|
Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
| Kas vajad elektritoetust? |
| Jah, olen juba taotlenud |
|
5% |
[ 8 ] |
| Jah, hakkan lähipäevil taotlema |
|
3% |
[ 5 ] |
| Ei tea veel, pole otsustanud |
|
5% |
[ 7 ] |
| Ei ole vajadust, saan suurema arve tasumisega hakkama |
|
41% |
[ 58 ] |
| Ei ole vajadust, arve ei olnud tavapärasest suurem |
|
22% |
[ 32 ] |
| Vajan, aga ei saa (ei kvalifitseeru toetuse saajaks) |
|
21% |
[ 30 ] |
|
| hääli kokku : 140 |
|
| autor |
|
KillFrenzy
HV Guru

liitunud: 05.04.2003
|
16.09.2022 10:33:45
|
|
|
| elukaz kirjutas: |
Nii et keegi ei vastuta kui sa rohkem võrku lased?
Muidu kuhu see ülejääv võimsus pannakse? |
Ise vastutatud, trahvi tehakse 5x hinnaga kui rohkem lased võrku.
Miks peab selle ülejääva võimsuse kuhugi panema?
|
|
| Kommentaarid: 151 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
133 |
|
| tagasi üles |
|
 |
nexus4
Kreisi kasutaja

liitunud: 01.03.2012
|
16.09.2022 10:34:13
|
|
|
| Prillpapa kirjutas: |
Hinnaralli reaalpõhjus on ikkagi defitsiit, ja see ei tekkinud äkilise jaamade vähenemise või massiliste rikete tõttu, vaid poliitilise otsusega mitte osta Venemaa elektrit.
Leedu vist importis 2/3 vajatavast elektrist sisse, nii Venemaalt, kui vist ka Valgevenest, samamoodi oma puudujääke katsid vene elektriga Läti, Soome ja Eesti, lisaks Venemaa elektrit vahendati kaugemale Eesti liinide kaudu, kui vaba ressurssi-tellimust oli.
Nüüd kus ei ole enam puudujääki millegagi katta on permanentne defitsiidi olukord, kus NP osalised ostavad üksteist üle ja NP börsisüsteemiga tähendab see hinnarallit taevasse.
Sisuliselt Balti riikide ja Soome poliitiline otsus taastada Venemaalt elektriost puudujäägi katteks, leevendaks hinda koheselt - aga seda ei tehta, sest Putini sõda on süüdi elektri hinnas..
Tõsi on see, et meie lõunanaabrid on pidevas defitsiidis ja nende nõudmine ajab ka meil hinna üles, kui lõunasuunas traadid rikkis on, ei saa Eesti ega läbi EstLink-ide ka põhja poolt lõunasse elektrit müüa ja see kajastub meil koheselt madalamas hinnas.
See on täitsa tõsi, kui keegi Robin Hood hakkaks lõuna suuna poste süsteemselt pikali ajama, pälviks see vaesema rahva hulgas palju tänupominat ja mõistmist  |
Ei ole päris nii, kõik need mängivad rolli, aga kõige suurem hinnamõjutaja on siiski gaasi hind.
| elukaz kirjutas: |
Nii et keegi ei vastuta kui sa rohkem võrku lased?
Muidu kuhu see ülejääv võimsus pannakse? |
Inverter ei tooda lihtsalt rohkem, ei ole "ülejäävat" võimsust
|
|
| Kommentaarid: 29 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
26 |
|
| tagasi üles |
|
 |
elukaz
HV Guru

liitunud: 06.09.2004
|
16.09.2022 10:42:42
|
|
|
No kui inverter tahab 20kW peal käia ja mingi eraldiseisev vidin seda võrku ei lase ja siis läheb inverter ju ülepingekaitsesse või kuidas see asi täpsemalt toimib?
_________________ Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale. |
|
| Kommentaarid: 196 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
3 :: |
0 :: |
158 |
|
| tagasi üles |
|
 |
nexus4
Kreisi kasutaja

liitunud: 01.03.2012
|
16.09.2022 10:44:30
|
|
|
| Mõtle siis nii, et paneel mitte ei anna vaid paneelist võetakse. Kui palju võetakse, otsustab inverter.
|
|
| Kommentaarid: 29 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
26 |
|
| tagasi üles |
|
 |
elukaz
HV Guru

liitunud: 06.09.2004
|
16.09.2022 10:50:46
|
|
|
Ma mõtlen et kui inverter suudabki sedasi sujuvalt võimsust maha tõmmata palju siis seinast volti tuleb? Kui ei lähe kaitsesse vaid toodabki max pinge peal edasi.
_________________ Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale. |
|
| Kommentaarid: 196 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
3 :: |
0 :: |
158 |
|
| tagasi üles |
|
 |
KillFrenzy
HV Guru

liitunud: 05.04.2003
|
16.09.2022 10:58:46
|
|
|
| elukaz kirjutas: |
| No kui inverter tahab 20kW peal käia ja mingi eraldiseisev vidin seda võrku ei lase ja siis läheb inverter ju ülepingekaitsesse või kuidas see asi täpsemalt toimib? |
See eraldiseisev vidin on current clamp ju pmst. mis saadab infot inverterile.
Kui ise ei tarbi midagi, käsib inverteril piirata 15kW peale.
Kui ise tarbid 3kW, käsib inverteril piirata 18kW peale jne.
|
|
| Kommentaarid: 151 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
133 |
|
| tagasi üles |
|
 |
elukaz
HV Guru

liitunud: 06.09.2004
|
16.09.2022 11:02:14
|
|
|
Siis norm jah, ehk et ei ole eraldiseisev smart meeter vaid peab inverteriga ühilduma.
_________________ Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale. |
|
| Kommentaarid: 196 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
3 :: |
0 :: |
158 |
|
| tagasi üles |
|
 |
KillFrenzy
HV Guru

