[XeStAiSy]

[High-Q]

õppige ip adresseerimist
harilikult, kodukasutuse olevate seadmete võrgu suurus on /24 ehk maskiga 255.255.255.0. Selleks, et seadmed sinu võrgus oleksid omavahel kättesaadavad, peavad esimese kolme okteki (iga number on 0-255 ehk 8 bitti) numbrid olema samad. ehk näiteks, kui võrk on 192.168.1.0/24, siis kõik hostid antud võrgud peavad omama IP aadressi kuju 192.168.1.X. Tuleb vaid vaadata, et IP konflikte ei tekiks. Seadmed, mis ei vaja ligipääsu väljaspool olevatele võrkudele (teised privaavõrgud, internet), ei vaja gateway-d, peamine, et neil on ühine võrk ja sama suurusega mask. Kui on vaja suuremat võrku (näiteks /24 võrgu suurus ei piisa), siis peab hosti bittide suurus olema suurem ja sedavõrd muutub ma subnet mask. kuna ma eeldan, et telia ruuteris sa maski muutma ei hakka, siis kasuta selle ip parameetreid ja säti oma seadmed selle järgi.

üldiselt võiks kasutada dhcp-d ja kui tõesti vaja fikseeritud IP-d, võiks kasutada reserveeringuid. teeb elu lihtsamaks.

[XeStAiSy]

ma ei tea minul toimib ja ei vaeva ennast. Iga seade oma ip ja rahu majas igakell saab ligi. Pärast on nii kui istuvad sama ipga on igavene jebla nendele ligi saada. Nobrainer on kui iga seade oma ipga istuvad vahel. Paned ip browserisse ja ühendab ära. ei pea mässama subnetide ja mis irundaaga. Gateway on kõigil 192.68.1.1 sellest nad saavad ise aru.

[Vahur]

Iga seade võrgus peabki omama unikaalset IP-d, muidu võrk ei töötaks. Sul on tõenäoliselt erinev peale viimast punkti olev number, mitte eelviimane.

[Maldur]

[XeStAiSy]

Mis seal imelikku on? Võite ju ise paremeini teha kuid minule ei meeldi kauaks jebla. Vihkan tunde sorkimist ühe asjaga. Kui toimib pole probleem.

[bladerunner]

[indrpo]

Kõvad võrguehitajad siin
Samas LANis võib sul olla misiganes vahemik. lihtsalt ligipääs võib puudulik olla kui põhivõrguna kasutusel 192.168.1.1
Samal ajal võid sinna pista ruutereid 192.168.2.1 või 192.168.3.2 mida on siis nö wifi APks ja switchiks kasutatud. Ligi saad nendele ainult siis kui samas võrgus määrad arvutile samast vahemikust IP 192.168.2.5 jms.

Seda sitta ma igal juhul ei soovita ehitada, aga siiski neid nähtud on.

Ehk et jah, 192.168.1.1 on põhiruuter, jätka siis sealt oma kräppruuteritega 192.168.1.2 jne.

Seda sitta ma ka ei soovita.

Ruutereid olgu võrgus vaid 1, olgu siis Telia oma või personaalne. Edasi kasuta switche ja wifi APsid, manageeritavaid või mitte aga endal puhtam ja muretum tunne.

[XeStAiSy]

kräppruuteritega 192.168.1.2 jne.

Ei pea olema toimib samahästi kui on 192.168.2.1
E tasu lihtsalt õhku puhuda kas toimib või mitte ja irvitada ka ei tasu minul on see nii 10 aastat toiminud ei näe probleemi. See ,et peab kangesti viimast numbrit muutma ei pea väited paika.

Spoiler

Seal on vahel veel switch ja kangesti tahate ütelda ,et ei toimi? Switch suunab otse selle lan pordi ülesse korrusele ja teie arvates on kõik pahasti, valesti, vm.
switch on tõesti 192.168.1.3 see on ka ainus asi mis dhcp ei kasuta ülejäänud on poogen mis ip adre paned kui seal dhcp lubatud. Võiks ju kõgil dhcp kinni väänata siis tõesti 192.168.2.1 ei toimiks seal vahel ilmselt. Switchi põhimõte minul on ,et tegeleks anult lan kaabli pikendusena ja saadaks iptv ühe lan kaabliga ka telekasse. Samas hakata neid lan kaableid juurde vedama on porno. Switchi mõte on jätkaks ja liidaks muidu oleks vaja 30m+ lan kaablit kui ruuterist jõuaks ülesse korrusele gigabitti sealt pressida läbi oleks juba keerulisem.

