|
Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
| autor |
|
NightStriker
HV veteran
liitunud: 24.07.2007
|
17.10.2022 21:28:21
|
|
|
--
_________________ Allverelaev sukeldub määramata ajaks...
viimati muutis NightStriker 15.06.2024 01:52:03, muudetud 1 kord |
|
| Kommentaarid: 65 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
63 |
|
| tagasi üles |
|
 |
napoleon
Unknown virus

liitunud: 08.12.2008
|
17.10.2022 21:39:05
|
|
|
| Mõnes mõttes loogiline. Ühe korteri puhul kama2, aga katlamaja on ju mingile võimsusele arvestatud. Kui see lõpuks mõlema mammi mõlemat korterit peab kütma, siis kasutegur oleks üsna kole ja samas kinni ka ei saa panna.
|
|
| Kommentaarid: 78 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
60 |
|
| tagasi üles |
|
 |
elukaz
HV Guru

liitunud: 06.09.2004
|
17.10.2022 23:01:44
|
|
|
| pppd kirjutas: |
| Markos kirjutas: |
| Kuumema vee tagastamise eest võib trahvi saada küll, sest see on raisatud energia, mille eest klient ei maksa, kuid mis läheb kadudena kaotsi. |
Ma saan täiesti aru trahvist liiga külma vee tagastamise eest, see tähendaks et köetakse suurema võimsusega kui kokku lepitud ja teistele sama trassi peal olijatele ei pruugi enam piisata. Samas kui soojatootja peaks tuvastama et trassist tuleb tagasi liiga kuum vesi, siis mis takistab tal lihtsalt tuld vähemaks keerata? Ma pakuks et selle loo taga on lihtsalt see, et üks geenius pani kokku jahedamad radiaatorid ja kuskilt kuuldud trahvi süsteemist väljuva liiga jaheda vee eest (mis tegelikult oleks väiksema kütmise korral hoopis tulisem) ning mõtles välja koleda loo, kuidas paha valitsus jälle kõikidele keerab. Keskküte on ju lihtne asi, kui radikad on külmad, siis on ka vesi süsteemis külm, järelikult trahv, bingo, kajakallas on süüdi. |
Tarbijad pole jadas, soojatrassid jooksevad kahe toruna, pealevoolu temp sõltub katlamaja hetkevõimsusest ja tagasivool kõigi tarbitavast võimsusest kokku. Mis on võrdsed numbrid ja on väga suures sõltuvuses välistemperatuurist mis pole praegu üldse teemaks.
Tahaks näha lepingut mis sätestab tagasivoolutemperatuuri
_________________ Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale. |
|
| Kommentaarid: 196 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
3 :: |
0 :: |
158 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Oisu.
HV kasutaja
liitunud: 02.03.2012
|
|
| Kommentaarid: 3 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
3 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Ricki
HV kasutaja
liitunud: 02.03.2003
|
18.10.2022 00:47:00
|
|
|
| tsitaat: |
Tahaks näha lepingut mis sätestab tagasivoolutemperatuuri
|
Soojusmõõtja arvutab tarbitud soojakulu temperatuuride vahest. Soojusmõõtjaid on kahte tüüpi: ühed, mis paigaldatakse pealevoolule ja teised tagasivoolule. Soojatootja üldjuhul teab, mis tempiga vett ta võrku saadab. Kui liiga külma vett tagasi saata, kulub soojatootjal palju lisaenergiat selle uuesti ülessoojendamiseks. Tavatingimustes on normaalne tempide vahe kuskil 20-40 C, olenevalt välistempist ja tarbitavast võimsusest.
|
|
| Kommentaarid: 3 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
3 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Markos
HV veteran
liitunud: 10.04.2002
|
18.10.2022 10:05:12
|
|
|
| Ricki kirjutas: |
| tsitaat: |
Tahaks näha lepingut mis sätestab tagasivoolutemperatuuri
|
Soojusmõõtja arvutab tarbitud soojakulu temperatuuride vahest. Soojusmõõtjaid on kahte tüüpi: ühed, mis paigaldatakse pealevoolule ja teised tagasivoolule. Soojatootja üldjuhul teab, mis tempiga vett ta võrku saadab. Kui liiga külma vett tagasi saata, kulub soojatootjal palju lisaenergiat selle uuesti ülessoojendamiseks. Tavatingimustes on normaalne tempide vahe kuskil 20-40 C, olenevalt välistempist ja tarbitavast võimsusest. |
Oeh. Tootjal kulub palju lisaenergiat ? On vast mure, kütab palju jaksab, kui selle eest makstakse. Probleem on selles energias, mis mõõturist läbi ei käi, ehk, piltlikult öeldes, kui sa omal kütte maha keerad majas, siis sa energiat ei tarbi, sisend ja väljund on sama temperatuuriga. Nüüd aga läheb see vesi tagasi tootjale ja jahtub tagasivoolul märkimisväärselt, energia, mis läheb raisku, ilma, et sellest mingit kasu tõuseks. Tootja jaoks on oluline, et energia võimalikult palju ära tarbitaks, ehk siis tagastuv vesi oleks võimalikult külm. Moderniseeritud küttesüsteemid ja soojussõlmed tekitavadki probleeme täna, sest on ühes süsteemis vanadega, kus paindlik reguleerimine ei ole võimalik.
Soovitan mõttega lugeda: https://kaugkute.taltech.ee/soojusvajadus/
|
|
| Kommentaarid: 14 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
2 :: |
12 |
|
| tagasi üles |
|
 |
napoleon
Unknown virus

