Taastatud tagavaraosad.
Masin, kus saab organeid pikemat aega hoida, nii, et organ "arvab", et on endiselt kehas, eemaldada nende vead ja puudused (mille tõttu oleks prügikasti läinud) ja siis alles siirdada. See maksa värk ikka vinge.
A human liver considered too damaged for transplant has been repaired inside a machine over three days and successfully transplanted into a recipient. The technology could increase the number of livers available for transplant.
Human livers for transplant are in short supply. In the UK, an adult waits an average of 65 days to receive one.
“People are dying on the waiting list,” says Pierre-Alain Clavien at the University Hospital Zurich, Switzerland.
One reason for the shortage is that the livers people agree to donate must pass strict tests to be considered suitable for transplant.
The technology that Clavien and his colleagues have built can take a damaged liver and repair it over the course of several days to make it suitable for transplantation. They have tested the device over several years using pig livers and damaged human livers that weren’t suitable for transplantation. This is the first time a human liver repaired using the device has been tested in people.
Madalmaade valitsus soovib vähendada elanikkonna suitsetamist ja selle saavutamiseks on plaanis tõsta suitsupaki hind nii kõrgeks, et noortel ei teki kunagi suitsetamise harjumust.
Van Ooijeni plaan põhineb Maastrichti ülikooli uuringul, mille järgi loobuksid pooled suitsetajad sellest halvast harjumusest, kui suitsupaki hind ligineks 60 eurole. Praegu suitsetab hollandlastest viiendik. Madalmaade valitsus püüab suitsetajate hulka aastaks 2040 vähendada viiele protsendile. Praegu on suitsupaki hind riigis 8 eurot ning aastaks 2025 tõuseb see 10 euroni.
Maailma kõige kallimad sigaretid on müügil Austraalias, kus suitsupaki eest peab välja käima 26 euro vääringus kohalikku valuutat.
_________________ All it took was for a lot of seemingly decent people to put the wrong person in power, and then pay for their innocent choice.
Liiga kaua venitavad selle asjaga. Kui energia hind võib kahekordistuda ühe aastaga ja kõik peavad sellega toime tulema, siis suitsupakile võiks kohe mõnisada protsenti otsa keevitada.
Liiga kaua venitavad selle asjaga. Kui energia hind võib kahekordistuda ühe aastaga ja kõik peavad sellega toime tulema, siis suitsupakile võiks kohe mõnisada protsenti otsa keevitada.
Sellega meenub vana anekdoot, kus laps küsib isalt, et issi, kui viina hind tõuseb kahekordseks, kas sa siis hakkad vähem jooma ? Isa vastab, et ei, teie emaga hakkate vähem sööma!
Liiga kaua venitavad selle asjaga. Kui energia hind võib kahekordistuda ühe aastaga ja kõik peavad sellega toime tulema, siis suitsupakile võiks kohe mõnisada protsenti otsa keevitada.
Kui natuke meenutada mis meil alko aktsiisiga juhtus, siis .....
Lühikese ajaga nii suur tõus tähendab seda, et nii salakaubandus kui piirikaubandus hakkavad vohama.
Eks see pika aja peale juhtuks sama moodi, kui naaberriigid sellega kaasa ei lähe, ikkagi. Aga 2040 on pea põlvkonna kaugusel. Võib-olla 50 eurot ongi selline paras suitsupaki või kohvitassi hind selleks ajaks ja mitte mingi eriline tõrjemeede.
Markos kirjutas:
Sellega meenub vana anekdoot, kus laps küsib isalt, et issi, kui viina hind tõuseb kahekordseks, kas sa siis hakkad vähem jooma ? Isa vastab, et ei, teie emaga hakkate vähem sööma!
Hollandis tuleb selle peale lastekaitse ja võtab sul nipsust lapsed ära.
Täis jura, roundup kus see sees on, on üks mürgiseimaid tooteid planeedil.
Paljud riigid selle ära banninud, mitte Eesti muidugi : https://www.carlsonattorneys.com/news-and-update/banning-roundup
Soovitan vaadata sellist dokumentaali nagu Roundup facing its Judges , trailer : https://vimeo.com/272916416
Sellist jura infot avaldatakse veel sest roundupi omanik on bayer , mille väärtus on 70 miljardit ja peakontor Saksamaal ja neil on pmst lõpmatu ressurss võidelda kohtutes ja rahastada omale sobivaid uuringuid,artikleid jne.
