[von Wu]

Lambilülitid on ka uuemates hoonetes imelikult madalal. Samas olid vanasti ju inimesed lühemad. Kas pandi kõrgele, et lapsed klõpsutada ei saaks?

[KillFrenzy]

Tsentraaltolmuimejad vist pole meil eriti levinud?

Tundub nagu mõtetult keeruline ja kallis asi.

[bladerunner]

Ehituse ajal polnud väga keeruline lasta veidi torusid põrandasse panna, plastik ei maksnud suur midagi. Mul on kummalgi korrusel 2 väljatõmbepesa + prahiluuk köögis. Viimast küll väga tihti ei kasuta.

Beam-i voolik küll peaks mainima on veidi kehvake, suht kiirelt lõpetas 2 voolikul see regulaator-lüliti oma töö, ehk käepideme ja pesa vahel juhe kusagil katkes. Esimene kord vahetati garantiikorras see välja. Õnneks saab voolikut ka ilma kasutada, lohtsalt veidi ebamugavam. Sel aastal otsin uue vooliku, eelmine kestis siis mingi 10-12a kokku. Seekord lagunes käepide laiali, ju oli plastik juba väsinud. Tarvikud tuli ka õnnetuseks uued osta, vahepeal oli otsikute kinnitusi muudetud.
Keskseade ise toimetab nagu muiste.

[von Wu]

Tsentraalpuruimejat olen kasutanud. Väga mõnus. Ainult et tuleb piirduda puruga. Laastud ja puukillud jäävad sisse kinni ja siis sellest "august" enam ei ime. Ja need on päris jämedad torud. Tsentraaltolmuimejal ilmselt peenemad.

[jaank]

Töövahenduse foorumis juba proovisin, aga äkki näkkab siin.
Otsin Tallinnas KNXi paigaldajat.

[indrpo]

Täiesti maitse asi, ise vedasin siiski kõik pesad freesiides igasse korteri nurka kus vähegi teada, et mööblit ei tule ja pesa vaja, 30cm kõrgusele. Mingi kerge EU jutt sellest siis sel aegadel oli ja mulle see Vene 1+M ei sobinud. Plaanisin küll ka tolmuimeja jaoks aga need ka nüüd akudega. Laadija ilusti seadme taga seinas mitte rippumas. Kodukino taga on kapist otse seina. UPSitud ja ka UPSimata pesa, nii igas toas valmidus.
Ainus koht kus see oleks võinud kõrgemal olla, magamistoa öökapi juures, selleni ei tulnud, väike pikendus vahel.
Samas on ka pesad laes, liugustega kappide kohal kus kapivalgustid, samuti mõne akna nurgas kus jõululambid käivad.
Kindlasti oleks saaanud ka ühes toas teleri seinapistiku asukoha paremini planeerida kuid pere otsustab kord ühte, kord teise seina kolida asjadega.

Aga see uus "Kodutunne" juba näitas teed, pesad 30cm ja samas kohas 1,2m kus asusid narivoodid...

[netcat]

[DVDRW]

Olles vahest sattunud erinevatesse kortermajade trepikodadesse. Tekkis küss. Miks anduritega tulede viiteajad peavad nii paganama lühiksesed olema?
Pm mööda treppe liikudes poole pealt klõps jälle pimedaks. Ma ei kujuta ette kuda vanurid veel hakkama saavad.
Põhjuseks suurem kokkuhoid oleks nonsens.

[Mnator]

[KillFrenzy]

Sest inimesed on debiilikud, mõtle mis see maksab kui tuli 10 sek kauem põleb.

Kui ikka ühistu koosolekul on jaur, et 1 korruse elanik peaks üldelektri eest vähem maksma kuna tuled põlevad vähem ja koeraomanikud rohkem sest käivad päevas mitu korda koera jalutamas.

[netcat]

[KillFrenzy]

Eelnev näide ei olnud mingist vanast kortermajast kus penskarid terve elu on elanud vaid mõned aastad tagasi ehitatud uued majad ja korterid kõik maksid üle 100.

Kuidas sellised sendi poolitajad omale üldse uut korterit saavad lubada jääb arusaamatuks.

[DVDRW]

Nt keskmine 5k maja 1 trepikoda 10W LED igal korrusel. Käimine ~100x päevas?


