|
Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
| autor |
|
somnambuul
HV veteran
liitunud: 22.03.2004
|
13.11.2023 19:23:07
|
|
|
| Kuidas see kahetoruga keskküte töötama peaks? Majas vahetati radikad kahetoru süsteemi vastu, nüüd juba teist talve radikad alt külmad. Ja oleks siis toas soe, ei ole, mingi 19-20 kraadi. Termostaadi reguleerimine temperatuuri eriti ei muuda. Igasugused ühistu inimesed väidavad, et nii peabki olema. Ülejäänud majarahvas ka vist eriti ei nurise. Minumeelest võiks radikas tervenisti soe olla ja termostaadi keeramine toa soojemaks teha.
|
|
| Kommentaarid: 60 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
54 |
|
| tagasi üles |
|
 |
ref
Kreisi kasutaja
liitunud: 10.08.2003
|
|
| Kommentaarid: 17 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
15 |
|
| tagasi üles |
|
 |
somnambuul
HV veteran
liitunud: 22.03.2004
|
13.11.2023 20:11:40
|
|
|
| Jah, kõik trikid, mis korteris teha saab, on tehtud.
|
|
| Kommentaarid: 60 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
54 |
|
| tagasi üles |
|
 |
avrn
Kreisi kasutaja
liitunud: 16.02.2007
|
13.11.2023 20:28:23
|
|
|
| Radikas loodis?
|
|
| Kommentaarid: 5 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
5 |
|
| tagasi üles |
|
 |
netcat
Kreisi kasutaja

liitunud: 13.01.2010
|
13.11.2023 20:32:35
|
|
|
| Kas teistel on ka radikad külmad või ainult sinul?
|
|
| Kommentaarid: 7 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
7 |
|
| tagasi üles |
|
 |
elukaz
HV Guru

liitunud: 06.09.2004
|
13.11.2023 20:36:02
|
|
|
Termostaat maha palju see pulk seal liigub? Kui põhjas kinni siis näpitsatega väljapoole tõmmata ja vabalt käima loksutada. Või peab kõigil külm olema siis keldris balanseerida vaja.
_________________ Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale. |
|
| Kommentaarid: 196 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
3 :: |
0 :: |
158 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Prillpapa
Kremli troll
liitunud: 04.06.2022
|
13.11.2023 21:22:21
|
|
|
Kui kahetoru süsteemi nn magistraaltorud on ligipääsetavad, võib käega katsuda, kas need torud on kuumemad kui radiaatorid. Kui magistraaltorud on samuti jahedad, siis antud kontuuri soojemat vett ei tule või sooja ei lasta.
Kusjuures enda ema kortermaja sai suurema remondi, täissoojustus, soojustagastusega vent, uued aknad, kõik torud sh radikad ja sama jama oli, kus tuba külm ja uurides selgus, et ühistu energiahindade rallis hoiab raha kokku - õhtuks lastakse natuke sooja radikatesse ja ongi kõik
Üks radikas ei läinud soojaks ka, ühistu esimees käis ise uurimas&katsumas, olevat kõik korras, mul kulus 10 sekundit, et radikas ära õhutadaja toimima saada
_________________ --- |
|
| Kommentaarid: 20 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
20 |
|
| tagasi üles |
|
 |
netcat
Kreisi kasutaja