liitunud: 08.12.2008
|
18.10.2022 15:17:16
|
|
|
| Ricki kirjutas: |
| tsitaat: |
Tahaks näha lepingut mis sätestab tagasivoolutemperatuuri
|
Soojusmõõtja arvutab tarbitud soojakulu temperatuuride vahest. Soojusmõõtjaid on kahte tüüpi: ühed, mis paigaldatakse pealevoolule ja teised tagasivoolule. Soojatootja üldjuhul teab, mis tempiga vett ta võrku saadab. Kui liiga külma vett tagasi saata, kulub soojatootjal palju lisaenergiat selle uuesti ülessoojendamiseks. Tavatingimustes on normaalne tempide vahe kuskil 20-40 C, olenevalt välistempist ja tarbitavast võimsusest. |
See väide, et kulub liiga palju lisaenergiat kui liiga külm vesi tagasi saata on pehmelt öeldes vildakas. Mida külmema vee tagasi saadad, seda suurem on süsteemi kasutegur tervikuna.
Kõlab umbes samamoodi nagu mõni pisut uhhuu üritab väita, et kui mingi aeg sooja vett ei tarbi, siis pole mõtet elektriboilerit välja lülitada kuna soojas hoidmine kulutab vähem energiat kui uuesti üles soojendamine kui maha on jahtunud.
Jah, see boileri liigne mahajahtumine võib tekitada probleeme enda vee kvaliteediga kui seal boileris selle tõttu elu peaks tekkima, aga see on juba hoopis teine teema ja ei puuduta kuidagi energiakulu ega süsteemi efektiivsust.
|
|
| Kommentaarid: 78 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
60 |
|
| tagasi üles |
|
 |
pppd
Kreisi kasutaja
liitunud: 21.06.2004
|
18.10.2022 15:26:26
|
|
|
| aga on siis kellelgi siis näited reaalsetest lepingutest, kus on paika pandud trahv kas siis liiga külmale (või siis liiga kuumale) tagastusveele? Kas tegu oli väljamõeldisega või reaalse, kuid telefonimängus muljuda saanud looga?
|
|
| Kommentaarid: 3 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
3 |
|
| tagasi üles |
|
 |
napoleon
Unknown virus