Täis jura, roundup kus see sees on, on üks mürgiseimaid tooteid planeedil.
Paljud riigid selle ära banninud, mitte Eesti muidugi : https://www.carlsonattorneys.com/news-and-update/banning-roundup
Soovitan vaadata sellist dokumentaali nagu Roundup facing its Judges , trailer : https://vimeo.com/272916416
Sellist jura infot avaldatakse veel sest roundupi omanik on bayer , mille väärtus on 70 miljardit ja peakontor Saksamaal ja neil on pmst lõpmatu ressurss võidelda kohtutes ja rahastada omale sobivaid uuringuid,artikleid jne.
On kaks eraldi teemat, kas ühiskond vajab ülisuuri korporatsioone nagu Bayer, BASF, Pfizer, Procter & Gamble, etc, ja teine teema on keskkonnakaitse ja toiduohutus.
Alati, kui keegi tuleb uue tootega turule, mis osutub edukaks, tekivad koheselt erinevad huvigrupid, kes selle vastu v6itlema hakavad. Ma kahtlen tugevalt nende huvigruppide levitatud informatsiooni objektiivsuses. Argument, et ühe firma aastakäive on 70 miljardit on imelik. Antud olukorras on allikakriitilisus ülioluline. _________________ All it took was for a lot of seemingly decent people to put the wrong person in power, and then pay for their innocent choice.
Täis jura, roundup kus see sees on, on üks mürgiseimaid tooteid planeedil.
Paljud riigid selle ära banninud, mitte Eesti muidugi : https://www.carlsonattorneys.com/news-and-update/banning-roundup
Soovitan vaadata sellist dokumentaali nagu Roundup facing its Judges , trailer : https://vimeo.com/272916416
Sellist jura infot avaldatakse veel sest roundupi omanik on bayer , mille väärtus on 70 miljardit ja peakontor Saksamaal ja neil on pmst lõpmatu ressurss võidelda kohtutes ja rahastada omale sobivaid uuringuid,artikleid jne.
Mulle tundub, et tüüp on sellest grupist, kes Bayerist alles peale Monsato ostu kuulis. Jutt lihtsalt on selline. _________________ www.FunBox.ee - kvaliteetsed õhupallid, värvikad kostüümid ja kõik muu vajalik meeldejääva peo korraldamiseks!
Dokumentaalfilmid pole kahjuks asi, mis muudatks teaduslikku konsensust sel teemal. Samuti ei muuda seda kellegi tunded, arvamused, anekdoodid voi aktivistide teod. Selle saab umber lukata ainult paremini sooritatud teadus. Ja see on nii igas valdkonnas, kus on tahtis teaduspohisus.
In ecological epidemiological studies the increased use of glyphosate has been followed by an increase in a wide variety of human diseases, including various forms of cancer, sometimes at a lag of several years . It should be emphasized that this does not imply a causal relationship.
KillFrenzy, tule taevas appi, kopeerinud siis järgmised laused ka ...
tsitaat:
However, direct carcinogenic effects of chronic exposure to low doses of Roundup have been shown in experiments with laboratory rats (Mesnage et al., 2015b; Séralini et al., 2014). These results have been disputed, especially by researchers associated with the industry and regulatory agencies
KillFrenzy, tule taevas appi, kopeerinud siis järgmised laused ka ...
tsitaat:
However, direct carcinogenic effects of chronic exposure to low doses of Roundup have been shown in experiments with laboratory rats (Mesnage et al., 2015b; Séralini et al., 2014). These results have been disputed, especially by researchers associated with the industry and regulatory agencies
ja sinna see koer ongi maetud tegelt...
Miks sa sama kriititat nende kahe uuringu kohta ei rakenda?
tsitaat:
French scientists who in 2012 wrote a contested study linking pesticide-treated, genetically-modified corn with cancer in lab rats returned to the attack on Tuesday, republishing their work online.
Denying accusations of bad science, the team said the work, which was withdrawn by the journal which first printed it, had been republished in Environmental Sciences Europe, owned by Germany's Springer group.
...
Critics faulted the experimental method, saying the number of rats studied was too small and their diet was skewed when compared with their natural food intake.
They also attacked the choice of rat - so-called Sprague-Dawley rats, a standard choice for lab experiments but highly prone to developing cancers, particularly in old age.
In an initial reaction Tuesday, critics said their concerns have still not been answered.
