seda ma oskasin isegi aimata, et minu nägemus on liiga lihtsustatud ja kuskil punktides lausa vigane, olen ju täielik võhik selles valdkonnas
optiliste illusioonide teke ei üllata aga nende võimsus piloodi psüühikale mõnevõrra küll
Probleem pole niivõrd optilistes illusioonides (kuigi ka neil võib olla oma osa pilve sisse sattumisel), kui tasakaaluelundi loodud illusioonides, kui puudub visuaalne pidepunkt, mille järgi eristada, mis on ülal ja mis all ning mispidi sa pöörled.
Tasakaaluelund ei tee vahet raskusjõul ja kiirendusel ning tasakaaluelundis voolaval vedelikul on inerts, mille tõttu ühes suunas piisavalt kaua pöörlemisel kaob pöörlemise tunne ja selle pöörlemise peatumisel tekib vastassuunas pöörlemise tunne.
Kui inimesel puudub visuaalne pidepunkt ja ta saab samal ajal vabalt liikuda ja pöörelda mistahes suunas 3-mõõtmelises ruumis, siis inimesel tekivad igasugused illusioonid oma asukoha ja liikumise osas, mis ei vasta ligilähedaseltki tegelikkusele. _________________ Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
seda ma oskasin isegi aimata, et minu nägemus on liiga lihtsustatud ja kuskil punktides lausa vigane, olen ju täielik võhik selles valdkonnas
optiliste illusioonide teke ei üllata aga nende võimsus piloodi psüühikale mõnevõrra küll
Probleem pole niivõrd optilistes illusioonides (kuigi ka neil võib olla oma osa pilve sisse sattumisel), kui tasakaaluelundi loodud illusioonides, kui puudub visuaalne pidepunkt, mille järgi eristada, mis on ülal ja mis all ning mispidi sa pöörled.
Tasakaaluelund ei tee vahet raskusjõul ja kiirendusel ning tasakaaluelundis voolaval vedelikul on inerts, mille tõttu ühes suunas piisavalt kaua pöörlemisel kaob pöörlemise tunne ja selle pöörlemise peatumisel tekib vastassuunas pöörlemise tunne.
Kui inimesel puudub visuaalne pidepunkt ja ta saab samal ajal vabalt liikuda ja pöörelda mistahes suunas 3-mõõtmelises ruumis, siis inimesel tekivad igasugused illusioonid oma asukoha ja liikumise osas, mis ei vasta ligilähedaseltki tegelikkusele.
Täpsustuseks. Sisekõrvas vedelik ei loksu, sest kogu ruum on sellega täidetud. Liiguvad kristallid vedelikus. Retseptorid fikseerivad kristallide asukohad. Kusjuures sisekõrv allub gravitatsioonile.
Kui puudub visuaalne pidepunkt ei oska aju keha asendit kalkuleerida, kuna puudub referents. Referentsi/kogemuse puudumise tõttu eksib aju kolmemõõtmelise pildi "joonistamisel" tihti. _________________ Teie küsimused on vastatavad, kuid meie vastused on küsitavad.
IT uudissõnad. Pihuarvuti - pihkar, pihuarvuti kasutaja - pihkur.
seda ma oskasin isegi aimata, et minu nägemus on liiga lihtsustatud ja kuskil punktides lausa vigane, olen ju täielik võhik selles valdkonnas
optiliste illusioonide teke ei üllata aga nende võimsus piloodi psüühikale mõnevõrra küll
Probleem pole niivõrd optilistes illusioonides (kuigi ka neil võib olla oma osa pilve sisse sattumisel), kui tasakaaluelundi loodud illusioonides, kui puudub visuaalne pidepunkt, mille järgi eristada, mis on ülal ja mis all ning mispidi sa pöörled.
Tasakaaluelund ei tee vahet raskusjõul ja kiirendusel ning tasakaaluelundis voolaval vedelikul on inerts, mille tõttu ühes suunas piisavalt kaua pöörlemisel kaob pöörlemise tunne ja selle pöörlemise peatumisel tekib vastassuunas pöörlemise tunne.