liitunud: 13.01.2010
|
13.11.2023 21:48:00
|
|
|
| Mis mõttes "ühistu hoiab raha kokku" - elanikud ju maksavad kütte eest, mida ühistul sealt võita kas nad maksavad palju või vähe?
|
|
| Kommentaarid: 7 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
7 |
|
| tagasi üles |
|
 |
somnambuul
HV veteran
liitunud: 22.03.2004
|
13.11.2023 22:20:43
|
|
|
| Nul seal korteris on kolm radikat, kõik alt külmad, soe on siuke pool radika ülemisest poolest. Termostaadi liigutamine midagi ei mõjuta. Sissetulev toru kuum, väljaminev täiesti külm. Eelmine esimees, kellel ajal see remont tehti, arvas, et nii peabki olema. Keegi arvas, et pump on nõrk ja ringlus aeglane. Eks peab uuele esimehele helistama ja küsima mis ta arvab. Õnneks talvel seal eriti ei ela, suvel on külm radikas hea.
|
|
| Kommentaarid: 60 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
54 |
|
| tagasi üles |
|
 |
avrn
Kreisi kasutaja
liitunud: 16.02.2007
|
14.11.2023 09:13:51
|
|
|
Osaliselt soojenev radiaator pole kindlasti normaalne.
Kui kõiki radikaid toidetakse ühe torupaari pealt, tasub üle vaadata torustiku kalded, et kusagil poleks "küüru", kuhu õhumull võib sisse jääda. Ka tagasivoolul. Ka liignõrk pump võib süüdlane olla. Kuigi sümptomid viitavad sellele, et kusagilt ei pääse õhk lõplikult välja.
Sellise probleemiga korduvalt kokku puutunud.
|
|
| Kommentaarid: 5 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
5 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Ricki
HV kasutaja
liitunud: 02.03.2003
|
14.11.2023 12:11:20
|
|
|
| somnambuul kirjutas: |
| Kuidas see kahetoruga keskküte töötama peaks? Majas vahetati radikad kahetoru süsteemi vastu, nüüd juba teist talve radikad alt külmad. Ja oleks siis toas soe, ei ole, mingi 19-20 kraadi. Termostaadi reguleerimine temperatuuri eriti ei muuda. Igasugused ühistu inimesed väidavad, et nii peabki olema. Ülejäänud majarahvas ka vist eriti ei nurise. Minumeelest võiks radikas tervenisti soe olla ja termostaadi keeramine toa soojemaks teha. |
| avrn kirjutas: |
| Osaliselt soojenev radiaator pole kindlasti normaalne. |
| Küttemaailm OÜ kirjutas: |
Radiaator ei pea olema ühtlaselt soe
Kui toatemperatuur juba vastab termostaadi asendile, siis peab radiaator olema kütteveele suletud ja seega jahe. Samuti on ebaõige arusaam, et radiaator peab olema ühtlaselt soe. Tegelikult vastab normaalse kütteveetemperatuuriga süsteemile olukord, kus radiaatori ülemine 2/3 on soe, alumine 1/3 aga jahe. Kui soe on ainult ülemine kolmandik radiaatorist, siis on kütteveetemperatuur seatud liiga kõrgeks, kui aga kogu radiaator on ühtlaselt soe, annab see tunnistust küttevee liiga madalast temperatuurist, mis ei ole energiasäästu mõttes õige lahendus.
Ühistud on küttesüsteemi renoveerimisel tihtilugu mures, et elanikud hakkavad võimaluse korral reguleerima termostaati 25 soojakraadi peale. Tegelikult võib vajaduse korral termostaadid varustada piiranguga, et temperatuur näiteks üle 20–22 kraadi ei tõuseks. Energiaauditid näitavad, et tänapäeva tasakaalustatud küttesüsteem toob kaasa nõukogudeaegsega võrreldes 20% väiksemad küttearved.
Kui termostaati keerates tuba soojemaks ei lähe
Kõige levinumad on järgmised põhjused:
Ühistu soojussõlmes on küttevee maksimumtemperatuur automaatikaga nii piiratud, et ruumides pole võimalik temperatuuri üle teatud kraadide tõsta (näiteks üle +20 ?C).
Soojussõlme pump on liiga väikese võimsusega või vale konfiguratsiooniga – nüüdis-aegses liiniseadeventiilide ja termostaatidega varustatud küttesüsteemis on seejuures soovitatav kasutada sagedusmuunduriga pumpa, mis reageerib süsteemi reguleerimisele ilma liigse müra, vibratsiooni ja energiakuluta.
Süsteem on tasakaalustamata (ilma liiniseadeventiilideta) ning soojus jaotub majas ebaühtlaselt.
https://www.ohtuleht.ee/191557/radiaator-on-kulm-mis-lahti |
|
|
| Kommentaarid: 3 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
3 |
|
| tagasi üles |
|
 |
netcat
Kreisi kasutaja

liitunud: 13.01.2010
|
14.11.2023 12:43:39
|
|
|
| tsitaat: |
Kui soe on ainult ülemine kolmandik radiaatorist, siis on kütteveetemperatuur seatud liiga kõrgeks, kui aga kogu radiaator on ühtlaselt soe, annab see tunnistust küttevee liiga madalast temperatuurist
|
Keegi palun seletage see füüsika mõttes lahti, üldse ei saa aru.
|
|
| Kommentaarid: 7 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
7 |
|
| tagasi üles |
|
 |
elukaz
HV Guru

liitunud: 06.09.2004
|
14.11.2023 13:07:25
|
|
|
Küttevõimsus on temperatuuride erinevus korda radika pindala. Kui radikas on allavälja soe siis on ta max võimsusel, kui ei ole siis vastavalt vähem. Kuna radikasse sisse voolava vee tempi ei saa regullida siis saab ainult läbi voolava vee hulka nii et see jahtuks enne kui tagasi voolab ja siis juhtubki nii et vesi mis on radikas pikemalt seisnud seal on jahe ja kus vähem on soe.
Kui kõik radikad on ainult ülevalt soojad ja ruumide temp ok siis ongi pealevool mõttetult kuum st suuremad soojakaod mujal kui köetaval pinnal.
Kui kõik on põhjani soojad ja ühes ruumis vaja kraad juurde saada siis pole vee tempi kust seda võtta ehk liiga madal.
_________________ Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale. |
|
| Kommentaarid: 196 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
3 :: |
0 :: |
158 |
|
| tagasi üles |
|
 |
netcat
Kreisi kasutaja

liitunud: 13.01.2010
|
14.11.2023 13:17:19
|
|
|
Eino selge et kui radikas on üleni soe siis ta on max võimsusel ja radika küljest juurde keerata ei saa.
Aga kui radikas on läbinisti kuum et särtsub, siis kuidas saab öelda et ta on seda sellepärast et küttevee temperatuur on liiga madal? Või nad tahavad sellega kudiagi ümbernurga öelda, et kui termostaat on keeratud asendisse kus radikas on täis võimsusel, siis hüpoteetiliselt võiks sellest järeldada et nt poolest võimsusest toa soojendamiseks soovitud temperatuurini ei piisanud, järelikult oleks pidanud pealevool kuumem olema, et termostaati poleks pidanud keerama? Väga halvasti sõnastatud mu meelest.
|
|
| Kommentaarid: 7 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
7 |
|
| tagasi üles |
|
 |
elukaz
HV Guru