"Republishing data that was faulty in the first place in study design and analysis does not provide redemption. Furthermore, it is now possible to publish almost anything in open access journals," said Tom Sanders, a professor of nutrition and dietetics at King's College London.
Et neil rottidel tekkisid siis vanadusest vähid , selge . huvitav miks siis neil , kirjas , et sõltumatutel teadlastel, tekkisid samad järeldused :
tsitaat:
In March 2015, IARC classified glyphosate as “probably carcinogenic to humans” (Group 2A).
This was based on “limited” evidence of cancer in humans (from real-world exposures that actually occurred) and “sufficient” evidence of cancer in experimental animals (from studies of “pure” glyphosate).
denis28, Kas sa lugesid, miks nende rottide kasutamine ses uuringus hea idee polnud?
tsitaat:
They were involved in the Séralini affair, where the herbicide RoundUp was claimed to increase the occurrence of tumor in these rats. However, since these rats are known to grow tumors at a high (and very variable) rate, the study was considered flawed in design and its findings unsubstantiated.
Samas grupis lisaks:
- juuksuri töö
- töö öiste vahetustega
- "punase" liha söömine
- kuumad joogid üle 65-kraadi
- kõrgel temperatuuril toidu praadimine
Group 2A means that the agent is probably carcinogenic to humans. This category is used when there is
limited evidence of carcinogenicity in humans and sufficient evidence of carcinogenicity in experimental
animals. Limited evidence means that a positive association has been observed between exposure to the
agent and cancer but that other explanations for the observations (called chance, bias, or confounding)
could not be ruled out. This category is also used when there is limited evidence of carcinogenicity in
humans and strong data on how the agent causes cancer.
Ehk kannatad ära 9m arsti juttu kuulata ? võtab kenasti kokku :
Päris kaugel sinu algsest väitest "üks mürgiseimaid tooteid planeedil":
tsitaat:
The agents in this list have been classified in group 2A (probable carcinogens) by the International Agency for Research on Cancer (IARC). The term "agent" encompasses both substances and exposure circumstances that pose a risk. This designation is applied when there is limited evidence of carcinogenicity in humans as well as sufficient evidence of carcinogenicity in experimental animals. In some cases, an agent may be classified in this group when there is inadequate evidence of carcinogenicity in humans along with sufficient evidence of carcinogenicity in experimental animals and strong evidence that the carcinogenesis is mediated by a mechanism that also operates in humans. Exceptionally, an agent may be classified in this group solely on the basis of limited evidence of carcinogenicity in humans.
Lihtsalt infoks, et formaldehüüd on grupis 1 ehk siis kantserogeenne, aga pole kuulda olnud, et seda sisaldavaid toite rohkem kardetaks kui glüfosaati. Millegi pärast on vastupidi.
https://en.wikipedia.org/wiki/IARC_group_1
Samas grupis lisaks:
- juuksuri töö
- töö öiste vahetustega
- "punase" liha söömine
- kuumad joogid üle 65-kraadi
- kõrgel temperatuuril toidu praadimine
Kõik need on ju soovikorral välditavad tegevused, aga kui toit sinu laual on kasvatatud teabmis keemia abil/puutub sellega kokku (ei räägi ainult roundupist) siis sellest väga mööda hiilida ei saa, kui just ise toidukasvatamise võimalust ei ole, mis on väga vähestel.
Samas grupis lisaks:
- juuksuri töö
- töö öiste vahetustega
- "punase" liha söömine
- kuumad joogid üle 65-kraadi
- kõrgel temperatuuril toidu praadimine
Kõik need on ju soovikorral välditavad tegevused, aga kui toit sinu laual on kasvatatud teabmis keemia abil/puutub sellega kokku (ei räägi ainult roundupist) siis sellest väga mööda hiilida ei saa, kui just ise toidukasvatamise võimalust ei ole, mis on väga vähestel.
Samas grupis lisaks:
- juuksuri töö
- töö öiste vahetustega
- "punase" liha söömine
- kuumad joogid üle 65-kraadi
- kõrgel temperatuuril toidu praadimine
Kõik need on ju soovikorral välditavad tegevused, aga kui toit sinu laual on kasvatatud teabmis keemia abil/puutub sellega kokku (ei räägi ainult roundupist) siis sellest väga mööda hiilida ei saa, kui just ise toidukasvatamise võimalust ei ole, mis on väga vähestel.