liitunud: 08.12.2008
|
18.10.2022 15:53:05
|
|
|
| pppd, ei tea. Aga kohvipaksu pealt võin oletada juhul kui see tõele vastab. Võib ju olla, et katlamaja pakub mingit pisut odavamat diili kus mingi tarbimine on kokku lepitud. Noh midagi sarnast nagu mobiilioperaator peale surub, et saad n+1 kõneminutit ja SMSi fix tasu eest, kui üle läheb maksad juurde, aga alla selle on ikka fix tasu. Ja siis keegi nimetas seda trahviks, et tuli ikka fix tasu hoolimata väiksemast tarbimisest.
|
|
| Kommentaarid: 78 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
60 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Markos
HV veteran
liitunud: 10.04.2002
|
18.10.2022 16:55:03
|
|
|
| pppd kirjutas: |
| aga on siis kellelgi siis näited reaalsetest lepingutest, kus on paika pandud trahv kas siis liiga külmale (või siis liiga kuumale) tagastusveele? Kas tegu oli väljamõeldisega või reaalse, kuid telefonimängus muljuda saanud looga? |
Selle peale ei mõtle, et on suurtarbijaid, kelle käitumine võib süsteemi tasakaalu oluliselt mõjutada, ning ehk on neil ka seetõttu vastavad erilepingud sõlmitud.
|
|
| Kommentaarid: 14 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
2 :: |
12 |
|
| tagasi üles |
|
 |
pppd
Kreisi kasutaja
liitunud: 21.06.2004
|
18.10.2022 16:59:49
|
|
|
| Markos kirjutas: |
| pppd kirjutas: |
| aga on siis kellelgi siis näited reaalsetest lepingutest, kus on paika pandud trahv kas siis liiga külmale (või siis liiga kuumale) tagastusveele? Kas tegu oli väljamõeldisega või reaalse, kuid telefonimängus muljuda saanud looga? |
Selle peale ei mõtle, et on suurtarbijaid, kelle käitumine võib süsteemi tasakaalu oluliselt mõjutada, ning ehk on neil ka seetõttu vastavad erilepingud sõlmitud. |
Ei mõelnud, sest algne jutt käis "Tallinna linnaasutusest". Aga näiteks võib ka erilepingu tuua, ei ole vastu.
|
|
| Kommentaarid: 3 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
3 |
|
| tagasi üles |
|
 |
rauli
Kreisi kasutaja
liitunud: 02.03.2006
|
27.10.2022 15:14:28
|
|
|
Tervitused.. kellelgi häid pelletikoha soovitusi on anda? Leidsin ühe tegelase 300€+km eest aga koguseid hetkel vähe, kokku oleks vaja kuni 8T materjali. Kui keegi oskab soovitada, andke märku siin või ps!
Tänud ette kaaskannatajad!
_________________ Everybody dies, but not everyone gets to live! |
|
| Kommentaarid: 77 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
1 :: |
2 :: |
68 |
|
| tagasi üles |
|
 |
degreal
HV veteran
liitunud: 07.01.2002
|
05.11.2022 18:38:32
|
|
|
| Küttesüsteemist üldiselt. Kuidas saab nii et abiruumid, magamistuba, esikud, saunad jne on püsivalt 18c peal Aga kui kodus oled siis elutuba ja kodukontori tuba hoitakse 21c peal. Kui kodust ära oled siis lastakse kodukontor ja elutuba samamoodi 18c peale. Põrandakütte puhul on lihtne, kollektoris on iga toa jaoks oma ring, mida saab aktuaatoriga juhtida. Kuidas sama asja radiaatorküttega saavutada? Manuaalne termostaat ei hoia nii täpset termostaat ja pole võimalik automatiseerida. Patareitoitel nutitermostaadid kõrisevad magamistoas, üleüldse zigbee ja wifi nutijubinad on hapra andmesidega. Põrandakütte aktuaatoreid ja vist radiaatori ventiili otsa ei pane, kuna siis kõik kohad on juhtmeid täis.
|
|
| Kommentaarid: 27 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
25 |
|
| tagasi üles |
|
 |
avrn
Kreisi kasutaja
liitunud: 16.02.2007
|
05.11.2022 19:21:57
|
|
|
Radiaatoritega asja peaks just täpsemalt ja kiiremini juhtida saama, kuna inerts on palju väiksem, kui põrandaküttel.
Kui see põrandaküte on ikka betoonikihis, mitte kahe kipsplaadi vahel.
Ja ikka igale toale oma termostaat, või kui süsteem nõuab, mitu.
Minu meelest Targa kodu teemas oli millesti sarnasest juttu.
Kui termostaadid väga tihedalt lülituvad, on lülituslävede vahega, ehk hüstereesiga midagi kehvasti.
Mul ei ole endal tarvidust olnud võrrelda põrandakütte ja radiaatori juhtseadmeid, aga tööpõhimõte on neil ju üks = kui temperatuuri on piisavalt, keeratakse vee voolamine koomale või kinni. Erinevus on temperatuurides ja juppide omavahelises kokkusobivuses.
|
|
| Kommentaarid: 5 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
5 |
|
| tagasi üles |
|
 |
degreal
HV veteran
liitunud: 07.01.2002
|
05.11.2022 20:14:52
|
|
|
| avrn kirjutas: |
Mul ei ole endal tarvidust olnud võrrelda põrandakütte ja radiaatori juhtseadmeid, aga tööpõhimõte on neil ju üks = kui temperatuuri on piisavalt, keeratakse vee voolamine koomale või kinni. Erinevus on temperatuurides ja juppide omavahelises kokkusobivuses. |
Kus radiaatori aktuaatorid asuvad? Radika küljes või kuskil tsentraalses kollektoris nagu põrandaküttel? Ja kui radiaatori küljes kas see on juhtmega ühendatud või mingi wifi jublakas?
