[KillFrenzy]

[nexus4]

[elukaz]

No kui inverter tahab 20kW peal käia ja mingi eraldiseisev vidin seda võrku ei lase ja siis läheb inverter ju ülepingekaitsesse või kuidas see asi täpsemalt toimib?

[nexus4]

Mõtle siis nii, et paneel mitte ei anna vaid paneelist võetakse. Kui palju võetakse, otsustab inverter.

[elukaz]

Ma mõtlen et kui inverter suudabki sedasi sujuvalt võimsust maha tõmmata palju siis seinast volti tuleb? Kui ei lähe kaitsesse vaid toodabki max pinge peal edasi.

[KillFrenzy]

[elukaz]

Siis norm jah, ehk et ei ole eraldiseisev smart meeter vaid peab inverteriga ühilduma.

[KillFrenzy]

Jah. Mingi eraldiseisev asi saaks ainult soojuseks seda kütta ju.

[DVDRW]

Võrku müümiseks on ainult vaja sertifitseeritud inverterit mida saaks piirata? See mis ja kuidas seal põlve otsas tehtud akud ja paneelid taga on ei tohiks kedagi kottida? Pane või toiduõlipeal genekas (läbi aku) elektrit võrku müüma?
Inverter võiks olla muidugi 48V sisendiga siis. Müümine käikski ainult läbi aku. Paneelid laeks akut mingi muu suvalise PWM hiinakatega.

[KillFrenzy]

Ainult tahaks mingeid lolluseid genereerida, hiina rämpsu kasutada ja tegeleda pettustega

[Janis]

Mul oli ka hiina inverter korra laual, aga siis tuli mõistus pähe ja tellisin Victroni.
A see hiinakas läks sai loetud minutitega pm müüdud, täpselt sama hinnaga Huvi selliste lahenduste vastu tundub suur.

[-Koppel-]

[elukaz]

Tipuvõimsust leivale ei määri

[Dogbert]

[nexus4]

[Dogbert]

Olen üritanud Nordpooli elektrituru toimimisloogikat lahti mõtestada enda jaoks ilma tegelikult selle ametlikku dokumentatsiooni lugemata. Ilmselt on mitmed selle osad keerulisemad sellest, millele ma mõelnud olen siiamaani ja kindlasti keerulisemad sellest, mida ma siin lihtsustatuna lahti seletada üritan.
Panin selle kirja peamiselt selleks, et ma ise seda ära ei unustaks ja et sellest parem ülevaade saada enda jaoks. Ja jagan seda nüüd teiega ka.

Nagu mina meedias ilmunud selgituste põhjal olen aru saanud, siis:

Spoiler

Nordpoolis esmalt rehkendatakse välja energiavajadus iga ööpäeva igaks tunniks eraldi. Selleks liidetakse kokku kõigi turult elektrit ostvate ettevõtete „tellimused” igaks tunniks. Turult otse ostavad elektrit suurettevõtted (elektri tarbimise, mitte tingimata toodangu või selle hinna poolest) ja eratarbijatele elektrit müüvad ettevõtted, kes ennustavad seda tarbimist mingisuguse algoritmi järgi. Või arvutab seda Nordpool, ma ei tea ja see pole hetkel oluline. Selle illustreerimiseks mõtleme sellest kui suures basseinis vajalikule veetasemele, mis tarbijaid janusse ei jäta.

Pärast seda hakatakse vastu võtma pakkumisi tootjatelt, kes ei tea, kui suur tegelikult igal tunnil on ennustatud tarbimine ega ka seda, kui palju ja millise hinnaga on juba tulnud pakkumisi teistelt tootjatelt.
Esmalt võetakse vastu odavamad pakkumised ja neid võetakse vastu seni, kuni saadakse pakkumised võrdseks ennustatud tarbimise, s.o nõudlusega. Sest elektrivõrgus peab tootmine alati olema võrdne tarbimisega. Seejuures jääb turul kehtima viimase pakkuja pakutud hind.
Mõtleme sellest kui basseini vett nõristavatest veemüüjatest, kelle pakutava veega tuleb bassein nõutava tasemeni täita. Kui seda ei täideta, siis jäävad tarbijad janusse.