Kui inimesel puudub visuaalne pidepunkt ja ta saab samal ajal vabalt liikuda ja pöörelda mistahes suunas 3-mõõtmelises ruumis, siis inimesel tekivad igasugused illusioonid oma asukoha ja liikumise osas, mis ei vasta ligilähedaseltki tegelikkusele.
Täpsustuseks. Sisekõrvas vedelik ei loksu, sest kogu ruum on sellega täidetud. Liiguvad kristallid vedelikus. Retseptorid fikseerivad kristallide asukohad. Kusjuures sisekõrv allub gravitatsioonile.
Kui puudub visuaalne pidepunkt ei oska aju keha asendit kalkuleerida, kuna puudub referents. Referentsi/kogemuse puudumise tõttu eksib aju kolmemõõtmelise pildi "joonistamisel" tihti.
Ma ei öelnud, et vedelik loksub, vaid et liigub. Suur erinevus.
Need sinu nimetatud kristallid on fikseeritud mingisse geeljasse massi, need ei liigu vabalt. Ja need ei asu nimetatud kanalites, vaid ruumis nende all.
Kristallidele mõjuvate jõudude (inertsi- ja raskusujõu) suunda ja tugevust tuvastavad need kristallide all asuvad retseptorid, st ainult lineaarset kiirendust edasi-tagasi ja üles-alla ning raskusjõudu (st raskuskiirendust). Raskuskiirendus ja liikumisest tekkiv kiirendus on seejuures eristamatud (mitte ainult inimesele, vaid ka füüsikaliselt - kiirendus on kiirendus).
Pöörleva liikumise tuvastamiseks on aga kolm kaarekujulist kanalit, mis on täidetud vedelikuga. Mis ei loksu!
Pea lühiajalisel pööramisel vedelik inertsi tõttu kohe kaasa liikuma ei hakka ja pea liigub vedeliku suhtes. Kanali otstes tekkivat vedeliku liikumist ja rõhkude erinevust tuvastavad seal asuvad retseptorid.
Piisavalt kaua üht ja sama pidi pöörlemisel hakkab vedelik peaga kaasa pöörlema ja retseptorid pöörlevat liikumist enam tuvastada ei suuda.
Pöörlemise peatumisel liigub vedelik inertsist veidi aega edasi, tekitades vastupidises suunas pöörlemise tunde. Tasakaaluelundis tekkiva paigalseisu tunne pöörlemise ajal ja nägemismeele tuvastatava liikumise vastuolu ning peatumisel nägemismeele tuvastatav peatumine, aga tasakaaluelundis pöörlemise näiv jätkumine vastassuunas tekitavad pööritustunde ja tasakaaluhäired. Visuaalse pidepunkti puudumisel aga vastuolu puudub ja inimene juhindub enda asendi ja liikumise hindamisel ainult tasakaaluelundist tulevate signaalide järgi, mis ei erista raskusjõudu kiirendusega liikumisest, paigalseisu ühtlasest liikumisest ega mittepöörlemist ühtlasest pöörlemisest.
Kui jutt loksumisest välja arvata, siis päris hea selgitus samas suunas pöörlemisel tekkivatest liikumise illusioonidest, mis mul kiirel otsingul leida õnnestus:
_________________ Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
Militaarsõidukid kasutavad ka transpondereid normaaloludes. _________________ www.FunBox.ee - kvaliteetsed õhupallid, värvikad kostüümid ja kõik muu vajalik meeldejääva peo korraldamiseks!
Militaarsõidukid kasutavad ka transpondereid normaaloludes.
Transponderi olemasolu ja töötamine ei tähenda veel, et õhusõiduk on automaatselt fr24's nähtav. Esiteks sõltub see transponderi tüübist (ADS-B) ja teiseks, kas operaator tahab, et ta oleks seal nähtav, selle saab ära keelata.