|
|
| Kommentaarid: 27 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
25 |
|
| tagasi üles |
|
 |
avrn
Kreisi kasutaja
liitunud: 16.02.2007
|
05.11.2022 20:44:54
|
|
|
Hea küsimus, nagu meil kõige targemad alati mõtlemisaja juurdevõitmiseks kasutada armastavad.
Aktuaator ehk täitur võib küttesüsteemi vaates asuda suvalises sobivas kohas, tema ülesanne on kütvat asja juhtida.
Juhtimiseks on vaja infot juhitava kohta, selle hankimine on anduri ülesanne.
Sellised tavalised puhtmehaaniliselt toimivad termostaadid omavad nö. kaht ühes. Ja nende paigaldamisega suudavad ka nn. küttespetsialistid nii puusse panna, et anna olla.
Aga kui Sa sedamoodi küsid, siis ka radiaatoreid saab juhtida samal põhimõttel, kui põrandakütet. Andur on juhitavas ruumis, täitur muus sobilikus paigas. Küsimus on neid ühendavas lülis ehk kontrolleris. On tööstuslikult toodetavaid küttesüsteemide kontrollereid, mis suudavad juhtida nii põranda- kui radiaatorkütet, vingemad oskavad arvestada soojuspumpade olemasolu jne..
Aga ära mu käest viiteid nõua, ma ei ole juba aastaid sel alal tegev,
Ma natuke korrigeerin.
Tavaliselt on radiaatori läheduses pealevoolul miski sarnane junn:
https://www.feb.ee/et/ra-n-ventiil-dn20-danfoss (suvaline näide)
Sinna otsa peaks saama panna miski nutika asja, käsitsi timmitava või ka lihtsalt täitsa dummy, aga juhitava täituri.
Kõik oleneb tootjast ja tooteseeriast.
|
|
| Kommentaarid: 5 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
5 |
|
| tagasi üles |
|
 |
degreal
HV veteran
liitunud: 07.01.2002
|
05.11.2022 21:30:06
|
|
|
| avrn kirjutas: |
Tavaliselt on radiaatori läheduses pealevoolul miski sarnane junn:
https://www.feb.ee/et/ra-n-ventiil-dn20-danfoss (suvaline näide)
Sinna otsa peaks saama panna miski nutika asja, käsitsi timmitava või ka lihtsalt täitsa dummy, aga juhitava täituri.
Kõik oleneb tootjast ja tooteseeriast. |
Olen neid tootesarju siin uurinud aga radiaatorküttele näen ainult wifiga servo täitureid. Juhmega ühendatavaid 24v täitureid ei näe kuskil, kõik eranditult põrandaküttele mõeldud. Eks võib ju üritada põrandakütte juhtimiskeskust ühendada aga ma kardan et seal on põrandakütte spetsiifilised piirangud nagu näiteks põrandasse ei tohi kuumemat kui 35c vett lasta.
Või tänapäeval radiaatoreid ei paigaldagi enam, seetõttu ongi ainult põrandakütte spetsiifilised lahendused saadaval?
|
|
| Kommentaarid: 27 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
25 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Markos
HV veteran
liitunud: 10.04.2002
|
06.11.2022 07:13:23
|
|
|
| degreal kirjutas: |
| avrn kirjutas: |
Tavaliselt on radiaatori läheduses pealevoolul miski sarnane junn:
https://www.feb.ee/et/ra-n-ventiil-dn20-danfoss (suvaline näide)
Sinna otsa peaks saama panna miski nutika asja, käsitsi timmitava või ka lihtsalt täitsa dummy, aga juhitava täituri.
Kõik oleneb tootjast ja tooteseeriast. |
Olen neid tootesarju siin uurinud aga radiaatorküttele näen ainult wifiga servo täitureid. Juhmega ühendatavaid 24v täitureid ei näe kuskil, kõik eranditult põrandaküttele mõeldud. Eks võib ju üritada põrandakütte juhtimiskeskust ühendada aga ma kardan et seal on põrandakütte spetsiifilised piirangud nagu näiteks põrandasse ei tohi kuumemat kui 35c vett lasta.
Või tänapäeval radiaatoreid ei paigaldagi enam, seetõttu ongi ainult põrandakütte spetsiifilised lahendused saadaval? |
On ikka muid ka: https://tech-controllers.com/p/eu-l-8e Aga siin pead siis kogu stacki võtma paraku. Kõige lihtsam on ikkagi kasutada Fibaro päid, ja üle z-wave juhtida. Mul on need ja töövad perfektselt. Mis "kõrinasse" puutub, siis see eksisteerib kõikidel mootorit sisaldavatel ajamitel, puhas füüsika.
|
|
| Kommentaarid: 14 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
2 :: |
12 |
|
| tagasi üles |
|
 |
degreal
HV veteran
liitunud: 07.01.2002
|
06.11.2022 14:37:01
|
|
|
| Markos kirjutas: |
| On ikka muid ka: https://tech-controllers.com/p/eu-l-8e Aga siin pead siis kogu stacki võtma paraku. Kõige lihtsam on ikkagi kasutada Fibaro päid, ja üle z-wave juhtida. Mul on need ja töövad perfektselt. Mis "kõrinasse" puutub, siis see eksisteerib kõikidel mootorit sisaldavatel ajamitel, puhas füüsika. |
Huvitav miks "vahamootor" ajami lahendusi radiaatoritele ei pakuta, mis on täiesti hääletud. Kuna need on juhtmega ühendatud siis ei pea leviaukude ega patareide pärast muretsema.
|
|
| Kommentaarid: 27 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
25 |
|
| tagasi üles |
|
 |
jaank
HV veteran
liitunud: 14.01.2007
|
|
| Kommentaarid: 63 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
57 |
|
| tagasi üles |
|
 |
nexus4
Kreisi kasutaja