Viimane on lahter kui tuli põleks 24h

[Scott]

Meil oli kunagi ammu nii, et lüliti oli vaid esimesel korrusel ja lülitas nelja korrust. Kui mingil hetkel hakati üldelektri kulu arvel näitama, hakkasid mõned trepikoda ööseks pimedaks tegema. Valgusetahtjad said majavalitsusest lahenduseks selle, et igale korrusele pandi oma lüliti. Rahu saabus, ülemised korrused kustutasid ära, alumistel trepp valge. Ei läinud kaua aega, kui hakati ka alumisi tulesid jälle kustutama. Lõpuks panin oma korrusele lüliti kaane alla pisikese lisalüliti paralleelselt, mida sai hambatikuga läbi kestaaugu lülitada. Õhtul sisse, hommikul välja. Uksesilmast oli näha, kuidas ülemise korruse elanik aina klõpsutas ega saanud aru, miks lamp ikka põleb.

Praegu on lülitid maha võetud ja kogu maja lülitab valgusandur. Taheti liikumisandurid panna, aga see ei tasu ära, lampide kulu on niivõrd väike.

[KillFrenzy]

Lisaks jääb arusaamatuks miks ei ole pandud päikesepaneele katusele. Vist oli 4 maja peal üks liitumine ja elektrit müüb haldusfirma.

[netcat]

Tänapäeval maksavad pea kõik korterid "üle 100"
Võib-olla sellepärast nad peavadki nüüd senti poolitama, et on omale uue korteri lubanud. Või siis optimistlikum variant - sellise sendipoolitamisega ongi nad selle uue korteri raha kokku kraapinud.

[rmc]

[elukaz]

Kui vaadata kuidas ledid läbi põlevad siis ainult ülekuumenemisest. Selline sisse-välja pigem tuleb kasuks.

Pikendusel on teemaks ümmargune barabann kus juhe tihedalt koos ja kilovatt taga. kui kahtled katsu käega, sellist näidist raske soojaks saada.

[HDvurle]

[KillFrenzy]

[ranel]

[DVDRW]

LEDid vast niisama läbi ei lähe. Põhiliselt elektroonika veab alt või LED kuumeneb üle.
Kõige odavamad lambid hiinakad on toodetud võimalikult säästlikult. St LED element põleb max võimsusel ja jahutus on minimaalne. Elektroonika on ka kõige odavamad kondekad jne.
Ise jooksutan LEDe (DIY lambid) ilma elektroonikata 3W LED-id 17tk või 18tk järjestikku CPU radikal. Majaaku pingevahemik 48-58V (enamasti 52-56v)
Kõige odavamad 3W elemendid Alist hiinakad ja ~5 aasta jooksul on paar elementi on ~100st läinud (WC lamp põlema ununenud 24h kus pole just kõige parem jahutus). Kui neid LED elemente põletada 10% võimsusega, kasvab efektiivsus 2x, seega pinge kõikumine 1x päevas ei muuda silmnähtavalt eredust.

Spoiler

Selge see, et mingid hard DIY lahendused ei tule enamikes kohtades kõne alla.
Lahendus osta ehk mingit kindlat mudelit mida kõik kiidavad vms.
Samas kui hinnavahe on ~10x siis on ahvatlev osta neid kõige odavamaid lampe.
Ei ole ju kindel ka kas 10x kallimad ka 10x kauem kestavad.

[KillFrenzy]

[new1]

[elukaz]

Mis see eesmärk üldse on, vee kogumine või ruumi kuivatamine?

Kuidas täpselt valmis asi toimetab ei süvenenud, kogus jääd ja sulatas maha, mille peale lülitas ei tea, pakun et ikkagi temperatuur. Kuni on plussis jookseb ise maha, läheb liiga minusesse, ei käi õhk enam läbi nii et vaja sulatada.

Kuna eesmärk oli kuivatamine siis sai selgeks et hoopis kiirema tulemuse annab ventileerimine. Kui masin kogus kahe päevaga 5l vett ja niiskus langes 2% siis pool päeva venti langetas üle 5%, tuleb lihtsalt valida aeg kus õues on kastepunkt madalam kui toas.