Täna ka vist hävitajad tartu kohal tiirutamas... Mitmes kord juba taevas müriseb a flightradar ei näita midagi _________________ LehesFoto - Täis suvaklõpse ja muud
Sa nagu esimest lauset ei tahtnud lugeda?
Belgialainen lentäjä sai pieniä vauriota 17. heinäkuuta tapahtuneessa hätälaskussa lähellä Bryggen kaupunkia.
Minu vabandused kui mootor seiskus ameerikas aga liugles ikka üle ookeani _________________ Every version of the garment appears to be sold out online, with prospective shoppers given the opportunity to join a waitlist.
Samal saidil ameerikas teeb väikelennuk hädamaandumise ristmikule.
https://www.iltalehti.fi/iltvuutiset/a/1e2cb33c-962e-45ac-9e17-5b09a51b1147
Sealt võib olla segamini minek. _________________ Teie küsimused on vastatavad, kuid meie vastused on küsitavad.
IT uudissõnad. Pihuarvuti - pihkar, pihuarvuti kasutaja - pihkur.
See Ameerika tuli vist sellest, et video oli CNN ja sealt automaatselt arvasin üle lombi olema Parandasin ära ja lillatäpimees võib soovi korral puhastada.
Miks helikopterid eriti kiiremini kui 260 lennata ei saa? _________________ Every version of the garment appears to be sold out online, with prospective shoppers given the opportunity to join a waitlist.
Ilmselt sama põhjus, miks nad isegi kilomeetri kõrgusele väga minna ei taha. See pole nende eesmärk ja madalal lennates on päris suur õhutakistus. Ehk saaks ju teoorias kiiremini, aga siis pead iga 15 min tagant tankima
Õige. Vastus. Napoleonilt tuli vaid häma _________________ Every version of the garment appears to be sold out online, with prospective shoppers given the opportunity to join a waitlist.
Miks helikopterid eriti kiiremini kui 260 lennata ei saa?
tegelikult on seal teine põhjus veel, sama rootori teisel pool. Kui ettepoole liikuv laba võib kippuda helikiirust ületama, siis kopteri enda kiirus vähendab jälle tahapoole liikuva laba suhtelist kiirust ümbritseva õhu suhtes, nii et sellel on oht variseda.
https://en.wikipedia.org/wiki/Retreating_blade_stall
elukaz kirjutas:
Mind püüti veenda et on olemas ülehelikiirusega droonid. Akuga mitte reaktiiviga. Ma ei jäänd uskuma just propelleri tipukiiruse pärast.
Kuidas tegelikult on?
No põhimõtteliselt võib ju olla droon, mis aku ja proppidega ennast väga kõrgele kruvib ja siis alla tulles helikiiruse ületab. kiiruse tekitab sellisel juhul küll raskusjõud, mitte prop. Kas näiteks mõni nendest nn loitering munition asjandustest sellist varianti kasutab, jääb pädevamate öelda.
Www.kittautod.ee _________________ This message was sent from space using stargate
Inimene on troopiline AHV Aga kes on naine? Valge on ka inimene !
"Vaese inimese juttu räägid. Kui tundub kallis, siis on see kellelegi teisele mõeldud"
Miks helikopterid eriti kiiremini kui 260 lennata ei saa?
Labad pöörlevad suurusjärgus 225-500 pööret minutis. Aga labad on pikad. Pikka pulka peakohal keerutades läbib kaugem ots rohkem vahemaad kui ligem ots.
Ühe külje peal liigub laba lennu suunas ja teisel pool tuleb ringiga tagasi. Helikopter lendab kiirusega X. Liikumissuunas labade ja lendamise kiirus liitub ja tagasi tulles lennukiirus lahutub. Selleks ebavõrdse tõstejõu kompenseerimiseks on päris lahe mehhanismus seal keskel mis muudab labade asendit iga pöörde ajal, aga sellest mõni teine päev...