liitunud: 06.09.2004
|
14.11.2023 13:27:33
|
|
|
Said siis üldse aru või ei saanud või tahad lihtsalt toriseda
_________________ Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale.
viimati muutis elukaz 14.11.2023 13:30:52, muudetud 1 kord |
|
| Kommentaarid: 196 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
3 :: |
0 :: |
158 |
|
| tagasi üles |
|
 |
netcat
Kreisi kasutaja

liitunud: 13.01.2010
|
14.11.2023 13:27:50
|
|
|
| No ei saanud noh, väitest kui sellisest. Võib-olla mõni tahabki omal tuba põrgupalavaks kütta ja hoida radikat max võimsusel, see ei ütle ju midagi selle kohta kas küttevee temp on piisav või mitte. Ja siis on selliseid mida kohapeal ei saagi regullida, torust tuleb. Näiteks mul maakodu korteris on ühetoru süsteem mis on kogu aeg ühtmoodi tuline, ja see küll ei tundu märgina sellest et peaks soojussõlmes veelgi temperatuuri tõstma.
|
|
| Kommentaarid: 7 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
7 |
|
| tagasi üles |
|
 |
elukaz
HV Guru

liitunud: 06.09.2004
|
14.11.2023 13:30:58
|
|
|
Kahetoru point on selles et iga radikat saab eraldi regullida, kui on lõpuni soe siis ollakse juba regullimistsoonist väljas ja võiks samahästi ühetoru sisteemi kasutada. Keskküte keerab pealevoolu vastavalt õuetempile ja vsjoo. Tavaline vanakooli paneelmaja küte.
_________________ Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale. |
|
| Kommentaarid: 196 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
3 :: |
0 :: |
158 |
|
| tagasi üles |
|
 |
degreal
HV veteran
liitunud: 07.01.2002
|
14.11.2023 13:41:32
|
|
|
| Kas on hea mõte koonerdamise eesmärgil öösel maja tempi 1 kraadi võrra alandada? Räägitakse, et järgmine päev uuesti üleskütmine tarbib rohkem energiat kui oleks tempi samaks jätnud aga ma ei usu seda juttu.
|
|
| Kommentaarid: 27 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
25 |
|
| tagasi üles |
|
 |
elukaz
HV Guru

liitunud: 06.09.2004
|
14.11.2023 14:03:49
|
|
|
Keegi ütles väga tabavalt et kütmine, see on soojakadude kompenseerimine. Efekti on sama palju kui mitte keerata ja öösel õues kraadi võrra soojem on, ehk mitte eriti mõõdetav. Seda siis energiakoguses, aga kui elekter ka mängus siis inertsi pärast jääb öine odavam kasutamata ja hommikusel tippajal kütad rohkem
_________________ Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale. |
|
| Kommentaarid: 196 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
3 :: |
0 :: |
158 |
|
| tagasi üles |
|
 |
napoleon
Unknown virus

liitunud: 08.12.2008
|
14.11.2023 14:12:24
|
|
|
| degreal kirjutas: |
| Kas on hea mõte koonerdamise eesmärgil öösel maja tempi 1 kraadi võrra alandada? Räägitakse, et järgmine päev uuesti üleskütmine tarbib rohkem energiat kui oleks tempi samaks jätnud aga ma ei usu seda juttu. |
See väide, et hiljem üles kütta võtab rohkem energiat on jama. Võib pädeda mingi spetsiifilise küttesüsteemi puhul kus mingi süsteemi omapära tõttu on süsteemi kasutegur kiirelt üles küttes palju kehvem.
Arvestama pead ainult sellega, et inerts on päris suur.
Aga radikatega seoses tekkis üks küs. Kui ongi see paneelika ühetoru süsteem, siis ise midagi kruttida ei saa. Vesi käib järjest kõik radikad läbi, seega võib päris suur vahe olla mis temperatuuriga vesi läheb läbi esimese ja mis temperatuuriga läbi viimase. Kas eri korrustel on siis radikad eri suurusega või kuidas see on lahendatud, et kõigil toas enamvähem sama temperatuur oleks mitte nii, et üks otsib juba saunaviha välja ja teine paneb kasuka selga.
|
|
| Kommentaarid: 78 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
60 |
|
| tagasi üles |
|
 |
netcat
Kreisi kasutaja