See on väga lihtsustatud kirjeldus, mis ei arvesta riikidevahelisi elektrienergia ülekandeid ja nende ülekandeliinide võimsust.

Sellest ja igapäevaselt energiaturul kehtivast seisust olen ma ise tuletanud keerulisema variandi, mis arvestab, et riikidevahelised ülekandevõimsused on piiratud.

Siin see on:

Keerulisemas variandis on suur Nordpooli „bassein” jagatud 4-ks omavahel ühendatud konnatiigiks: Soome, Eesti, Läti ja Leedu. Et pilt kohe liiga keeruliseks ei läheks, vaatame lihtsustatud varianti, milles on ainult kaks „tiiki” - Eesti ja Läti-Leedu – nimetame viimase Lõunaturuks. Nii et ühendatud Eesti turg ja Lõunaturg.

Edasi vaatame kolme varianti omavahel erinevalt ühendatud Eesti ja Lõunaturust:

Esiteks variant, kus turud on ühenduseta, kummalgi turul toimub energiamüük sõltumatult;

Teiseks variant, kus turgudevaheline ülekandevõimsus ei ole piisav „ühendatud anumate” efekti saavutamiseks, st et ühel turul võib vaatamata teise turu küllastumisele odavamate pakkumistega (tiigi täitumisele nõutud nivooni) jääda valitsema defitsiit, kui turule ei lasta kallimaid pakkumisi (tiiki ei saa täita teisest tiigist tuleva odavama „veega”, sest toru nende vahel on liiga peenike);

Kolmandaks variant, kus „toru” on piisavalt jäme, et ühel turul toodetav ja kohalikest tarbijatest üle jääv energia saab täies koguses vabalt teisele turule liikuda, nii et kahest tiigist koosneva ühise basseini täitmisel mängivad rolli mõlemasse tiiki energiat tootvad üksused võrdselt (st et kui ühes tiigis kallima hinnaga tootjate energiat turule ei võetaks, jääks mõlemas tiigis tootmisvõimsusest puudu ja tarbijad energiata.)

Esimeses variandis on kõik lihtne, kumbki süsteem töötab eraldi. Kummalgi turul on omad tarbijad ja omad tootjad, kummalgi turul kehtima jääb viimase tootja pakutud hind, millega saavutatakse turul nõutud tarbimine. (tiik täitub nõutud nivooni)

Teises variandis pärast kummagi turu tarbimiste kokkuliitmist hakatakse esmalt vastu võtma (kujutletavasse ühisesse basseini vett laskma) kõige odavamaid pakkumisi mõlemalt turult (mõlemast tiigist).
Kui ühel turul on tarbimist rohkem kui teisel, siis see turg saab igast lisanduvast pakkumisest ka proportsionaalselt rohkem energiat, seejuures saab energia turgudevahelist ühendust mööda vabalt ühel pool asuva tootja juurest teisel pool asuvate tarbijate juurde voolata. Kui seejuures on ühel turul rohkem tootmist ja teisel rohkem tarbimist, siis rohkem tootvale turule iga lisanduva tootmisvõimsusega suureneb turgudevahelise ühenduse koormus – kuni saavutatakse selle ülekandevõimsuse võimalik maksimum.
Iga järgmise kummalegi turule lisanduva tootja pakutav energia jääb tema oma turule tema pakutava hinnaga, mis dikteerib sellel turul kehtiva energiahinna. Ja neid lisatakse kummalegi turule seni, kuni saavutatakse ennustatav tarbimisvõimsus (kumbki tiik täitub nõutava nivooni). Seejuures jääbki kummalgi turul kehtima sealse turu viimase pakkuja hind.
Tasub tähele panna, et mida väiksem on see turgudevaheline ülekandevõimsus, seda varasemas pakkumiste lisandumiste staadiumis turud teineteisest eralduvad ja kui ühel turul on odavamaid tootjaid rohkem kui teisel, siis selle turu nõudlus täitubki odavamate pakkumistega.

