[hinnamees]

Kas keegi teab mis kanalit pidi oleks mõistlik Elisale nende "elamuse" kohta tagasisidet anda?

[Magic]

Ei suutnud ei robot ega inimene tasaarveldust teha.
Tambi esindusse ja tee seal kisa

[Skorzeny]

[lightbluefox]

Kaalun Telia fiibri asemele võtta Elisa fiibri (pakkusid sama raha eest 10x kiiremat netti).

Praegu on isiklik ruuter, TV teenust ei kasuta. Kui Nüüd Elisa mees tuleb, kas ta tõmbab mööda sama karbikut kenasti oma kaabli Telia kaabli kõrvale ja lisab Elisa oma ONT karbi Telia karbi kõrvale (või kasutab Telia oma?!) St kui murevaba see vahetus olla võiks...

[hinnamees]

[indrpo]

lightbluefox, Sõltub kas kilbis Telia kiud lukustatud kapis või mitte. Kui on tegemist kortermajaga vms.
Kui Elisa tehnik otsa kätte ei saa, veab uue kiu ja tõenäoliselt lõikab Telia kiu puruks, et samadest avadest läbi saada.

Kui tegemist on OP neutraalse võrguga nagu Enefit, siis Elisa lepib kokku ringi ühendamise päeva ja on kellapealt kohal. Signaal aga võib kaduda päev varem või sama päeva hommikul kuna Enefit teostab kapis operaatori vahetuse. Seega ole valmis katkestuseks.
Samuti ära lase Elisal visiidiaega edasi muuta, muidu oled päevi ilma netita. Kaabel jääb sama mis on.

[hkurujo88r]

hinnamees, ei saa jõhkralt suurt. Saad ju valida mis lahendust tahad, neil väike nokia ont ka. Kui tal tuleb 10x kiirem nett sama raha eest siis suht kindlalt võib pisema seadme saada.

[laurx]

Gbit oma on väiksem jah.

[napoleon]

Mul on see ONT päris suur. Taskusse igatahes ei mahuks.
Gigane ühendus, võetud selle aasta kevadel.
Aga ette ei jää, las olla seal NASi kõrval.

[tofay]

Aasta+ telerist väljas olnud kaart ei toimi, kuigi olen maksnud siiani teise telerikoha eest. Loobuda ka ei taha, siis tõuseb kuumakse.
Ju ei anna uusi võtmeid kaardile. Varasem kogemus Tartu Kaubamaja esinduses, mitte seotud praegusega, neiud ei teadnud, mis on dvb-c -gi. Ilmselt tehnik kutsuda, kes on siiani pädevad olnud, või proovida lõunaka oma ja loota, et asjalikum tegelane leti taga.

/edit: Kurat, kui hundist räägid. Proovisin uuesti üle mitme nädala ja lasin etv2 peal istuda, kümne minutiga sai võtmed lõpuks kätte. Olin varasemalt liiga kärsitu või ei sobinud ajaraam.

Kustutama ei hakka, vb kellelegi veel kasuks.

[laurx]

Nii on. Ca 15 min käib ring.

[napoleon]

Põhimõtteliselt DVB S/T/C puhul ei saa ju võtit personaalselt ühele kasutajale saata ehk eetrit kuulates näed kõiki võtmeid. Kuidas see tehniliselt nii on lahendatud, et ma kellegi teise võtit ei saaks võtta? Lihtsalt "ausõna" ehk mingi häkitud firmwarega saakski?
Kuna kahepoolset sidet pole, siis ei tuleks see sigadus isegi välja.

[Scott]

Saab ka ühte kaarti sisse või välja lülitada, või ühel kaardil ühte kanalit lisada-keelata. Side on ühepoolne, operaatorilt kaardile, kuid need sõnumid on krüpteeritud hoopis teise võtmega, mitte sellega, millega kanaleid avatakse. Ja ses mõttes on see kaardivõtmete ring täiesti eraldatav ja faili salvestatav, aga midagi välja nuhkida sealt on võimatu, kui kaardiuuenduse kanget krüptivõtit ei tea.

STV kaablis on ring pikem, olen üle poole tunni oodanud uusi ligipääsuõigusi.

