[Tanel]

PRESSITEADE - Selle aasta alguseks oli Telia viinud 550 000 Eesti majapidamiseni interneti püsiühenduse, mis võimaldab pakkuda koduinternetti kiirusega vähemalt 100 Mbit/s.

Viimastel aastatel on Telia oma interneti püsivõrku aktiivselt laiendanud ja moderniseerinud ning selle käigus on igal aastal saanud endale kiire ja tänapäevase internetiühenduse kümned tuhanded Eestimaa kodud.

Ettevõtte põhirõhk on olnud seejuures just optikavõrgu pideval arendamisel, kus on täna võimalik pakkuda kiirusi kuni 1 Gbit/s. Lisaks sellele on Telia moderniseerinud vaskkaablitel põhinevat võrku, kus saab pakkuda koduinternetti kiirusega kuni 200 Mbit/s.

Ainuüksi 2022. aastal kaasajastas Telia oma püsiinterneti võrku selliselt, et ligemale 50 000 aadressi said võimaluse liituda kas valguskaabli võrguga (kiirustel kuni 1Gbit/s) või kiire vasevõrguga (kiirustel kuni 200Mbit/s). Kui suuremad võrguarendusprojektid leidsid läinud aastal aset Tallinnas, Tartus, Pärnus, Rakveres, Türil ja Raplas, siis püsivõrgu arendusi teostas ettevõte aasta jooksul kõigis maakondades.

Telia tehnoloogiajuhi Andre Visse sõnul on valguskaablil põhineva võrgu rajamine osa ettevõtte laiemast võrgu moderniseerimise programmist.

„Meie eesmärk on pakkuda oma klientidele üle moodsa võrgu ligipääsu teenustele, mis vastavad tänapäevastele vajadustele. Lisaks soovime tagada tänaste arendustega oma võrgu pikaajalise töökindluse ning võimalikult madala energiatarbe. Täna ehitatud võrk teenib meid veel pikki aastaid,“ märkis Visse.

Telia 2023. aasta suuremad optikavõrgu arendusprojektid toimuvad Tallinnas, Tartus, Raplas, Pärnus, Kiilis, Raasikul, Nõos ja Valgas.

Seda, millise kiirusega koduinternetti Telia Eestis pakub ning millistes asukohtades on toimumas võrguarendused, saab aadressi täpsusega kontrollida Telia koduinterneti veebilehelt: https://www.telia.ee/era/koduinternet/

Telia investeerib igal aastal oma võrkude ja teenuste arendamisse suurusjärgus 50 miljonit eurot, olles sellega kohaliku majanduse üks suuremaid investoreid.

Allikas: www.telia.ee

[Auron]

Viimased 10 aastat juba teind erinevate projektide raames avaldusi, et Pärnus pmst kesklinnas omale kiiremat netti saada aga no kuidagi ei paista need "massiivsed arendused" minuni jõudvat

[Divisor]

Haha meanwhile kui Leedus juba pakutakse 2 Gbiti 40€ eest, siis meil ikka ei saa selle kaardi järgi normaalselt isegi 1 Gbit ja see Vasalemmas olev lilla täpp on selgelt valetamine. Telia ei teinud seal küll mitte midagi vaid Enefit pani kaabli.
Väga rõvedalt palju vaseühendusi on ikka laiali.

[elukaz]

[Etz]

[moiva]

[marxveix]

Kordades parem ettevõtmine, kui selle mobiilse jama edasiarendus, selles osas soovin edu Teliale!
Telia ei müü enam 2G telefone, minimaalselt saab neilt 4G nuputelefoni soetada, õnneks mujal on.
Tele2 ja Elisal 2G nuputelefonid valikus olemas ja 3G hoiavad kauem töös, Telia sulgeb 3G võrgu.

[filx]

[napoleon]

[cirius]

Olen jaamast 1200m ja vase soone peal. Õnneks veab see Telia TV vähemalt stabiilselt välja, lisa netti sealt enam välja ei pigista. Netiks on eraldi Telia 4G ruuter.