liitunud: 13.01.2010
|
14.11.2023 14:22:24
|
|
|
Ideaalis võiks see ju nii olla aga praktikas ongi kahjuks tihti nii et üks hoiab talvel akent lahti ja teine nutab et on külm.
Mul on praegu see ühetoruradikas vatiteki sees ja nii saab täitsa elada. Rahakotile muidugi mõrv.
|
|
| Kommentaarid: 7 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
7 |
|
| tagasi üles |
|
 |
ref
Kreisi kasutaja
liitunud: 10.08.2003
|
14.11.2023 14:33:38
|
|
|
| napoleon kirjutas: |
| Aga radikatega seoses tekkis üks küs. Kui ongi see paneelika ühetoru süsteem, siis ise midagi kruttida ei saa. Vesi käib järjest kõik radikad läbi, seega võib päris suur vahe olla mis temperatuuriga vesi läheb läbi esimese ja mis temperatuuriga läbi viimase. Kas eri korrustel on siis radikad eri suurusega või kuidas see on lahendatud, et kõigil toas enamvähem sama temperatuur oleks mitte nii, et üks otsib juba saunaviha välja ja teine paneb kasuka selga. |
Püstaku ulatuses peaks see siiski mingil määral reguleeritav olema - st. iga püstaku kohta on kraan (nendes kohtades mida olen näinud on nii olnud, aga nõuka-ajal tehti kõike seega vaevalt see alati nii on) ja, vähemalt paberil, peaks olema püstaku lõikes radikate suurused arvutatud/paigaldatud nii, et kõik saavad ühtlaselt/korrektselt. Teoorias peaks ka nende püstaku kraanidega olema asi tasakaalustatud nii, et kõik jonksus/võrdselt soojas oleks.
Reaalselt - kui isegi ehitades nii oli siis hiljem on keegi mingit isetegevust teinud ja õige mõõduga radikast pole enam haisugi... Lisaks tekitab ladestuv katlakivi hädasid radikas ja samamoodi pole mõõdud/võimsused enam paigas. Ja kui mingi ime läbi isegi on torud/radikad enam-vähem puhtad ja samad radikad alles on ikkagi olnud keegi "tark" kes käinud keldris kraane kruttimas nii, et pool maja külmetab ja teine pool on saunas...
|
|
| Kommentaarid: 17 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
15 |
|
| tagasi üles |
|
 |
napoleon
Unknown virus

liitunud: 08.12.2008
|
14.11.2023 14:37:54
|
|
|
| Püstaku kaupa saab jah ilmselt kruttida, arvestades püstaku asukohta(kas maja otsas, maja keskel või kuskil seal vahepeal). Aga see püstaku toru käib ju kõik korrused läbi ikka, korruse kaupa ei saa midagi kruttida.
|
|
| Kommentaarid: 78 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
60 |
|
| tagasi üles |
|
 |
ref
Kreisi kasutaja
liitunud: 10.08.2003
|
14.11.2023 14:58:50
|
|
|
| napoleon kirjutas: |
| Püstaku kaupa saab jah ilmselt kruttida, arvestades püstaku asukohta(kas maja otsas, maja keskel või kuskil seal vahepeal). Aga see püstaku toru käib ju kõik korrused läbi ikka, korruse kaupa ei saa midagi kruttida. |
Igal korrusel on ette nähtud erineva suurusega (pindalaga) radiaator (erinev arv malmribisid). Kui sooja pealevool on ülevalt (mingit sellist pumbata süsteemi olen vanas 5-kordses näinud) siis mida korrus allapoole seda suuremaks radiaator läheb (sest vesi jaheneb), alt üles suunal vastupidi. Sisuliselt peaks see tagama sama võimsuse, per radiaator, terve püstaku lõikes kuna iga järgneva radiaatori pealevool on madalama temperatuuriga....
Selles süsteemis pole ette nähtud korruse kaupa reguleerimist ja kõigil peaks olema sama temperatuur, nii nagu (maja)valitsus ette nägi
|
|
| Kommentaarid: 17 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
15 |
|
| tagasi üles |
|
 |
elukaz
HV Guru

liitunud: 06.09.2004
|
14.11.2023 15:07:39
|
|
|
Ühetoruga saab ka ühekaupa regullida aga siis tuleb otsetoru panna ja 3t vahele kust saab kruttida palju jookseb radikasse ja palju mööda, aga see pole vist eriti popp lahendus. Kas sellist termostaadiga varianti üldse olemas on ilma elektroonikata?
_________________ Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale. |
|
| Kommentaarid: 196 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
3 :: |
0 :: |
158 |
|
| tagasi üles |
|
 |
netcat
Kreisi kasutaja

liitunud: 13.01.2010
|
14.11.2023 15:09:56
|
|
|
| Põhimõtteliselt on, ma tahtsin endale lasta teha, aga ei lubatud.
|
|
| Kommentaarid: 7 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
7 |
|
| tagasi üles |
|
 |
RassK
HV Guru