liitunud: 01.03.2012
|
06.11.2022 20:29:30
|
|
|
| Tavaline termoajam nagu põrandakollektoril, lihtsalt tuleb osta sama keermega mis radiaatoril. Juhid ikka on-off vastavalt sisetemperatuurile.
|
|
| Kommentaarid: 29 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
26 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Leinö
HV veteran

liitunud: 07.05.2008
|
10.11.2022 10:56:22
|
|
|
Kas kuskilt leiab HZ35XKE wifivõrgu parooli? St kas see on mingine default parool, a´la SN vms?
Proovin seadet uude võrku üle viia ja peab Panasonicu seadme enda võrku sisse logima - tahab parooli, mida ma kuskilt ei leia
|
|
| Kommentaarid: 34 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
33 |
|
| tagasi üles |
|
 |
nexus4
Kreisi kasutaja

liitunud: 01.03.2012
|
10.11.2022 11:31:04
|
|
|
Suvalise esimese video peale tundub, et
a) WPS
b) äpp annab parooli
c) factory reset + äpp annab parooli
|
|
| Kommentaarid: 29 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
26 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Leinö
HV veteran

liitunud: 07.05.2008
|
10.11.2022 12:13:43
|
|
|
| nexus4 kirjutas: |
Suvalise esimese video peale tundub, et
a) WPS
b) äpp annab parooli
c) factory reset + äpp annab parooli |
B) äpp annab parooli. Mul äpp veits katki lihsalt, nuppude peal pole ühtegi teksti ja arvasin, et äpi kaudu ei saagi uut ühendus teha
|
|
| Kommentaarid: 34 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
33 |
|
| tagasi üles |
|
 |
bladerunner
HV Guru
liitunud: 17.01.2002
|
10.11.2022 12:56:40
|
|
|
Raua tootjad on suht lootusetud softi kirjutamise osas.
Panasonic, Daikin, Bosch - kõigil on mingi kiviaegne liides ja meetod seadme wifi võrku lisamise osas.
Sama Denoni ressiiveriga - liides on nagu DOS. Vähemalt paari aasta tagustel mudelitel.
Mõistlikemal seadmetel, nagu nt. Netatmo, käib vähemalt algne suhtlus üle BT ja saab kiirelt seadme võrku lisada.
Ja aru ma ei saa, miks sellel Panasonicul (ja arvatavasti ka teistel) ei võiks olla eraldi temperatuuri sensor mille saaks toas omale sobilikku paika paigutada?
Hetkel on suht ebatäpne see temperatuuri seadistamine/hoidmine - pmst paned et hoia 21'C mis tähendab et välise mõõtjaga mõõtes on tegelik temperatuur alati 22.xx kuni 23.xx.
Kusjuures see väline mõõtja on mul suht akna ligidal, ehk tegelik toatemperatuur mujal on veel ligikaudu pool kraadi kõrgem.
21'C pole mul kusagil.
Positiivse poole pealt siis see Panasonicu seade on mõnusalt vaikne, eriti jahutamisel. Vähemalt see mis mul on, HZ25XKE.
_________________ Experience is what you get when you don't get what you want. |
|
| Kommentaarid: 169 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
158 |
|
| tagasi üles |
|
 |
ranel
HV Guru
liitunud: 28.02.2005
|
10.11.2022 14:08:39
|
|
|
| bladerunner kirjutas: |
Raua tootjad on suht lootusetud softi kirjutamise osas.
Panasonic, Daikin, Bosch - kõigil on mingi kiviaegne liides ja meetod seadme wifi võrku lisamise osas.
Sama Denoni ressiiveriga - liides on nagu DOS. Vähemalt paari aasta tagustel mudelitel.
Mõistlikemal seadmetel, nagu nt. Netatmo, käib vähemalt algne suhtlus üle BT ja saab kiirelt seadme võrku lisada.
Ja aru ma ei saa, miks sellel Panasonicul (ja arvatavasti ka teistel) ei võiks olla eraldi temperatuuri sensor mille saaks toas omale sobilikku paika paigutada?
Hetkel on suht ebatäpne see temperatuuri seadistamine/hoidmine - pmst paned et hoia 21'C mis tähendab et välise mõõtjaga mõõtes on tegelik temperatuur alati 22.xx kuni 23.xx.
Kusjuures see väline mõõtja on mul suht akna ligidal, ehk tegelik toatemperatuur mujal on veel ligikaudu pool kraadi kõrgem.
21'C pole mul kusagil.
Positiivse poole pealt siis see Panasonicu seade on mõnusalt vaikne, eriti jahutamisel. Vähemalt see mis mul on, HZ25XKE. |
Lada ei suutnud 100km/h kiirusega sõita, järelikult ei suuda ka seda Mersu. Sama loogika nagu antud postitusel.
_________________ Mobiilne rehvivahetus Lõuna-Eestis ja rehvide tellimine üle Eesti. www.rsrehvid.ee 55 684 121 |
|
| Kommentaarid: 186 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
165 |
|
| tagasi üles |
|
 |
bladerunner
HV Guru
liitunud: 17.01.2002
|
10.11.2022 15:34:10
|
|
|
ranel, ?
Tahad vastu vaielda, et riistvaratootjaid teevad eeskujulikku softi?
Pigem on see erand kui üldine tase.
LG, Samsung jah, nemad üldiselt oskavad.
Soojuspumpade osas (millest jutt siin alguse sai) pole ma seda veel kohanud.
_________________ Experience is what you get when you don't get what you want. |
|
| Kommentaarid: 169 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
158 |
|
| tagasi üles |
|
 |
degreal
HV veteran
liitunud: 07.01.2002
|
10.11.2022 15:53:59
|
|
|
| bladerunner kirjutas: |
Raua tootjad on suht lootusetud softi kirjutamise osas.
Panasonic, Daikin, Bosch - kõigil on mingi kiviaegne liides ja meetod seadme wifi võrku lisamise osas.
Sama Denoni ressiiveriga - liides on nagu DOS. Vähemalt paari aasta tagustel mudelitel.
Mõistlikemal seadmetel, nagu nt. Netatmo, käib vähemalt algne suhtlus üle BT ja saab kiirelt seadme võrku lisada. |
Kiviaegne meetod on parim. See kohustuslik nutitelefoni app on paras lõks. Mõne aasta pärast ei leia seda äppi appstorest üleski kuna saabus toote end-of-life ja kui saadki kuskilt foorumist .apk faili siis see ei lähe kaasaegse opsüsteemiga käimagi. Veel hullem kui seadme püstisättimine nõuab cloud ühendust kuhugi hiina serverisse.
|
|
| Kommentaarid: 27 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
25 |
|
| tagasi üles |
|
 |
nexus4
Kreisi kasutaja

liitunud: 01.03.2012
|
10.11.2022 16:08:40
|
|
|
| Soojuspumba osas julgen NIBE softi otsa küll eeskujulikuks tembeldada.
|
|
| Kommentaarid: 29 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
26 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Anti112
HV Guru

