RassK, selleks et sa auto kiirusega "olenemata tee liigist risti-põiki läbi linna" saaks sõita, ongi tõuksidele need piirangud.
Pole väga ohutu, kui mingit jobud jalakäijate vahel auto kiirusega sõidavad ja ise siiralt usuvad, et suudavad füüsikaseadusi eirata.
No mu point ongi see, et:
1. Tõuksiga ma saan risti-põiki läbi linna (ehk siis ajaline võit = shortcuttimine kitsastel tänavatel, läbi parkide, vms)
2. Enamus ajast pole pikkadel sirgetel kedagi ees, saab vabalt 30+ km/h. Teed on ka siin enamasti juba väga heal tasemel.
Ma arvan, et ega jalakäiate kõrval mul ka kiirus väga palju üle 10 km/h pole. Väga hea mobiilne aparaat, mõneks meetriks saab kiiruse kiirelt alla inimeste läheduses ja piisavalt võimsa mootoriga kiirelt üles.
salatoimik kirjutas:
RassK kirjutas:
Kui juba autoteele ronida, siis milleks mingit võrri? Või mis eelise see peaks andma? Tõuksiga lased risti põiki läbi linna olenemata teeliigist.
Tõuksiga ikka päris keset tänavat ronida ei või üldiselt.
Ega ma ekstreemsusi ei mõtlegi, et keset magistraalteed lased. Majadevahel lased keset teed, magistraali kõrval on pea alati suuremad kõnniteed. Rahvast põhiliselt ainult bussipeatuste läheduses.
Ikka pikki loogilisi teid
viimati muutis RassK 22.08.2023 23:19:30, muudetud 3 korda
Tõuks on suht korralikult raamidesse aetud sõiduk. Aga see üksratas? Ja endiselt jalgratas. Kas jalgratas on veel seadustest vaba, või on velodele ka juba "päitsed pähe" aetud?
SSD, minu arust peaks olema samad nõuded. Keegi siin kunagi tõi välja, et kergliiklustee üldine piirang on 25km/h. Mootori võimsus ilmselt on samas mastis, kuni 1kw.
Jalgratas on ikkagi "süütu" tegelane veel ja suur rohepöörde target - mis siis veel saab kui seda ka kui tapjatõuksi esitleda meedias. Reaalsuses sõidad tõuksiga, siis pea alati jääd ratturile jalgu.
Kergliikur on isekohata elektri jõul liikuv sõiduk, näiteks elektriline tõukeratas, elektrirula, tasakaaluliikur või monoratas. Kergliikuril tohib sõita ainult üksi.
14) jalgratas on vähemalt kaherattaline sõiduk, mis liigub sellega sõitva inimese lihasjõul pedaalide või käsiväntade-hoobade abil, ja eelnimetatud tingimustele vastav sõiduk, mis on varustatud kuni 0,25-kilovatise püsi-nimivõimsusega elektrimootoriga, mille väljundvõimsus väheneb sõiduki kiiruse kasvades ning mille toide lakkab, kui sõitja lõpetab väntamise või enne, kui sõiduki kiirus saavutab 25 kilomeetrit tunnis. Jalgrattaks ei loeta ratastooli, mis on ette nähtud liikumiseks piiratud liikumisvõimega isikule;
rex kirjutas:
salatoimik kirjutas:
Kui üle 25km/h sõita soov siis ju roller täitsa leiutatud kuni 45km/h kiirusega, sealt edasi juba mootorratas. Peaks ka täitsa elektrilisi saadaval olema juba.
Veits imelik soovida, et sõidan tõuksiga mootorratta kiirusega
Täna Sõle Selveri parklas (politseimaja on kohe üle tee) seistes vaatasin, kuidas kullerid, roheline või sinine kast seljas, lasevad kõnniteel jalgrattakujuliste elektrimopeedidega siuh ja siuh, kordagi pedaale kasutamata. Julgelt 30+ km/h. Eks need võetakse järgmisena ette. Seadust hakatakse karmimaks väänama seda enam, mida enam halle alasid kuritarvitatakse.