Mahesaadused siis neile, kes "keemiat" kardavad.
Ja mis protsendile ühiskonnast mahetooted hetkel rahaliselt kättesaadavad on? Ma arvan, et oled näinud mahesaaduste hindu. Päris haigelt väänatakse hinnale otsa, sest miks mitte, kui saadavus on väike ja keegi loll ikka maksab. Samamoodi nagu näiteks lõhna- ja värvivabad pesemisvahendid jms on tihtipeale tunduvalt kallimad, kui tavaline puupüsti keemiat täis vahend, missest, et koostisosade list on heal juhul kolmandik. Lihtsalt saab lüpsta, sest allergikutel jne ei jää midagi üle.
Ma ei tea põllumajandusest suurt midagi, aga ma tõesti ei taha uskuda, et veidi suuremas skaalas kasvatades/tootes maksaksid mahetooted sama röögatut hinda mis nad praegu maksavad. Kui ma eksin rängalt ja tegelikult on praegused mahetoodete hinnad täiesti ausad ja ei toimu mingit koorimist, siis palun valgusta mind, kindlasti oled teemaga paremini kursis.
Ma ei tea põllumajandusest suurt midagi, aga ma tõesti ei taha uskuda, et veidi suuremas skaalas kasvatades/tootes maksaksid mahetooted sama röögatut hinda mis nad praegu maksavad.
Täpselt nii ongi, mis sa arvad et keegi lihtsalt lõbu pärast kõike seda keemiat praegu põllule valab? Mahetoote saagikus on väiksem, umbrohtu on rohkem jms, seetõttu on põllumehel sellega tööd oluliselt rohkem.
Siinkohal polegi vaja suurt midagi põllumajandusest teada, piisab lihtsast talupojaloogikast. Kui mahetooted on räigelt ülehinnatud, siis miks suur osa põllumehi neid ei kasvata? Saaks ju ratsa rikkaks.
Ehk ilmselt on kallimal hinnal ikka mingi muu põhjus kui tootjate ja müüjate ahnus.
Mahe märgistust ei saa tootele niisama panna , tuleb päris kõvasti tõestada kust on pärit kõik ained , toormaterjal ,väetis jne. kasvatuses, tootmises ja et need vastaksid mahe nõuetele jne.
ja muidugi probleemsem kasvatada kui keemiat täis põllul kus ained tapavad kõike peale gmo seemnetest kasvatatud misiganes saadust.
Mahe märgistust ei saa tootele niisama panna , tuleb päris kõvasti tõestada kust on pärit kõik ained , toormaterjal ,väetis jne. kasvatuses, tootmises ja et need vastaksid mahe nõuetele jne.
ja muidugi probleemsem kasvatada kui keemiat täis põllul kus ained tapavad kõike peale gmo seemnetest kasvatatud misiganes saadust.
Sa ikka tead, et mahepõllundus ei tähenda, et herbitsiide ja pestitsiide ei kasutata?
Lubatud ainete nimekiri on tsipa lühem kui "tavapõllunduses".
Jah, paberimajandust on rohkem aga mitte ülearu, "tõestamine" ongi puhtalt paberimajandus. Iroonilisel kombel vastaks enamus Eesti tootjaid mahereeglitele (või saaks end minimaalsete kulutustega vastavaks), kuid kuna "mahe" on tänane haip siis ka kaitsevahendite müüjad tahavad lisakopikat, et oma sertifikaadid väljastada. Suurim bürokraatia tuleb lõpptarbja toote osas - seal on tõestamist ja paberit kordi rohkem, toorme tootmine on võrdlemisi lihtne.
Konkreetne näide - ammooniumsulfaatnitraat (vaatamata keerulisele nimele on tegemist tavalise lämmastikväetisega, sisuliselt "lehmasitt graanulitena"), sai lähisugulasele tellitud ja küsiti, et kas vaja maheserti või mitte. Igatahes, mahesert juurde oli minu pisikoguse (250kg) juures ilus ümar 10 eurot (väetise end eest taheti 50...).
