[Betamax]

See on alustuseks. Kui see ei aita, siis QoS ruuteris või AP-s. Oletasin, et allalaadimine on juba sul Steamis piiratud.

[indrpo]

Vahel juhtub ka nii, et sooja dušši all olles keegi teine peldikus vett laseb ja.. temperatuur muutub.
OTT on jagatud platvorm, kui nett ära krabatakse on kõik muu aeglane või hakkiv. muid asju saab piirata, ott'le prioriteeti tavaruuteriga määrata pigem ei saa.

[pois11]

[Draqula]

[zlenard]

Nii digiboxiga (VIP5305), kui ka androidTV Telia beta rakenduses kanaleid edasi-tagasi vahetades, vahetab vahepeal 2 kanalit korraga... (hüppab üle 1 kanali), kas on teised ka sellist anolmaaliat kohanud ?

[indrpo]

[montez]

Pisikeste piltidega kerimisel on see aken liiga pisike, et saada ülevaade millal lõpetada. Ainult reklaamipause on võimalik eristada. Suurel ekraanil oleksid eristuvad ka inimesed ja taust, näiteks vaatasin otse ja hiljem tahan salvestusest mõne inimese repliigi välja otsida, sest nägin teda selle juures mingit eristuvat liigutust tegemas. Ma saan aru, et pisipilt nõuab vähem ühenduse andmemahtu aga igalt asjalt ei saa optimeerida. Praegu ei ole klientide käest ka küsitud, kas nad seda tahavad(võimalus sisse/välja lülitada). Minule pisikese pildiga kerimine ei meeldi ja see on üks asi nimekirjas kui peaksin hakkama alternatiivi valima.

[Renq]

[indrpo]

montez, Akna suuruse võimalust on uuritud, tehniliselt seda suuremaks muuta antud lahendusel ei saa. Detaile ei tea. Sisse välja lülitamise võimalus ei anna kliendile midagi, kui pildid ei sobi, siis kasutada ajariba umbes reklaamide kerimiseks ja pilte lihtsalt mitte vaadata. Mina suudan üsna täpselt reklaamid vahele jätta kuigi jah, vahel seda hüppamist juhtub.

Alternatiividest, anna märku kui midagi sobivamat on eesti turul. Mulle hetkel midagi silma ei jäänud, Elisa Elamuse, Go3 ja ApolloTV vaates.

[S.I.L.L.U]

Kerimine võiks olla nii, et reklaami lõik jääks kohe vahele/välja.

Digi süsteem ju, peaks ju teadma mis sekundi pealt reklaam hakkab ja millal läbi saab.

[indrpo]

[montez]

Suure ekraaniga kerimisel võetakse ilmselt x vahemiku järel kaader ja vastavalt sellele indeksile näidatakse"kerimist"(vahepealsed ju jäetakse edastamata). Vaevalt, et kerides 2 või 8 kiirusega, on indeksi failid samad, neid ikkagi vähendatakse. Just äsja oli suurel ekraanil kerimise eelisest näide: järelvaatasin ETV Maahommikut aga polnud kindel, kas seda osa olin näinud. Meeles oli, et nähtud osa algas veeämbrit tõstva saatejuhiga, kellel oli jopel märg plekk. Nüüd salvestust avades ja 2x kerides, olid need äratuntavad ja võisin edasisest kerimisest loobuda. Lisaks tuleb arvestada, et inimesed kasutavad prille või on vanemad ehk nägemine ei ole nii terav kui noorel(sh reageerimine). Ma ei tea, millist kasu saaks firma pisikestest piltidest, peale väiksema "pisipildi" edastamise andmemahu. Kunagi oli LG ja Topfield tootja seadmetel(DVD salvestaja, digiboks) pisipildi võimalus, et väike ruut mõne teise kanaliga aga see ei muutunud valdavaks(patent takistas?).
Reklaamide väljalõikamine on eraldi teema, mida mina ei soovi. Piisab võimalusest üle kerida ja vajadusel ka vaadata(seal võib ka olulisi olla). Võrdlus oleks selline, kas soovite ajalehte või ajakirja, milles inimesega pildid on välja lõigatud? Just Saudi-Araabias sedasi tehti, lõigati inimesega pilte paberist välja(kadus ka pöördel olnud tekst) sest rangelt võttes islam keelas inimese kujud. Reklaamide eemaldamine on ikkagi erinev internetis bannerite blokeerimisest(mida võid ka mitte teha).