Ehk kuivatamiseks ehita masin mis võrdleb absoluutset õhuniiskust ja kui toas on rohkem siis vent käima. Kui töötava asja valmis ehitad siis ostan ära, eelarve 200 euri

[new1]

Eesmärk võiks olla mõlemad, ent primaarne siiski vesi. Tööstuslik aparaat toimetas ilmselt külmkapi põhimõttel kompressoriga, millel kasutegur parem? Mis selle seadme energiatarve sul seal oli selle 2 päeva 5 liitri vee kogumise korral? Kui seda praegust pisikest veekogumise radikat vaatan, siis kogunevad sinna suured veepiisad, ent jäävad sinna pikalt passima ja ei taha eriti minema tilkuda sealt. Selline pikkade ribidega jahutusradikas vist annaks parema lahenduse? Et kui ülevalt hakkab mingi niiskusetilk allapoole jooksma, siis korjab tee pealt kõik olemasoleva kaasa ja teeb raja suht puhtaks, selline arvamus vähemalt on peale vaadates ja seetõttu tellisin sellise pika madalate ribidega jahutusradika https://www.ebay.com/itm/304060719008 . Millise kujuga ja mõõtudega tööstuslikus seadmes peitus? Ehk tead siis seda ka juba kosta, et kas samasuguseid peltiere mõistlik jadasse ka ühendada või kuidas nende takistus ajas muutub, et kas suurima takistusega element liialt koormatud ei saa ja esimesena seega kiiremini otsa ei saa? Kuidas nad üldse läbi minnes käituvad, kas lähevad lühisesse nagu tihti pooljuhtidega ette tuleb, katkestusse või siis lihtsalt jääb takistus samaks, aga oma eesmärki lihtsalt ei täida ja tegeleb mõlema poole kütmisega lihtsalt?

[degreal]

Kui mul on maandamata pistikupesa ja võimendi korpusest saan surinat kas see tähendab seda et võimendil on rike?

[elukaz]

Energiatarvet ei mäleta, see masin oli: https://www.ikh.fi/fi/rakennuskuivain-30l---24h-master-dh732-ddmd30

Töötab sedasi:

Spoiler

Link

Võta laenutusest nädalavahetuseks, saad aimu mis ta teeb ja kuhupoole edasi vaadata. Kui ainult paneeli toide siis ilmselt akuga sisteem, saab võimsuse ühtlase hoida ja stardipulss vist ka kõrgem, kompressor ikkagi.

Peltieriga pole loomkatseid teinud, peab otsima kas temp/takistuse tegur on positiivne või negatiivne, kui negatiivne siis võib pikas jadas juhtuda thermal runaway isegi võrdsete elementidega.

degreal, tõmba signaalijuhtmed tagant ära, tavaline et sealtkaudu tuleb.

[degreal]

[elukaz]

Antennikaablist võib sisse tulla. Või hõõrub kass vastu

[degreal]

[avrn]

[NightStriker]

--

[napoleon]

NightStriker, joomiseks pole see võib-olla köige parem, aga pesemiseks, kastmiseks või WC-s pealetõmbamiseks käib küll.

[new1]

[Hiid]

teeks siis siinsete proffide seas ka proovi. 4 lahendust mul juba on, 2 ühesugust ja 2 teistsugust. >Ei oska otsustada. Niisama jämedamat kaablit osta igaks juhuks ei taha, kuna see on kallis.
Mida ütlete teie?
EE kaabel alguses on 4x240 kaabel, lõpupoole 4x120, käib päris mitmest kilbist läbi, kokku üle 800 m. Alajaamas võimu on, minujuures pinge 237V igas faasis
Seal 800m juures on praegune maja ja 20A liitumine koos peakaitsega. Peakaitset peaks vist suurendama 25Ani?
Sinna 800m otsa liidaks veel 260m, et vedada teise majakesse ka vool. Majas hakatakse elama pensionärielu. Ei mingit ulmetarbimist. Veekeetja, TV jms
Kui tundub rentaabel, siis sinna lõppu tuleks ka kunagi (võib olla) 10-15kw päikesepaneele.
Kui jämeda kaabliga katta viimased 260m, et välja annaks?