Esmaspäeva hommikul pole probleemi saada 100Mbit+ kiirus, aga õhtuti ja nv on olnud stabiilselt tunde, kus üle 2mbit ei tulegi.
Kiirus pmst sama mis kunagi dial-up aegadel. Košmaar... vbl 5G midagi päästab, kuigi 60 eur alates on paketid. See teeb vihaseks küll, kui Leedus 40 eur eest 2 giga on.

Optika jookseb mööda tänavat teisel pool teed ja hinnapakkumine Teilialt 8 000 eur. Neid igasugu toetustega võrgu ehitamisi räägitakse juba aastast 2015, et kohe kohe...enne vist läheb issanda päike looja, kui me kõik norm ühenduse saame

[KillFrenzy]

Mis te tõesti arvate, et lätis pole kohti kus ainult vask ja mobiilne ülekoormatud, et igalpool on 40€ eest 2 giga?

[intsice]

Huvitav mitu täppi 10a pärast kaardile juurde on tulnud
Lisaks võiks keegi pakkuda reaalaja statistikat kuidas kiirused kõiguvad versus tunni elektri hind. Teaks ajastada mahulisi tegevusi võrgus

[Kristoferr]

See, et Eestis on optilise levikuga kehvasti ja suur osa võrgust on Telia omandis, pole vast kellelegi enam üllatuseks. Mitu sellekohast artiklit meedias avaldatud. Üsna varsti saame tõdeda, et meil on internetile ligipääs keskmiselt 2x kallim olles 2x aeglasem kui lõuna-, põhja- ja läänenaabritel.
Ise samuti fakti ees, et kui optilist soovin siis ainuke valik on Telia ja liitumine 1000+soolane Telia kuutasu . Ei ole meeldiv, aga üks hetk on vaja see mõru rohi ilmselt alla neelata. Alternatiiv puudub, kogu lähipiirkonda ümbritev võrk on Telia omandis.

[indrpo]

Kui te arvate, et keegi foorumist tuleb siia hõiskama, et aga mina ju sain tasuta fiibri, fiibri 300€ liitumisega, fiibri enefitilt või mõnelt teiselt ehitajalt, siis eksite.
Siin me näeme seda kasutajat, kes ei saanud

Aga jah, kurb on pead raputada kui lähed paned mõnele kasutajale optika käima ja siis küsitakse, et ma sain Telia1 abil 27€ eest 100M asemel 200Mbit/s kiiruse aga kas 50Mbit/s ei saaks, mul pole niipalju vaja :S
Siin jääb alati kõlama küsimus, kas tõesti pannakse fiiber valele soovijale, või on siis need inimesed, kes ostavad omale vastavasse asustusse kinnisvara, veidi maksejõulisemad.

Ma siiski näen, et nagu mõned riigid ütlevad, kõik läheb plaanipäraselt. Eesti on tühermaa ja on veel kohti kus on hulgem hooneid ilma kiire netita, sinna fiiber. 5G tugijaamu kerkib nagu seeni, mastist kuni 5km sõltuvalt asukohast, saab ka metsa juba kuni 500Mbi/s.

Ülejäänud saame siin ikka näppu imeda ja uudiseid lugeda.
(ise ikka ka vase otsas, 100M ühel aadressil, 200 teisel. Tahaks saaks jah 5G ka kuni 500 aga pole vaja.)

[Etz]

[indrpo]

Etz, Ma olen 60km Tallinnast ja 5G NR 3500 masti all. Pole selle kohapealt kurta.

Pane ikka väliruuter 5M kõrgusele ja wifi tuppa, pole vaja EDGEt vaadata.

[Divisor]

[KillFrenzy]

Tbh ma ikkagi jätkuvalt imestan, et samad tüübid jauravad samal teemal, ise omamata mitte mingit reaalselt ülevaadet kui palju on kliente, palju nad valmis maksma ja mis kiirused neil on ja mis kiirust nad tahaksid.