[alpha]

[indrpo]

Lühidalt olen mina saanud aru, et vajalik kerimise muudatus on põhjustatud ainult veel toimivate MPEG2, MPEG4 h.264 unicast pealt HLS h.265 striimideks muutumise tõttu.
Aeg läheb lihtsalt edasi, kas sellega kaasa minna või mitte?

Mina ei läheks ka kaasa ei kerimise aga pildikvaliteedi tõttu aga seda viimast uuel platvormil pole ma veel näinud, ehk, et uus platvorm on tänasest kindlasti erinev.

Eks küsimusi on mitmeid, näiteks kas telekanali FHD hakkab sama viisakas välja nägema kui enne multicastil?
Kas otsesaadetel on viide oluliselt suurem kui varem, juba täna on Teet ja Kristjan otsesaates näha probleeme telefonimängudes milles nad ka ise mainisid, et kui vaatate saadet Go3 vahendusel, võib olla teleekraan vs. kõne, viide sees.
Telia puhul on see OTT puhver ca. 30 sekundit ja seal võib tekkida otsesaate telefonikõnes väike vaikus sest helistaja kuulab ja vaatab telerit, kõne juba käib, pilt ekraanil tuleb hiljem.
Samas on see ju oluline puhver, et koormatud internetil tagada sujuv edastus. Kui puhver poleks, on pilt koheselt hakkiv kui keegi midagi mahukat netis käivitab.
Ilmselt lahendaks olukorra "ülikiire" internet Selles osas ei saa vastu vaielda, et DVB-T ja C ja võibolla ka S lahendused olid rohkem "lives" kui internetipõhine televisioon. Samas üha enam elanikkonnast vaatab hoopis saated tagantjärele kerides...kui aega on. Seega muudatus on ilmselt kohane.

[alpha]

30 sekundit buffer't on küll kiviaega tagasiminek

[salatoimik]

Ma ei tea palju telial buffer on ja palju err-l kuid telia OTT ja erri veebipilt jooksevad mingi sekundilise vahega suht

[indrpo]

Kui keegi veel aru pole saanud, siis kõik ott platvormid sisaldavad puhverit. "aeg" ei ole tagasiminek.
tegelikult on viide ka vanadel dvb tehnoloogiatel, kõigil on küsimus, kui pikk see on ja millega võrrelda. Selleks peab vist stopperiga otsesaates kohal olema ja võrdlema.
Faktiliselt on pall ikka lilleküla staadionil enne väravas kui see vaataja teleekraanile jõuab.

Minu kogemused viitega on erinevad, tv3 wrc pilt oli kiiremini ekraanil kui tv6 või 3sport oma.
Elisa Elamus on ott peal varem ekraanil kui Telia oma.
dvb-t levira pilt on veidi hiljem ekraanil kui Telia multicast kaablis.
jne.
Aga see kõik on ajas muutuv, sõltub enkoodritest ja seadetest ja dekoodrist ja veel x asjaoludest, kuskaudu pilt läbi käib.

edit: ahjaa, mõtlesin ja kontrollisin veel fakti. kes ei taba pisipiltidega kerimist, on kas silmanägemisega probleem, asuvad telerist liiga kaugel või on teler liiga väike. Peaks olema lahendatavad küsimused. Oma 55" oled ekraanil näen isegi karmi päikesega 3-4 meetri kauguselt, kus lõppeb reklaam ja algab sisu.