Lisaks need Tuule neljarattalised elektrilised akuvahetussõidukid, mis ka kõnniteedel uhavad, juht moe pärast kergelt väntamas. Kuni neid vaid mõni liigub, pigistatakse ehk silm kinni, kui kõnniteed neid tihedalt täis saavad, pekstakse need ka sõiduteele või koju.
Hea point, kõnnitee varsti segasem kui muidu autoteel
RassK, Ma mõtlesin küll päris rattateed, mida on eestis üli vähe. Aga ok. Seadus on (vist) selline, et kui maante kõrval on kergliiklustee, siis peaks rattur nagu seal sõitma? Ja kiirus siis max 25km/h? Rattur ja rattur on nii erinev isegi ilma elektrita.
Ma ei tea, jube segaseks aetakse asjad. Lihtsam oleks kiiruse järgi teekasutus paika panna.
RassK, Ma mõtlesin küll päris rattateed, mida on eestis üli vähe. Aga ok. Seadus on (vist) selline, et kui maante kõrval on kergliiklustee, siis peaks rattur nagu seal sõitma? Ja kiirus siis max 25km/h? Rattur ja rattur on nii erinev isegi ilma elektrita.
Ma ei tea, jube segaseks aetakse asjad. Lihtsam oleks kiiruse järgi teekasutus paika panna.
Seda ma kahjuks ei suuda / oska otsida. Üks TTÜ 2022 aasta magistritöö "JALGRATTATEED JA JALGRATTATEEDE VÕRGUSTIKUD" räägib projekteerimisest küll aga mitte seadusest:
tsitaat:
Jalgrattateele projekteeritava kiiruse valik:
Projekteeritud kiirus km/h Projekteeritud minimaalne kiirus
Eraldiseisvad jalgrattateed 30 20
Kaldega >3% lõigud 40 40
Varsti sõidavad kõik ratastoolidega, kuna sel pole erilisi piiranguid ja kas keegi keelab tervel inimesel sellega sõita? Mustamäe keskuse Stati juures nägin paar päeva tagasi mingit madalat elukat, mil suur ratas ees ja kaks kardiratast taga. Elektriga liikuv muidugi. Tundus tiba invasõiduki moodi (nagu need, mil madal poollamav istumine ja kätega väntamine), aga tõenäoliselt oli ikkagi lõbusõiduk.
Üksrattaid ka naljalt alla 25 km/h sõitmas ei näe, aga nendega sõidavad enamjaolt ikkagi kogenud vennad, kes teavad hästi, kui valus on kukkuda, mitte suvalised paksud amatöörid.
medicopter kirjutas:
Võibolla kui pole koormat kaasas mis minul enamasti on. Pole autot ja ei saa autot aga elu vajab elamist ning tihti tuleb ka kraami vedada ja isegi tsemendikotti on veetud millega 250w eales hakkama ei saa.
AM-i ka ei anta või, saaks ju moppautoga rallida oma segukotiga?
rex, Elektriline ratastool on tulevik! 0 piirangut. Tohutu akupakk mahub istme alla. 2 suurt ratast! Mingi 4kw kummagile rattale! Ja sõidan kus tahan ja kui kiiresti tahan! Tasub kaaluda!
Ja lisaks võib juuatäis peaga ka sõita!
Tõesti, seaduse järgi ratastool pole ei kergliikur ega jalgratas
Teiselt küljelt pisimopeed on jälle reguleeritud sõiduk. Võta siis kinni, kust see piir ratastooli ja pisimopeedi vahel jookseb
tsitaat:
56) pisimopeed on vähemalt kaherattaline istekohaga sõiduk, mille suurim kasulik võimsus sisepõlemismootori korral või mille suurim püsi-nimivõimsus elektrimootori korral ei ületa ühte kilovatti ja valmistajakiirus ei ületa 25 kilomeetrit tunnis;
Tegelt, tähendab et mida jauran ja tahan? Minu soov on see, et oleks väga vähene liikumiskiiruste erinevus, sest sellest kõik jamad algavad. Noh massid ka, kui rongiga jõudu proovid. Kõik on ju nii tohutu erinev. Kas sportlene teeb trenni, või ema sõidab lapsega. Kõik on nii erinev ju! Ja põhi süüdlane on alati kiiruste erinevus.