[elukaz]

Aga küsigi mikrotootja liitumist 15kW peale, saad teada kas praeguseski lõpp-punktis see võimalik on. Seal liidetakse millioomid kokku palju läbi mahub.

Muidu pakuks 4x50 kaabli, seal läheks 15kW-ga umbes 2 volti kaduma mis on suurusjärgus sama mis sinna 800m peale kaob. Teoorias võiks 4x16 ka käia aga siis tuleb seinast juba 250V. Kui päike paistab. Ja EE võib jaamale trääsa näidata.

[Hiid]

Rõhk EEst ostetaval särtsul. Et palju sellele kaablit vaja on, et lõpus vastaks nõuetele.
Seda päikesepaneeli ei pruugi kunagi tulla.

[elukaz]

Uut liitumist ei tee? Kas siis EE-d üldse huvitab mis traate sa vead? Veekeetja jaoks käib 4x16 küll, sellega langeb pinge ca 10V. Norme ei tea

Kaablihinnad tõesti rasvasemaks läind

[Bilderberg]

[ahoioi]

Võtad paberi ja pliiatsi ja arvutad välja kaabli mõõdu. Pinge kaabli alguses on teada, see milline võib kaabli lõpus minimaalne pinge olla maksimaalsel koormusel on ka teada suurused, pinge ja vool. Kaabli pikkus on teada suurus. Maksimaalne vool on peakaitsme vool, aga sellele pead juurde arvestama vähemalt 5-10 A või rohkem, muidu tekib olukord, et näiteks lühise korral ei löö peakaitset välja ja kõik põleb sul maha. Lubatud pingelang kaablis on teada ja nüüd arvutad selle järgi kaabli takistuse välja, selle jagad kaabli pikkusega, saad kaabli takistuse meetri kohta ja selle takistuse meetri kohta järgi valid sobiva jämedusega kaabli.

[arnis]

Prysmian tegi äpi nimega CableApp. Aitab valida sobilikku kaablit kui sisestada mõned vajalikud parameetrid.

[Bilderberg]

[new1]

Pole vist päris õige foorum ja ilmselt siin ei leidu kuigi palju pädevaid tegelasi sellele küsimusele vastust andma, ent kuna selle niiskusekogujaga seotud millest siin eelnevalt teema mul eespool oli, siis postitan siia ja eks näis. Sellele niiskuseimurile nüüd panin juppmaad suuremad radikad ja hunniku peltiere ning hetkel tundub kõige mõistlikum hoida seda ca 15 kraadist temp vahet ja vastavalt sellele, kui temp vahe muutub väiksemaks, siis vendi kiirust maha/vent väljas, mis jahutuspoolele puhub ja kui temperatuuride vahe suuremaks, siis hakkaks vent rohkem tööle/vent sees. Küsimus olekski, et kuidas seda lülitust nüüd kõige lihtsam lahendada oleks(hetkel lihtsalt vent saab peltieritega paralleelselt toidet ja sellega hoiab umbkaudset temp vahet, ent vendi tootlikkus pole erinevatel pingetel lineaarne ja ei ole päris rahul sellise lahendusega). Tahaks seda teha analoogis, st operatsioonivõimendi baasil. Olemas on 10k NTC-d https://www.gotronic.fr/pj2-mf52type-1554.pdf anduriteks, ent need pole lineaarsed ja esmapilgul krt kuidagi ei suutnud välja mõelda, kas neid anduritena oleks kuidagi võimalik sedasi temperatuurivahesid hoidma saada. Oleks need NTC-d lineaarse karakteristikuga, siis saaks opvõimendi kummagi sisendi peale andurid toppides peaaegu lineaarselt selle temp vahe hoidmise ära korraldada, ent paraku need ei ole lineaarsed, üritasin googeldades tuhnida, et kas üldse on olemas lineaarseid, ent krt ei suutnudki justkui leida, et eksisteeriks üldse selliseid. Kõik mis silma jäid olid tugevalt logaritmilised. Ehk keegi teab viidata mõnele lineaarsele sarnasele andurile, kui eksisteerivad üldse selliseid, siis saaksin lineaarse anduriga ilmselt rahuldava tulemuse kätte. Või kui ei leidu, siis kas ainuke pääsetee oleks mikrokontrolleri poole vaatamine?

