[SKG]

Kus sa selle sealt valja lugesid, et Euroopa Toiduohutusametile huvi ei paku?
Seal oli lausa kirjas vastupidine sellele, mida sina kirja panid - EFSA vottis kuulda ka koiki EU liikmesriike.

[Winterwind]

Söön juba teist õhtut praetud lõhefileed

[Sold OUT]

Võta vett vahele

[jeesus188]

Kalamaksaõli ikka

[rmc]

SKG, juttu on ilmselgelt sinust - levitad vaid ühekülgset informatsiooni, tembeldades teisi vaatenurki (lisaks) omavaid uhhuudeks, samas ise konkreetselt teaduslikku muud sorti materjali ei süvene.

Tegin eile Caesar-i salatit, kastet nüüd mõneks korraks veel. Hea soe ülekasvanud lehtsalateid ära kasutada.
Kanakarkass käis juurikatega ahjust läbi ka, saab puljongiks->supiks. Põllult herned-porgandid-kartulid-sibulad.

Ahjaa, esimene kukeseenekaste sai ka eile tehtud oma värskete kartulitega. Ilm võik suvisem olla veidi, vaid

[SKG]

[netcat]

Korjasin just 100 euro eest metsmaasikaid.

https://arileht.delfi.ee/artikkel/120215580/fotod-korged-hinnad-votavad-silme-eest-kirjuks-metsmaasikate-kilo-eest-tuleb-valja-kaia-100-eurot

[Winterwind]

Mingid eriti hilised metsmaasikad, tavamaasikate hooaeg ka juba paar nädalat läbi.

[netcat]

See on mingi lõunaosariiklaste müüt. Siinkandis ongi juulis maasikahooaeg. Mul ka aias maasikad praegu kannavad, juunis tulid esimesed marjad ainult kõige varajasemal sordil.

[Winterwind]

Lõunaosariiklaste? Ma põhja eestis, meri linnulennult ~5km kaugusel ja maasikate hooaeg ammu läbi.
Eks oleneb sordist ka, mingid hilised annavad marju alles suve lõpu poole.
Mul Asia ja Allegro.

Vaarikaid ja kirsse saab juba vaikselt.. kuigi neid sel aastal küll suurt miskit tulemas pole.

[rmc]

[ref]

rmc, kui viitad Sirbi artiklitele siis ole hea ja viita konkreetsele Ülo Niinemetsa tehtud teadustööle, nt Google Scholar on abiks - https://scholar.google.nl/citations?user=WJVUyQYAAAAJ&hl=en

Ja konkreetselt EFSA-le edastati andmeid Keskkonnaministeeriumi (tänane Kliimaministeerium) 2020/12 GTK 54ndal istungil. Protokolli järgi oli kohal ka keegi Ülo Niinemets - https://envir.ee/media/7179/download

Ehk, et SKG viidatud uurimus arvestab sinu enda viidatud professori seisukohti ja teadmust. Ehk, et SKG ju viitas konkreetselt eestlasest teadlase viidatud teadusele...

[SKG]

[netcat]

[rmc]

ref, ma ei viidanud mitte lihtsalt Sirbi artiklitele, vaid Ülo Niinemetsa Sirbi artiklitele, kus allikad kenasti kõik all olemas. Kui selliste, lihtsasti loetavate ja hea tõsiseltvõetavusega artiklite lugemiseks aega ei leia, siis saab öelda, et teema vastu puudub huvi.
Muarust on probleem kui inimene väidab end asju teaduslikult käsitlevat, ent tegelikkuses käib vaid (tõenäoliselt endale sobivalt kitsa skoobiga blogidest-saitidelt) endale sobiva käsitlusega teadustööde kokkuvõtetest oma uskumustele kinnitust otsimas ning seda justkui ülima tõena kuulutades.

