahtsin endale lasta teha, aga ei lubatud.

[RassK]

Keegi uue korrusmaja (eelmise kümnendi lõpp) kohta oskab ka kommenteerida?
Huvi pärast tahaks teada, mis süsteem enne minu korterit on. Majas kasutusel vesipõrandaküte ja soojusluger on ka korteris.
Ma saan aru, et automaatika regullib keldris küttevee tempi soojusvahetis ja samuti kütteperioodi algusaega. Kui ma tahaks kütteperioodi nihutada ettepoole, kas sellest tuleb kulu ka teistele? Kui ma endal termostaadid lahti "keeran", kas tagastusvee madala tempi põhjal oskab süsteem pealejooksule tempi juurde keerata?

[Ricki]

Miks sa seda ühistu juhatuse käest ei küsi?
Kui suvel on soe vesi olemas, võid ju +30 kraadiga kraane natuke kruvida ja vaadata, kas juhtub midagi.

[Markos]

[bladerunner]

Markos, katsuks 1. lausest ka kaugemale lugeda enne kui mingit radiaatorite juttu ajama hakkad kuigi point on pmst sama küll.

[Markos]

[RassK]

Ricki, enne üritan suurele pildile pihta saada kui midagi tahtma hakata

Markos, hea tähelepanek kollektori suhtes. Ma täiesti loll, unustasin tolle üldse ära. Oleks võinud tõesti sinna käe külge panna, see ka täiesti korteris sees. Igal juhul midagi krutitakse küll, suvel kütta ei saa olgugi et soe vesi on tsentraalne.

[Oliverk]

Vannitoas ei ole sul kontuuri? Mul on seal ka vesipõrandaküte ja küte sees aastaläbi.

[RassK]

Nop, vannituba ja wc on eraldi elektriga. Pesuruumis millegipärast on pandud kivipõrandaga kontuur. Kesksuvel on suva aga perioodi otstes on küll vastikult külm.

[Ricki]

[RassK]

Ricki, sain juba kätte, mis vaja. Saab järgmise kütteperioodi alguses vajalikud mõõtmised ja katsed teha, siis laon oma konkreetsed soovid lagedale kui puudused mujal on kui minu süsteemis.

Krdi nõme, et ehitusel jälle mõnikümmend eurot säästetud on ja põrandas andurit pole. Vesipõrandakütte puhul nagu ma aru saanud olen, pole tavaks ka.
Isegi kui selle põhjal juhtimist ei tee, siis erinevate kütteliikide kombineerimisel on abiks olukorrast ülevaate saamisel. Põhiline, et ventilatsioon ei võtaks suuremat rolli endale.
Idee poolest saaks kollektorist ka kätte, ruumi just üleliia palju pole ka nendes kappides. Ala et andur saaks korralikult isoleeritud kõrvalkanalitest ja metallpindadest.

[Janis]

Seda andurit pole väga keeruline põranda sisse paigaldada

[Markos]

[RassK]

Janis, et lihtsalt lõhkuda kõik lahti?

Markos, midagi sellist ma ette kujutasin jah. Eks kui jälle järgmist uut teeb, teab targem olla ja lasta paigaldada.
Per kontuur vist ei ole tõesti mõtet. Kui tagastatud vee temp on liiga madal, siis saab termostaatide põhjal pindala nagunii teada.

[bladerunner]

Markos, ma ütleks oma 15 aastasele kogemusele toetudes just vastupidi, VPK ja kivipõranda puhul on põrandaandur tunduvalt mõttekam kasutada.

Janis, kuidas sa selle anduri paigaldamist hiljem betooni ette kujutad? See peaks seal mingi 20-30cm seinast eemal asuma. Mul pandi selleks ikka kõrid eelnevalt sinna.

[Janis]

Tõmbad soone sisse
20-30cm seinast eriti lebo veel

[Markos]

[elukaz]

Vuugi vahele ja hea küll. Võib improviseerida ise pisike ntc peene juhtme otsa kui muidu ei mahu. https://www.oomipood.ee/product/ntc10k4050_10k_ntc_10_4050k_te_n05nk010_00 see on veel suur, trelliakudes või seinatermostaadis veel pisemad.

Markos, sellesama inertsi pärast, kui toatemp juba tõuseb siis on hilja põrandat jahtuma jätta.

[Jerry]

[Markos]

[bladerunner]

[Janis]

Kate sealt kohast maha muidugi, kuidas siis muidu

[RassK]

[bladerunner]

Hetkel kùll on börsihinna järgi odavam öösel kütta ehk siis on öösel temperatuur kõrgem kui päeval.

[Ricki]

Spoiler

Markos kirjutas:

RassK kirjutas: Ricki, sain juba kätte, mis vaja. Saab järgmise kütteperioodi alguses vajalikud mõõtmised ja katsed teha, siis laon oma konkreetsed soovid lagedale kui puudused mujal on kui minu süsteemis. Krdi nõme, et ehitusel jälle mõnikümmend eurot säästetud on ja põrandas andurit pole. Vesipõrandakütte puhul nagu ma aru saanud olen, pole tavaks ka. Isegi kui selle põhjal juhtimist ei tee, siis erinevate kütteliikide kombineerimisel on abiks olukorrast ülevaate saamisel. Põhiline, et ventilatsioon ei võtaks suuremat rolli endale. Idee poolest saaks kollektorist ka kätte, ruumi just üleliia palju pole ka nendes kappides. Ala et andur saaks korralikult isoleeritud kõrvalkanalitest ja metallpindadest. VPK puhul ei ole põrandaanduril mitte mingisugust mõtet, kuna ülekuumenemisoht puudub ja selle kaudu ruumi temperatuuri ka reguleerida ei kannata, inerts on liiga suur. Lihtsalt diagnostika pärast keegi neid sinna paigaldama ei hakka. Kui tahad diagi teha, siis pane omale sensor kollektori külge, ühest piisab, et saamaks aru, kas küte on sees või mitte. Võid panna ka kaks, nii sisenevale, kui väljuvale. Eraldi kontuuride peale ei ole mõtet. Kui tahad teada, milline kontuur lahti/kinni on, siis vaata pigem termostaatide suunas.

RassK kirjutas:

Janis kirjutas: Tõmbad soone sisse 20-30cm seinast eriti lebo veel No ma nt päris betooni peal ei ela, sinnani jõudmine anduri paigaldamiseks oleks liiga suur töö. Kogu parkett üles jne. Igal juhul kui praegu vpk all see andur palju juurde ei anna, siis tulevikus võiks rohkem kasu olla kui kütmist täpsemaks tahta saada. Praegu nt Themo oskab elektrikütte mudeli teha, et prognoosida küttevajadust. Rohkem andureid ei tule mitte kahjuks taolise mudeli jaoks, lisaks hind ka suht mõttetu säästmiseks. Mulle nt meeldib mugavuse pärast kõigutada. Päeval meeldib soe 23+ ja ööseks alla 20 magamistoas.

Sul on vaja lihtsalt nutikamat termostaati, mitte mingeid tobedaid andureid.