[hinnamees]

[friik1]

[Scott]

On EMM ja ECM infopaketid, esimene manageerib kaardi õigusi ja teine on kanalite dekrüpteerimiseks. Igal kaardil on oma number, mille järgi infot vastu võetakse, aga saab muuta ka kaardigruppide või kõigi kaartide sisu korraga. Võtmed on kõigil ühised. Kanalite krüptovõti võib olla õige, aga kaardile on öeldud, milliseid kanaleid avada, milliseid mitte. Ka ajaliselt - kui on makstud kuu lõpuni, läheb kanal lukku järgmise kuu alguses ja selleks pole vaja kaardile midagi saata.

[muff]

Natuke dumbuser küsimus, sugulane Tallinnas Sõpruse puiesteel võtab korterisse interneti , Elisa "Internet S" pakett, kaabel on ukse taga, aga oma ruuter ei pidavat sobima, peab rendiruuteri võtma nendelt.. Mis see nende ruuter nii erilist on?

[napoleon]

Kas coax või optika? Coax otsas oli mul Elisa modem/ruuter(2 in 1) bridge modes ja oma ruuter järel. Nüüd on optika, põmst Elisa ONT seadme taga ka oma ruuter.
AGA Elisa ei too sulle tuppa etherneti otsa kuhu kohe oma ruuteri saad ühendada, mingi nende klots peab vahel olema. Või noh, infot selle kohta vähemalt ei jagata, mis tingimustele seade peab vastama kui kõik enda oma on.

[laurx]

Ainult stv laseb sul pppoe ga oma ruuteri cati otsa panna kui "saturn" teemaks on. Telia vana majanett võiks ka seda võimaldada aga palju seds enam on.
https://www.facebook.com/marketplace/item/1059437275060834/

[lightbluefox]

Miks Elisa fiibrit peab kasutama kolaka Nokia E-240G-B modemiga, kui Telial on pisike Huawei karp, mille eest erinevalt Elisa modemist, klient maksma ei pea?
Ilmselgelt on mainitud Nokia võimekam, aga see tähendab, et kliendil peab olema endal fiibrit sööv ruuter, mida suure tõenäosusega ei ole.

Ilmselt on Telia selle Huawei ära seadistanud, sest kahjuks Elisa fiiber Telia Onti otsas signaali kätte ei saa...

[laurx]

Ei saa elisa seade telia küljes ka. Mac vale, kõik vale.

[hkurujo88r]

lightbluefox, see nokia on kapis, lisaks sellega koos antakse veel huawei ruuter. Hind sisaldab mõlemat.

[laurx]

Uusasumites on need kapid.

[lightbluefox]

Ehk Elisal on konverteerimise vaja kliendile tasulist karpi, Telia annab analoogse pisikese karbi tasuta.

[laurx]

Sest telial pole 2in1 karpi samas klient saab alati ruuteri osta sealt. Eqwalz.

[lightbluefox]

Kas Elisa 2in1 töötab Telia toruga ka?
On üldse analoogseid sellele Nokiale mis meie opekatega toimib?

[laurx]

Ei tööta opekate ondid risti.
Ei peagi töötama. Kui sa isp na igasugu kraami võrku lased, kuidas sa seda parve toetada suudad hiljem? Jah, lollis formaadis seade on.

[warwas]

lightbluefox, ei tööta. Sellist universaalset 2in1 karpi, mis kõigi meie opekatega töötaks, ei eksisteeri.
ONT ei ole mingi labane meediakonverter, kus torkad kiu sisse ja sõidad.

Esimene pidur tuleb juba sellest, et kaablis kasutatavad tehnoloogiad Elisal ja Telial täiesti erinevad.

Asi ei ole isegi mitte kummagi ope mingis nn "kiuslikuses" vaid puhtalt selles, et kumbki neist kasutab erineva tootja infrat (Nokia vs. Huawei). PON-võrgud on reeglina vendori lukuga (e. ristkasutus võimatu). Opekal on null huvi Sinu võõrast seadmest tekitatud võimalikke häireid, mis terve Sinu maja või veel hullem, terve kvatali maha võtavad, taga ajada.

[lightbluefox]

Tänud info eest, tundub siis, et kõige mõistlikum oleks osta ikkagi siis E-240G-B, kuna see laseb kõik läbi mis talle fiibrist sisse tuleb, selle külge osta mitte too 240W-A (2in1) vaid juba omal valikul mingi võimekam ruuter, saan aru, et too on juba paras ikaldus. Elisal on ka AX3 pakkumisel, sellel aga on vähe porte, ehk mingi kasvõi TP lingi AX toega ruuter oleks juba parem wifi ja LAN tarbeks.