liitunud: 05.04.2003
|
16.09.2022 11:06:37
|
|
|
| Jah. Mingi eraldiseisev asi saaks ainult soojuseks seda kütta ju.
|
|
| Kommentaarid: 151 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
133 |
|
| tagasi üles |
|
 |
DVDRW
HV Guru

liitunud: 13.10.2003
|
16.09.2022 12:29:37
|
|
|
Võrku müümiseks on ainult vaja sertifitseeritud inverterit mida saaks piirata? See mis ja kuidas seal põlve otsas tehtud akud ja paneelid taga on ei tohiks kedagi kottida? Pane või toiduõlipeal genekas (läbi aku) elektrit võrku müüma?
Inverter võiks olla muidugi 48V sisendiga siis. Müümine käikski ainult läbi aku. Paneelid laeks akut mingi muu suvalise PWM hiinakatega.
|
|
| Kommentaarid: 28 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
27 |
|
| tagasi üles |
|
 |
KillFrenzy
HV Guru

liitunud: 05.04.2003
|
16.09.2022 12:38:25
|
|
|
Ainult tahaks mingeid lolluseid genereerida, hiina rämpsu kasutada ja tegeleda pettustega
|
|
| Kommentaarid: 151 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
133 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Janis
HV Guru
liitunud: 30.11.2005
|
16.09.2022 12:50:29
|
|
|
Mul oli ka hiina inverter korra laual, aga siis tuli mõistus pähe ja tellisin Victroni.
A see hiinakas läks sai loetud minutitega pm müüdud, täpselt sama hinnaga Huvi selliste lahenduste vastu tundub suur.
|
|
| Kommentaarid: 209 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
3 :: |
5 :: |
175 |
|
| tagasi üles |
|
 |
-Koppel-
Kreisi kasutaja

liitunud: 01.04.2009

|
16.09.2022 13:19:17
|
|
|
| nexus4 kirjutas: |
| Prillpapa kirjutas: |
Hinnaralli reaalpõhjus on ikkagi defitsiit, ja see ei tekkinud äkilise jaamade vähenemise või massiliste rikete tõttu, vaid poliitilise otsusega mitte osta Venemaa elektrit.
Leedu vist importis 2/3 vajatavast elektrist sisse, nii Venemaalt, kui vist ka Valgevenest, samamoodi oma puudujääke katsid vene elektriga Läti, Soome ja Eesti, lisaks Venemaa elektrit vahendati kaugemale Eesti liinide kaudu, kui vaba ressurssi-tellimust oli.
Nüüd kus ei ole enam puudujääki millegagi katta on permanentne defitsiidi olukord, kus NP osalised ostavad üksteist üle ja NP börsisüsteemiga tähendab see hinnarallit taevasse.
Sisuliselt Balti riikide ja Soome poliitiline otsus taastada Venemaalt elektriost puudujäägi katteks, leevendaks hinda koheselt - aga seda ei tehta, sest Putini sõda on süüdi elektri hinnas..
Tõsi on see, et meie lõunanaabrid on pidevas defitsiidis ja nende nõudmine ajab ka meil hinna üles, kui lõunasuunas traadid rikkis on, ei saa Eesti ega läbi EstLink-ide ka põhja poolt lõunasse elektrit müüa ja see kajastub meil koheselt madalamas hinnas.
See on täitsa tõsi, kui keegi Robin Hood hakkaks lõuna suuna poste süsteemselt pikali ajama, pälviks see vaesema rahva hulgas palju tänupominat ja mõistmist  |
Ei ole päris nii, kõik need mängivad rolli, aga kõige suurem hinnamõjutaja on siiski gaasi hind.
|
Gaasi jaamad tulevad mängu alles siis kui odavamate energialiikide pakkumine ei kata ära tarbimist.
Eestis ei kasutata gaasijaama (mingi avariijaam vist ainult) ja hetkel meie tootmine katab ära tarbimise: https://dashboard.elering.ee/en
Olukorras, kus tuule ja päikeseenergia mahud suurenevad, väheneks ka vajadus välistele ühendustele.
Augustis ületas päikese- ja tuuleenergia võimsus võrgus esmakordselt 400 MW
https://www.err.ee/1608718357/augustis-uletas-paikese-ja-tuuleenergia-voimsus-vorgus-esmakordselt-400-mw
|
|
| Kommentaarid: 10 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
10 |
|
| tagasi üles |
|
 |
elukaz
HV Guru

liitunud: 06.09.2004
|
16.09.2022 13:27:53
|
|
|
Tipuvõimsust leivale ei määri
_________________ Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale. |
|
| Kommentaarid: 196 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
3 :: |
0 :: |
158 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Dogbert
HV Guru