Teoreetiliselt tundub, et taoline jaotus on olemas küll. Lihtsalt praktikas seda jalgrattateed ei eksisteeri väga. Lisaks tundub, et praegu tegeletakse üldse tulekahju kustutamisega kuna 100 erinevat kergliikurit / elektrisõidukit tuli ju jälle "ootamatult".
RassK, Käitumine tundub tõesti paaniline. No kui ma täna õhtul peaksin mingi seaduse välja mõtlema, siis see oleks kindlasti auklik. Riigil oli aega aastaid, +igasugu nõunikud. Mis tuli? Paras pask! Ma oleks kolme päevaga ka parema teinud.
Ah ei pohl. Nüüd teeme omale kiired ratastoolid, ja vähemalt viis aastat saab vabalt kas-või 110-nega sõita.
Piiratud liikumisvõimet võiks juriidiliselt käsitleda nii piiratud liikumisulatuse kui piiratud liikumiskiirusena ja inimvõimed seavad paraku mõlemale piirid. Piiratud liikumisvõime ei kõla ka mingi puhtspetsiifilise meditsiinilise terminina, kuna samanimelisi termineid kasutatakse tihti erinevatel elualadel.
Kogu LS-is ratastooliga seonduv:
tsitaat:
§ 2. Mõisted
13) jalakäija on jalgsi, ratastoolis või muu sarnase üksnes piiratud liikumisvõimega isikule kasutamiseks ettenähtud sõidukiga liikleja. Jalakäijaks loetakse ka inimese lihasjõul liikuvat rula, rulluiske või -suuski, tõukeratast või -kelku või muud sellesarnast vahendit kasutav liikleja ning jalgratast või mittetöötava mootoriga ühe- või kaherattalist sõidukit käekõrval lükkav liikleja;
14) jalgratas on vähemalt kaherattaline sõiduk, mis liigub sellega sõitva inimese lihasjõul pedaalide või käsiväntade-hoobade abil, ja eelnimetatud tingimustele vastav sõiduk, mis on varustatud kuni 0,25-kilovatise püsi-nimivõimsusega elektrimootoriga, mille väljundvõimsus väheneb sõiduki kiiruse kasvades ning mille toide lakkab, kui sõitja lõpetab väntamise või enne, kui sõiduki kiirus saavutab 25 kilomeetrit tunnis. Jalgrattaks ei loeta ratastooli, mis on ette nähtud liikumiseks piiratud liikumisvõimega isikule;
§ 22. Jalakäija asukoht teel
(9) Ratastooli kasutav puudega isik võib liikuda sõiduteel selle pärisuunalise ääre lähedal. Liikudes pimeda ajal või halva nähtavuse korral, peab ratastoolil olema vasakul küljel taga punane helkur või punane tuli.
Kogu lugu. Ei viitsi hetkel kaevata, kas mingites kohtulahendites on varasemalt juba üritatud sellele tugineda. Kui mõisteid muuta (me ei räägi ju selles teemas tegelikult tõukeratastest), siis täiega. Üle jalutute ja laipade.
Mtü tõuksiparandust otsid? _________________ This message was sent from space using stargate
Inimene on troopiline AHV Aga kes on naine? Valge on ka inimene !
"Vaese inimese juttu räägid. Kui tundub kallis, siis on see kellelegi teisele mõeldud"
tormigm, nu ma viimati tegin tõuksi korda odavamalt kui voltride valediagnoosi eest küsis. Aga eks kõik oleneb veast _________________ Pakun sülearvutite tolmupuhastust, termopasta vahetust, emaplaatide remonti ja BIOS paroolide eemaldust.
Juba teist korda läks tagumine lohv. Ja taas ventiili juure pealt. Rõhu hoian normis ja jälgin, et see ei langeks. Kas rehvi sisse pandavad augulappimise möginad toimivad ka sisekummide peal? Kui ei, siis panen taha täisrehvi. Sobiv isend on ostetud, praegu veel pole tööriistu. Proovisin kruvikatega, ei saanud, kuigi keetsin kummi vees 20 minutit ja libestasin Fairyga. Pikad heeblid on odavad, eks tuleb need osta. Kui nendega kah ei saa, ju siis mina ei õpi seda ära. Siis lasen paigalduse teha proffidel.