Neist Sirbi-linkidest vaid üks ei olnud Ülo Niinemeta oma. Seejuures viitaks, et sellele on ka teine osa tekkinud: "Glüfosaadisaaga jätkub II" https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/glufosaadisaaga-jatkub-2/

Viitan veel toiduteemaga otseselt seotut: https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/markamisoskus/

Vt. ka Ülo Niinemetsa uuemat otseselt teemaga seotud artiklit: https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/pikisilmi-korgemalt-tulevaid-reegleid-oodates-mis-saab-siis-kui-euroopast-kasulaudu-ei-tulegi/+

Tänud Kliimaministeeriumi materjalile viitamast. Oskad, ehk öelda, miks seal 15 osalejat on, ent 14 häält?
Lisaks - teades, kuidas tööstuse ja avaliku sektori vahel on pöörduksed ning teades, kuidas protokollid, jne. on tihti justkui "tõeministeeriumist" väljutatud, jättes olulisi tõikasid välja, jne., siis ei ole need ülemäära tõsiseltvõetavad. Kahjuks. Pole praegu aega, et osalejate nimekiri üle käia ja tasakaalukust vaadata, ent pean tõenäoliseks, et asi ei ole tasakaalus. Ja on ka loogiline, sest rahal on rohkem motivatsiooni kui muudel huvidel.

See, et SKG viidatud materjalis on kübeke sama teadlase sisendit, ei tähenda tegelikkuses ju midagi ja sa ilmselt saad sellest isegi aru.
Viitan seejuures veel Ülo Niinemetsa mõtteid, mis minu mõtetega samas suunas liiguvad ning konkreetselt hetkel käsitletavat konteksti kõnetavad:

[Sold OUT]

Kolige oma jutt palun vandenõuteooriate teemasse vms, siin lahkame pigem maksavorste ja kodupihve.

[rmc]

Sold OUT, konkreetselt toidu ja toiduohutusega seonduv arutelu.

Ma muidugi ülemäära pikalt vastata ei viitsi kui vastused vaid vandenõuteooriate üle vandenõuteooriate loomises seisneb. Asjalik materjal ei huvita, siis olgu nii. Lihtsalt teised peaks ka mõistma, et tegemist on ühekülgse ja tööstuse agressiivselt surutud suunaga ning tulevikus võib selguda, et tõde asus hoopis mujal. Ja vastavalt sellele peaks ka toidu osas valikuid tehes arvestama. Ideaalis ka oma aias, põllul, jne.

Aga grillisin väljas nõks tagasi just "triibuliha", väga hea.

[Hiid]

[SKG]

[pppd]

[Hiid]

[Betamax]

Maksavorsti antakse koertele.

[bladerunner]

Koerale küll nii madalakvaliteedilist asja anda ei saa, pärast ei jõua arsti arveid kinni maksta...

[Winterwind]

https://rakverelk.ee/toode/kupsetatud-maksapasteet-roosa-koorega/
Poe omadest see kindlalt kõige parem

[bladerunner]

See https://www.pihlaka.ee/toode/maksapasteet/ meenutab enim kodus tehtut. Leiab hästivarustatud kauplustest.

[Hiid]

tegelikult on üks paremaid küll see, kui jutt käib pasteetidest!

[somnambuul]

Pärnu Lehe kohviku pasteet on parim, saadaval parimates Pärnu poodides. Nende lihasalat on ka väga hea.

[Janar!]

Mu hääl läheb ka pihlaka pasteedile

[Winterwind]

Eks ta maitse asi ole, ise tehtud ikka kõige parem

[Hiid]

Winterwind,

[rmc]

Spoiler

SKG kirjutas:

rmc kirjutas: 1) Tahad öelda, et tööstus ei telli pidevalt "teadust", st. ei lase teadlastel teha neil äri edenduseks vajalikke uuringuid, ebasoodsaid uuringuid "paberihunti saates"? Kordan - ei huvita spekulatiivsed konspiratsioniteooriad. Kui sul on konkreetseid toendeid, esita need - kui ei ole, postita edaspidi vastavasse teemasse. Konspiratsiooniteoreetikul on alati vaja oma seisukohtade seletamiseks just selliseid ebamaaraseid teooriaid. rmc kirjutas: 2) Jääb mulje, et valid vaid sellist materjali, mis su uskumustega kokku sobib ja tõenäoliselt teed seda endale sarnaselt mõtlevate blogidest. Kordan - tegu on Euroopa Toiduohutusameti seisukohaga: Today we have finalized 3 years of work on the assessment of glyphosate. We have reviewed thousands of studies, including the ones we obtained via our public consultation. ... This is the most comprehensive and transparent assessment of glyphosate to date. Lisaks - eelnevalt on mitmed teised ametkonnad ule kogu maailma glufosaadi kohta oma hinnangu andnud: rmc kirjutas: "Teaduslik konsensus" saatis ka DDT-kasutust ning tubaka "tervislikkust", jnejne.. Alati on riskid varases staadiumis avaldunud, ent tööstuse toodetav (äriedendus-)"teadus" on mahult nii üle, koos kinnimakstud shillidega, et saabki jaburustega inimkonda mürgitada mõnda aega. Eluea vaatest pikka aega, laiemast vaatest lühikest perioodi. Esiteks, kasutad siin loogikaviga, puhtalt eeldades, et kuna minevikus sai mingi konkreetne asi n-pohjusel juhtuda, siis hiljem saab ka muud asjad sama pohjusega siduda voi selle kaela ajada, omamata tegelikult reaalseid toendeid. Teiseks, see ei ole nii must-valge nagu vaita uritad - tollal puudusid sellised reguleerivad organisatsioonid (naiteks EPA loodi alles 1970) ja ohutust puudutav seadustik ning nouded nagu seda on praegu. Tanasel paeval ei annaks eales uut pestitsiidi sellisel moel turule labi suruda. Taiesti teine olukord ja teine maailm. rmc kirjutas: 3) Sinu viidatud minu postituses olevas raamatus on üksjagu valdkonna ajalugu ja teadust. Ei ole seda "Püha Graalina" soovitanud, vaid laiema pildi saamiseks valdkonna osast. Toesti, "hea soovitus", mille pohjal oma "laiem pilt" saada /s Kuidas saab midagi sellist kaitsta... ei tea. A Disconnect between cell phone fears and science https://sciencebasedmedicine.org/a-disconnect-between-cell-phone-fears-and-science/ tsitaat: Disconnect focuses almost exclusively on studies that support its alarmist conclusions while either ignoring or falsifying information about studies showing no harm. The quality of scientific studies varies greatly. Disconnect is highly selective and totally biased in discussing only studies that support its point of view, it rejects contrary studies accepted by the majority of mainstream scientists as the product of some vast conspiracy, and it completely misstates the findings of key studies that find no harm from cell phones. She interviewed only a relatively small group of dissident scientists who are outside of the mainstream. The book is completely lacking in objectivity. "Kinnimakstud shill"-id - okei, argumendid otsas. tsitaat: The shill gambit, a type of ad-hominem and poisoning-the-well rhetorical move, occurs when one party dismisses another party's arguments by proclaiming them to be on the payroll of some agency. It usually goes something like this: “”Gallant: There is absolutely no evidence that explosives were planted in the Twin Towers. Goofus: I knew it! Another Bush-administration shill spreading disinformation! Go spew your NWO lies somewhere else, shill! The shill gambit works as an attack because a conflict of interest can cause serious problems when addressing scientific/technical issues, where both lives and massive amounts of money can be at stake. In many cases, conflict of interest has caused problems in the past, notably when medical trials go awry because data was covered up to save face and/or money. https://rationalwiki.org/wiki/Shill_gambit

Arvan, et olen sulle piisavalt vastanud. Võid ju vormilist kukepoksi pidada, ent sisu mitte puudutades, tuimalt oma "piiblitest" kaitserünnakuid lugedes on tulemuseks...

Kuigi saan aru, et sinu jaoks on ka sulaselges eesti keeles kirjutatud teadlase jutt nagu haneselga vesi, sest tööstuse poolt manipuleeritud "teaduslik konsensus" toidab uskumuspõhist maailma paremini, siis rõhutan veel:

rmc kirjutas:

... 2) Mis põhjusel sa ei huvitu konkreetselt eestlasest teadlase viidatud teadusest? https://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?p=11044942#11044942 3) Uhhuundusega vehkimist on kogu foorum täis, mh. on samast kategooriast ka eelmise punkti viite peal kohe jaburust. Loe lihtsalt konkreetne teaduslik tekst päriselt süvenedes läbi ja vaata, kas leiad miskit, mille üle muret tunda või mitte. Kui sulle teema huvi pakub, siis teed seda - pole põhjust seda mitte teha.

rmc kirjutas:

... Viitan seejuures veel Ülo Niinemetsa mõtteid, mis minu mõtetega samas suunas liiguvad ning konkreetselt hetkel käsitletavat konteksti kõnetavad: tsitaat: Euroopa Liidu pikale venivaid ja läbipaistmatuid otsustusprotsesse on palju kritiseeritud. Glüfosaadi taaskasutusloa viieaastane saaga on hea näide sellest, kuidas olulises küsimuses põrkavad tootjate ja kasutajate huvid kokku keskkonna- ja tervisekaitsjate huvidega ja kuidas Euroopa Komisjon ei suuda otsustada eri huvide – tervis ja keskkond vs. ettevõtlusvabadus – kaalukust. Samuti tuli selle protsessi käigus erakordse selgusega esile see, et Euroopa Liidu kemikaalialaseid riskihinnanguid antakse eelkõige tööstuse tehtud uuringute alusel. Need uuringud ei ole avalikud, sõltumatud eksperdid ei ole neid kontrollinud. Pika protsessi käigus paljastus erakordse selgusega, et tööstus on aastaid variautorite kaasabil kujundanud positiivset meediakuvandit, kasutanud variautoreid „sõltumatute teadustulemuste“ avaldamiseks ning šantažeerinud ja naeruvääristanud eriarvamusele jäänud teadlasi ja eksperte. 2018. aastal avalikustati Euroopa Pressi uuriva ajakirjanduse auhinna andmisega glüfosaaditootjate aastakümneid kestnud ebaeetiline praktika oma toodete turule lubamiseks ja seal hoidmiseks. ( https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/monsanto-dokumendid-iii/ ) tsitaat: Esialgne Euroopa Komisjoni ettepanek oli pikendada glüfosaadi kasutusluba 15 aastaks. Pärast pikki konsultatsioone, mis tulenesid otseselt glüfosaadi võimalikest riskidest, mida tööstus oli püüdnud pisendada, pikendati glüfosaadi kasutusluba liikmesriikide napi häälteenamusega vaid viieks aastaks. Mitmes Euroopa riigis toimus pingeline, äärmiselt polariseeritud glüfosaaditeemaline debatt ja selle debati tulemused kajastusid riikide seisukohtades glüfosaadi taaslubamise kohta. Milline oli Eesti ametlik suhtumine Euroopa Komisjoni ettepanekutesse, teadlaste, poliitikute ja avalikkuse arvamus? Eesti teadlased lõid korduvalt häirekella, rõhutades, et peale taimede on glüfosaat toksiline ka mittesihtorganismidele, alustades mulla- ja veebakteritega ning lõpetades inimesega. Riigikontrolli Eesti Maaülikoolilt tellitud raport auditi ''Riigi tegevus toiduohutuse tagamisel'' raames, 2008 kirjutas: Herbitsiidide (eriti kaheiduleheliste umbrohtude tõrjeks mõeldud prepa­raatide) kasutamine võib lähi­­ajal hüppe­liselt suureneda nt jalgpalli­murudel, golfiväljakutel vm esindusaladel. Paradoksaalsel kombel võib tervislike eluviiside propageerimise ja elu­kvaliteedi tõusuga kaasneda pestitsiidi­jääkide põhjustatud terviseriskide suurenemine ja nende koosmõjude sagenemine ravimite, repellentide jm olmekemikaalidega. Soovitame ravimite ja pestitsiidide jääkide sünergismi analüüsimiseks vaatluse alla võtta valuvaigisteid tarvitanud sportlased, eriti jalgpallurid, kel on pidevad kontaktsed kokkupuuted murude töötlemisel kasutatud pestitsiidi­jääkidega. Euroopas on kogunenud andmeid noorte sportlaste ägedatest terviseriketest, mis saavad alguse medikamentide tarvitamisest, ning esineb isegi äkksurmasid. Teadaolevalt on just golfi- ja jalgpalliväljakud kohad, kus hoolduses kasutatakse kõige enam pestitsiide. tsitaat: Millised järeldused teeme glüfosaadisaagast? On selge, et Eesti ministeeriumides puudus vajalik kompetents sõna sekka ütlemiseks. Teaduslik kompetents glüfosaadi riskide kohta oli küll olemas, kuid riigi otsuste tegemisse teadlasi ei kaasatud. Nii valis Eesti pimesi Euroopa Komisjoniga nõustumise tee, mis oli mugav ka umbrohutõrjujatele. Glüfosaadivastaste