liitunud: 03.05.2004
|
16.09.2022 13:50:32
|
|
|
| -Koppel- kirjutas: |
| nexus4 kirjutas: |
| Prillpapa kirjutas: |
Hinnaralli reaalpõhjus on ikkagi defitsiit, ja see ei tekkinud äkilise jaamade vähenemise või massiliste rikete tõttu, vaid poliitilise otsusega mitte osta Venemaa elektrit.
Leedu vist importis 2/3 vajatavast elektrist sisse, nii Venemaalt, kui vist ka Valgevenest, samamoodi oma puudujääke katsid vene elektriga Läti, Soome ja Eesti, lisaks Venemaa elektrit vahendati kaugemale Eesti liinide kaudu, kui vaba ressurssi-tellimust oli.
Nüüd kus ei ole enam puudujääki millegagi katta on permanentne defitsiidi olukord, kus NP osalised ostavad üksteist üle ja NP börsisüsteemiga tähendab see hinnarallit taevasse.
Sisuliselt Balti riikide ja Soome poliitiline otsus taastada Venemaalt elektriost puudujäägi katteks, leevendaks hinda koheselt - aga seda ei tehta, sest Putini sõda on süüdi elektri hinnas..
Tõsi on see, et meie lõunanaabrid on pidevas defitsiidis ja nende nõudmine ajab ka meil hinna üles, kui lõunasuunas traadid rikkis on, ei saa Eesti ega läbi EstLink-ide ka põhja poolt lõunasse elektrit müüa ja see kajastub meil koheselt madalamas hinnas.
See on täitsa tõsi, kui keegi Robin Hood hakkaks lõuna suuna poste süsteemselt pikali ajama, pälviks see vaesema rahva hulgas palju tänupominat ja mõistmist  |
Ei ole päris nii, kõik need mängivad rolli, aga kõige suurem hinnamõjutaja on siiski gaasi hind.
|
Gaasi jaamad tulevad mängu alles siis kui odavamate energialiikide pakkumine ei kata ära tarbimist.
Eestis ei kasutata gaasijaama (mingi avariijaam vist ainult) ja hetkel meie tootmine katab ära tarbimise: https://dashboard.elering.ee/en
Olukorras, kus tuule ja päikeseenergia mahud suurenevad, väheneks ka vajadus välistele ühendustele.
Augustis ületas päikese- ja tuuleenergia võimsus võrgus esmakordselt 400 MW
https://www.err.ee/1608718357/augustis-uletas-paikese-ja-tuuleenergia-voimsus-vorgus-esmakordselt-400-mw |
Jutt ei olnud Eestis kasutatavatest gaasijaamadest, vaid Lätis ja Leedus. Kui ülekandevõimsus on piisav kogu Eestis toodetava, siin tarbimisest üle jääva elektri ülekandmiseks lõunasse, satume me oma väikeselt piiratud turult (kus ilma selle ülekandevõimsuseta ei pääse kallid tootjad oma toodangut müüma) ühisele Balti turule, kus elektri hinna määrab viimane pakkuja Lätis või Leedus.
Viimasteks elektrienergia pakkujateks Balti turul on aga defitsiidi tõttu peamiselt gaasijaamad ja ajuti pagan teab mis enamasti seisvad tootmisvõimsused veel, mis elektrit vaid suure puuduse korral hingehinnaga pakuvad.
_________________ Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus. |
|
| Kommentaarid: 33 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
32 |
|
| tagasi üles |
|
 |
nexus4
Kreisi kasutaja

liitunud: 01.03.2012
|
16.09.2022 14:39:30
|
|
|
| -Koppel- kirjutas: |
| nexus4 kirjutas: |
| Prillpapa kirjutas: |
Hinnaralli reaalpõhjus on ikkagi defitsiit, ja see ei tekkinud äkilise jaamade vähenemise või massiliste rikete tõttu, vaid poliitilise otsusega mitte osta Venemaa elektrit.
Leedu vist importis 2/3 vajatavast elektrist sisse, nii Venemaalt, kui vist ka Valgevenest, samamoodi oma puudujääke katsid vene elektriga Läti, Soome ja Eesti, lisaks Venemaa elektrit vahendati kaugemale Eesti liinide kaudu, kui vaba ressurssi-tellimust oli.
Nüüd kus ei ole enam puudujääki millegagi katta on permanentne defitsiidi olukord, kus NP osalised ostavad üksteist üle ja NP börsisüsteemiga tähendab see hinnarallit taevasse.
Sisuliselt Balti riikide ja Soome poliitiline otsus taastada Venemaalt elektriost puudujäägi katteks, leevendaks hinda koheselt - aga seda ei tehta, sest Putini sõda on süüdi elektri hinnas..
Tõsi on see, et meie lõunanaabrid on pidevas defitsiidis ja nende nõudmine ajab ka meil hinna üles, kui lõunasuunas traadid rikkis on, ei saa Eesti ega läbi EstLink-ide ka põhja poolt lõunasse elektrit müüa ja see kajastub meil koheselt madalamas hinnas.
See on täitsa tõsi, kui keegi Robin Hood hakkaks lõuna suuna poste süsteemselt pikali ajama, pälviks see vaesema rahva hulgas palju tänupominat ja mõistmist  |
Ei ole päris nii, kõik need mängivad rolli, aga kõige suurem hinnamõjutaja on siiski gaasi hind.
|
Gaasi jaamad tulevad mängu alles siis kui odavamate energialiikide pakkumine ei kata ära tarbimist.
Eestis ei kasutata gaasijaama (mingi avariijaam vist ainult) ja hetkel meie tootmine katab ära tarbimise: https://dashboard.elering.ee/en
Olukorras, kus tuule ja päikeseenergia mahud suurenevad, väheneks ka vajadus välistele ühendustele.
Augustis ületas päikese- ja tuuleenergia võimsus võrgus esmakordselt 400 MW
https://www.err.ee/1608718357/augustis-uletas-paikese-ja-tuuleenergia-voimsus-vorgus-esmakordselt-400-mw |
Ei ole nii staatiline see mäng, gaasi jaamad on koguaeg töötanud, katkestusi alat olnud, hooldusi alati olnud. Kõige suurem mõju on gaasi hinnal.
Kõik reservjaamad on gaasi jaamad, kõik gaasi jaamad ei ole reserv jaamad. Tavaline jaam, koguaeg nad turul olnud (jah viimaste seas, aga mitte nii et ainult mingi x eriolukorras).
|
|
| Kommentaarid: 29 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
26 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Dogbert
HV Guru