Kolmandas variandis ülekandevõimsus turgude vahel on piisavalt suur, et see lihtsalt ei saagi täis, sõltumata sellest, et ühel turul on tarbimist rohkem kui tootmist ja teisel tootmist rohkem kui tarbimist. Seega iga ühisele turule lisatav uus pakkuja varustab mõlemat turgu, tema toodang jaguneb turgude vahel proportsionaalselt tarbimisega ja määrab hinna tervel ühisturul, nagu toimus teises variandis enne ülekandevõimsuse küllastumist. Teises variandis kohatud ülekandevõimsuse küllastumist ei teki ja turud ei eraldugi seetõttu teineteisest kuni mõlema turu nõudluse saavutamiseni. Seega jääbki kehtima hind, mida pakkus viimane ühisturule lisandunud tootja.

Tasub teise ja kolmanda variandi puhul tähele panna, et kolmas variant võib alati muutuda teiseks, kui ühele turule lisandub tarbijaid rohkem kui odavaid tootjaid (turgudevahelise ühenduse koormus suureneb maksimaalse võimalikuni enne nõudluse täitumist)
ja teine võib alati muutuda kolmandaks, kui turgudel tootjad jõuavad täita tarbijate energiavajaduse enne ülekandevõimsuse maksimumi saavutamist kas tavaliselt kallimal turul tarbimise vähenemise või odava tootmise suurenemise tõttu.

Sellest loogikast tulenevalt on ilmselt mitmeid võimalusi turu manipuleerimiseks kallimate hindade suunas. Isegi ilma mingi suure vandenõu, "elektrimaffia" või tootjatevaheliste salajaste kokkulepete - kuidas iganes neid keegi nimetab, olemasoluta. Kas seda tegelikult tehakse, mina ei tea ja kedagi siin süüdistama hakata ei plaani. Ja ei oska ka pakkuda välja variante, kuidas sellist manipuleerimist vältida oleks võimalik ilma iga veidi suurema tootja tegevuse põhjaliku uurimiseta.
Lihtsalt konstateerin fakti, et Soorebase (s.o uue ülekandeliini) ehitamisega saavutati Eesti ja Lõunaturu ühisturul variant nr 3, mis tagab Eesti tootjatele võimaluse kogu oma toodang maha ärida hinnaga, mille määravad Lõunaturu kalli hinnaga tootjad. Miks peaks keegi neist meie pool soovima selle olukorra lõppemist?
Seevastu Lõunaturul võib küll olla huvitatud tootjaid, kes veel kallimat hinda näha tahaksid, et ka aktiivsete tootjatega liituda saaksid sest odavam eesti elekter praegu "solgib nende turgu".

[londiste]

[Dogbert]

[serviis]

https://arileht.delfi.ee/artikkel/120068414/puust-ja-punaseks-mida-tuleks-teada-universaalteenusest
Kui tegemist ei oleks kurva asjaga oleks lõbus lugemine ...
... aga jah ... veidi vara keedavad putru.

[SKG]

[Hiid]

Kas jätkuvalt on tulusam pp rajada läände, mitte lõunasse, kuna väiksem tootlikus kompenseeritakse kallima hinnaga?

[KillFrenzy]

Hetkel on koguasi nii katki, et ei saa selliseid järeldusi teha. See aasta oli koguaeg suhtelist kallis ka keset päeva, seega suurem tootlikust lõunast oli kasulikum.
Mis seis on aaasta, viie või kümne pärast, ei tea hetkel keegi.

[Tanel]

https://fp.lhv.ee/forum/threadView?locale=et&topic=forum_topic.invest&threadId=121837&postId=3007401

[elukaz]

Ma arvan endiselt et pool itta pool läände kõige parem, jagab võimsuse pikema aja peale, paneelid ei maksa kogu eelarvest suurt mida.

Kas peaks päikseenergia teema tegema? Hiid saaks palju küsida.

[Hiid]

Olen vaaginud. Seisukohta ei oska võtta.
Siis töötavad vaid pooled korraga ju. Ida hommikul, lääs õhtul....