[Betamax]

http://www.eki.ee/dict/qs2006/index.cgi?Q=puhver&F=M&O=0&E=0
Valus hakkab seda "bufferdamist" lugedes. Eesti keeles ilus sõna selle jaoks olemas -kasutage seda.

[PTC]

Chrome TV's Telia äpiga Yle2'l subtiitrid kadunud. Juba mõnda aega. Kuidas neid tagasi võiks saada?

[olafsand]

PTC, kirjutab Yle2 tegelastele, et seike mure?

[indrpo]

Betamax, valuvaigisti aitab, minu jaoks on nii buffer kui puhver slängi sõnad. Küll aga mäluosa ajutiseks salvestuseks on hea. Lihtsalt liiga pikk tippimiseks.
Õnneks on siin enamasti esindatud noorem ja keskmine generatsioon kes jagab "matsu" Eks ajaga tuleb mõnes mõttes kaasas käia.

[ax100]

Hm, et siis puhver on släng.

[Scott]

[murumuna]

[alpha]

[Zuumbox]

[indrpo]

Korrigeeritud.

[PTC]

Sain ka Yle soomekeelsed subtiitrid tagasi - jah kanalikohastest seadetest . Äpp ise toimetab - kuigi esmane käivitus võtab (võrreldes Go3 või Viaplay'ga) kõvasti rohkem aega. Võrreldes muude äppidega on Telia omal heli valjem. Mõned bugid paistavad samuti ära parandatud. ZuumTv'd enam ei vaatagi. Kui Eurosport2 kah noppekanalina saaks oleks juba päris rahul.

[salatoimik]

tänased umbe tugevad virmalised mõjuvad? Ainuke asi mis netti tarbib on arris ja pilt kisub ruutu mis hull.

[indrpo]

Levi, masti koormus, kodune neti kasutuskoormus, kõik võib olla.
Telia.ee Online abi ehk midagi pajatab, kuigi sealt võib ka häma tulla, kolm sagedust väliruuteris aga 2600 on nõrga parameetriga ja ütlebki, et levi "halb" samas kolm sagedust võiks piisava ressursi ikka anda. speedtest.net kui kõik muud seadmed kinni?

[salatoimik]

meh? Räägime ikka Fiibrist Mõni tarbib veel kaabli otsas ka netti.
Aga läks mõni aeg hiljem korda

[indrpo]

Vale eeldus, my bad, hakkivat pilti pole optikal näinud, isegi fiibri kehva parameetriga. Seal veel multicast enamasti, prioriteet pildil ja netikoormus ei mõjuta.

[ready]

Tahaks euroopasse oma litri kaasa võtta. Kuidas se käib? kas pean midagi selleks siin eestis ka tegema?

[KillFrenzy]

Ei.

[ready]

Aga kus ta aru saab et olen mina Nipitiri Kapakohilast ja mulle peab neid ja neid programme näitama? Ahh, eks ma pea ise uurima.

[Betamax]

Helistab koju.

[KillFrenzy]

Boks on sinu teenusega seotud. Kui ei ole, siis pead sisse logima ja ära siduma.

[zlenard]

[indrpo]

BLE toimib kui veenduda antud juhise järgi, kas pult on ikka seotud või kasutab IRi.
Samas kasutan ka ise mõnes kohas Harmony universaali IR kaudu ja liigub sujuvalt, uimasemalt kui Telia enda pult aga topelt ei vaheta kanaleid. Kiirelt klikkides lvõib üle joosta kanalitest.
kasutanud ka LG ja Samsungi IR originaalpulte. Ka enamvähem toimib.
Varasemalt esines rohkem muresid Motorola boksidega.

[ajuNolk]

Kasutan LG pulti. Kas LG puldil on home nupp nagu telia puldil?