liitunud: 03.05.2004
|
16.09.2022 16:06:03
|
|
|
Olen üritanud Nordpooli elektrituru toimimisloogikat lahti mõtestada enda jaoks ilma tegelikult selle ametlikku dokumentatsiooni lugemata. Ilmselt on mitmed selle osad keerulisemad sellest, millele ma mõelnud olen siiamaani ja kindlasti keerulisemad sellest, mida ma siin lihtsustatuna lahti seletada üritan.
Panin selle kirja peamiselt selleks, et ma ise seda ära ei unustaks ja et sellest parem ülevaade saada enda jaoks. Ja jagan seda nüüd teiega ka.
Nagu mina meedias ilmunud selgituste põhjal olen aru saanud, siis:
Spoiler 
Nordpoolis esmalt rehkendatakse välja energiavajadus iga ööpäeva igaks tunniks eraldi. Selleks liidetakse kokku kõigi turult elektrit ostvate ettevõtete „tellimused” igaks tunniks. Turult otse ostavad elektrit suurettevõtted (elektri tarbimise, mitte tingimata toodangu või selle hinna poolest) ja eratarbijatele elektrit müüvad ettevõtted, kes ennustavad seda tarbimist mingisuguse algoritmi järgi. Või arvutab seda Nordpool, ma ei tea ja see pole hetkel oluline. Selle illustreerimiseks mõtleme sellest kui suures basseinis vajalikule veetasemele, mis tarbijaid janusse ei jäta.
Pärast seda hakatakse vastu võtma pakkumisi tootjatelt, kes ei tea, kui suur tegelikult igal tunnil on ennustatud tarbimine ega ka seda, kui palju ja millise hinnaga on juba tulnud pakkumisi teistelt tootjatelt.
Esmalt võetakse vastu odavamad pakkumised ja neid võetakse vastu seni, kuni saadakse pakkumised võrdseks ennustatud tarbimise, s.o nõudlusega. Sest elektrivõrgus peab tootmine alati olema võrdne tarbimisega. Seejuures jääb turul kehtima viimase pakkuja pakutud hind.
Mõtleme sellest kui basseini vett nõristavatest veemüüjatest, kelle pakutava veega tuleb bassein nõutava tasemeni täita. Kui seda ei täideta, siis jäävad tarbijad janusse.
See on väga lihtsustatud kirjeldus, mis ei arvesta riikidevahelisi elektrienergia ülekandeid ja nende ülekandeliinide võimsust.
Sellest ja igapäevaselt energiaturul kehtivast seisust olen ma ise tuletanud keerulisema variandi, mis arvestab, et riikidevahelised ülekandevõimsused on piiratud.
Siin see on:
Keerulisemas variandis on suur Nordpooli „bassein” jagatud 4-ks omavahel ühendatud konnatiigiks: Soome, Eesti, Läti ja Leedu. Et pilt kohe liiga keeruliseks ei läheks, vaatame lihtsustatud varianti, milles on ainult kaks „tiiki” - Eesti ja Läti-Leedu – nimetame viimase Lõunaturuks. Nii et ühendatud Eesti turg ja Lõunaturg.
Edasi vaatame kolme varianti omavahel erinevalt ühendatud Eesti ja Lõunaturust:
Esiteks variant, kus turud on ühenduseta, kummalgi turul toimub energiamüük sõltumatult;
Teiseks variant, kus turgudevaheline ülekandevõimsus ei ole piisav „ühendatud anumate” efekti saavutamiseks, st et ühel turul võib vaatamata teise turu küllastumisele odavamate pakkumistega (tiigi täitumisele nõutud nivooni) jääda valitsema defitsiit, kui turule ei lasta kallimaid pakkumisi (tiiki ei saa täita teisest tiigist tuleva odavama „veega”, sest toru nende vahel on liiga peenike);
Kolmandaks variant, kus „toru” on piisavalt jäme, et ühel turul toodetav ja kohalikest tarbijatest üle jääv energia saab täies koguses vabalt teisele turule liikuda, nii et kahest tiigist koosneva ühise basseini täitmisel mängivad rolli mõlemasse tiiki energiat tootvad üksused võrdselt (st et kui ühes tiigis kallima hinnaga tootjate energiat turule ei võetaks, jääks mõlemas tiigis tootmisvõimsusest puudu ja tarbijad energiata.)
Esimeses variandis on kõik lihtne, kumbki süsteem töötab eraldi. Kummalgi turul on omad tarbijad ja omad tootjad, kummalgi turul kehtima jääb viimase tootja pakutud hind, millega saavutatakse turul nõutud tarbimine. (tiik täitub nõutud nivooni)
Teises variandis pärast kummagi turu tarbimiste kokkuliitmist hakatakse esmalt vastu võtma (kujutletavasse ühisesse basseini vett laskma) kõige odavamaid pakkumisi mõlemalt turult (mõlemast tiigist).
Kui ühel turul on tarbimist rohkem kui teisel, siis see turg saab igast lisanduvast pakkumisest ka proportsionaalselt rohkem energiat, seejuures saab energia turgudevahelist ühendust mööda vabalt ühel pool asuva tootja juurest teisel pool asuvate tarbijate juurde voolata. Kui seejuures on ühel turul rohkem tootmist ja teisel rohkem tarbimist, siis rohkem tootvale turule iga lisanduva tootmisvõimsusega suureneb turgudevahelise ühenduse koormus – kuni saavutatakse selle ülekandevõimsuse võimalik maksimum.
Iga järgmise kummalegi turule lisanduva tootja pakutav energia jääb tema oma turule tema pakutava hinnaga, mis dikteerib sellel turul kehtiva energiahinna. Ja neid lisatakse kummalegi turule seni, kuni saavutatakse ennustatav tarbimisvõimsus (kumbki tiik täitub nõutava nivooni). Seejuures jääbki kummalgi turul kehtima sealse turu viimase pakkuja hind.
Tasub tähele panna, et mida väiksem on see turgudevaheline ülekandevõimsus, seda varasemas pakkumiste lisandumiste staadiumis turud teineteisest eralduvad ja kui ühel turul on odavamaid tootjaid rohkem kui teisel, siis selle turu nõudlus täitubki odavamate pakkumistega.
Kolmandas variandis ülekandevõimsus turgude vahel on piisavalt suur, et see lihtsalt ei saagi täis, sõltumata sellest, et ühel turul on tarbimist rohkem kui tootmist ja teisel tootmist rohkem kui tarbimist. Seega iga ühisele turule lisatav uus pakkuja varustab mõlemat turgu, tema toodang jaguneb turgude vahel proportsionaalselt tarbimisega ja määrab hinna tervel ühisturul, nagu toimus teises variandis enne ülekandevõimsuse küllastumist. Teises variandis kohatud ülekandevõimsuse küllastumist ei teki ja turud ei eraldugi seetõttu teineteisest kuni mõlema turu nõudluse saavutamiseni. Seega jääbki kehtima hind, mida pakkus viimane ühisturule lisandunud tootja.
Tasub teise ja kolmanda variandi puhul tähele panna, et kolmas variant võib alati muutuda teiseks, kui ühele turule lisandub tarbijaid rohkem kui odavaid tootjaid (turgudevahelise ühenduse koormus suureneb maksimaalse võimalikuni enne nõudluse täitumist)
ja teine võib alati muutuda kolmandaks, kui turgudel tootjad jõuavad täita tarbijate energiavajaduse enne ülekandevõimsuse maksimumi saavutamist kas tavaliselt kallimal turul tarbimise vähenemise või odava tootmise suurenemise tõttu.
Sellest loogikast tulenevalt on ilmselt mitmeid võimalusi turu manipuleerimiseks kallimate hindade suunas. Isegi ilma mingi suure vandenõu, "elektrimaffia" või tootjatevaheliste salajaste kokkulepete - kuidas iganes neid keegi nimetab, olemasoluta. Kas seda tegelikult tehakse, mina ei tea ja kedagi siin süüdistama hakata ei plaani. Ja ei oska ka pakkuda välja variante, kuidas sellist manipuleerimist vältida oleks võimalik ilma iga veidi suurema tootja tegevuse põhjaliku uurimiseta.
Lihtsalt konstateerin fakti, et Soorebase (s.o uue ülekandeliini) ehitamisega saavutati Eesti ja Lõunaturu ühisturul variant nr 3, mis tagab Eesti tootjatele võimaluse kogu oma toodang maha ärida hinnaga, mille määravad Lõunaturu kalli hinnaga tootjad. Miks peaks keegi neist meie pool soovima selle olukorra lõppemist?
Seevastu Lõunaturul võib küll olla huvitatud tootjaid, kes veel kallimat hinda näha tahaksid, et ka aktiivsete tootjatega liituda saaksid sest odavam eesti elekter praegu "solgib nende turgu".
_________________ Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
viimati muutis Dogbert 16.09.2022 16:10:49, muudetud 1 kord |
|
| Kommentaarid: 33 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
32 |
|
| tagasi üles |
|
 |
londiste
HV Guru