[elukaz]

https://circuitcellar.com/resources/quickbits/ntc-thermistor-linearization-2/ pilt 2 ja 4 kutsuvad katsetama, võiks nagu piisava täpsuse anda. Guugli esimene vastus, oomist on kogemata vatt tehtud.

Aga hetkeolude järgi ei saa väga järeldusi teha, praegu on väga viljakas veesaak, tubane õhuniiskus on suht maxi peal.

Võid elfafoorumit proovida.

[avrn]

Kunagi jäi silma üks skeemijupp ntc karakteristiku lineariseerimiseks nö.
https://www.ti.com/lit/an/sboa323a/sboa323a.pdf?ts=1656622054626
Võid uurida päikesekollektorite pumba juhtimise skeeme, need ka konstrueeritud temperatuuride erinevusega toimatamiseks.
Ise kasutan hiinlaste valmis seadet, microkontrolleril küll.
Ehk aitab edasi.

[elukaz]

Sa sooja poolt ka ikka puhud? See võiks päris head efekti anda, kuidas käe all temp tundub? Iga kraad mis sealt jahutad lähab külm pool kaasa.

[new1]

Et lineaarset letitoodet ei leidugi ja asi ei jäänudki minu kehva otsimise taha nagu aru saan siis. Sooja pool vent uhab puhuda jah, läheb seal radika all käega katsudes ikka tuntavalt soojaks, nii 45 kraadi äkki pakun. Võiks allapoole saada jah, ent olemasoleva kolaga väga ei veaks välja ilmselt. Nende lisatakkidega mängimisel seal logaritmilisust maha surudes ei tundu kuigi usaldusväärne see asi, sõltub ilmselt konkreetselt iga NTC omadustest ja ka pildi järgi näha, et päris sirgeks joont ei saaks. Tekkis hoopis selline mõte, et vasel näitab justkui täiesti lineaarset takistuse/temp suhet, ehk siis juba hoopis vaske ennast andurina kasutada? Mul sellised pisikesed SMD induktiivpoolid, paar oomi takistus neil umbes, ehk kannatab neid hoopis seal käiku võtta? Ühe pistaks vastu jahutuspinda ja olemas? Ma ei tea muidugi kuidas see induktiivsus seal segama võiks hakata, ilmselt siiski vast väga mitte, kuna liikuvat magnetvälja läheduses pole ja mähisest endast väike alalisvool jookseks ainult läbi. Ainuke häda sellega see, et nn anduri takistus oleks paganama väike ja seetõttu peaks kas päris täpset opamp-i kasutama või omajagu voolu sealt mähisest läbi laskma, et vähe kõrgema pinge saaks, mille pealt enamvähem mõõtmistäpsuse. Stepdown muundur mingi pisike mis ehk nii 1,25V pingele muundaks ja siis 100 oomine takk pluss see paarioomine induktiivpoolist "tempandur" jadasse ja saaks vast piisava pinge(ca 10mV), millega LM358 taoline juust midagi ära teha suudaks? Võimalik et siiski liialt väikene pingete erinevus kahe anduri vahel muudab asja ebatäpseks ja peaks mingit ulmetäpset operatsioonivõimendit kasutama, kui sedasi midagi ära teha tahaks?

[KillFrenzy]

https://arileht.delfi.ee/artikkel/120028934/paikeseelektri-tootjatele-lahendus-leitud-elektrilevi-uus-idee-toodangu-vorku-mahutamiseks

Lühidalt: „Plaanime septembris välja tulla hankega, kus küsime turult: palun pakkuge meile Hiiumaal salvestusvõimsust,“. Salvestuslahendusega loodakse liitumisvõimalus ainult mikrotootjatele, ehk kuni 15 kw päikesejaamadele.
Kuna tegemist on pilootprojektiga, tuleb esimene salvesti väike, eeldatavasti paarsada kilovatti.

Mahtuvust ei ole juttu.

[elukaz]

Võiks ju olla päevatoodangu mahtuvusega? Üle või alla selle pole vist suurt mõtet.

new1, vaata pt100 või pt1000, vast meeldib rohkem, juba ette kalibreeritud andurid, paned kaks tk ja mõõdad pingelangu erinevust võiks suht otse deltaT anda:

Spoiler