liitunud: 17.01.2007
|
18.11.2023 02:02:37
|
|
|
Keegi uue korrusmaja (eelmise kümnendi lõpp) kohta oskab ka kommenteerida?
Huvi pärast tahaks teada, mis süsteem enne minu korterit on. Majas kasutusel vesipõrandaküte ja soojusluger on ka korteris.
Ma saan aru, et automaatika regullib keldris küttevee tempi soojusvahetis ja samuti kütteperioodi algusaega. Kui ma tahaks kütteperioodi nihutada ettepoole, kas sellest tuleb kulu ka teistele? Kui ma endal termostaadid lahti "keeran", kas tagastusvee madala tempi põhjal oskab süsteem pealejooksule tempi juurde keerata?
|
|
| Kommentaarid: 118 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
103 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Ricki
HV kasutaja
liitunud: 02.03.2003
|
18.11.2023 13:40:29
|
|
|
Miks sa seda ühistu juhatuse käest ei küsi?
Kui suvel on soe vesi olemas, võid ju +30 kraadiga kraane natuke kruvida ja vaadata, kas juhtub midagi.
|
|
| Kommentaarid: 3 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
3 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Markos
HV veteran
liitunud: 10.04.2002
|
18.11.2023 15:19:56
|
|
|
| RassK kirjutas: |
Keegi uue korrusmaja (eelmise kümnendi lõpp) kohta oskab ka kommenteerida?
Huvi pärast tahaks teada, mis süsteem enne minu korterit on. Majas kasutusel vesipõrandaküte ja soojusluger on ka korteris.
Ma saan aru, et automaatika regullib keldris küttevee tempi soojusvahetis ja samuti kütteperioodi algusaega. Kui ma tahaks kütteperioodi nihutada ettepoole, kas sellest tuleb kulu ka teistele? Kui ma endal termostaadid lahti "keeran", kas tagastusvee madala tempi põhjal oskab süsteem pealejooksule tempi juurde keerata? |
Ise küsid, ise vastad, kui sul on arvesti korteris, siis maksad selle järgi ja küta või südasuvel. On võimalik, et kellegi osavad näpud on kusagilt midagi täiendavalt kinni keeranud, kuid seda on lihtne testida, keera termostaat lahti ja kui radikas läheb soojaks, siis nii ongi. Kui maja on ühendatud kaugküttega, siis soe vesi ja küte tulevad kõik samast allikast aastaringselt. Ei ole vahet, kas sellega tehakse sooja vett või köetakse radiaatoreid. "Kütteperiood" vanades paneelikates hakkab ühistu otsusest põhjusel, et enamasti pole küttesüsteem renoveeritud ja personaalsed lugejad puuduvad, keegi peab radiaatorite kontuuri avama. Mõnes kohas on see ka automaatseks tehtud. Küttesüsteem hoiab pealejooksu temperatuuri ettenähtud vahemikus.
|
|
| Kommentaarid: 14 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
2 :: |
12 |
|
| tagasi üles |
|
 |
bladerunner
HV Guru
liitunud: 17.01.2002
|
18.11.2023 15:43:09
|
|
|
Markos, katsuks 1. lausest ka kaugemale lugeda enne kui mingit radiaatorite juttu ajama hakkad kuigi point on pmst sama küll.
| RassK kirjutas: |
| Majas kasutusel vesipõrandaküte ja soojusluger on ka korteris. |
_________________ Experience is what you get when you don't get what you want. |
|
| Kommentaarid: 169 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
158 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Markos
HV veteran
liitunud: 10.04.2002
|
18.11.2023 15:47:56
|
|
|
| bladerunner kirjutas: |
Markos, katsuks 1. lausest ka kaugemale lugeda enne kui mingit radiaatorite juttu ajama hakkad kuigi point on pmst sama küll.
| RassK kirjutas: |
| Majas kasutusel vesipõrandaküte ja soojusluger on ka korteris. |
|
Põhimõte jääbki samaks, keera termostaat lahti ja võta kollektorist kinni, eeldan, et pääsed sellele ligi. Kui ei, siis pead ootama.
|
|
| Kommentaarid: 14 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
2 :: |
12 |
|
| tagasi üles |
|
 |
RassK
HV Guru

liitunud: 17.01.2007
|
18.11.2023 20:00:31
|
|
|
Ricki, enne üritan suurele pildile pihta saada kui midagi tahtma hakata
Markos, hea tähelepanek kollektori suhtes. Ma täiesti loll, unustasin tolle üldse ära. Oleks võinud tõesti sinna käe külge panna, see ka täiesti korteris sees. Igal juhul midagi krutitakse küll, suvel kütta ei saa olgugi et soe vesi on tsentraalne.
|
|
| Kommentaarid: 118 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
103 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Oliverk
HV veteran
liitunud: 31.12.2003
|
18.11.2023 20:04:50
|
|
|
| Vannitoas ei ole sul kontuuri? Mul on seal ka vesipõrandaküte ja küte sees aastaläbi.
|
|
| Kommentaarid: 27 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
26 |
|
| tagasi üles |
|
 |
RassK
HV Guru

liitunud: 17.01.2007
|
18.11.2023 20:08:39
|
|
|
| Nop, vannituba ja wc on eraldi elektriga. Pesuruumis millegipärast on pandud kivipõrandaga kontuur. Kesksuvel on suva aga perioodi otstes on küll vastikult külm.
|
|
| Kommentaarid: 118 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
103 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Ricki
HV kasutaja
liitunud: 02.03.2003
|
18.11.2023 23:24:13
|
|
|
| RassK kirjutas: |
Ricki, enne üritan suurele pildile pihta saada kui midagi tahtma hakata
Markos, hea tähelepanek kollektori suhtes. Ma täiesti loll, unustasin tolle üldse ära. Oleks võinud tõesti sinna käe külge panna, see ka täiesti korteris sees. Igal juhul midagi krutitakse küll, suvel kütta ei saa olgugi et soe vesi on tsentraalne. |
No kui ise ei julge küsida, lase naabritädi Maalil seda teha.
Kütmise algus otsustatakse üldiselt ühiselt enamuse soovil. Kütte ja tarbevee kontuurid on üldjuhul ikka eraldi reguleeritavad.
Muidu saaks vannitoa soojaveetorust vee otse põrandaküttetorusse ringlema lasta.
Sõltuva süsteemi puhul läbib kaugküttevõrgus olev vesi kogu maja küttesüsteemi.
Sõltumatu ühenduse puhul on maja küttesüsteem kaugküttevõrgust soojusvahetiga eraldatud.
Uuemate elamute puhul kasutatakse enamasti seda viimast soojusvahetiga varianti.
|
|
| Kommentaarid: 3 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
3 |
|
| tagasi üles |
|
 |
RassK
HV Guru