Tõuks on suht korralikult raamidesse aetud sõiduk. Aga see üksratas? Ja endiselt jalgratas. Kas jalgratas on veel seadustest vaba, või on velodele ka juba "päitsed pähe" aetud?
Justkui nagu hall ala veel jah. Müügikohtades ka kirjed, et vastavad enamus EU regulatsioonidele ja mootori abid on taga kuni 25km/h tunnis.
Samas mõnes teises kohas ilusti tekst kuni 65km/h max kiirus ja piirangutest ei loe midagi välja.
Eile just näpisin ühte keskklassi edevat velo, kõik andmed väändest kuni jumal teab milleni kirjas, kuid mis piiratud kiirus, mis max kiirus, null infot. Ratalt ise sai ainult vaadata Eco/normal/boost mode. Kahjuks sõita ei saanud. Tõmbasin koduka ka lahti sellel ja ka ei leidnud kiiruste kohta midagi... _________________ YAGA müügiputka - SNAP pildipank
M: 3D Touch V3.2 15€
Ee idikas küss aga mõne tankla pump suudab ka tõuksi rehvi täis pumbata? Just selles mõttes, et see ots sinna külge läheb?
Cirkle K käisin aga see ei suutnud midagi sisse uhada
Ninebot max g30. Ventiili ots tundub, et on veidi lühem kui muidu ja seetõttu ei suru nõela piisavalt, et pumbata _________________ LehesFoto - Täis suvaklõpse ja muud
Veidi seiklust. Sain oma Velt Eco Tõuksimaailma hooldusest kätte ja kruiisima minnes avastasin: püsikiirusehoidja ei tööta. Ei tee piiksu ja kiirus ei jää peale. Läksin kohe Tõuksimaailma tagasi, näitasin. Seal ei osatud midagi öelda. Oletati, et võibolla on menüüst maha läinud. Kuna tahtsin sõita, siis ei hakanud ma pilli sinna jätma, mõnda aega saan ilma püsikata sõidetud. Aga oleks huvitav kuulda, kus võiks viga olla. Enne hooldust püsikas töötas. Menüü on Veltil primitiivne. Seal on näidud "P0-P4", millest ma aru pole saanud. On 3 tippkiirusetaset (20, 25 ja 30 km/h). On võimalus valida, kas kiirus on "X kilomeetrit tunnis" või "Y miili tunnis". Rohkem ma sealt sättimisvõimalusi pole leidnud. Kas on võimalik, et hoolduses unustati mingi juhe vabalt tilpnema? Võibolla leian probleemi, mida mainida järgmises hoolduses või saan ise asja korda.
Taha lasin panna täisrehvi. Siledal teel on väga hea. Kiviteel ja karedal asfaldil tuleb keharaskus rohkem varvastele suunata ja kannad õhku tõsta, siis vibra kehasse ei jõua. Kas keegi on katsetanud ka mingeid loomingulisi leiutisi? Näiteks saaks seisulauale panna paksu ja parajalt pehme katte. Amorti Velt Ecole vist ei eksisteeri. Rehvile aukude puurimine on vist puhas katse ja eksituse värk.
Missugustel tõuksidel on (võimalik paigaldada) kõige mugavama veeremisega täisrehvid?
auguga rehv on siis umbes sama nagu kleebiks auto rooli külge mõne ventilaatori ja siis hakkaks sinna peale veel igasugu kakat tilgutama?
ninebotil peab ka püsika eraldi peale sättima kuna kõik goid ei oska vist sellega sõita, aga see jääb vast akut eemaldades alles ka - ainult et mida sellel veltil üldse hooldati siis
Sobiks ka selline, aukudega: https://www.xn--tuksimaailm-ffb.ee/shop/taisrehv-10x2-0-elektritoukeratas-velt-smart-blaupunkt/ ja seda Tartus praegu ei tundu eksisteerivat. Eks tuleb mõtelda kuskilt tellimisele. Või varuda hunnik kannatust ja tellida Hiinast. Sealt saab selle hinna eest velje koos rehviga, isetegemise akt jääb ära ja profi abi ei pea küsima.