[napoleon]

Divisor, aga tegelikult miks seda ulmekiirust keskmisel kasutajal vaja on? Striimivad mitmes seadmes korraga 8k videot ja samal ajal on vaja veel pidevalt linuxi ISO-sid laadida?
Muidugi hea kui suurem kiirus on, aga kui selle eest rohkem maksma peab, siis on igati põhjendatud küsimus, kas seda reaalselt ka vaja on.

[d3t]

Fibre-optic Internet
Max: 25/25 Gbit/sec (download/upload, unthrottled and reserved)
Fixed tariff: 66.57€/month with annual billing (782.78€/year)
Setup fee: one-time 335.48€
Included: TV7 (200 channels, 85 of which in HD)

https://www.init7.net/en/internet/fiber7/

[alar26t]

[RCC]

[marxveix]

[alar26t]

[marxveix]

[Inspiro]

[napoleon]

5/1 paistab pigem 4G koduinterneti lahjem versioon olema.

[Inspiro]

[marxveix]

[Divisor]

[KillFrenzy]

Divisor, siin ei olegi midagi vaielda, loomaaed on kirju, see et sa sellest aru pole siiani saanud näitab kui kitsas su silmaring on.

[BA79]

See teema vist enne maha ei rahune, kui hüperkiire levima hakkab paremini... Foorumi erinevates teemades seda juba lahatakse väga kaua.

Olen ka nende klubis, kes tahaksid kiiremat kiirust, aga ei saa.

Telia klient juba Eesti Telefoni aegadest. Seega tean, mis on Dial-Up.
Ei hakka oma tarbimisajalugu pikalt lahti kirjutama aga paar nüanssi mis on olulised:

1. 5/1 ja 10/2 täitsa kannatasid kasutamist. Varem oli ka Digi-TV ehk siis IPTV'ga vist 12/1 (koos alusühendusega). Kuldne reegel, et 1 netti kasutav seade. Sellel ajal kui need paketid müügis olid, olid andmemahud ka teised.

Tuleme tänapäeva. Hetkel 50/10. Proovinud ka 100/25. Majapidamises juba mitu nutiseadet+ 2 telerit mis vaheldumisi ka korraga netis on. Saab hakkama aga alati võiks olla parem.

Üks asi mis tegelikult häirib ongi see, et kui vaja mõnda suurt iso või muud faili alla tirida, siis on aeglane.

Teine asi, et tänu välisühenduse "pudelikaelale" ei saa kasutada arvuti võrguvõimekust 100%. Uus telekas on WiFi5, telefon ja uus sülearvuti juba suisa Wifi6 võrgukaardiga+ gigabit ethernet.
Samas välisühendus on ikka Inteno DG301a peal kiirusel 50/10. Ei kasuta ei Gigabit võimekust ega ka mitte uue põlvkonna Wifi võimekust. Jah, LAN-is saab asju kiiremini liigutada, aga välisvõrgu aegluse tõttu jääb võrkari potentsiaal kasutamata. Isegi Wifi 802.11n 300 Mbit profiili ei saa täies ulatuses kasutada.
Arvutid ja telerid on inimestel juba ammu teenuspakkujate infra võimekusest eest ära sõitnud.
Üldistav kokkuvõte:
Kui telekanaleid edastatakse 720p resoga ja max mida sa läbi VDSLi saad, sõltuvalt asukohast on 200mbit (mida enamus ikka kätte ei saa kuna jäävad jaamast liiga kaugele). Kortermaja elanikud naudivad oma superkiirusi, aga VDSL kliendid peavad sama raha eest leppima oluliselt madalama kiirusega. Jääb ebaõigluse maik suhu.

[Divisor]

[KillFrenzy]

[Divisor]

[KillFrenzy]

[BA79]

KillFrenzy- Mis sa arvad, kui EU käsib nt 4 aasta jooksul optika enam kui 80% elumajadesse vedada, kas see muudaks üldpilti?