liitunud: 17.01.2007
|
19.11.2023 01:29:10
|
|
|
Ricki, sain juba kätte, mis vaja. Saab järgmise kütteperioodi alguses vajalikud mõõtmised ja katsed teha, siis laon oma konkreetsed soovid lagedale kui puudused mujal on kui minu süsteemis.
Krdi nõme, et ehitusel jälle mõnikümmend eurot säästetud on ja põrandas andurit pole. Vesipõrandakütte puhul nagu ma aru saanud olen, pole tavaks ka.
Isegi kui selle põhjal juhtimist ei tee, siis erinevate kütteliikide kombineerimisel on abiks olukorrast ülevaate saamisel. Põhiline, et ventilatsioon ei võtaks suuremat rolli endale.
Idee poolest saaks kollektorist ka kätte, ruumi just üleliia palju pole ka nendes kappides. Ala et andur saaks korralikult isoleeritud kõrvalkanalitest ja metallpindadest.
|
|
| Kommentaarid: 118 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
103 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Janis
HV Guru
liitunud: 30.11.2005
|
19.11.2023 09:57:22
|
|
|
| Seda andurit pole väga keeruline põranda sisse paigaldada
|
|
| Kommentaarid: 209 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
3 :: |
5 :: |
175 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Markos
HV veteran
liitunud: 10.04.2002
|
19.11.2023 12:24:42
|
|
|
| RassK kirjutas: |
Ricki, sain juba kätte, mis vaja. Saab järgmise kütteperioodi alguses vajalikud mõõtmised ja katsed teha, siis laon oma konkreetsed soovid lagedale kui puudused mujal on kui minu süsteemis.
Krdi nõme, et ehitusel jälle mõnikümmend eurot säästetud on ja põrandas andurit pole. Vesipõrandakütte puhul nagu ma aru saanud olen, pole tavaks ka.
Isegi kui selle põhjal juhtimist ei tee, siis erinevate kütteliikide kombineerimisel on abiks olukorrast ülevaate saamisel. Põhiline, et ventilatsioon ei võtaks suuremat rolli endale.
Idee poolest saaks kollektorist ka kätte, ruumi just üleliia palju pole ka nendes kappides. Ala et andur saaks korralikult isoleeritud kõrvalkanalitest ja metallpindadest. |
VPK puhul ei ole põrandaanduril mitte mingisugust mõtet, kuna ülekuumenemisoht puudub ja selle kaudu ruumi temperatuuri ka reguleerida ei kannata, inerts on liiga suur. Lihtsalt diagnostika pärast keegi neid sinna paigaldama ei hakka. Kui tahad diagi teha, siis pane omale sensor kollektori külge, ühest piisab, et saamaks aru, kas küte on sees või mitte. Võid panna ka kaks, nii sisenevale, kui väljuvale. Eraldi kontuuride peale ei ole mõtet. Kui tahad teada, milline kontuur lahti/kinni on, siis vaata pigem termostaatide suunas.
|
|
| Kommentaarid: 14 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
2 :: |
12 |
|
| tagasi üles |
|
 |
RassK
HV Guru

liitunud: 17.01.2007
|
19.11.2023 12:58:37
|
|
|
Janis, et lihtsalt lõhkuda kõik lahti?
Markos, midagi sellist ma ette kujutasin jah. Eks kui jälle järgmist uut teeb, teab targem olla ja lasta paigaldada.
Per kontuur vist ei ole tõesti mõtet. Kui tagastatud vee temp on liiga madal, siis saab termostaatide põhjal pindala nagunii teada.
|
|
| Kommentaarid: 118 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
103 |
|
| tagasi üles |
|
 |
bladerunner
HV Guru
liitunud: 17.01.2002
|
19.11.2023 13:08:52
|
|
|
Markos, ma ütleks oma 15 aastasele kogemusele toetudes just vastupidi, VPK ja kivipõranda puhul on põrandaandur tunduvalt mõttekam kasutada.
Janis, kuidas sa selle anduri paigaldamist hiljem betooni ette kujutad? See peaks seal mingi 20-30cm seinast eemal asuma. Mul pandi selleks ikka kõrid eelnevalt sinna.
_________________ Experience is what you get when you don't get what you want. |
|
| Kommentaarid: 169 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
158 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Janis
HV Guru
liitunud: 30.11.2005
|
19.11.2023 13:13:56
|
|
|
Tõmbad soone sisse
20-30cm seinast eriti lebo veel
|
|
| Kommentaarid: 209 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
3 :: |
5 :: |
175 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Markos
HV veteran
liitunud: 10.04.2002
|
19.11.2023 13:23:01
|
|
|
| tsitaat: |
ma ütleks oma 15 aastasele kogemusele toetudes just vastupidi, VPK ja kivipõranda puhul on põrandaandur tunduvalt mõttekam kasutada.
|
Miks ? Põranda temperatuur ei võrdu ruumi temperatuur.
viimati muutis Markos 19.11.2023 13:27:24, muudetud 1 kord |
|
| Kommentaarid: 14 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
2 :: |
12 |
|
| tagasi üles |
|
 |
elukaz
HV Guru