Lihthooldus on selline lihtne värk Selle raames tehti korda lenksu liigendi lõtk, mis selle lühikese kasutamisega tekkis ja mida ma lõpuks päris olematuks regullida ei saanud.
lõtku sättimiseks pidi vast kogu pikka lenksu toru seal liigutama küll veidi, aga iseasi kas püsikal mingi eraldi juhe veel kusagil on
ninebotil on pmst tagumine amort täitsa olemas, niiet kogu sellest vibra teemast ise küll midagi aru ei saa
Kas tõuksi aku peaks laadima täiesti täis alati või oleks kasulikum aku tervise mõttes laadida kuni 80%-ni?
Netis on vastupidiseid arvamusi - ühed soovitavad laadida täiesti täis ja teised soovitavad kuni 80%-ni laadida.
Kumb variant see õigem on või ei ole seda protsenti mõtet üldse jälgida?
Aku tervise kohta on igasugu jutte liikvel. Räägitakse lausa seda, et elektroonika ise piirab aku täituvust ja ei lase silmini täis laadida. Ises laen alati lõpuni, ehk siis nii kaua, kuni laadija tuli roheliseks läheb ja ekraanil "pulgad põhjas" on. Talvisel hoidmisel soovitatakse küll hoida aku taset kusagil 50 protsendi peal, see pidi aku tervisele parim olema.
Huh, neid P-sätteid näppides sain püsika taas tööle. Huvitavad sätted. Saab seada isegi nii, et pill hakkab liikuma näpugaasiga, mitte tõukamisel teatud kiiruse pealt.
Kas tõuksi aku peaks laadima täiesti täis alati või oleks kasulikum aku tervise mõttes laadida kuni 80%-ni?
Netis on vastupidiseid arvamusi - ühed soovitavad laadida täiesti täis ja teised soovitavad kuni 80%-ni laadida.
Kumb variant see õigem on või ei ole seda protsenti mõtet üldse jälgida?
Mina lasen 100ni.
Mõned pidid telo ka vaid 80%ni laadima. Ise pole mõtet näinud, enne jääb telo softi/riistvara tõttu aeglaseks kui aku otsad annab
Arvestades palju tsükleid laadida annab siis ilmselt mingi märkimisväärne aku väsimine võtab aastaid ning need tõuksi akud nüüd nii palju ka ei maksa. _________________ LehesFoto - Täis suvaklõpse ja muud
Seda akude juttu on räägitud sama kaua kui akud olemas on olnud. Tegelikkuses võib elektroonika küll piirata, ent ei tee seda tõenäoliselt piisavalt, sest vaja ju viimast välja pigistada numbrite-kestvuse kohta ja siis ei jäetagi sellist vaikimisi puhvrit. Ehk siis need jutud, et "nüüd võib 100% laadida, jamad olid vanadega" ei ole seni veel pädenud.
See, kas tahad akut säästa, sõltub sellest, kui pikalt kasutada kavatsed ning uute toodete puhul saad kuluvuse teada ajas, st. pole teada, kas on mõtet.
Ise kasutan telefone pikalt ning praegu nt. teise ringi S10, millel oli mõne aastaga aku piisavalt kulunud, et mõtlesin juba siis vahetamise peale, ent nüüd mingiaeg ikkagi peaks ära tegema. Telefoni küll ja veel, ent aku ei pea liiga hästi. On ebamugavaid olukordi ning ebastabiilsust allpool liiga kiirelt otsa saamisega.
Kokkuvõttes on enda kasutusprofiili küsimus - kui kasutad mõned aastad ja vahetad, siis tõenäoliselt savi. Kui oled valmis akusid vahetama, siis samuti savi. Kui kasutad kaua ja eelistad akusid mitte vahetada, siis mõistlik säästa - juhul kui kasutamisel nii välja vead, tõuksidel sõiduulatuse mõttes. _________________
Huvitav kui kiirelt tõuks moraalselt vananeb st. vanal pole nagu otseselt viga miskit, aga lihtsalt tahaks mingi uuema mudeli vastu vahetada.