Kui lennusuunas liikuva laba tipu kiirused ületavad helikiiruse, hakkab laba tõstejõuga toimuma mustkunstitrikk. Tõstejõud kipub ära kaduma tiivaprofiilil mis ei ole mõeldud ülehelikiirusega õhuvoolus liikumiseks. Kui helikiiruse ületab piisavalt pikk jupp labast, siis ei jätku enam tõstejõust õhus püsimiseks ja helikopter allub gravitatsiooni ürgsele kutsele ja variseb emakese maa suunas. Ausalt ei mäleta tegelikult peast, kas teemaks oli laba tippude helikiiruse ületamine, või piisas helikopteritele lihtsalt labade tiivaprofiilile ebasoodsast õhukiirusest tõstejõu kadumiseks. Või mõlemat. Tavalistel lennukipropelleritel oli see ülehelikiirus küll teemaks pöörlemiskiiruse piiri peal.
Kust sinna tuleb sinu pandud 260 pead ise välja mõtlema. Ega me siin mataga ei tegele reede öhtul....
Taganeva laba varisemine (retreating blade stall) on siiski peamine põhjus, mis VNe ära määrab. Tõstejõu asümmeetria kompenseerimise esimene meetod on lastes labadel üles ja alla flapida, cyclic feathering on lisameede. 260kn kiirusega lendab vaid üks helikopter, Sikorsky X2, millel on mitte ainult pusher prop, vaid ka koaksiaalrootor, ehk siis kaks vastassuunas pöörlevat rootorit, mis tühistavad teineteise tõstejõu asümmeetriat. Teisel kohal olev tandemrootor chinook ch47 jääb ikka kaugele maha oma 170kn'ga.
P.S Droonid (kui me mõtleme neid nelja või enama propiga asju) on aerodünaamilised õnnetused, neil pole praktiliselt mitte mingisuguseid aerodünaamilisi omadusi, mis lubaks neil õhus püsida ja teha seda energiasäästlikult, sestap on neil nii stardimass, kui lennuaeg piiratud.
Droonid (kui me mõtleme neid nelja või enama propiga asju) on aerodünaamilised õnnetused, neil pole praktiliselt mitte mingisuguseid aerodünaamilisi omadusi, mis lubaks neil õhus püsida ja teha seda energiasäästlikult, sestap on neil nii stardimass, kui lennuaeg piiratud.
Markos, aga niisama silmaringi harimise mõttes küsiks veel sellist asja, et kui kopter liigub väga aeglaselt või on õhus üldse paigal, kas siis ka sellest aerodünaamikast kasu on? Tekkis see küsimus tegelt just droonidega seoses, mis ei peaegi erilist kiirust arendama, samas kopteri suur eelis lennuki ees on ju ka see, et kopter võib õhus paigal ka seista kui vaja.
Anna inimesele natuke krediiti, tavaliselt kui kuskil (aerodünaamilisest) "õnnetusest" räägitakse, siis peetakse eeskätt silmas just koptereid, täna on meie piloodil lihtsalt hea päev, sest jutuks tuli veelgi jubedam lennuvahend
Ma ei mõelnudki tavapärast drooni vaid ükskõik kui kõrgtehnoloogiline tiibadega UAV. Mis on teoreetiline max kiirus akudega isendil? Kõrgust kaotamata. _________________ Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale.
Markos, aga niisama silmaringi harimise mõttes küsiks veel sellist asja, et kui kopter liigub väga aeglaselt või on õhus üldse paigal, kas siis ka sellest aerodünaamikast kasu on? Tekkis see küsimus tegelt just droonidega seoses, mis ei peaegi erilist kiirust arendama, samas kopteri suur eelis lennuki ees on ju ka see, et kopter võib õhus paigal ka seista kui vaja.
Ripplend väljaspool maapinnaefekti on kõige enam võimsust tarbiv lennufaas, lisaks ka veel oma muude hädadega nagu vortexi oht ja piisava kõrguse vajadus, et jõuaksid kiirust koguda ja autorotatsiooni minna, kui mootor seiskuma peaks.
tsitaat:
Anna inimesele natuke krediiti, tavaliselt kui kuskil (aerodünaamilisest) "õnnetusest" räägitakse, siis peetakse eeskätt silmas just koptereid
Kopter kasutab aerodünaamika seaduseid vägagi edukalt.
tsitaat:
Ma ei mõelnudki tavapärast drooni vaid ükskõik kui kõrgtehnoloogiline tiibadega UAV. Mis on teoreetiline max kiirus akudega isendil? Kõrgust kaotamata.