Ma arvan, et ma tean, kuhu koer on maetud- Kui keegi maksaks, kasvõi EU ise võrgu rajamise osaliselt kinni, siis see motiveeriks küll ISP'id jalgu kõhu alt välja tõmbama ja liigutama. Praegu on kõik sellel tasemel, et keegi pole nõus alginvesteeringut ise tegema, kui liitumispunktis on 1-2 klienti.
Igal juhul ma ei usu, et hüperkiire väga kalliks läheb, kui kõik on kohustatud teenust uutel tingimustel pakkuma siis tõenäoliselt kehtestataks ka miinimumkiirus ja hind konkurentsi tõttu ka ühtlustuks.Ja ma usun, et sel juhul praegused VDSL paketid muutuvad ajalooks.

Küsimus on ajendatud sellest artiklist- Ise arvan, et see on soovmõtlemine ja reaalselt ei teostu täies mahus. Tähtajani on selle väidetava plaani järgi 7 aastat. Pole pikk aeg, aga selleks et see teoks saaks peaks juba praegu alustama.
https://tehnika.postimees.ee/7721938/kiire-internet-koigile-euroopa-liit-tahab-tagada-gigabitiuhenduse-igal-pool-aastaks-2030

[indrpo]

BA79, Su jutus on tõde täiesti olemas.
Adekvaatne mõtlemine ja loogilise kommentaari loomine on foorumis pigem haruldus.

[Kristoferr]

Mina näen, et on kaks suurt probleemi ja kuni nendega ei tegeleta, ei muutu mitte midagi.
1. Väga suur osa optikast on eraomandis ja seda ei rendita välja (mõistlikel tingimustel). Riik ei taha reguleerida. Lahendus: Riik ostab tähtsamad osad välja, hakkab reguleerima ja sunnib teenusepakkujad piiridesse, mis tagab võrdse konkurentsi.
2. Potensiaalsete liitujate analüüs on tehtud stiilis 99€/1Gbit/s ühenduse eestl. Loomulikult on liituda soovijaid väga vähe, sest suur enamus rahvast istub pigem oma 15-30€ vase otsas edasi. Need, kes sooviksidki see 99€ välja käia on 2/100 ja seda on ilmselgelt liiga vähe.

Mõlemast probleemist on ka meedias kordi juttu olnud. Siiani positiivsed otsused puuduvad. Lootus sureb viimasena...
Ma olen absoluutselt veendunud, et kui näiteks minu linnaosas lastaks optika vabaks või tõmmataks uus vaba toru kõrvale, siis 90% leibkondadest võtaks silmagi pilgutamata 20-25€ eest näiteks 300/300 ühenduse. Praegu maksavad sama summa kas nadi 4G või vase eest.

[KillFrenzy]

BA79, kindlasti muudaks, aga siis samad tüübid tulevad miks lätis on 10giga poole odavam

Kristoferr, see on juba puht tehniliselt väga keeruline, et mingeid osasid hakkab riik välja ostma, pigem ei juhtu seda. Suuremates asulates on enamasti korterites kiirem nett saadaval ja seal kus pole, on enamasti kanal puudu.
Igalpool mujal on optika ehitamine väga kallis.

[d3t]

[Kristoferr]

KillFrenzy, ei saa ju vaske ˇodavamalt. Maksavad vase eest täpselt sama hinda. Seega oleks valida kas 20€ optika või 20€ vask. Hetkel on hinnavahe 3-5x. Jah, kiirusevahe neid inimesi ei huvita, sest minimaalne vajalik on olemas.

[KillFrenzy]

Kristoferr, see oli hüpoteetiliselt vastuseks sinu näitele, 20-25€ eest 300. Enamus on väga hinnatundlikud. Loomulikult kui see 300 oleks miinimum siis nad võtaks selle antud raha eest, aga kui saaksid 50 või 100 odavamalt, võtaksid paljud odavamad. Isegi 3-4€ on piisav vahe.