Ma millegipärast arvan, et mõnevõrra aeglasemalt kui telefon või läpakas, seega akut säästa pole kehv mõte. Kas mõnel softis ka võimalus on konfida, et by default laeks näiteks 80% peale, aga kui on vaja akust viimane välja pigistada, siis saab selle ajutiselt välja lülitada ja 100% peale laadida?
Pikendusel võiks kuulklapp sees olla. Mul on M365 Pro jaoks mingi 2-3 orig pikendust kuskil ja ühelgi pole klappi. Lisaks peaks esirehvi ventiili külge keeramiseks mutter pikem olema. Teipisin selle tüki mägiaivariga vooliku külge, nii et lahtikeeramisel saab koos voolikuga kiirelt keerata ja pool rõhku ei jookseks sel ajal vasakule. Fixuse jäiga pikenduse kuuskant ilmselt esiratta ventiilipesasse ei mahuks.
Laadimine on tavaline liitiumaku laadimine. Täiesti täis laadimine vähendab aku eluiga võrreldes pidevalt näiteks 85% peale laadimisega. Kel moblas see piiramisvõimalus olemas ja mõni aasta kasutanud, on vast vahet täheldanud. "Täis" mõiste puhul peaks muidugi rääkima pingest, mis tundub ühe liitiumelemendi korral kohe pärast enamikest automaatlaadijatest eemaldamist mõõtes olema kuskile sinna 4,225V kanti. Pole paraku olnud juhust sisseehitatud akuga mobla akut pärast 85% taseme täitumist üle mõõta, aga eks ta sinna 4,1V kanti võiks jääda. Kui otsest vajadust igapäevaselt max reservi järele pole, võib ju vähem laadida, kui seda mugav teha on (automaatne piiramine). Tulukesi/protsente ja kella jälgida ma väga ei viitsiks.
viimati muutis rex 09.09.2023 16:18:34, muudetud 1 kord
Sellel on ventiiliklapp ka pumbapoolses otsas ja seetõttu saab selle toru ventiili külge kruttida eraldi. Ja selle otsa ühenda misiganes auto-otsikuga pump.
Leidsin Magaziinist asja, mis leevendab täisrehvi kaudu edasi kanduvat vibratsiooni ja pisilööke üsna palju.
Siledatest kividest laotud teel (Küüni, Rüütli tänavad jne) ja lihtsalt karedal asfaldil võib selle abil sõita nii, et saab toetuda täistallale. Ilma pehmenduseta on sellistes kohtades hea mõte veidi varvastele tõusta, ehk siis kannad õhku tõsta. Mõlemad variandid võimaldavad sõita nii, et pilt silme ees ei värise.
Hädapärast saab nii sõita ka endise sadamaraudtee trassi kergliiklusteel.
Leidsin Magaziinist asja, mis leevendab täisrehvi kaudu edasi kanduvat vibratsiooni ja pisilööke üsna palju.
Siledatest kividest laotud teel (Küüni, Rüütli tänavad jne) ja lihtsalt karedal asfaldil võib selle abil sõita nii, et saab toetuda täistallale. Ilma pehmenduseta on sellistes kohtades hea mõte veidi varvastele tõusta, ehk siis kannad õhku tõsta. Mõlemad variandid võimaldavad sõita nii, et pilt silme ees ei värise.
Hädapärast saab nii sõita ka endise sadamaraudtee trassi kergliiklusteel.
Põlvekaitse on kaitse kukkumise suhtes, ei muud. Ma esimesena ostaks hoopis kindad.
Aga s!tal teel varvastele tõusta, on hea plaan. See on ka siis nagu vedrustus. Ise vetrud siis.
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
0 piirangut. Tohutu akupakk mahub istme alla. 2 suurt ratast! Mingi 4kw kummagile rattale! Ja sõidan kus tahan ja kui kiiresti tahan! Tasub kaaluda! 
Aga kes on naine? Valge on ka inimene !
Spoiler 