liitunud: 14.02.2003
|
10.11.2022 17:38:48
|
|
|
| nexus4 kirjutas: |
| Soojuspumba osas julgen NIBE softi otsa küll eeskujulikuks tembeldada. |
Mul küll gaasikatel, aga Wiessmanni ühendamine ja äpi kasutamine on ka täitsa mugav ja lihtne.
|
|
| Kommentaarid: 131 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
114 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Ricki
HV kasutaja
liitunud: 02.03.2003
|
10.11.2022 20:48:18
|
|
|
| Leinö kirjutas: |
Kas kuskilt leiab HZ35XKE wifivõrgu parooli? St kas see on mingine default parool, a´la SN vms?
Proovin seadet uude võrku üle viia ja peab Panasonicu seadme enda võrku sisse logima - tahab parooli, mida ma kuskilt ei leia |
Näiteks Electroluxi puhul saab wifiühenduse luua ainult siis kui soojuspump on väljalülitatud olekus.
|
|
| Kommentaarid: 3 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
3 |
|
| tagasi üles |
|
 |
ranel
HV Guru
liitunud: 28.02.2005
|
11.11.2022 01:03:58
|
|
|
| bladerunner kirjutas: |
ranel, ?
Tahad vastu vaielda, et riistvaratootjaid teevad eeskujulikku softi?
Pigem on see erand kui üldine tase.
LG, Samsung jah, nemad üldiselt oskavad.
Soojuspumpade osas (millest jutt siin alguse sai) pole ma seda veel kohanud. |
No mis tahad täpsemalt teha? Näiteks Daikini puhul kaabel käib trükkplaadi külge ja tee mis tahad. Lihtsalt eraisikule ei jagata softi.
Muus osas IR-ga on need kõik juhitavad. Piiriks on vaid kasutaja tarkus ja loomingulisus.
_________________ Mobiilne rehvivahetus Lõuna-Eestis ja rehvide tellimine üle Eesti. www.rsrehvid.ee 55 684 121 |
|
| Kommentaarid: 186 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
165 |
|
| tagasi üles |
|
 |
bladerunner
HV Guru
liitunud: 17.01.2002
|
11.11.2022 01:10:53
|
|
|
ranel, aga kas me sellest rääkisime?
>> Panasonic, Daikin, Bosch - kõigil on mingi kiviaegne liides ja meetod seadme wifi võrku lisamise osas.
_________________ Experience is what you get when you don't get what you want. |
|
| Kommentaarid: 169 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
158 |
|
| tagasi üles |
|
 |
maxsimiljo
Kreisi kasutaja

liitunud: 15.08.2007
|
16.11.2022 20:55:52
|
|
|
Praegu kasutusel õhk-vesi SP koos radiaatorküttega. 2 korrust, kokku ~160m2 küttepinda. 1. korrusel ka ahi olemas, kunagine keldris asuv keskküttekatel asendatud moodsama lahendusega.
Kuna kuklas on soov 2. korruse elutuppa "elavat leeki" kamina näol tuua (sobiv koht korstna vastas olemas) ning teiselt poolt sooviks veidike kindlust elektrihindade/-sõltuvuse eest, liikus mõte veesärgiga kamina poole. Korstna kõrval küttekollektor olemas, kuhu saaks kamina hõlpsasti ühendada. Ehk et - kui parasjagu kaminat kütta ei soovi, praegune süsteem toimiks samamoodi edasi ning kui tuli alla teha, siis kütaks esmalt 2. korruse radiaatoreid (ühendaks pealevoolu vahele), sealt soojuse ülejääk läheks keldrisse 300L akupaaki ning sealt ka 1. korruse kütteks. See tagaks ka võimaluse krõbedamate talvekülmade ajal suurematest elektriarvetest hoiduda, kuigi jah, kuna radiaatorküte ega 300L paak suurt ei salvesta, siis peaks mitu korda päevas kütma, et puhtalt sellega hakkama saada, samas suuremat akupaaki ka keldrisse ei mahuta.
Oskab keegi mu mõttes mingit suurt probleemi/takistust näha?
|
|
| Kommentaarid: 28 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
28 |
|
| tagasi üles |
|
 |
ranel
HV Guru
liitunud: 28.02.2005
|
16.11.2022 22:11:24
|
|
|
| bladerunner kirjutas: |
ranel, aga kas me sellest rääkisime?
>> Panasonic, Daikin, Bosch - kõigil on mingi kiviaegne liides ja meetod seadme wifi võrku lisamise osas. |
No Daikini näitel. Laadi äpp alla, ühenda pump wifisse ja timmi palju tahad üle neti oma seadet. Või mis funktsioonidest puudust tunned?
Kui võtad turu kõige odavama seadme, siis polegi sel kõiki lisasid.
_________________ Mobiilne rehvivahetus Lõuna-Eestis ja rehvide tellimine üle Eesti. www.rsrehvid.ee 55 684 121 |
|
| Kommentaarid: 186 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
165 |
|
| tagasi üles |
|
 |
degreal
HV veteran
liitunud: 07.01.2002
|
16.11.2022 22:31:54
|
|
|
| maxsimiljo kirjutas: |
Praegu kasutusel õhk-vesi SP koos radiaatorküttega. 2 korrust, kokku ~160m2 küttepinda. 1. korrusel ka ahi olemas, kunagine keldris asuv keskküttekatel asendatud moodsama lahendusega.
Kuna kuklas on soov 2. korruse elutuppa "elavat leeki" kamina näol tuua (sobiv koht korstna vastas olemas) ning teiselt poolt sooviks veidike kindlust elektrihindade/-sõltuvuse eest, liikus mõte veesärgiga kamina poole. Korstna kõrval küttekollektor olemas, kuhu saaks kamina hõlpsasti ühendada. Ehk et - kui parasjagu kaminat kütta ei soovi, praegune süsteem toimiks samamoodi edasi ning kui tuli alla teha, siis kütaks esmalt 2. korruse radiaatoreid (ühendaks pealevoolu vahele), sealt soojuse ülejääk läheks keldrisse 300L akupaaki ning sealt ka 1. korruse kütteks. See tagaks ka võimaluse krõbedamate talvekülmade ajal suurematest elektriarvetest hoiduda, kuigi jah, kuna radiaatorküte ega 300L paak suurt ei salvesta, siis peaks mitu korda päevas kütma, et puhtalt sellega hakkama saada, samas suuremat akupaaki ka keldrisse ei mahuta.
Oskab keegi mu mõttes mingit suurt probleemi/takistust näha?  |
Palju detsembris näitaks keskmine kWh küttekulu päevas on? 300L paak salvestab maksimaalselt 25kWh ainult. Pead ikkagi mitu korda päevas kütma.
|
|
| Kommentaarid: 27 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
25 |
|
| tagasi üles |
|
 |
maxsimiljo
Kreisi kasutaja