[alar26t]

[indrpo]

Ja lisaks veel niipalju, seni kuni olen näinud kiirete internetipakettide kasutajaid, 300, 500, 1Gbit/s siis rahas pole kunagi küsimus olnud.
Kindlat kiirust ja stabiilsust soovitakse. Tihti on nendel kasutajatel ka juba omale sobiv ruuter ostetud ja mingi nas/server tiksumas.

Operaatoril on ka alati vaja leida kuldne kesktee, kas müüa näiteks 33€ eest kõigile ühe latiga 1Gbit/s la loota, et keegi võrku umbe ei aja. Siis samal ajal investeerimisvõimalused igal juhul kahanevad.
Teisalt tuleb mingi mass siis kliente peale, kes ütlevad, et mul pole 1G vaja ja piisakski 10-100 ühendusest ja seda ikkagi soodsamalt kui 33€.
Võrguresursi mõistlik hajutamine on osa kvaliteedist ja ka ärist.

Just tänu sellele eestis üldse fiibri ja ka mobineti leviala nii suur on.
Seda näeb ka iga prillidega inimene, kuidas mõni ettevõte ei saa, ei taha ja ei suuda investeerida, kõik on nii kallis ja paha.
Võrkude rent on täiesti võimalik ja tehtud teatud piirides, osa passiivseid võrke lihtsalt on sellised mida lihtsalt ei ole tehniliselt võimalik rentida, näiteks PON ja isegi kui oleks, on see loogiline, et näiteks Telia ehitab korrusmajas kalli võrgu valmis, saadab tasuta tehniku ja viib kliendi adsl pealt pon peale ja siis tuleb Tele2 ja ütleb aitäh, ma nüüd rendin seda võrku kopika eest. See on tuleviku investeering mitte lihtsalt võrguehituspartneri töö.

Seda aga riik järjepidevalt just soodustab, et võrkude ehitajad/opereerijad teeks op neut vabu võrke, sellega tuleb edasi minna samal ajal peavad ka operaatorid ise pingutama, et oma võrk tehnoloogiaga kaasajastada.

[701kka]

indrpo, tabad naelapea pihta.
Täpselt nii ongi - kui mul on vaja kodust mingid asjad kätte saada, siis mind ei rahulda selline vahepeal 20Mbit, vahepeal 80Mbit ühendus. Võiks öelda, et ping pole oluline, aga mingeid optimeerimata lehti laadides kus tehakse järjestiku üksteise järel kümneid uusi ühendusi - tegelt vaheldumisi kasutades ikka tunnetab 4x pingi erinevuse ära küll.

Mul on tänavas vist 11 maja, viimased 4 neist valminud viimase 12 kuu jooksul. Pooltel majadel istub NR7101 küljes (thinking €52ish / mo. kulutus), nemad on kiirusega rahul. Pooltel mingi tubane B535 ja vaevu-vaevu töötav ("vahepeal telekas hakib aga põle ullu") lahendus, millega mina ise juba seoks köit pööningule. Täiendavat kinnitust sellest, et inimesed on erinevad: kõrvalkvartalis (10 maja, kuhu Telia ise rajas PON võrgu) elab tuttav, kellel 14a poiss tahaks normaalselt netis surfata, pidas €300 liitumist liiga kalliks (vist juba jõudis 2ndl suusareisilt tagasi just Itaaliast ), kuigi poiss kiunub ja telekas hakib. B2368 katusel ja räägib mulle, et "noh nüüd peaks ju 5G levima aga pole ikka kiiremaks läinud"