liitunud: 06.09.2004
|
19.11.2023 13:25:43
|
|
|
Vuugi vahele ja hea küll. Võib improviseerida ise pisike ntc peene juhtme otsa kui muidu ei mahu. https://www.oomipood.ee/product/ntc10k4050_10k_ntc_10_4050k_te_n05nk010_00 see on veel suur, trelliakudes või seinatermostaadis veel pisemad.
Markos, sellesama inertsi pärast, kui toatemp juba tõuseb siis on hilja põrandat jahtuma jätta.
_________________ Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale. |
|
| Kommentaarid: 196 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
3 :: |
0 :: |
158 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Jerry
4K külmavana

liitunud: 01.02.2003
|
19.11.2023 13:30:32
|
|
|
| bladerunner kirjutas: |
| Markos, ma ütleks oma 15 aastasele kogemusele toetudes just vastupidi, VPK ja kivipõranda puhul on põrandaandur tunduvalt mõttekam kasutada. |
ma küll ei näinud mingit mõtet anduritel. 99,99% ajast on kõik uksed lahti(välja arvatud wc ja katlaruum), kus ruumidel on uksed. Töökaaslane õnneks tegi enne omale anduritega süsteemi ja tõdes peale poolt aastat, et täiesti mõttetu kulutus
Mul halukatel ja esimesel korrusel on see vpk ja teisel korrusel, ning töökojas radikad. 10+ aastat pole reguleerinud midagi. Niikuinii on igal pool sama temperatuur
_________________ Kes meie maale tulnud on ja kellel siin ei meeldi –
me rajad lahkelt lahti on, las minna, kui ei meeldi /Hando Runnel
Ellu jääb see, kes oskab oma kätega midagi valmis teha |
|
| Kommentaarid: 135 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
109 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Markos
HV veteran
liitunud: 10.04.2002
|
19.11.2023 13:31:58
|
|
|
| tsitaat: |
| sellesama inertsi pärast, kui toatemp juba tõuseb siis on hilja põrandat jahtuma jätta. |
Ei ole absoluutselt mitte mingisugust probleemi sellega. See kõikumine on mingi pool kraadi maksimaalselt.
|
|
| Kommentaarid: 14 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
2 :: |
12 |
|
| tagasi üles |
|
 |
bladerunner
HV Guru
liitunud: 17.01.2002
|
19.11.2023 14:55:20
|
|
|
| Markos kirjutas: |
| tsitaat: |
ma ütleks oma 15 aastasele kogemusele toetudes just vastupidi, VPK ja kivipõranda puhul on põrandaandur tunduvalt mõttekam kasutada.
|
Miks ? Põranda temperatuur ei võrdu ruumi temperatuur. |
Mul on 1. korrus osaliselt üksainus suur avatud ruum - esik, köök, söögi/elutuba. 4 erinevat kontuuri.
Elutoas on tavaline seinaandur ja naturaalparkett, mujal põrandaandurid ja kivi.
Suvel on elutoa kontuurid kinni aga jala all endiselt mõnus, kui kivipõranda kontuurid ka kinni keerata on jalgade all ebameeldiv, mis siis et temperatuur on igal pool sama.
Jah, kui 2 nädalat +25 suvel järjest on siis läheb ka kivipõrand lõpuks soojaks.
| Janis kirjutas: |
Tõmbad soone sisse
20-30cm seinast eriti lebo veel |
Et võtab põrandplaadid/parketi ülesse selleks? Mul on parkett betoonile liimitud nt.
Aga võite soovitada siis mulle mõnda termostaati mis Berkeri raami läheks. Proovin mõnes ruumis järgi. Äkki olegi 15a pimeduses elanud.
_________________ Experience is what you get when you don't get what you want. |
|
| Kommentaarid: 169 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
158 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Janis
HV Guru
liitunud: 30.11.2005
|
19.11.2023 14:59:45
|
|
|
Kate sealt kohast maha muidugi, kuidas siis muidu
|
|
| Kommentaarid: 209 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
3 :: |
5 :: |
175 |
|
| tagasi üles |
|
 |
RassK
HV Guru