liitunud: 15.08.2007
|
17.11.2022 21:26:37
|
|
|
| degreal kirjutas: |
| maxsimiljo kirjutas: |
Praegu kasutusel õhk-vesi SP koos radiaatorküttega. 2 korrust, kokku ~160m2 küttepinda. 1. korrusel ka ahi olemas, kunagine keldris asuv keskküttekatel asendatud moodsama lahendusega.
Kuna kuklas on soov 2. korruse elutuppa "elavat leeki" kamina näol tuua (sobiv koht korstna vastas olemas) ning teiselt poolt sooviks veidike kindlust elektrihindade/-sõltuvuse eest, liikus mõte veesärgiga kamina poole. Korstna kõrval küttekollektor olemas, kuhu saaks kamina hõlpsasti ühendada. Ehk et - kui parasjagu kaminat kütta ei soovi, praegune süsteem toimiks samamoodi edasi ning kui tuli alla teha, siis kütaks esmalt 2. korruse radiaatoreid (ühendaks pealevoolu vahele), sealt soojuse ülejääk läheks keldrisse 300L akupaaki ning sealt ka 1. korruse kütteks. See tagaks ka võimaluse krõbedamate talvekülmade ajal suurematest elektriarvetest hoiduda, kuigi jah, kuna radiaatorküte ega 300L paak suurt ei salvesta, siis peaks mitu korda päevas kütma, et puhtalt sellega hakkama saada, samas suuremat akupaaki ka keldrisse ei mahuta.
Oskab keegi mu mõttes mingit suurt probleemi/takistust näha?  |
Palju detsembris näitaks keskmine kWh küttekulu päevas on? 300L paak salvestab maksimaalselt 25kWh ainult. Pead ikkagi mitu korda päevas kütma. |
Saan aru, et liiga pika teksti kirjutasin - viimast lauset ei jõudnud enam lugeda.
|
|
| Kommentaarid: 28 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
28 |
|
| tagasi üles |
|
 |
degreal
HV veteran
liitunud: 07.01.2002
|
18.11.2022 14:09:54
|
|
|
| maxsimiljo kirjutas: |
Saan aru, et liiga pika teksti kirjutasin - viimast lauset ei jõudnud enam lugeda.  |
Minu viga, sain tekstist valesti aru. Mis 300L paak see on, ÕVSP puhverpaak? Kas siin et teki selline olukord et kui tuba on soojaks köetud siis hakkab kamin kuuma küttevett otse puhverpaaki uhama. Mida ÕVSP sellest arvab kui puhverpaagist tahab jahedat vett alt võtta aga sealt tuleb +60c vesi hoopis peale?
|
|
| Kommentaarid: 27 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
25 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Markos
HV veteran
liitunud: 10.04.2002
|
18.11.2022 16:13:23
|
|
|
| degreal kirjutas: |
| maxsimiljo kirjutas: |
Saan aru, et liiga pika teksti kirjutasin - viimast lauset ei jõudnud enam lugeda.  |
Minu viga, sain tekstist valesti aru. Mis 300L paak see on, ÕVSP puhverpaak? Kas siin et teki selline olukord et kui tuba on soojaks köetud siis hakkab kamin kuuma küttevett otse puhverpaaki uhama. Mida ÕVSP sellest arvab kui puhverpaagist tahab jahedat vett alt võtta aga sealt tuleb +60c vesi hoopis peale? |
Pump ei taha midagi, kui ringi peal on liiga kuum vesi, siis ta lihtsalt ei lülitu sisse.
|
|
| Kommentaarid: 14 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
2 :: |
12 |
|
| tagasi üles |
|
 |
degreal
HV veteran
liitunud: 07.01.2002
|
18.11.2022 16:32:51
|
|
|
| Sellisel juhul toimibks vist päris hästi süsteem. Ei pea isegi mingit automaatikat leiutama.
|
|
| Kommentaarid: 27 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
25 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Prillpapa
Kremli troll
liitunud: 04.06.2022
|
18.11.2022 17:07:01
|
|
|
| maxsimiljo kirjutas: |
| ..ning kui tuli alla teha, siis kütaks esmalt 2. korruse radiaatoreid (ühendaks pealevoolu vahele),.. |
Kui kuumaks veesärgiga kamin vee kütab? üldiselt radikatesse üle 60C (oli vist max 65C) ohutuskaalutlustel ei taheta vett lasta. Kui kamina veesärgivesi kisub üle 65C võiks radikatesse minevat vett eelnevalt kolmikraani/segusõlmega segada.
Skeem kus kamin kütaks akupaaki ja sealt võtaks ja segaks vastavalt radikatele/põrandaküttele sobivaks, tunduks kuidagi murevabam..
Ma ei tea neist veesärgiga kaminatest midagi, kas seal vett keema ka on võimalik lasta, a'la laod kolde puid täis ja poole põlemise pealt avastada kuidas veesärgis "vesi keeb" ja pole seda sooja vett kuskile "kulutada" kas olukorra ohjamiseks tuleb kaminas tuld asuda kustutama või on kaminal mingid meetmed selleks puhuks?
_________________ --- |
|
| Kommentaarid: 20 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
20 |
|
| tagasi üles |
|
 |
bladerunner
HV Guru
liitunud: 17.01.2002
|
18.11.2022 19:03:13
|
|
|
| Markos kirjutas: |
| degreal kirjutas: |
| maxsimiljo kirjutas: |
Saan aru, et liiga pika teksti kirjutasin - viimast lauset ei jõudnud enam lugeda.  |
Minu viga, sain tekstist valesti aru. Mis 300L paak see on, ÕVSP puhverpaak? Kas siin et teki selline olukord et kui tuba on soojaks köetud siis hakkab kamin kuuma küttevett otse puhverpaaki uhama. Mida ÕVSP sellest arvab kui puhverpaagist tahab jahedat vett alt võtta aga sealt tuleb +60c vesi hoopis peale? |
Pump ei taha midagi, kui ringi peal on liiga kuum vesi, siis ta lihtsalt ei lülitu sisse. |
Sõltub pumbast, Daikini vanad ütlesid mulle, et kui tagasitulev vesi on soojem kui väljaminev, siis see on SP jaoks veasituatsioon ja pump lülitub välja.
Muidu mõtlesin ka, et laseks gaasikatlal vajadusel vahepaaki veidi otse juurde kütta.
Teoorias muidugi saaks, paneks teise paagi veel vahele ja juhiks nende kahe omavahelist tasakaalu 3T ventiiliga.
Ainult et kes/kas viitsib/tasub süsteemi nii keeruliseks ajada...
_________________ Experience is what you get when you don't get what you want. |
|
| Kommentaarid: 169 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
158 |
|
| tagasi üles |
|
 |
avrn
Kreisi kasutaja
liitunud: 16.02.2007
|
18.11.2022 19:28:00
|
|
|
| Prillpapa kirjutas: |
Ma ei tea neist veesärgiga kaminatest midagi, kas seal vett keema ka on võimalik lasta, a'la laod kolde puid täis ja poole põlemise pealt avastada kuidas veesärgis "vesi keeb" ja pole seda sooja vett kuskile "kulutada" kas olukorra ohjamiseks tuleb kaminas tuld asuda kustutama või on kaminal mingid meetmed selleks puhuks? |
No iga vett täis pütt on võimalik keema ajada piisava energiakoguse sisestamise korral.
Kuidas seda energiakogust juhtida? Põlevat materjali kasutava küttekeha puhul on selleks kaks mõistlikku võimalust:
1) kütuse koguse reguleerimine, võiks olla eelistatud moodus.
2) põlemisõhu koguse reguleerimine
Kuidas ja kas embakumba moodust su kamin võimaldab, tead ise paremini.
Kinnises ehk rõhuga süsteemis peab kindlasti olema ülerõhuklapp, mis halbade asjaolude korral liigse võimu välja laseb.
Väga efektiivne on süsteem, mis lõhkuma läinud katlast tekkiva auru ja kuuma vee suunab otse põlevmaterjalile. Toimib usaldusväärselt vaid tahkekütusega asjadele. Gaasi ja vedelkütuse korral võib anda hoopis vastupidise efekti.
|
|
| Kommentaarid: 5 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
5 |
|
| tagasi üles |
|
 |
DVDRW
HV Guru