In thrust we trust, seda ei oska sulle keegi öelda, sõltub palju sa sellest mootorist kätte saad. Enamasti on neil droonidel üsna lai tiivaulatus, mis viitab madalale kiirusele ja vajadusele kõvasti energiat kokku hoida, sest seda ei õnnestu akudes piisavalt kaasa võtta suhtes kogumassi.
Markos, aga niisama silmaringi harimise mõttes küsiks veel sellist asja, et kui kopter liigub väga aeglaselt või on õhus üldse paigal, kas siis ka sellest aerodünaamikast kasu on? Tekkis see küsimus tegelt just droonidega seoses, mis ei peaegi erilist kiirust arendama, samas kopteri suur eelis lennuki ees on ju ka see, et kopter võib õhus paigal ka seista kui vaja.
Ripplend väljaspool maapinnaefekti on kõige enam võimsust tarbiv lennufaas, lisaks ka veel oma muude hädadega nagu vortexi oht ja piisava kõrguse vajadus, et jõuaksid kiirust koguda ja autorotatsiooni minna, kui mootor seiskuma peaks.
Ma ei mõelnudki tavapärast drooni vaid ükskõik kui kõrgtehnoloogiline tiibadega UAV. Mis on teoreetiline max kiirus akudega isendil? Kõrgust kaotamata.
In thrust we trust, seda ei oska sulle keegi öelda, sõltub palju sa sellest mootorist kätte saad. Enamasti on neil droonidel üsna lai tiivaulatus, mis viitab madalale kiirusele ja vajadusele kõvasti energiat kokku hoida, sest seda ei õnnestu akudes piisavalt kaasa võtta suhtes kogumassi.
Teoreetilise lae jaoks jätame lihtsuse mõttes kõik muud piiravad asjaolud kõrvale nagu kaal või võimsus, ainus piirang on kütuse valik milleks on elekter. Mis ilmselt liigutab propellerit? Ja ta liigub maa atmosfääris. _________________ Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale.
Droonid (kui me mõtleme neid nelja või enama propiga asju) on aerodünaamilised õnnetused, neil pole praktiliselt mitte mingisuguseid aerodünaamilisi omadusi, mis lubaks neil õhus püsida ja teha seda energiasäästlikult, sestap on neil nii stardimass, kui lennuaeg piiratud.
No eks kopteril ole ka lennuaeg piiratud ju. Ilma kütuseta ta vaevalt taevas püsib _________________ LehesFoto - Täis suvaklõpse ja muud
Ilma kütuseta liikumiseks on deltaplaan ja tema suurem vend purilennuk. Teoorias võivad lõputult taevas püsida, praktikas muidugi mingi hetk ikka peavad maanduma.
Ma ei mõelnudki tavapärast drooni vaid ükskõik kui kõrgtehnoloogiline tiibadega UAV. Mis on teoreetiline max kiirus akudega isendil? Kõrgust kaotamata.
Arvestades, et Global Hawk kasutab turbofan'i siis ilmselt aku väga perspektiivikas pole mingist hetkest. _________________ www.FunBox.ee - kvaliteetsed õhupallid, värvikad kostüümid ja kõik muu vajalik meeldejääva peo korraldamiseks!
Ilmselt ei olnud nad ise ka kindlad kui kaugele välja lendavad. _________________ www.FunBox.ee - kvaliteetsed õhupallid, värvikad kostüümid ja kõik muu vajalik meeldejääva peo korraldamiseks!
Praegu lendas üle Dirhami Finnish Airlinesi logoga Douglas C-53C Skytrooper. Aeglaselt ja madalalt - ca 800-900 m ja 210 kmh. Sai vaadelda binokliga
Huvitav, et sihtpunkti polnud määratud.
