Siin jah üks räägib aiast, teine aiaaugust, kuhugi maaraamide peale 21 või 42 inverterit panna või seda 48V peale ehitada on lollus.
Ostad 15kW stringnverteri. Teed kaks jada ja kogu lugu. Mingi 18kW jagu paneele on ok, 15kW inverteri külge.
Enamus stringnverterid kannatavd pea 1000V.
21 paneeli jadas saabki umbes 800-900V max.
viimati muutis KillFrenzy 07.02.2023 16:37:31, muudetud 1 kord
Tavapärane ongrid süsteem toodab otse võrku ja vahepealset 48 vms alalispinget ei kasuta. Ja sisendi pinge on pigem 300-1000V. Või mis sa arvad kumma kohta hiid küsib? _________________ Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale.
Siin jah üks räägib aiast, teine aiaaugust, kuhugi maaraamide peale 21 või 42 inverterit panna või seda 48V peale ehitada on lollus.
Ostad 15kW stringnverteri. Teed kaks jada ja kogu lugu. Mingi 18kW jagu paneele on ok, 15kW inverteri külge.
Enamus stringnverterid kannatavd pea 1000V.
21 paneeli jadas saabki umbes 800-900V max.
Aga microsid kasutatakse ka, väidetavalt parem Aga ilmselt tunduvalt kallim.
Aga näiteks võrdlesin suva kahte sama võimsat ja sama tootja paneeli, ühe pinge on 49,5 ja teisel 37,07. Paras vahe ja sellega tuleb igal juhul arvestada. Pluss veel temperatuur.
Siin jah üks räägib aiast, teine aiaaugust, kuhugi maaraamide peale 21 või 42 inverterit panna või seda 48V peale ehitada on lollus.
Ostad 15kW stringnverteri. Teed kaks jada ja kogu lugu. Mingi 18kW jagu paneele on ok, 15kW inverteri külge.
Enamus stringnverterid kannatavd pea 1000V.
21 paneeli jadas saabki umbes 800-900V max.
Aga microsid kasutatakse ka, väidetavalt parem Aga ilmselt tunduvalt kallim.
Ei näe põhjust mis seal parem on, maaraamidel siis. Saan aru, et kui erisuunad, nurgad, varjud jne. et siis on parem.
Kelle jaoks on tegu äriga, seal keegi ei kasuta, järelikult ei õigusta kallim hind seda paremust.
Lisaks kaablit kulub rohkem. Sel põhjusel tehakse juba 1500V stringe.
Janis kirjutas:
Aga näiteks võrdlesin suva kahte sama võimsat ja sama tootja paneeli, ühe pinge on 49,5 ja teisel 37,07. Paras vahe ja sellega tuleb igal juhul arvestada. Pluss veel temperatuur.
Viska lingid nendele paneelide.
Ja ikka on täiesti poogen, jagad siis paneelid 3ks stringiks, MPPT1 paned 2 võrdset stringi paralleeli ja MPPT2 paned kolmanda stringi mis võib teistest erinev olla.
kas panna lõunasse või ida-lääs?
Päikest on lõunast rohkem, aga kuidas tuluga on lood?
Või tänapäevaste hindadega tulu enam ei saagi? _________________ Hapud viinamarjad
Ida-lääs saaks rohkem paneeli laduda ja saad pikemalt max võimsust. Muidu piigib lõunas nagu kõigil teistel ja just siis on hind odav.
Janis kirjutas:
elukaz kirjutas:
Ainult et... see vähema valgusega külg ei tööta siis mppt rezhiimis.
Dioodid vahele pannes oleks asi parem?
Vahet pole, ikka töötava sama pinge peal. Pimedam pool jõuab lihtsalt lähemale tühijooksu pingele ja vastavalt vähem võimsust. Aga kui palju vähem peaks juba graafikuid luubiga vaatama.
KillFrenzy, pane ampertangid varjupoolele ja siis viska villane tekk päikse poolde või katkesta ära, siis näeb kas vool tõuseb. _________________ Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale.
Peab ikka valima inverterit, nt need kuni 10kW huawei asjad mis poes on ainult 11A per sisend, see ei suuda suuremaid paneele isegi ühes reas optimumi ajada, paralleelimisest rääkimata
link _________________ Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale.
Keegi viitsib mulle seletada kuidas töötab Ferriidirõngas pöörisvoolukao vastu. Kuidas Ferriidirõngas häireid vähendab näiteks elektrimootori sisse ja välja lülitamisel (lüliti tekitab järsult lülitades häire elektrivõrku).
Üritan endale lihtsalt selgeks teha lihtsalt, kus ja millal kasutada ferriitrõngaid. Või mis lahendusi veel on pöörisvoolu vastu võitlemiseks?
_________________ Tegelen tööriistade hoolduse ja remondiga ning pakun 3D skaneerimise ja 3D printimise teenust. Valmistan prototüüpe, varuosi ja erilahendusi vastavalt kliendi vajadustele.
Räägin siis mure lähemalt lahti
Ehitajad vedasid juhtmetega kõri, mis nüüd seina seest üles tuleb.