seisukohti marginaliseeriti ja naeruvääristati. Eesti käitumismall antud küsimuses ei ole erandlik. Pigem on saanud igapäevaelu küsimustes tavapäraseks, et me oma teadlast ei kuula, lükkame otsustamist edasi ja jääme ootama Euroopa Komisjonilt tulevaid juhiseid, kusjuures need juhised võivad tulla, aga võivad ka mitte tulla, sõltuvalt kuidas lobistid Brüsselis tegutsevad. Esimene järeldus on siit see, et teadusvõimekust tuleb ministeeriumides suurendada. Ei saa olla nii, et oma teaduspõhine seisukoht meil täielikult puudub. Alati ei ole selle kujundamine kerge, näiteks glüfosaadi taaskasutusloa menetluses esitasid tootjad kümneid tuhandeid lehekülgi dokumente ja Euroopa Toiduohutusameti glüfosaadi raporti pikkus on üle 4300 lehekülje,50 kuid oma arvamus tuleb alati kujundada.Maaeluministeeriumi toiduohutuse ja taimekaitse eksperdid on meedias harva arvamust avaldanud. Kui seda on tehtud, siis eranditult on üle võetud Euroopa Komisjoni positsioon, mis, nagu me praeguseks teame, oli agressiivsest korporatiivsest lobitegevusest väga tugevalt mõjutatud. Seda nii korporatiivsele teadusele vastanduvate uuringute interpreteerimises kui ka Euroopa Komisjoni glüfosaadi pikendamismenetluses tehtud ettepanekute osas. tsitaat: Näiteks on keskkonnaaktivistide organisatsioon Earth Open Source avaldanud uuringu, milles väidetakse, et glüfosaadi mõjuhinnangutes on jäetud arvestamata teadolevaid fakte loote väärarengutest glüfosaadi tõttu. Uuringu kokkuvõte avaldati aasta hiljem eelretsenseeritavas ajakirjas Journal of Environmental & Analytical Toxicology ja selles leiduvaid andmeid on kasutanud paljud teadlased. Euroopa Komisjon ignoreeris otsitud põhjustel selle uuringu tulemusi ja ka Eesti põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakond ei pidanud seda tööd tähelepanuvääriliseks. Samuti ei peetud oluliseks glüfosaadijääkide piirväärtusi ületavaid leide nii Eesti pinna- kui põhjaveest esimestes, 2010. aasta uuringutes. 2016. aasta mais üritas Erakond Eestimaa Rohelised jõuda selleni, et glüfosaadi kasutamine Eestis keelustataks. Rahvaalgatus kogus vähem kui nädalaga 2843 allkirja ja riigikogule esitati 16. V 2016 pöördumine glüfosaadi keelustamiseks. Juunis 2016 arutati glüfosaadi teemat riigikogu maaelukomisjonis koos petitsiooni algatajatega, kes väitsid hiljem ajakirjanduses, et maaelukomisjonil puudus täielikult arusaam glüfosaadi toksilisuse kohta tehtud teadusuuringutest ja et maaelukomisjon sisuliselt ainult naeruvääristas glüfosaadivastaste seisukohti. Maaelukomisjon vastas lõpuks kirjalikult petitsiooni algatajatele 25. XI 2016, leides, et glüfosaadi keelustamine seaks Eesti võrreldes naabritega kehvemasse positsiooni, samuti korrati Euroopa Komisjoni glüfosaadi taaskasutusse lubamist pooldavaid argumente ja jäeti täiesti tähelepanuta teadlaste arvamus. Vahepeal jõudis Eesti korduvalt nõustuda Euroopa Komisjoni ettepanekutega glüfosaadi taaskasutusloa pikendamiseks (erinevad ettepanekud 9–15 aastaks), kuid enamiku teiste liikmesriikide vastuseisu tõttu jäi glüfosaadi kasutusluba 2016. aastal pikendamata. Pärast pikki vaidlusi saavutati 2017. aasta lõpul Euroopa Komisjoni apellatsioonikomitees napp häälteenamus glüfosaadi kasutusloa ainult viieaastaseks pikendamiseks. Eesti oli jällegi poolt hääletajate hulgas. Kui üle kogu Euroopa saatsid seda otsust meedia rasvased pealkirjad, milles väljendus ühiskonna ja riikide polarisatsioon, siis Eestis oli meediakajastus tagasihoidlik. ( https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/monsanto-dokumendid-iv/ )