liitunud: 23.04.2003
|
16.09.2022 16:07:56
|
|
|
| Dogbert kirjutas: |
Pärast seda hakatakse vastu võtma pakkumisi tootjatelt, kes ei tea, kui suur tegelikult igal tunnil on ennustatud tarbimine ega ka seda, kui palju ja millise hinnaga on juba tulnud pakkumisi teistelt tootjatelt.
Esmalt võetakse vastu odavamad pakkumised ja neid võetakse vastu seni, kuni saadakse pakkumised võrdseks ennustatud tarbimise, s.o nõudlusega. Sest elektrivõrgus peab tootmine alati olema võrdne tarbimisega. Seejuures jääb turul kehtima viimase pakkuja pakutud hind. |
kirjelduse sõnastus on veidi kahetimõistetav.
tootjad teevad oma pakkumised kõik ära ja siis alles hakatakse jagama, et kes toodab ja kui palju.
(siia juurde märkuseks, et ka ostjad saavad teha tellimusi tingimuslikult, et ostavad kuni x hinnaga).
_________________ - londiste
...aga mina ei saa kunagi suureks! |
|
| Kommentaarid: 243 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
217 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Dogbert
HV Guru

liitunud: 03.05.2004
|
16.09.2022 16:44:43
|
|
|
| londiste kirjutas: |
| Dogbert kirjutas: |
Pärast seda hakatakse vastu võtma pakkumisi tootjatelt, kes ei tea, kui suur tegelikult igal tunnil on ennustatud tarbimine ega ka seda, kui palju ja millise hinnaga on juba tulnud pakkumisi teistelt tootjatelt.
Esmalt võetakse vastu odavamad pakkumised ja neid võetakse vastu seni, kuni saadakse pakkumised võrdseks ennustatud tarbimise, s.o nõudlusega. Sest elektrivõrgus peab tootmine alati olema võrdne tarbimisega. Seejuures jääb turul kehtima viimase pakkuja pakutud hind. |
kirjelduse sõnastus on veidi kahetimõistetav.
tootjad teevad oma pakkumised kõik ära ja siis alles hakatakse jagama, et kes toodab ja kui palju.
(siia juurde märkuseks, et ka ostjad saavad teha tellimusi tingimuslikult, et ostavad kuni x hinnaga). |
Aitäh, arvasingi et see on veidi keerulisem, aga ülekandevõimsuste loogika turgude mõjutamisel vist peaks sellele vaatamata kehtima?
Ja ma pidasingi silmas seda, et kõik tootjad teevad pakkumised korraga ära, aga arvutama, kelle omasid vastu võtta ja kelle omasid mitte, hakatakse neid pakkumisi alates odavamast järjekorras.
Tellijate hinnalae lisandumine lisab ainult keerulisust selle jagu, et mingi piirhinna saavutamisel langeb osa tellijaid ära ja kogutarbimine omakorda jälle väheneb selle jagu.
Seejuures muidugi võib esineda piiratud ülekandevõimsuste tõttu eraldatud "tiike" ka ühe riigi sees, nagu see on juhtunud Norras.
_________________ Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus. |
|
| Kommentaarid: 33 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
32 |
|
| tagasi üles |
|
 |
serviis
Aeg maha 1p

liitunud: 21.07.2004
|
|
| Kommentaarid: 2 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
2 |
|
| tagasi üles |
|
 |
SKG
HV Ihaldatuim Poissmees