Kuna kõrisid on suurem punt ja nendega kilpi keeramine on keeruline, mõtlesin väljaviigu juures kõri ära lõpetada ja rüüsi peale tõmmata, et kõik korrektne oleks.
Termokahanev tundub raiskamine ning selle Effexi peenema plastikkõriga tundub probleem sama mis enne.
Lõpeta kõrid seinast väljudes ära, paigalda karbik juhtmetele, mis sõidab kilbini.
Vali karbik piisavalt kõrge, et kilpi sisenedes juhtmed karbikust välja ei roniks. _________________ Teen kodudes elektriasju korda. 40€/h. Anna murest märku.
Ooteajad hetkel suured (üle kuu)
Ka korteriühistud ja ettevõtted. Auditi ettevalmistused.
Või siis lihtsalt lõika kilbi põhja 10 x 10 cm või palju vaja on suurune auk(kõrid sealt august kilpi sisse) ja lõika kõrid seinast väljumisel minema ning jääb asi viisakas ja pole vaja mingeid karbikuid ka toppida. Soovitavalt kõride sisenemiskoht alumise kilbiservaga suht tasa, siis ei jää vast din liistu taha segama ka.
Lõpeta kõrid seinast väljudes ära, paigalda karbik juhtmetele, mis sõidab kilbini.
Vali karbik piisavalt kõrge, et kilpi sisenedes juhtmed karbikust välja ei roniks.
Täpselt kilbile sobiv karbik on õnneks juba olemas.
Kell 11.37.00 registreeris UPS katkestuse Läänemaal. Kell 11:37:06 lülitas võrgutoitele tagasi.
Toitekad ja laelambid tegid sumisevat-särisevat häält nagu ebastabiilse kaarleegi korral. Lambid päris kustu ei läinud, aga UPS-ita arvutid resettis ära kenasti. _________________ Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
On selline asi üldse võimalik, et lühis ühes kohas paneb peaaegu üle eesti voolu kõikuma?
Jah, on. Laias laastus sõltub võrgusegmentist, ajast ja täpsest sündmusest aga lühiajalist häiret suudab tekitada päris hunnik erinevaid sündmusi alates lühisest sobivas kohas kuni sisuliselt selleni, et "koristaja tõmbas UPSi juhtme seinast" (ja igasugused liinikatkestused ja rikked seal vahel).
Mul on üks töökaaslane kes oli Eleringis praktikal ning tegeles IT-süsteemidega mida kasutatakse võrgu juhtimiseks... Ruumi asjade paremaks tegemiseks oli siis ja olgugi, et asju on mehiselt paremaks tehtud, on ruumi ikka veel
Talumiskohustus tuleneb seadusest:
https://www.riigiteataja.ee/akt/129062018009 https://www.riigiteataja.ee/akt/110032022019 § 15². Tehnovõrgu ja -rajatise talumine
(1) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist.
[RT I, 30.01.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
(2) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma ka tehnovõrku või -rajatist, mille suhtes ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust, kui see tehnovõrk või -rajatis kuulub asjaõigusseaduse §-s 1581 nimetatud võrguettevõtjale ja on püstitatud omaniku nõusolekul enne 1999. aasta 1. aprilli ning seda tehnovõrku või -rajatist kasutatakse eesmärgipäraselt ja avalikes huvides.
[RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015]
Huvipärast küsin et mul on üks atv laadija (42v akule). Tühjalt mõõtsin et akulaadija pinge kõikus 200-1600v. Ma saan aru et tegemist on impulsslaadijaga ja kui koormus taha tuleb kukub siis ilmselt sinna 40v juurde aga miks see selliseid numbreid näitab? Või miks tühjalt sellise pinge ülesse lööb?
Samas mul on teine lipo aku elektritõuksi laadija mis hoiab ilusti tühjalt ka paigal 42v. _________________ Tegelen tööriistade hoolduse ja remondiga ning pakun 3D skaneerimise ja 3D printimise teenust. Valmistan prototüüpe, varuosi ja erilahendusi vastavalt kliendi vajadustele.
Akulaadija üritab laadida ühtlase vooluga - st käitub vooluallikana, mitte pingeallikana. Kui pingeallikas üritab hoida ühtlast pinget sõltumata tarbitavast voolust, siis voolualllikas teeb vastupidi - üritab hoida ühtlast voolu, sõltumata sellest kui kõrgeks pinge tuleb kruvida.
Kui ideaalne pingeallikas annab alati välja üht ja sama pinget nii lõpmatu takistusega tarbija (vooluringi katkestuse) kui lühise (takistus on null = ülijuhtivus) korral, siis ideaalne vooluallikas hoiab alati ühtlast voolu - st et vool jääb samaks lühise korral (nullise takistusega tarbijal pinge null) ja ka katkestuse korral (pinge on lõpmatus).
Reaalse pingeallika pinge hakkab liiga väikese takistusega tarbija puhul langema ja reaalse vooluallika (mida on võimalik vaid emuleerida elektrooniliselt) poolt väljastataval pingel on piirid, mida ta ei ületa isegi katkestuse korral. _________________ Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
viimati muutis Dogbert 14.03.2023 20:50:22, muudetud 1 kord
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
Aga ilmselt tunduvalt kallim.
Spoiler 