liitunud: 13.10.2003
|
|
| Kommentaarid: 28 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
27 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Leinö
HV veteran

liitunud: 07.05.2008
|
21.11.2022 17:00:46
|
|
|
| bladerunner kirjutas: |
Vähemalt see mis mul on, HZ25XKE. |
Sul jahedamate ilmadega soojendades ohkama pole masin hakanud? Mul IDU aegajalt laseb sihukse ohke välja, alguses ehmatas ära, et keegi krt kuskil kodus peidab end
|
|
| Kommentaarid: 34 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
33 |
|
| tagasi üles |
|
 |
bladerunner
HV Guru
liitunud: 17.01.2002
|
21.11.2022 19:51:49
|
|
|
Eee... teeb aegajalt veidraid hääli küll, praksub ja laseb nagu vedur survet välja. Tundub sulatustsükliga veidi seotud olema.
_________________ Experience is what you get when you don't get what you want. |
|
| Kommentaarid: 169 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
158 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Leinö
HV veteran

liitunud: 07.05.2008
|
21.11.2022 21:05:13
|
|
|
| bladerunner, jepjep, enne tuleb see ohe ja siis praksub
|
|
| Kommentaarid: 34 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
33 |
|
| tagasi üles |
|
 |
DVDRW
HV Guru

liitunud: 13.10.2003
|
05.12.2022 13:03:20
|
|
|
Mõtlen kui halupuu nii kirveks läheb kas kuskilt tuleb piir kus tasub hakata metsa all olevast risust/lehtedest briketti tegema?
1. Jahvatada kuidagi pulbriks
2. Kuivatada
3. Pressida briketiks
4. Kütta sellega "tasuta"
Spoiler 
Spoiler 
|
|
| Kommentaarid: 28 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
27 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Janis
HV Guru
liitunud: 30.11.2005
|
05.12.2022 13:04:53
|
|
|
| Kuidas need lehed ja risu kokku korjad mõistlikult?
|
|
| Kommentaarid: 209 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
3 :: |
5 :: |
175 |
|
| tagasi üles |
|
 |
DVDRW
HV Guru

liitunud: 13.10.2003
|
05.12.2022 13:10:51
|
|
|
Mingi tolmuimejalaadne masin? Imeb sodi sisse ja kohe kogujasse pulbriks.
Muruniidukiga saaks aga ei jahvata piisavalt peeneks.
Hea oleks kui sööks ka väikeseid oksi koos prahiga.
Surnuaedades prahihunnikud, saaks hea saagi
viimati muutis DVDRW 05.12.2022 13:11:07, muudetud 1 kord |
|
| Kommentaarid: 28 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
27 |
|
| tagasi üles |
|
 |
|