liitunud: 27.01.2003
|
16.09.2022 19:08:45
|
|
|
| SKG kirjutas: |
Toon vordluseks siinsed (Iirimaa) hinnad kaibemaksuga (ummardatud). Vorgutasud muidugi eraldi veel.
24h arvesti:
20c/kWh
Day/Night arvesti:
paevane 22c/kWh
oine 11c/kWh
Smart arvesti:
paevane (8-23) 22c/kWh
oine (23-8) 17c/kWh
tipptund (E-R 17-19) 32c/kWh
elektriauto (oositi 2-5) 6c/kWh
Riigi keskmine majapidamise aastane elektrikulu 4200kWh ja arve 1185 eur. |
Elektri hind tousnud vahepeal ~30c/kWh ja see tundub olema parim pakkumine...
Selle aasta jooksul on 2 teenusepakkujat turult lahkunud. Ei maleta, et enne midagi sellist toimunud oleks.
|
|
| Kommentaarid: 373 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
3 :: |
313 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Hiid
HV Guru

liitunud: 23.03.2002
|
16.09.2022 20:03:12
|
|
|
Kas jätkuvalt on tulusam pp rajada läände, mitte lõunasse, kuna väiksem tootlikus kompenseeritakse kallima hinnaga?
_________________ Hapud viinamarjad |
|
| Kommentaarid: 663 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
3 :: |
0 :: |
512 |
|
| tagasi üles |
|
 |
KillFrenzy
HV Guru

liitunud: 05.04.2003
|
16.09.2022 20:11:15
|
|
|
Hetkel on koguasi nii katki, et ei saa selliseid järeldusi teha. See aasta oli koguaeg suhtelist kallis ka keset päeva, seega suurem tootlikust lõunast oli kasulikum.
Mis seis on aaasta, viie või kümne pärast, ei tea hetkel keegi.
|
|
| Kommentaarid: 151 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
133 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Tanel
HV Guru

liitunud: 01.10.2001
|
|
| Kommentaarid: 465 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
5 :: |
7 :: |
362 |
|
| tagasi üles |
|
 |
elukaz
HV Guru

liitunud: 06.09.2004
|
16.09.2022 21:01:26
|
|
|
Ma arvan endiselt et pool itta pool läände kõige parem, jagab võimsuse pikema aja peale, paneelid ei maksa kogu eelarvest suurt mida.
Kas peaks päikseenergia teema tegema? Hiid saaks palju küsida.
_________________ Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale. |
|
| Kommentaarid: 196 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
3 :: |
0 :: |
158 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Hiid
HV Guru

liitunud: 23.03.2002
|
16.09.2022 21:04:45
|
|
|
Olen vaaginud. Seisukohta ei oska võtta.
Siis töötavad vaid pooled korraga ju. Ida hommikul, lääs õhtul....
_________________ Hapud viinamarjad |
|
| Kommentaarid: 663 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
3 :: |
0 :: |
512 |
|
| tagasi üles |
|
 |
elukaz
HV Guru

liitunud: 06.09.2004
|
16.09.2022 21:09:15
|
|
|
No just, ühe päevaga saad kahe päeva toodangu. Saad sama liitumisega rohkem paneele laduda.
_________________ Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale. |
|
| Kommentaarid: 196 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
3 :: |
0 :: |
158 |
|
| tagasi üles |
|
 |
KillFrenzy
HV Guru

liitunud: 05.04.2003
|
16.09.2022 21:28:48
|
|
|
Lõuna ajal töötavad mõlemad korraga.
Ida lääs lahendus annab hommikul ja õhtul suht vähke rohkem kui lõuna, intensiivsus ja nurk on kehvemad.
-------
5kW paneele mis keerab ühe teljepeal idast läände
|
|
| Kommentaarid: 151 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
133 |
|
| tagasi üles |
|
 |
netcat
Kreisi kasutaja

liitunud: 13.01.2010
|
17.09.2022 10:13:04
|
|
|
UMM sõnumite järgi on küll ca 500 MW suht konstantselt maas endiselt ja jääb nii kuni aastavahetuseni. Päris pikk hooldus?
|
|
| Kommentaarid: 7 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
7 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Dogbert
HV Guru

liitunud: 03.05.2004
|
17.09.2022 15:45:52
|
|
|
| Hiid kirjutas: |
Olen vaaginud. Seisukohta ei oska võtta.
Siis töötavad vaid pooled korraga ju. Ida hommikul, lääs õhtul....  |
On võimalus paneelide raamid ka pöörama panna, ise kõige heledamat taevaosa järgima. Eeldab muidugi enam-vähem horisontaalsele pinnale paigaldamist - maa peale või lamekatusele.
Tädipojal mõned sellised on põlluservas. Enamus siiski katustel ja mittepööravad.
_________________ Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus. |
|
| Kommentaarid: 33 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
32 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Hiid
HV Guru

liitunud: 23.03.2002
|
17.09.2022 16:46:33
|
|
|
olen ka sellele mõtelnud.
Kui all oleks telg ja keeraks end hommikust alates päiksega kaasa. No mitte täielikult, aga midagigi.
Aga see teeb vist kole kalliks süsteemi?
_________________ Hapud viinamarjad |
|
| Kommentaarid: 663 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
3 :: |
0 :: |
512 |
|
| tagasi üles |
|
 |
elukaz
HV Guru

liitunud: 06.09.2004
|
17.09.2022 16:50:36
|
|
|
Liikuvad osad on saadanast
_________________ Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale. |
|
| Kommentaarid: 196 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
3 :: |
0 :: |
158 |
|
| tagasi üles |
|
 |
SKG
HV Ihaldatuim Poissmees

liitunud: 27.01.2003
|
17.09.2022 17:14:38
|
|
|
Tuleb maja nagu Saaremaa tuulik ehitada
|
|
| Kommentaarid: 373 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
3 :: |
313 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Dogbert
HV Guru

liitunud: 03.05.2004
|
|
| Kommentaarid: 33 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
32 |
|
| tagasi üles |
|
 |
serviis
Aeg maha 1p