IIRC Telia oleks valmis oma investeeringud tegema, kui vaid arendajale kuuluval tänaval oleva trassi saaks Teliale anda. Kuid kuna tänavasisesed torud optika jaoks pandi maha koos tänavavalgustusega ja see tehti ilma ehitusteatiseta, siis nüüd tagantjärele selle trassi seadustamine on võtnud tänaseks juba 2a (taotlus vigaselt esitatud, projekt vigane, seletuskiri kuulub hoopis teisele projektile, Transpordiamet loeb väga põhjalikult dokumente, jne). For reference - ELASA kaevust tänava alguse sidekaevu rajamine võttis koos projekteerimisega 2 kuud.
1.5a tagasi saatsin paarile protsessiga seotud tegelasele kirjad, et mehed, tehke see asi ära 6 kuu jooksul, maksan tuhat näkku. Sittagi

Kogu see arendaja ebapädevuse jutt ei puutu otseselt siia teemasse, aga kujutan ette, et sellises olukorras tänavaid (€300k+ majad, inimesed juba €50/mo maksmas semi-neti eest) on küllalt.

[KillFrenzy]

[napoleon]

[marxveix]

Ühel tutaval oli huvi maja eest läbiva optikaga liituda aga see kõik jääb bürokraatia ja raha taha enamasti, tema asus 20km linnast eemal ja seal 2 või 3 huvilist ei päästa, isegi kui kaabel jookseb väikese kortermaja eest läbi ja jaotuspunkt 80m eemal. Tasuta või väikese raha eest ei tulda kaablit vedama, rääkigu mis nad räägivad. Omainvesteering + igakuine kuutasu, alles siis võimalik, linnas on olukord vahest veidi parem.

Enne seda uuri, taotle ja maksa, isegi, kui ei lähe veel reaalselt tööks, elasa (estwin) võrguga oli tegemist.
https://www.elasa.ee/
https://www.elasa.ee/naidisvormid-estwin/
https://www.elasa.ee/teenuste-hinnad/

5/1 kiirusega saab hästi hakkama, paar arvutit korraga + telekas (oma buffriga järgi). Telekast ise väga ei hooli, sealt tuleb aegajalt sellist p_sk_, vahel järelvaatamisega omale sobivamat sisu aga täitsa ok vaadata, reklaamid kerid edasi (jätad vahele) ja vaatad väikse viitega, sobivamal ajal neid.

Võimalus olemas võtta suurema resoga teler, panna ilmselt ka kiirem interneti pakett ja üks telekas juurde, kuid mina suurt pointi ei näe võidujooksuga alati kaasas käia. Kasutada seda, mis on ja mis töötab. Ise veel 32" 720p Samsung led teleriga, käib ja toimetab juba väga ammust aega hästi. Mõnel ilmselt ka monitori ekraan suurem, kui antud teler, Naabrist ei pea ilmtingimata parem välja paistma, vastavalt reaalsele vajadusele vaadata.

Internetiga telefoni pole, nutikella pole, id kaarti pole, telefon ainult helistamise ja sms-i jaoks, isegi gps-i tegelt pole. Kui kuhugi vaja sõita, vaatan arvutist vajadusel korra üle, telefon ju olemas, et ühendust võtta ja inimesega suhelda. Pigem võtta aega, lihtsalt olla, käia külas, ma ei kiirusta, sest välise maailma tempo on meeletu, tümps, muusika, kiirustamine. Pigem selgusele jõuda ja lihtsalt vaadelda, muud meelelahtust niigi piisavalt. Elu võib olla huvitav ja lahe ka digitaalsete lisavidinateta.

Minu digitaalsed vajadused võivad olla väiksemad, kui mõnel teisel, kellelgi kolmandal need vajadused aga üldse puuduvad, inimesed on erinevad, mõni võibolla aga ilma digitaalita elada ei saa. Teadlikult väldin nutikassat poes, lähen alati ikka teenindaja juurde, isegi kui on järjekord. QR koodi ei kasuta, kui ilma saab. Toidukohti väldin, kus digitaalsel viisil tuleb tellimus esitada jne. Rahu ainult rahu, nüüd on pikalt jahutud, aitab küll, elu on lill ja mina olen chill.

[BA79]