Vbl mu Škodal ka liiga odav rehv all ja ohutusele tuleks enam mõelda, samas liiklusohutuse spetsialistid väidavad liikluses suurima riskifaktori tulenevat mitte rehvidest, vaid sõidukiirusest. Just sõidukiiruse allapoole toomine vähendavat enim liiklusõnnetusse sattumise riski. Mida arvate, kui tõmmata sõidukiirust 10km/h tunnis allapoole, kas see kompenseeriks võimaliku kehvadest rehvidest tuleneva ohu, seda muidugi kui foorumi expertide rehvihinnangule toetuda.
Kui märkate liikluses beeži škodat, kes kümnekas lubatust aeglasemalt kulgeb - see võin olla mina ja mõtte rehve kompenseerida sõidukiirusega sain siit
Muidu rehvitestides on vahest naljaviluks ka neid kalleid rehve testida, kui nende kulumisaste on poole peal või madalam ning selliste rehvid enam testi ei võida. Mis omakorda tõstatab küsimuse, kui rehviteste tehakse uute rehvidega ja eklspluatsiooniajal nende omadused võivad halveneda, kas kõik liikluses osalevad sõidukid peaksid kasutama kalleid testivõitjaid ja uueväärseid rehve või kas rehvitestide tulemusi sootuks saab pärisellu kanda.
Enim majanduslikus võtmes käsitletakse rehve veokitel, kus rekkad lasevad rehvid kohati lõpuni ära ja samas ei ole proffide veokijuhtide hulgas see rehviteema nii tuline, kui amatöörliigas valdav osa sõiduauto juhte rehviteemasse suhestub.
Võibolla rehve on õigem võrrelda kindlustusega, kus 99.x% juhte sõidab oma sõidud ära mistahes rehvidega aga teatud ekstreemsituatsioonis võib hea rehv päästa päeva. _________________ ---
Prillpapa, ma tean, et ronisin nüüd väga valesse teemasse kuna EV ei oma ega plaani ka lähitulevikus osta. Aga sina tegid ka OT postituse.
Selle -10km/h kiirusega sõites sa mingis mõttes käitud ju turvaliselt kuna sõidukiiruse peabki valima vastavalt teeoludele ning enda ja auto võimekusele. Medali teine külg on see, et kui sa max lubatud sõidukiirusega ei kulge, siis põhjustad möödasõite, mis on teistpidi oht ja üldse mitte pisike. Laubakas juhtubki kas ohtlikust möödasõidust, juhist kes oma seisundi tõttu rooli ei tohiks istuda või tehnilistest probleemidest. Ma pakun, et esimene neist pole üldse mitte väikse osakaaluga.
Aga rehvidest .... aasta oli siis mingi 2002 võib-olla. Kiirus polnudki ülemäära suur(mingi 70-80km/h vast), aga kogesin vesiliugu. Õnneks pääsesin terve nahaga ja isegi auto jäi terveks. Päästis vast see, et oli kogemus kiilasjääl sõita kus ei tohi paanikasse sattuda ega ühtegi äkilist liigutust teha kui auto ei käitu nii nagu eeldaks. Aga õppetund kogu eluks, et rehvide arvelt ei tasu koonerdada. Rehvid samas olid täpselt sellised, et JOKK ja käib kah ehk oleks pidanud uued ostma, aga mõtlesin et olen nii kõva mees, et küll nendega sõidetud saan.
Einoh,, vaadake video üle ja mõelge vähe ise ka loogiliselt mitte ärge mölisege siin nagu kari tühja möla ajavaid trolle. Antud masin tegi oma testi trassil ühtlasel kiirusel, antud olukorras hoides stabiilset kiirust polegi tegelikult suurt vahet energiakulus nagu ka videos reaalse testi tulemua näitas. Lisa massist tulenev energiakulu stabiilsel muutumatul kiirusel on ainult veerekadu mis veidi vöib suureneda ent antud testis oli see nii marginaalne, et ei olnud tajutav, pakkus veel et auto vedrustuse madalamaks vajumine lisamassi tõttu vöhendas tuuletakistust, mis veel võis seda lisamassist tulenevat kadu kompenseerida. Põhiline energiakulu vahe selle täis topitud masinaga tuli kiirendamisel sellele maanteekiirusele, samas pidurdamisel regenereerimisega sai sealt kaks kolmandikku ehk isegi tagasi. Pidevalt kiirust muutes näiteks linnas foori tagant foori taha töristades oleks loomulikult kulu lisamassiga märgatav olnud, ent siiski elektrika kasuks tugevalt, kui fossiiliga võrrelda. Trassil ühtlase kiirusega see eriti tajutav pole, kehtib ka fossiilipõletajate kohta.
Mitu korda erineb kiiruse ja massi mõju energiakulu valemis?
Newtoni II seadus.