Lõbus, et teadlast sa uhhuuks ei nimeta, tema juttu konspiratsiooniteooriaks ei nimeta, jne - tõenäoliselt lihtsalt ignoreerid seda "ebamugavust", kas täielikult või peale süvenemata läbilugemist mõttetöö ja arutluse osas, kuivõrd ei õnnestu labaste teooriate ja vandenõuteooriate vandenõuteooriate taha pugeda... ... sest tegemist ikkagi valdkonna teadlasega .

Huvitaval kombel tundub sulle "see, et minevikus juhtus, ei tähenda, et olevikus-tulevikus korduma peaks" kaalukam kui "see, et minevikus korduvalt sama toimunud on ning sarnase teguviisi jätkumise kohta on selged märgid ka olemas, annab aimu, et minimaalselt peaks kaaluma sama kordumise võimalikkust". Võinoh, uskumusliku maailma ja selektiivse kriitilisusega läheb see hästi kokku...
Mõistlikud inimesed näevad ära, et minimaalselt ei ole kõik päris korras.

Maksapasteedi osas peab Winterwind-iga nõustuma. Teistega on üpriski "hit & miss", kuigi ma rupskitega väga valiv ka.
Lehe oma kohta head kuulnud, Kännu kohviku adžikat võin siinkohal ise ka kiita kui juba sealsetest kohvikutest juttu... Lehest tean vaid nii palju, et kohapeal süües suvalise 90ndate friikaprae maik man'.. okei nostalgialaks, ent haute cuisine-i ei maksa otsida

[SKG]

[Sold OUT]

Ei tasu lasta faktidel head teooriat ära rikkuda

[ajuNolk]

[netcat]

[Sold OUT]

Miks te pasteedist räägite, teema püstitati ju maksavorsti kohta

[netcat]

Keegi soovis ju pilte lemmikpasteedist

Spoiler

[Betamax]

Lumehelbekesed on elust võõrdunud ega oska eristada maksavorsti maksapasteedist.
#piimtulebkülmikust

[Sold OUT]

[rmc]

SKG, saad ikka aru, et sisuliselt vaidled sa hetkel Ülo Niinemetsaga?

[Betamax]

Džiisõs, mis toimub? Mida postitused!

[Sold OUT]

See on ee, see on praegu, see on ee haige inimene, noh närvihaige ja see on eh see...

[SKG]

rmc, kas sina oled Ülo Niinemets? Kas Ülo Niinemets kirjutab sinu konto alt? Vavevalt kull. Hetkel uritad lihtsalt vastutusest eemale hiilida, sest pillud alusetuid suudistusi teiste suunas, kuna teaduslik konsensus ei kattu sinu eelnevalt kinnistunud toekspidamistega. Kognitiivne dissonants. Kinnimakstud teadlased ja shillid on klassikaline laisk argument, kuna toendeid sul tegelikult ju ei ole.

Sama nagu lihtsalt lahmida, et koik Ukrainat aitavad organisatsioonid on petturid ja kedagi ei peaks toetama, kuna uks neist (Slava Ukraini) osales kahtlases afaaris. Jargides sinu "loogikat".

[Betamax]

Peaks mingi SKG vs rmc teema tegema. Las peksavad teineteist oma teaduslike postitustega oimetuks.

[renx09]

jep, keegi ei viitsi selliseid mammutposte lugeda, mis on adresseeritud ühele kasutajale

[ykshuntka]

Hooandja "rmc Bussipilet Iirimaale"

Võru Maksimarketis on kohalik hea pasteet.
Meenutab 90`kodus tehtut.

[SKG]

[Winterwind]

Kebaabavorstiga hotdogi täna tegema.. eile juba oli aga tänaseks jagub ka.

[libe]

[denis28]

Tuli ära

https://arileht.delfi.ee/artikkel/120216635/who-kuulutas-levinud-magusaine-aspartaami-voimalikuks-vahitekitajaks-kuid-moistlikus-koguses-ohutuks