Natuke veel kontekstiks/taustaks, ennevanasti (90ndate lõpp, 2000date algus) sai olude sunnil aktiivselt kaasa löödud põllunduses ning tagaotsa proovitud ka seda mahevärki käima lükata (jaks sai otsa enne kui asi käima läks korralikult - põllumajandus, eriti poolhobi korras, on tänamatu ja meeletult roppraske töö!). Kasvatatud nii teravilja, marju (maasikad, täiesti mahedad!) kui ka piiratud mahus köögivilja... Lubatud taimekaitsevahendite nimekiri lüheneb igaaastaselt, kui 20a-30a tagasi oli tõesti igasuguseid huvitavaid vidinaid saadaval siis juba ca 10a tagasi polnud erilist vahet kas kasvatad mahedalt või tavaliselt. On mõned erandid aga suuresti on väetised, puhtimiskemikaalid, herbitsiidid ja pestitsiidid samad, lihtsalt "sita ja sõnniku peal" ei kasvata midagi, see on kellegi heleroosa unistus, et selliselt annab edukalt midagi toota. Oma tarbeks ja nn. potipõllundust küll aga kui tahta nulli (või lausa kasumisse jõuda!) siis pole kusagilt võtta nt tööjõudu, kes näiteks kartulipõllul igapäevaselt käiks mardikaid korjamas...
Samas grupis lisaks:
- juuksuri töö
- töö öiste vahetustega
- "punase" liha söömine
- kuumad joogid üle 65-kraadi
- kõrgel temperatuuril toidu praadimine
Kõik need on ju soovikorral välditavad tegevused, aga kui toit sinu laual on kasvatatud teabmis keemia abil/puutub sellega kokku (ei räägi ainult roundupist) siis sellest väga mööda hiilida ei saa, kui just ise toidukasvatamise võimalust ei ole, mis on väga vähestel.
Mahesaadused siis neile, kes "keemiat" kardavad.
Ja mis protsendile ühiskonnast mahetooted hetkel rahaliselt kättesaadavad on? Ma arvan, et oled näinud mahesaaduste hindu. Päris haigelt väänatakse hinnale otsa, sest miks mitte, kui saadavus on väike ja keegi loll ikka maksab. Samamoodi nagu näiteks lõhna- ja värvivabad pesemisvahendid jms on tihtipeale tunduvalt kallimad, kui tavaline puupüsti keemiat täis vahend, missest, et koostisosade list on heal juhul kolmandik. Lihtsalt saab lüpsta, sest allergikutel jne ei jää midagi üle.
Ma ei tea põllumajandusest suurt midagi, aga ma tõesti ei taha uskuda, et veidi suuremas skaalas kasvatades/tootes maksaksid mahetooted sama röögatut hinda mis nad praegu maksavad. Kui ma eksin rängalt ja tegelikult on praegused mahetoodete hinnad täiesti ausad ja ei toimu mingit koorimist, siis palun valgusta mind, kindlasti oled teemaga paremini kursis.
Jep, ongi kallimad, aga ei saa oelda, et poleks alternatiivi. Tahad niššitoodet, siis tulebki rohkem maksta.
ref, noh siin on üks üsna üldsõnaline maakeelne selgitus https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/mahepollumajandus
mina talupojaloogikaga saaks sellest nii aru, et põmst ongi "sita ja sõnniku" peal kasvatamine, maasikate vahele võid istutada küüslauku(või oli see mingi muu sarnane asi) et kahjurid ära hoiaks jms.
Samas väga konkreetselt on seal ainult GMO-d mainitud, mis minu nägemuses pole mingi koll mida karta. Selle loogika järgi ütleks pigem, et parem GMO kui kaubandusliku välimuse andmiseks krt teab millega "üle lakitud" toode.
Aga kuidas siis tegelikult on kui rääkida kodumaistest või EU-s kasvatatud saadustest?
Väga tõhus mürk jah, ise väldiks kokkupuutumist, eriti lastel ja loomadel . 33 euroopa riiki ära keelanud selle , saksamaa keelab täielikult 2024-ndaks aastaks.
Selle mürgiga on veel see asi, et see satub ka sinna, kuhu ei tohiks, veekogudesse ja põhjavette. Juba mitu aastat tagasi oli ajalehes väike artikkel, et Eestis on juba põhjaveest leitud glüfosaati või oli see üks teine sarnane mürk, nime ei mäleta enam.
Kahtlane. Seda pritsitakse taime lehtedele ja mitte üle määra suurtes kogustes mitte ei kallata liitrite viisi pinnasesse.