[napoleon]

[laurx]

Sagedused, mac, jms. Miks sa ei saa omale suvalise teo südant külge panna?

[pppd]

[mega]

[warwas]

Nagu siin teisedki on juba parandanud, siis füüsiline meedium, olgu selleks siis keerupaar või optiline kiud, ongi universaalne (kui SM ja MM iseärasused kõrvale jätta).
Piirangud tulenevad sellest, mis sinna kaablisse (hetkel siis optilisse) sisse lasta. Olgu selleks siis meediakonverteriga Ethernet või telkode näitel PON (mida on omakorda erinevaid variante - Telial GPON, Elisal oli vist mingi EPON'i edasiarendus).
Vendori lukk tuleb sellest, et sama tehnoloogia võib erinevatel tootatel olla veidi omamoodi (a'la Telia Huawei GPON ei saa jutule Ubiquiti UFiber GPON ONT'idega). Või siis tõesti tehakse tuima ja ei lasta teise vendori MAC'iga seadmeid liinile.

Naabrite segamise oht tuleb sellest, mis moodi PON töötab - hästi kõvasti lihtsustades tuleb opeka liitumistpunktist kortermajja 1 kiud, mis siis maja sideruumis passiivse (sealt ka nimi Passive Optical Network) splitteriga abonentide kiududeks laiali jagatakse. Kui Sa nüüd oma korterisse paned mingi mitteühilduva/vale tehnoloogia ONT'i siis on võimalus, et selle väljastatavad valgusimpulsid hakkavad kuidagi moodi teiste korterite ühendusi segama. Kindlasti on seadmetootjad võtnud kasutusele igasuguseid meetmeid, et taolise sigatsemise tulemuslikkus miinimumi viia aga päris null see olla ei tohiks.

[elukaz]

Kuidas seal optikas üldse signaal liigub, kui ühest otsast bitt sisse tulistada kas siis liigub ainult ühes suunas või hakkab tagasi ka peegeldama?

[laurx]

Meh? Mõlemat pidi liigub..

[warwas]

[elukaz]

No küsimus oligi et

[warwas]

Ma ei ole kaugelt õige inimene siin tehnilisi nüansse lahkama. Kunagi sai ühe telko tehnikuga lobisema jäädud ja siis tuli kuidagi jutuks. Võib-olla ajas kelbast, võib-olla mitte.
Kuna lõpp-punktis toimub see klientideks jagamine vist mingite prismadega, siis võib-olla on seal võimalus, et kuskilt miskit pritsib tagasi kui lainepikkus vale vms.

[indrpo]

Pakun, et pisut on olnud möödarääkimist, mida võib võrku kliendi poolt tagasi tulla.
Lihtne ja lühike selgitus ühe pildi ja paari sõnaga.
https://www.cables-solutions.com/whats-the-difference-between-upc-and-apc-connectors.html

ISPd kasutavad pon võrkudes peamiselt APC otsastust, et mõni kakane ots kliendiseadmes ei peegeldaks võrku signaalikadu tagasi, mis võiks probleeme võrgule tekitada.

Erinevad seadmed aga üldiselt probleeme ei tekita sest PON võrgus võetakse jutule ainult supported seade õige võrku registreeritud PON numbriga
Praktikas pole probleeme kuulda olnud isegi kui keegi tarkpea mingi suvalise single mode SFP või siis veel parem, multimode seadme otsa oleks pistnud..Isegi kui keegi katsetab ja näeb, et midagi niikuinii ei toimi, seda ilmselt ka selle kaabli otsas kaua ei hoia.

PON number on igal seadmel ja SFPl eriline, nagu MAC aga mitte sama asi.
Teoreetiliselt ja ka praktiliselt on võimalik seda kloonida, küll aga on õige raua leidmine raske ja katsetamise asi.
Kes viitsib googeldada siis isp ont to sfp module vms.
ja selleks et õnnestuks peab olema sfp'l näiteks vastavalt gpon või epon tugi, õige FW mis toetab jaamapoolset OLTi ning lisaks selle ISP seadme PON numbri kirjutamist SFP moodulile.

Töenäoliselt pole oluline kellegi jaoks, kas Telia ADTRAN EPON või Elisa NOKIA EPON seadmed vastastikku ühilduks ja nendes ei saa ka PON numbrit ühest teise klooniga. Telia puhul on vanemad võrgud GPON aga on nii uusi EPON võrke kui ka hübriidvõrke kus toimivad mõlemad Telia ONT seadmed.