liitunud: 21.07.2004
|
17.09.2022 18:14:39
|
|
|
| Hiid kirjutas: |
olen ka sellele mõtelnud.
Kui all oleks telg ja keeraks end hommikust alates päiksega kaasa. No mitte täielikult, aga midagigi.
Aga see teeb vist kole kalliks süsteemi? |
Oleneb jala suurusest. "Polar mount" on asja nimi.
| elukaz kirjutas: |
Liikuvad osad on saadanast  |
Tasuta transport ... ?
_________________ [img:]https://foorum.hinnavaatlus.ee/images/200x40_HV.gif[/img:] |
|
| Kommentaarid: 2 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
2 |
|
| tagasi üles |
|
 |
KillFrenzy
HV Guru

liitunud: 05.04.2003
|
18.09.2022 23:59:48
|
|
|
| See kuu ostnud 173kWh keskmise hinnaga 89€ MWh ehk 8.9 senti kWh. + kõiksugu maksud loomulikult.
|
|
| Kommentaarid: 151 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
133 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Prillpapa
Kremli troll
liitunud: 04.06.2022
|
19.09.2022 07:35:02
|
|
|
| serviis kirjutas: |
Oleneb jala suurusest. "Polar mount" on asja nimi.
|
"sun tracking" annab otsing adekvaatsema tulemuse
_________________ --- |
|
| Kommentaarid: 21 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
21 |
|
| tagasi üles |
|
 |
sakinaga
HV Guru
liitunud: 30.08.2006
|
19.09.2022 13:13:58
|
|
|
Pea igal juhul on odavam paigaldada rohkem paneele kui hakata sellise konstruktsiooniga mässama.
_________________ Tsensuur HinnaVaatluse foorumis |
|
| Kommentaarid: 164 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
155 |
|
| tagasi üles |
|
 |
serviis
Aeg maha 1p

liitunud: 21.07.2004
|
19.09.2022 14:36:11
|
|
|
| Prillpapa kirjutas: |
| serviis kirjutas: |
Oleneb jala suurusest. "Polar mount" on asja nimi.
|
"sun tracking" annab otsing adekvaatsema tulemuse |
Jutt käis monteeringust. Jälgimine käib juhitavate ajamitega monteeringu külge.
| sakinaga kirjutas: |
| Pea igal juhul on odavam paigaldada rohkem paneele kui hakata sellise konstruktsiooniga mässama. |
Julgen kahelda. Kas kuskil on sellekohaseid arvutusi maksumuste võrdlustega?
_________________ [img:]https://foorum.hinnavaatlus.ee/images/200x40_HV.gif[/img:] |
|
| Kommentaarid: 2 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
2 |
|
| tagasi üles |
|
 |
rmc
Aeg Maha 2n

liitunud: 28.06.2005
|
|
| Kommentaarid: 196 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
182 |
|
| tagasi üles |
|
 |
KillFrenzy
HV Guru

liitunud: 05.04.2003
|
19.09.2022 15:32:14
|
|
|
| Sulle on korduvalt öeldud, et sa ei ole mitte mingi ütleja, kes mida ja kuhu võib postitada.
|
|
| Kommentaarid: 151 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
133 |
|
| tagasi üles |
|
 |
sakinaga
HV Guru
liitunud: 30.08.2006
|
19.09.2022 16:24:47
|
|
|
| serviis kirjutas: |
| sakinaga kirjutas: |
| Pea igal juhul on odavam paigaldada rohkem paneele kui hakata sellise konstruktsiooniga mässama. |
Julgen kahelda. Kas kuskil on sellekohaseid arvutusi maksumuste võrdlustega? |
https://www.solarreviews.com/blog/are-solar-axis-trackers-worth-the-additional-investment
| tsitaat: |
Is the extra solar power output worth the additional cost of a solar tracker? In most cases, it makes more sense to just install more solar panels.
If you included a single axis tracking system on the same array, it would drive the cost up to about $20,000. That’s a premium of 57% over the cost of the fixed array for just 35% more solar output.
A dual axis tracking system would cost even more, coming out to around $26,000. That’s double the cost of the entire fixed ground mounted system! |
Mulle endale ei tulegi meelde, et oleks Eestis muutuva nurgaga (kas ühel või kahel teljel) päikesepaneele paigaldatud. Igatahes valdav enamus päikeseparke on fikseeritud paneelidega.
|
|
| Kommentaarid: 164 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
155 |
|
| tagasi üles |
|
 |
DVDRW
HV Guru

liitunud: 13.10.2003
|
19.09.2022 16:25:56
|
|
|
| serviis kirjutas: |
| Mulle endale ei tulegi meelde, et oleks Eestis muutuva nurgaga (kas ühel või kahel teljel) päikesepaneele paigaldatud. Igatahes valdav enamus päikeseparke on fikseeritud paneelidega. |
Eestis ikka kohanud. Vb on need rohkem DIY lahendused olnud.
|
|
| Kommentaarid: 28 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
27 |
|
| tagasi üles |
|
 |
KillFrenzy
HV Guru

liitunud: 05.04.2003
|
19.09.2022 17:09:17
|
|
|
sakinaga, ma 5kW ühetelje toodangu pildi panin.
Paar samasugust on siin veel. Kindlasti ei maksnud see 20kUSD.
Toodab maaraamide peal olevatest ~40% rohkem.
Kui maaraamidele maksis ~1k€ kW, siis see ühe teljepeal keerav umbes ~1.3k€ kW
Lisaks on tavaliselt hommikuti ja õhtuti hind kallim, see keerab ennest hommikul päikese suunda ja pmst. on maksimaalne võimsus käes kohe.
vaata graafikut mis mõned postid tagasi panin.
|
|
| Kommentaarid: 151 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
133 |
|
| tagasi üles |
|
 |
degreal
HV veteran
liitunud: 07.01.2002
|
19.09.2022 17:22:57
|
|
|
| sakinaga kirjutas: |
| Mulle endale ei tulegi meelde, et oleks Eestis muutuva nurgaga (kas ühel või kahel teljel) päikesepaneele paigaldatud. Igatahes valdav enamus päikeseparke on fikseeritud paneelidega. |
Tartu lähedal on ühel 10tk neid. Kuidagi kahtlaselt pilla palla on need laiali. Kas need ühes suunas ei peaks kõik vaatama?
Spoiler 
|
|
| Kommentaarid: 27 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
25 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Tanel
HV Guru