Seda siiski niikauaks kui kiirendad. Kui oled stabiilse kiiruse saavutanud, siis enam ei kehti. Või noh, kui juuksekarva lõhki tahad ajada, siis gravitatsiooni puhul muidugi kehtib, aga ainult ülesmäge sõites.
Selleks raudtee ongi üsna odav transpordiviis, et veeretakistus on võrreldes maanteetranspordiga suht pisike ning kiirendamisi/pidurdamisi tuleb harva ette(lisaks muidugi õhutakistus, mille mõju vaguni kohta on seda pisem mida pikem on rong).
Kesklinna parkimis soodustusest tunneks küll puudust. Bussiraja eelist nagunii ei ole kuna puudub igasugune korrektne raja kasutuse jõustamine. Pidevalt sõidavad seal suvalised ehk tavaline sõidurada.
Hmm, ma küll väga ei näe bussiradadel valesid sõidukeid. Teised EV-d või teevad pööret ehk.
Need on head kohad kus autodel punane, aga eraldi bussiraja fooris lubav tuli. Või siis sealt kus võib ainult ühistransport sõita
Parkimisega nii, et kesklinnaala enamus eraparklad kus see luba ei kehti.
Kuuldavasti siis uus elektriauto toetus tuleb detsembris. Ilmselt selle kuu jooksul avalikustavad ka lõplikud detailid (väidetavalt summas 9 miljonit, eristatakse firmasid/eraisikuid nüüd, 1 auto per naase ja max automaksumus kuni 60k, soodustuse summa natuke väiksem kui eelmisel toetusel. See info pärineb Facebookist, et võtta soolaga). Niipalju on öeldud, et siis seekord käib toetus tagant järgi, et ostad masina ära kõigepealt ja siis taotled tagant järele toetust aga mingi perioodi jooksul Ostetud peab olema siis loomulikult peale toetuse väljakuulutamist. Väidetavalt lõdvendatakse ka reegleid - vähem piiranguid ja nõudeid (a la läbisõidumäär jne).
Link: https://www.err.ee/1608774544/riik-plaanib-taas-toetada-elektriautode-ostmist-kuid-vaiksemas-mahus
Korteriühistute jms taristu toetamine oleks mõistlikum tõesti. Eriti kuna ICE vs EV hinnavahe aina sulab.
Ostutoetusest saaks aru veel kui see oleks piiratud neile, kel suur läbisõit aga sissetulek piisavalt väike, et pangad liisingut ei taha anda. Neile kellel EV peale üleminek aitaks reaalsuses igakuiseid kulusid tegelikult vähendada. Mingi riiklik käendus süsteem sobiks sinna päris hästi IMO. Aitaks elektriautosid juurde teedele, aitaks vähendada keskkonna mõju suur-eratarbijate poolt ning aitaks nö vaesuslõksus ääremaa vms suure sõiduvajadusega inimesi kellel ebaproportsionaalne osa kuludest läheb kütuse peale.
Enne seda kui parkimiskohal oleks laadimine, peab olema parkimiskoht.
Ehk ühistutel pole niiväga variante, pigem peaks hakkama laduma parkimismaju kus ühtlasi ka vool sees oleks. _________________ Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale.
Ostutoetusest saaks aru veel kui see oleks piiratud neile, kel suur läbisõit aga sissetulek piisavalt väike, et pangad liisingut ei taha anda.
Mis see kõige odavam uus elektriauto praegu Eestis on? Leaf alates 30460€ ?
Sel juhul peaks ostutoetus ikka tunduvalt suurem olema kui 5000€. _________________ Müüa igasugu asju
Riikliku energiajulgeoleku vaatest on elektriautode toetus väga odav meede. Elektrit on võimalik toota n+1 allikast ja igal pool, vedelkütuse eest makstakse väga kitsale ringile nende dikteeritud hinda ja kui veel maksud ka maha võetakse siis jääb tagajärgedega tegelemine lisaks 100% maksumaksjate kaela.
n+1 ehk tere vene gaas elektrijaamades
Suurim looduskahju, suurim majanduslik kahju ja suurim tragöödia Ukrainale. Kõlab nagu plaan
Kuidas küll mõni plaat saab järjepidevalt nii katki olla
Lisaks mul ju disla 90% vähema CO2-ga nagunii(Neste MY), seega 10 aasta vaates looduslikum kui elektrika laadimine kui sa seda otse päikese või tuule otsast ei tee
Ahah, vene gaas on ainus millega elektrit saab toota ja elektriautod ei võimalda, näiteks, tsükliliste allikate toodangut kuidagi pikema aja peale ära jaotada kui veidi lahendusi timmida.
Unustasin veel vene söe, mis moodustas sõltuvalt tarnijast 80%
Sealt 50% pealt edasi saada on neil väga raske, keskne võrk on 10 aastat plaanist maas.