liitunud: 17.01.2007
|
19.11.2023 15:13:07
|
|
|
| Janis kirjutas: |
Tõmbad soone sisse
20-30cm seinast eriti lebo veel |
No ma nt päris betooni peal ei ela, sinnani jõudmine anduri paigaldamiseks oleks liiga suur töö. Kogu parkett üles jne.
Igal juhul kui praegu vpk all see andur palju juurde ei anna, siis tulevikus võiks rohkem kasu olla kui kütmist täpsemaks tahta saada.
Praegu nt Themo oskab elektrikütte mudeli teha, et prognoosida küttevajadust. Rohkem andureid ei tule mitte kahjuks taolise mudeli jaoks, lisaks hind ka suht mõttetu säästmiseks.
Mulle nt meeldib mugavuse pärast kõigutada. Päeval meeldib soe 23+ ja ööseks alla 20 magamistoas.
|
|
| Kommentaarid: 118 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
103 |
|
| tagasi üles |
|
 |
bladerunner
HV Guru
liitunud: 17.01.2002
|
19.11.2023 16:19:10
|
|
|
Hetkel kùll on börsihinna järgi odavam öösel kütta ehk siis on öösel temperatuur kõrgem kui päeval.
_________________ Experience is what you get when you don't get what you want. |
|
| Kommentaarid: 169 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
158 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Ricki
HV kasutaja
liitunud: 02.03.2003
|
19.11.2023 18:00:36
|
|
|
Spoiler 
| Markos kirjutas: |
| RassK kirjutas: |
Ricki, sain juba kätte, mis vaja. Saab järgmise kütteperioodi alguses vajalikud mõõtmised ja katsed teha, siis laon oma konkreetsed soovid lagedale kui puudused mujal on kui minu süsteemis.
Krdi nõme, et ehitusel jälle mõnikümmend eurot säästetud on ja põrandas andurit pole. Vesipõrandakütte puhul nagu ma aru saanud olen, pole tavaks ka.
Isegi kui selle põhjal juhtimist ei tee, siis erinevate kütteliikide kombineerimisel on abiks olukorrast ülevaate saamisel. Põhiline, et ventilatsioon ei võtaks suuremat rolli endale.
Idee poolest saaks kollektorist ka kätte, ruumi just üleliia palju pole ka nendes kappides. Ala et andur saaks korralikult isoleeritud kõrvalkanalitest ja metallpindadest. |
VPK puhul ei ole põrandaanduril mitte mingisugust mõtet, kuna ülekuumenemisoht puudub ja selle kaudu ruumi temperatuuri ka reguleerida ei kannata, inerts on liiga suur. Lihtsalt diagnostika pärast keegi neid sinna paigaldama ei hakka. Kui tahad diagi teha, siis pane omale sensor kollektori külge, ühest piisab, et saamaks aru, kas küte on sees või mitte. Võid panna ka kaks, nii sisenevale, kui väljuvale. Eraldi kontuuride peale ei ole mõtet. Kui tahad teada, milline kontuur lahti/kinni on, siis vaata pigem termostaatide suunas. |
| RassK kirjutas: |
| Janis kirjutas: |
Tõmbad soone sisse
20-30cm seinast eriti lebo veel |
No ma nt päris betooni peal ei ela, sinnani jõudmine anduri paigaldamiseks oleks liiga suur töö. Kogu parkett üles jne.
Igal juhul kui praegu vpk all see andur palju juurde ei anna, siis tulevikus võiks rohkem kasu olla kui kütmist täpsemaks tahta saada.
Praegu nt Themo oskab elektrikütte mudeli teha, et prognoosida küttevajadust. Rohkem andureid ei tule mitte kahjuks taolise mudeli jaoks, lisaks hind ka suht mõttetu säästmiseks.
Mulle nt meeldib mugavuse pärast kõigutada. Päeval meeldib soe 23+ ja ööseks alla 20 magamistoas. |
Sul on vaja lihtsalt nutikamat termostaati, mitte mingeid tobedaid andureid.
| airoboti-nutikas-termostaat kirjutas: |
Tekib tunne, et seina peal olev termostaat ei saa aru kuidas temperatuuri hoida?
See probleem tuleneb sellest, et vesipõrandaküte on väga suure soojusmassiga. Katel peab vett soojendama ning pump ajab vett ajamite reguleeritud koguses mööda pikka torustikku ringi. Kogu protsess töötab n.ö viitega. Vesipõrandaküte on põhimõtteliselt nagu suur kaubarong, mida on raske liikuma ja pidama saada. Nutikas põrandakütte termostaat aitab seda teha.
Tavaline termostaat kütab üle ja raiskab energiat
Kui tavalise termostaadiga on toatemperatuur talvel määratud 22 kraadi peale, siis termostaat lükkab kollektoril ajami kinni hetkel, kui õhutemperatuur on jõudnud 23 kraadi peale. Kuna vesipõrandakütte soojusmass on suur, siis tegelikult toimub kütmine veel pikalt edasi. Temperatuur tõuseb julgelt üle 23 kraadi.
Nüüd ootab termostaat, et temperatuur langeks 21 kraadi peale. Sellel hetkel lülitab termostaat uuesti kütte sisse. Reaaluses jõuab aga temperatuur päris pikalt veel langeda, sest seda rongi uuesti liikuma saada on raske. Kuna temperatuur langeb pikalt, siis küttesüsteem arvab, et on vaja rohkem kütta. Ta hakkab intensiivsemalt kuuma vett peale andma ning paneb jälle julgelt üle.
Täpselt nii käituvad täna 95% turul olevatest termostaatidest, mis kasutavad hüstereesil põhinevat juhtimissüsteemi. Tõenäoliselt on ka sinu kodus selline termostaat. See tekitabki olukorra, kus tuba on pidevalt kas liiga soe või siis liiga jahe. Küttesüsteem on ülekoormatud. Küttearved on suuremad.
Airoboti nutikad põrandakütte termostaadid kasutavad tarka juhtimisalgoritmi
Kui minna tehniliseks, siis Airobot kasutab ajaproportsionaalset ja integraalset (TPI: Time Proportional & Integral) juhtimise algoritmi. Mõelge sellele kui peenelt häälestatud süsteemile, mis reguleerib kütet lühikestes, täpsetes intervallides, tagades ühtlase toatemperatuuri.
Lihtsustatult: Airoboti nutikas termostaat õpib ära õige hetke millal on vaja küte välja või sisse lülitada, et ei toimuks ülekütmist või liigset jahtumist.
https://airobothome.com/blog/airoboti-nutikas-termostaat-kuttearvete-vahendamine/
|
|
|
| Kommentaarid: 3 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
3 |
|
| tagasi üles |
|
 |
|