[T6hh]

Kasutan Arris VIP5305 boxi. Muidu oli see tp link MR200 otsas ja töötas ilusti.Pole ka mujal probleeme olud.Nüüd Cisco EPC3828D ja box sellega läbi ei saa.Annab midagi teha? (ei ole telia võrgus)

[indrpo]

[T6hh]

[indrpo]

On see mingi Elisa Cisco? Äkki seal on mingi pidune VLANindus sees ja boks tahab kangesti seda kaudu ühendust leida. (Elisa enda vanad Elamuse boksid kasutavad ka mingeid VLANe, mida, ei tea)
Cisco iseenesest pole probleem olnud, Telia paneb bokse ka ise erinevate Cisco erilahenduste külge.
Lihtne lahendus on mingi juustruuter vahele panna, suvaline TP-link vms.

[T6hh]

[A.S.]

[warwas]

T6hh, Cisco EPC3828D on kaabelmodem/ruuter.
Kas Sul on Elisa kaabli (e DOCSIS) internet? Kuna tegu on Sinu sõnul teadmata päritoluga seadmega, siis kahtlen selles (Elisa vaevalt seda jutule võtaks).

Äkki joonistad mingi pildi mis seadmed Sul praegu olemas on ja kuidas ühendatud?

Minu esimene pakkumine oleks olnud, et sa surusid selle kuidagi omale võrku ja nüüd see õnnetu karp tahab teha topelt-natti ja seega väljuvat liiklust suruda kaabli porti (mis on aga pime) aga kui Sa väidad, et teised seadmed seal taga tööavad, peab häda kuskil mujal olemas.

[indrpo]

PS. topelt või ka triple nat ei sega Arrisel tööle minemast kui läbi nende ikka mingi internet toimetab.
Ainus vahe on see, et kui on üks teise ISP ruuter, millel on mingid VLANid ja digiboks oskab kõigepealt küsida VLANist ühendust, siis kui VLAN aga ajab mingit soome putru, ehk annab mingi kohaliku ISP serverist TV ip, siis see digiboks ei mõika enam interneti peale minna. Seega pilti ei tule.
OTT ja neti peale läheb boks alles siis kui võrgus võõraid ega ka Eesti Telia VLAN4 dhcp võrke ei eksisteeri.

See on hüpotees, me ei tea mis seal Ciscos teenusepakkuja teinud on.
Nagu ütlesin, lihtne lahendus olekski just topeltnat, suva tplink vahele ja see elimineerib isp ruuteri vlanid, tplingist tuleb välja ainult puhas nett.

[warwas]

indrpo, aga miks me peaks kultiveerima siin teadmist, et igasugused sellised jadamisi ühendatud mitme kummi lahendused on OK?
Sul jäi vist minu postitusest üks suht oluline nüanss tähelepanuta - Cisco EPC3828D on DOCSIS modem-ruuter. Selle ainus WAN ots on koaksiaali pesa. Ehk siis kui see pole just postitaja primaarne ruuter, siis seal WAN'i poole minev liiklus ei jõuaks mitte kuhugi.

Pakun, et võrguarhitektuuri poolest on see jälle mingi samasugune porno, mida me siin mingis teises teemas hiljuti lahkasime, kus oli erinevaid võrguseadmeid kokku ühendatud ja mis isegi läbi mingi ime kuidagi töötasid. Ei oleks tohtinud töötada aga näe, krt, väidetavalt ikka töötasid.
Tundub olevat mingi selline säästuprojekt, kus algataja sai kuskilt tasuta selle sommide kaabelmodemi ja nüüd tekkis idee, et oh, teeks sellest omale wifi tugijaama.

[indrpo]

Roheline Gbit, Oranz 100M LAN? arvutiga proovides siis G ja digiboksiga peabki 100 olema.

Igasuguste netiseadmete pudru on jah, osaliselt tavakasutajale võõras.
Näiteks võis olla Soomes ka Sonera X2 ruuteri taga probleem Telia Eesti pakutava Arrisega.
Kuna taustakonfid on sarnased siis eesti boks ei läinud taas soome vlanide taga käima nii nagu peab.
Tulevikus ehk see vlaninduse kadumine päästab kui kõik on ott.
Seni pigem peaks neid probleeme pidama harukordseteks.