Gaas, süsi või õli jäävad jätkuvalt peak jaamadeks. Tuuma ju neile ei meeldi, õieti selle konkurentsivõime tambiti vene gaasi ja rohelobiga mutta.
Mul poleks elektriauto vastu midagi kui meil oleks tuumajaam
Eks ta linna sobiv ostukäru pigem on või linnalähedalt töölkäimiseks, kuid pingutusega mahutab ka väiksema pere ära.
Üksi või kahekesi on ka pagasiruum piisav (allalastud tagaistmega).
Unustasin veel vene söe, mis moodustas sõltuvalt tarnijast 80%
Sealt 50% pealt edasi saada on neil väga raske, keskne võrk on 10 aastat plaanist maas.
Gaas, süsi või õli jäävad jätkuvalt peak jaamadeks. Tuuma ju neile ei meeldi, õieti selle konkurentsivõime tambiti vene gaasi ja rohelobiga mutta.
Mul poleks elektriauto vastu midagi kui meil oleks tuumajaam
Hmm. 50% peale on nad elektritootmises jõudnud orgaanilise kasvuga viimase kahekümne aasta jooksul, täiesti teadlik ja süsteemne tegevus.
Riikliku energiajulgeoleku vaatest on elektriautode toetus väga odav meede. Elektrit on võimalik toota n+1 allikast ja igal pool, vedelkütuse eest makstakse väga kitsale ringile nende dikteeritud hinda ja kui veel maksud ka maha võetakse siis jääb tagajärgedega tegelemine lisaks 100% maksumaksjate kaela.
Kärakat saab ajada peaaegu igast bioloogilisest ollusest, räägitakse et vangid olevat seda isegi s_tast ajanud. Ja sellest kärakast saab bioetanooli teha, mida auto kütuseks kasutada.
Ei ta kuidas asi elektriga laheneb, aga praegu meil seda ka ülemäära palju pole. Ehk sama teema, et teoorias võib kasvõi oma kümme kassi ratast ringi ajama panna ja mingi koguse elektrit toota, aga praktikas pole see asi nii lihtne.
Kui kõik eesti autod oleks elektrilised siis kuluks vaid 30% rohkem elektrit _________________ Every version of the garment appears to be sold out online, with prospective shoppers given the opportunity to join a waitlist.
Eks ta linna sobiv ostukäru pigem on või linnalähedalt töölkäimiseks, kuid pingutusega mahutab ka väiksema pere ära.
Üksi või kahekesi on ka pagasiruum piisav (allalastud tagaistmega).
Ilma pingutuseta oli Yaris 3-liikmelisel perel mitu aastat kasutada.
Mis suuri asju on vaja pidevalt vedada, et pingutada vaja?
Isegi 55" teler koos telerilauaga, mida lahti ei votnud, mahtus sisse ja sai kolitud sellega.
Renault Thalia on ka, aga see põhiliselt käru vedamiseks.
Pagasiruumist rääkides. Saab 900-ga vedasin 120x160 cm plaadi ja elektriliselt reguleeritavate jalgadega (suured, rasked, jämedad) kirjutuslauda. Plaat sai muidugi jalgade pealt maha võetud.
Kuigi päris kitsas oli küll. 200x90 ust vedades oli juhikohal rohkem ruumi.
Ilma pingutuseta oli Yaris 3-liikmelisel perel mitu aastat kasutada.
Mis suuri asju on vaja pidevalt vedada, et pingutada vaja?
Isegi 55" teler koos telerilauaga, mida lahti ei votnud, mahtus sisse ja sai kolitud sellega.
Oleneb. Kui perel on suur koer, siis tänapäeval oleks kohane küsimus, et kas turvapuur mahub sisse? Sa ei vea ju oma lemmiklooma ebaturvaliselt ja lahtiselt salongis?
Koeravõrk on selleks, puuri pole vaja. Paljudel ka juba tehasest olemas see
Aga yaris 3 liikmelise perega, See, et kuidagi hakkama saad, ei tähenda, et see normaalne oleks
Ilma pingutuseta oli Yaris 3-liikmelisel perel mitu aastat kasutada.
Mis suuri asju on vaja pidevalt vedada, et pingutada vaja?
Isegi 55" teler koos telerilauaga, mida lahti ei votnud, mahtus sisse ja sai kolitud sellega.
Oleneb. Kui perel on suur koer, siis tänapäeval oleks kohane küsimus, et kas turvapuur mahub sisse? Sa ei vea ju oma lemmiklooma ebaturvaliselt ja lahtiselt salongis?
Jah, olenebki. Suur koer on "mahult" juba pereliige ja see kooslus ei liigitu enam väikese pere alla
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
Spoiler 
Ostetud peab olema siis loomulikult peale toetuse väljakuulutamist. Väidetavalt lõdvendatakse ka reegleid - vähem piiranguid ja nõudeid (a la läbisõidumäär jne).