Mis on piloodi jaoks üldse kõige ohtlikum/ärevust tekitavam olukord, kui jätame välja ekstreemsused a'la keegi üritab alla tulistada või muul moel meelega saboteerib ja tornaado, tsunami ja muud väga ekstreemsed loodusnähtused?
Mis on piloodi jaoks üldse kõige ohtlikum/ärevust tekitavam olukord, kui jätame välja ekstreemsused a'la keegi üritab alla tulistada või muul moel meelega saboteerib ja tornaado, tsunami ja muud väga ekstreemsed loodusnähtused?
Ilm. Õigemini selle järsk muutus, mis teinekord on loetav minutites. Linnud ja tuulenihe on ka ebameeldivad üllatused.
Praegu lendas üle Dirhami Finnish Airlinesi logoga Douglas C-53C Skytrooper. Aeglaselt ja madalalt - ca 800-900 m ja 210 kmh. Sai vaadelda binokliga
Huvitav, et sihtpunkti polnud määratud.
Oskavad, aga mitte (veel) päris iseseisvalt. Lennukis peab keegi õiget nuppu väänama. Pidureid peab ka keegi vajutama, kui rattad maas on.
https://en.wikipedia.org/wiki/Autoland
viimati muutis pppd 05.09.2022 12:24:17, muudetud 1 kord
Peaaegu oskavadki, aga selleks peab keegi neile käsu andma. Õiges kohas, õigel ajal jne. Ise maanduda otsustavat ja sellest lennujuhtimist teavitavat autopilooti minuteada veel ei ole.
Kui on antud käsk otse edasi lennata mingil kursil ja kõrgusel, siis lendab just nii kaua kuni muu käsk antakse või kuni kütust jätkub. _________________ Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
Dogbert, tegelikult isegi on selliseid autopiloote. Isegi tavakasutajale mõeldud kangemad droonid oskavad näiteks sinna tagasi lennata ja maanduda kust õhku tõusid kui mingi jama peaks juhtuma.
Militaardroonid on kindlasti veel võimekamad.
Droonid kindlasti oskavad, aga et jutt oli lennukitest, mis inimesi lennutavad, siis ei osanud ma selle peale mõelda ega kõnealuse teemaga seostada.
Kas aga droonid ise lennujuhtimisele oma automaatsest maandumisest teada ka annavad? Aru saavad maandumisraja ja -trajektoori määramisest neile lennujuhi poolt? Seda viimast ma väga tõenäoliseks ei pea, arvestades kõnetuvastustehnoloogia lonkamisi. _________________ Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
Kuna jutt algas allakukkunud eralennukist ja sellest lähtus ka küsimus, siis vastus jääb samaks, hetkel ei ole sertifitseeritud tsiviillennunduses kasutatavat autopilooti, mis oleks võimeline täiesti ilma piloodi abita lennukit maandama. Kindlasti on nii tsiviilis kui militaaris olemas mitmeid erinevaid eksperimentaalseid seadeldisi, mis suudavad iseseisvalt õhku tõusta, ennenähtud kohta lennata, ehk isegi mingi datalingi (nt CPDLC) abil lennujuhtimisega suhelda ja maanduda (ning võimalik et kõige selle käigus ka omanikule teise lennuvälja tax-free poest õlut tuua), kuid reaalses ja igapäevases kasutuses selliseid asju siiski veel ei ole.
viimati muutis pppd 05.09.2022 13:00:45, muudetud 1 kord
Päris ohtlik oleks, kui mingid "pilootideta" asjad hakkaksid iseseisvalt maanduma. Antud juhul muidugi oli õnn, et merre kukkus ja ei jõudnud asustatud ala kohale. Lõuna-Dakotas kaaluti ka allatulistamise võimalust.
Selle lennuki trajektoori arvestades oleks ta ka mulle võinud pähe sadada, kui enne kütus poleks lõppenud. _________________ Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
Parandasin ära ja lillatäpimees võib soovi korral puhastada.