[eShelobik]

Kas see elisaelamus on apple tv jaoks ka olemas?

[pinkman]

Ei.

[indrpo]

[RõõmusOlen]

Ma jagan telefonis (xiaomi 12x) kuumkohta sülearvutile,näitab et levi on põhjas,kuid tekivad netiaugud,millest see võib olla? elisa kaart on.

[laurx]

kuhu ping kaob?

arvuti jaoks on su mobla suvaline pääsupunkt. cmd sealt ipconfig sealt saad "gateway" üks ping (gateway ip aadress) -t käima, teine ping käima ping www.ee.ee -t kui nett jamama hakkab, vaatad kumbast reast ...timed out tuleb. kui tuleb gateway reale, on " probleem" selles, et info ei liigu arvuti ja mobla vahel. kas on leviala* kehv, mobla teeb midagi nii kõvasti, et sinu kuumas kohas info liigutamiseks jaksu pole.. kui www.ee.ee pealt timeoutitab, ei suhtle mobla ja mast. kas vahetab masti, on mast koormatud vms.

*nii "mobiilne internet" kui ka "vihvi" on juhtmeta tehnoloogiad. nende üheks oluliseks tingimuseks on leviala. sarnaselt " moblalevile" mida sa kirjeldad, on ka wihvil "leviala" mille suudab tekitada sinu mobiilis olev saatja (ja sinu arvutis olev saatja) internet on kahte pidi töötav tehnoloogia. kui sa tahad linki klikkida, et kiisuvideo mängima hakkaks, saadetakse sinu "klikk" teisele poole tagasi ja teine pool siis saab teada, et sa seda kiisuvideot vaadata tahad ning hakkab seda näitama sulle. )
näen, et inimesed ajavad täna segi mõisteid "5G" mis on mobiilse andmeside tehnoloogia selleks, et sinu "telefoni" tuua andmed kiiremini ning wifi "5GHZ " (811.A) mis võimaldab sinu wifiruuteri ning sinu arvuti vahel kiiret andmesidet.
kui sa saad oma moblas "mobile hotspot " i või pääsupunkti seadistada, võiksid vaadata, kas mobla saadab wifi välja 2.4ghz sagedusel või 5ghz sagedusel.
2,4ghz oma madala sageduse tõttu levib paremini aga kortermajades on "eeter" üsna täis. lisaks toimub sellel sagedusel ka muud peale wifi. juhtmevabad hiired, mikrolaineahi, võtmepuldid jms. tulemuseks on müra eetrids ja paketikadu mis väljendub selles, et eelpool kirjeldatud "ping ... -t" hakkab andma " unreachable".
5ghz eeter on puhtam, kuna signaal on lokaalsem samas kõigil arvutitel ei pruugi selle vastu võtmiseks vajalikku võrgukaarti olla. isegi paariaasta vanustel ärikatel on olnud näha, et odavamas konfis masinatele pole tellitud 5,GHz võimekusega kaarte.

moblanett " on tehtud selleks, et inimene saaks peldikus delhvit lugeda". kui sa selle peale oma kodukontorit üritad püsti panna, tuleb kas leppida, võtta vähemalt neti jaoks mingi teine seade juurde, mille ülesanne ongi ainult netiga tegeleda või vahetada sissetulev ots kaabli vastu. sa pole rohkemat rääkinud kui seda mis su postis kirjas on, seega me ei tea mis su võimalused on.

just nägin kuagist " võluvitsa " mida hellitavalt " termoseks" kutsuti marketplaces 130 euroga. väliseade, mille eesmärk on mastidest sobivaim otsida ja sellele keskenduda. fiibrit ikka veetakse inimestele ja need seadmed jäävad vähehaaval üle.

[hkurujo88r]

Sageduse muutmine 2.4 pealt 5 peale annab päris palju juurde. Tasuks seda proovida.

[laurx]

1. Su tibifon peab seda võimaldama.
2. Su arvuti peab "a" d oskama.

[RõõmusOlen]

[laurx]

Me ei saa sind aidata sellega.

[Prillpapa]

Kuskilt lugenud-meelde jäänud, et osadel telefonidel 'hotspot' aegajalt ikaldub labaselt telefoni ülekuumenemise tõttu, telefon läheb nii kuumaks, et hakkab end ise piirama, kui natuke jahtub hakkab kõik jälle tööle, kuni tsükkel kordub.