liitunud: 01.10.2001
|
|
| Kommentaarid: 465 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
5 :: |
7 :: |
362 |
|
| tagasi üles |
|
 |
KillFrenzy
HV Guru

liitunud: 05.04.2003
|
19.09.2022 17:31:24
|
|
|
| degreal kirjutas: |
| sakinaga kirjutas: |
| Mulle endale ei tulegi meelde, et oleks Eestis muutuva nurgaga (kas ühel või kahel teljel) päikesepaneele paigaldatud. Igatahes valdav enamus päikeseparke on fikseeritud paneelidega. |
Tartu lähedal on ühel 10tk neid. Kuidagi kahtlaselt pilla palla on need laiali. Kas need ühes suunas ei peaks kõik vaatama?
Spoiler 
|
Loogiline, et vaataksid jah ühes suunas.
|
|
| Kommentaarid: 151 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
133 |
|
| tagasi üles |
|
 |
sakinaga
HV Guru
liitunud: 30.08.2006
|
19.09.2022 17:34:53
|
|
|
| KillFrenzy kirjutas: |
sakinaga, ma 5kW ühetelje toodangu pildi panin.
Paar samasugust on siin veel. Kindlasti ei maksnud see 20kUSD.
Toodab maaraamide peal olevatest ~40% rohkem.
Kui maaraamidele maksis ~1k€ kW, siis see ühe teljepeal keerav umbes ~1.3k€ kW
Lisaks on tavaliselt hommikuti ja õhtuti hind kallim, see keerab ennest hommikul päikese suunda ja pmst. on maksimaalne võimsus käes kohe.
vaata graafikut mis mõned postid tagasi panin. |
Osad paneelid hommikupäikest vaatama, osad õhtust, kui päeval tootmine üle lubatu läheb (st oma tarbimine + max võrkulubatav < potentsiaalne tootmine), siis lihtsalt cutoff sealtmaalt. Nii olen näinud tehtavat.
Võimalik, et tulevikus hakatakse pööratavaid rohkem paigaldama, aga pigem ei usu seda, paneelid on järjest odavamad.
|
|
| Kommentaarid: 164 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
155 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Hiid
HV Guru

liitunud: 23.03.2002
|
19.09.2022 17:37:55
|
|
|
| degreal kirjutas: |
| sakinaga kirjutas: |
| Mulle endale ei tulegi meelde, et oleks Eestis muutuva nurgaga (kas ühel või kahel teljel) päikesepaneele paigaldatud. Igatahes valdav enamus päikeseparke on fikseeritud paneelidega. |
Tartu lähedal on ühel 10tk neid. Kuidagi kahtlaselt pilla palla on need laiali. Kas need ühes suunas ei peaks kõik vaatama?
Spoiler 
|
rõõmu teel on ka ühel sellised, kui need samad ei ole just.
_________________ Hapud viinamarjad |
|
| Kommentaarid: 663 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
3 :: |
0 :: |
512 |
|
| tagasi üles |
|
 |
KillFrenzy
HV Guru

liitunud: 05.04.2003
|
19.09.2022 18:52:50
|
|
|
| sakinaga kirjutas: |
| KillFrenzy kirjutas: |
sakinaga, ma 5kW ühetelje toodangu pildi panin.
Paar samasugust on siin veel. Kindlasti ei maksnud see 20kUSD.
Toodab maaraamide peal olevatest ~40% rohkem.
Kui maaraamidele maksis ~1k€ kW, siis see ühe teljepeal keerav umbes ~1.3k€ kW
Lisaks on tavaliselt hommikuti ja õhtuti hind kallim, see keerab ennest hommikul päikese suunda ja pmst. on maksimaalne võimsus käes kohe.
vaata graafikut mis mõned postid tagasi panin. |
Osad paneelid hommikupäikest vaatama, osad õhtust, kui päeval tootmine üle lubatu läheb (st oma tarbimine + max võrkulubatav < potentsiaalne tootmine), siis lihtsalt cutoff sealtmaalt. Nii olen näinud tehtavat.
Võimalik, et tulevikus hakatakse pööratavaid rohkem paigaldama, aga pigem ei usu seda, paneelid on järjest odavamad. |
Absoluutselt. Lihtsalt tõin mõned reaalsed numbrid välja.
|
|
| Kommentaarid: 151 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
133 |
|
| tagasi üles |
|
 |
sakinaga
HV Guru
liitunud: 30.08.2006
|
19.09.2022 19:05:00
|
|
|
| KillFrenzy kirjutas: |
Spoiler 
| sakinaga kirjutas: |
| KillFrenzy kirjutas: |
sakinaga, ma 5kW ühetelje toodangu pildi panin.
Paar samasugust on siin veel. Kindlasti ei maksnud see 20kUSD.
Toodab maaraamide peal olevatest ~40% rohkem.
Kui maaraamidele maksis ~1k€ kW, siis see ühe teljepeal keerav umbes ~1.3k€ kW
Lisaks on tavaliselt hommikuti ja õhtuti hind kallim, see keerab ennest hommikul päikese suunda ja pmst. on maksimaalne võimsus käes kohe.
vaata graafikut mis mõned postid tagasi panin. |
Osad paneelid hommikupäikest vaatama, osad õhtust, kui päeval tootmine üle lubatu läheb (st oma tarbimine + max võrkulubatav < potentsiaalne tootmine), siis lihtsalt cutoff sealtmaalt. Nii olen näinud tehtavat.
Võimalik, et tulevikus hakatakse pööratavaid rohkem paigaldama, aga pigem ei usu seda, paneelid on järjest odavamad. |
Absoluutselt. Lihtsalt tõin mõned reaalsed numbrid välja. |
|
|
| Kommentaarid: 164 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
155 |
|
| tagasi üles |
|
 |
|