Jah, seda peaks pritsima taime lehtedele ja mitte ülemäära suures koguses jne. Samas alati leidub kuskil mingi jorss, kes leiab et rohkem on uhkem ja valab ämbriga, tulemuseks saastatud põhjavesi ja riiklikud keelud muidu tegelikult täiesti mõistliku asja kasutamisele. Ehk siis, sellepärast meil ei saagi olla ilusaid asju...
Ma ei tea, millist keemat sa silmas pead, kuid glufosaadiga ei kohane kull ukski taim. See blokeerib teatud protsessi, mis on taime kasvuks vajalik.
Mismõttes ükski taim ei kohane kui selle roundupiga lastakse viljapõlde üle? Sügisel ikka korralik puju ja ohakaväli.. rääkimata siis sellest et kui ükski taim ei kohane siis peaks ju saak ka surnud olema
Õnneks kasutatakse vähemalt siinkandis seda jama ainult öösel, et mesilasi mitte tappa.
Ma ei tea, millist keemat sa silmas pead, kuid glufosaadiga ei kohane kull ukski taim. See blokeerib teatud protsessi, mis on taime kasvuks vajalik.
Mismõttes ükski taim ei kohane kui selle roundupiga lastakse viljapõlde üle? Sügisel ikka korralik puju ja ohakaväli.. rääkimata siis sellest et kui ükski taim ei kohane siis peaks ju saak ka surnud olema
Milliseid viljapolde Roundupiga ule lastakse?
Ei lasta saagi peale voi siis kasutatakse ainult spetsiaalse Roundup-Ready taimede puhul.
Pritsitakse, kui viljatera niiskusesisaldus on alla 30%. Ooteaeg pritsimise ja koristamise vahel on vähemalt 10 päeva. Rapsi võib pritsida 14-21 päeva enne koristust,
kuid mitte hiljem kui 10 päeva enne koristust. Lina võib pritsida 14 päeva, kuid mitte hiljem kui 10 päeva enne koristust.
Ma ei tea, millist keemat sa silmas pead, kuid glufosaadiga ei kohane kull ukski taim. See blokeerib teatud protsessi, mis on taime kasvuks vajalik.
Mismõttes ükski taim ei kohane kui selle roundupiga lastakse viljapõlde üle? Sügisel ikka korralik puju ja ohakaväli.. rääkimata siis sellest et kui ükski taim ei kohane siis peaks ju saak ka surnud olema
Õnneks kasutatakse vähemalt siinkandis seda jama ainult öösel, et mesilasi mitte tappa.
Roundup ei tööta nii. Põmst pritsid seda taime lehtedele ja see tapab konkreetse taime. Aga see ei takista uuel taimel kasvama hakkamast kui mingi seeme mulda satub. Ehk nagu ütlesin, seda ei kallata pinnasesse.
Väga tõhus mürk jah, ise väldiks kokkupuutumist, eriti lastel ja loomadel . 33 euroopa riiki ära keelanud selle , saksamaa keelab täielikult 2024-ndaks aastaks.
tsitaat:
The "banned in Europe" fallacy
“Some cities and countries are worried enough about the health effects that they are taking action to prohibit or restrict the use of glyphosate on playing fields and lawns and in landscaping.”
This is a textbook example of the “banned in Europe” fallacy, widely employed by anti-vaccine and anti-pesticide groups. If jurisdiction X bans chemical Y, the argument goes, then surely every other city, state, and country should follow their lead, because the chemical must be harmful. This is nonsensical, and it's easy to see why.
Why should we care that, say, Sri Lanka has banned glyphosate? The country took the foolish advice of anti-GMO guru Vandana Shiva and outlawed imports of "synthetic" pesticides and fertilizers, decimating its agriculture sector. Taxpayers are now facing food shortages (exacerbated by the Ukraine war) and have been forced to subsidize farmers to the tune of $200 million. Why would Smith list such a tragic (and preventable) situation as a supporting example?
... the WHO (as I mentioned above) does not consider glyphosate to be carcinogenic, but its own sub-agency, the International Agency for Research on Cancer (IARC), does. Both of these can be true as you will see.
tsitaat:
...both of the opinions of the IARC and the WHO (its parent agency) could be correct. Here's why: IARC measures hazard, not risk. Hazard is a measure of whether a given chemical could cause condition X under any circumstances, at any exposure or dose, realistic or not. It is an inferior method for measuring toxicity because it gives answers based on assumptions that people will be exposed to the same high doses of a chemical as lab animals.
The WHO (and all those other agencies) have determined that using risk (the hazard based on the likely exposure that humans will actually encounter) is the superior method to determine the actual cancer-causing potential of glyphosate. Using risk as the determinant, glyphosate is not a carcinogen. But IARC has determined that the chemical can cause cancer under conditions that are completely unrealistic and unlikely, except maybe when shoveled into lab animals.
... Christopher Portier, a key IARC advisor who lobbied to have glyphosate listed as a carcinogen, accepted $160,000 from trial lawyers representing cancer patients who stood to profit handsomely by suing glyphosate manufacturers. Mr. Portier's failure to disclose such an obvious conflict of interest has exploded into a textbook case of scientific fraud.
...
Reuters reports that evidence that glyphosate was harmless was intentionally edited out of an IARC monograph. The monograph also distorted other studies it cited, for instance, by concluding that the research found a link between glyphosate and cancer when the opposite was true. Furthermore, Reuters writes that "the agency won't say who made the changes or why." Sixteen scientists contacted by Reuters refused to answer any questions about the edits. That's not how science operates; that's how Fight Club operates.
sri lanka kohta leiti naeruvääristamiseks materjali kuna seotud anti gmo guruga, et teised riigid on siis kõik sri lanka järgi eeskuju võtnud , ise mitte midagi uurides , lihtsalt oma lõbuks bannides ? isegi saksamaa kes on selle toote omanik...
IARC’s evaluation relied heavily on studies capable of shedding light on the distribution of real-world exposures and genotoxicity risk in exposed human populations, while EPA’s evaluation placed little or no weight on such evidence.
Ei saa öelda, et puhta pettusega oleks tegu, isegi kui üks liikmetest võttis altkäemaksu, hullem on pigem tootjate enda poolt rahastatud ohutus uuringud :
tsitaat:
In a 187-page report released on Friday, researchers from the Institute of Cancer Research at the Medical University of Vienna in Austria said a thorough review of 53 safety studies submitted to regulators by large chemical companies showed that most do not comply with modern international standards for scientific rigor, and lack the types of tests most able to detect cancer risks.
Vähi seos on vaieldav aga selles saame kindel olla, et tegemist ei ole kindlasti tervisele ohutu tootega, sest ladestub kehas ja läheb läbi blood brain barrieri .
ref, noh siin on üks üsna üldsõnaline maakeelne selgitus https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/mahepollumajandus
mina talupojaloogikaga saaks sellest nii aru, et põmst ongi "sita ja sõnniku" peal kasvatamine, maasikate vahele võid istutada küüslauku(või oli see mingi muu sarnane asi) et kahjurid ära hoiaks jms.
Samas väga konkreetselt on seal ainult GMO-d mainitud, mis minu nägemuses pole mingi koll mida karta. Selle loogika järgi ütleks pigem, et parem GMO kui kaubandusliku välimuse andmiseks krt teab millega "üle lakitud" toode.
Aga kuidas siis tegelikult on kui rääkida kodumaistest või EU-s kasvatatud saadustest?
Varasemalt on PRIA andnud mingeid voldikuid ja nimekirju konkreetsete markide-asjadega, hetkel kodukalt ei leidnud ja pean tunnistama, et kuna viimastel aastatel pole vaja olnud asjaga tegeleda ei tea kust hetkel täielikku nimekirja saada. Kaitsevahendite müüja on igatahes kohustatud küsimise peale infomaterjali jagama ja seal on mahesert olemas (kui too on väljastatud).
Väiketootja / hobiaednik kasvatab reeglina nagunii "sita ja sõnniku" peal, suurema mastaabi puhul pole see puhtfüüsiliselt võimalik - juba hektarilist kartulipõldu naljalt kästitsi ei rohi ega mardikaid ei korja... Jah, mahepõllunduses on mittetarvlikud kultuurid kah põllul ja see on OK (ei ole must muld ja ainult kartulipealsed, on kõike alates orasheinast lõpetades maltsaga), kuid see omakorda põhjustab madalamat saagikust ning võib vajada tegelikult suuremat väetamist.
Mahevärk oleks suures mastaabis teostatav vaid siis kui ühiskond oleks nõus jällegi märkimisväärse osa tööjõust põllumajandusse suunama (sügisesed kartulivõtupäevad koolide kollektiividele? ), muul juhul lihtsalt ei suudeta piisavalt kasvatada, et näljased suud ära toita...
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
Spoiler 