[londiste]

ma kordan uuesti seda, mida High-Q ülalpool kirjutas.

üldiselt võiks koduse võrgu seadmeid hoida ikkagi ühes subnetis ja ühe dhcp serveriga, mis ip aadresse jagab/haldab.
enamasti on selleks 192.168.1.xxx koos 255.255.255.0 maskiga. 1 asemel võib muidugi olla mistahes teine number aga kasulik on see kõigil seadmetel hoida sama.
käsitsi ip-de seadmine koduse võrgu tingimustes on veidi kahtlane ettevõtmine kui aru ei saa, mida teed. üks fikseeritud ip-ga seade (tavaliselt on see ruuter), mis dhcp-ga ülejäänutele ip aadressid välja jagab.
kui on vajadus või tahtmine fikseeritud ip-de järgi, siis eelistatult ruuteri dhcp-st need sättida, või alternatiivina dhcp poolt jagatavate numbrite hulgast väljas aga samas subnetis.

Margus, palun loe natukene võrkude konfimisest ja ip aadressidest.
see, et töötab (või "töötab") on üks asi, teine asi on see, kuidas asjad on mõeldud töötama.
gateway küll enamasti aitab aga kui sul on seadmed erinevates subnettides, siis tõenäosus igasuguste vahvate probleemide otsa jooksmiseks on päris hea.

[warwas]

londiste, pildilt ei tule küll välja, mis seadmega tegu aga silma jäi see:

Kui see on näiteks wifipurk, siis pakun, et ta ise istub selle sama seadme küljes (e. 192.168.2.0/24 võrgus) ja see seade teeb topelt-natti (kui võrguteooria nii sassis on, siis puhast erinevate võrkude vahel ruutimist seal vaevalt konfitud on). Ehk siis sealt tagant 192.168.1.0/24 sisse pääsemine on täiesti loogiline.
Omakorda kolmandas alamvõrgus oleva switchi torkimist ma aga küll selgitada ei oska.

[londiste]

warwas, jep. praeguse pildi pealt pakuks sama. teine natitud subnet ja gateway esimesse. kui switchil on ip, siis tõenäoliselt smart switch ja dhcp oskus kuigi loodetavasti see ei olnud by default peal ja lihtsalt gateway konfitud, mis oskab liikluse teise subnetti saata.

[XeStAiSy]

Samas ma pole midagi konfinud seal dhcps default sätted

Spoiler

Ja seal switchis kah midagi maagilist pole

Spoiler

Ma võin muidugi teistsuguseks õiged ip adred panna kui kellelegi ei meeldi. Kuid jah milleks kui toimib. Wifi purgid on alati 192.168.2.1 repiitereid saad samamood nummerdada kõik nad võtavad 192.168.1.1 gateway. Kui paned wifi purgi 192.168.1.1 siis lööb selle teilia pekkis logini ette kuna üritab seal luci käima vedada juci asemel kuna kangesti tahab openwrt seal miskeid muid asju teila ruuteris käima vedada openwrt on ta kõik tänapäeval lihtsalt teise nimega. Need tplinkid on kah openwrt põhjal minuarust seda kasutavad peaegu kõik. Zyxel on erand kes ei tee openwrt peal oma firmwareid. Miks tplinkid nii kehvad on on sellest neil on savi hiinlased oskvavad selle openwrt ära risustada kasutavad 5 aastat vana põhja wifi 6 ruuterites sest neil on poogen. Need bin lõppuga firmwared saad ilusti 7zipiga lahti pakkida siis näed mis seal ruuteris on healjuhtul saad ka tpinki ära rootida asendades conf faile. Kõik võtmed ilusti firmware sees olemas. Nüüd nad küll allkirjastavad kuid netis on betasid mis pole allkirjastatud.

[londiste]

Margus, need meie kommentaarid on vaid osalt sulle. kui töötab, ise rahul oled ja ei taha aru saada, mida räägitakse, ju siis.
pigem aga kommenteerime selle pärast, et teised lugejad ei arvaks, et tegu on normaalse konfi ja võrgu ülesehitusega. sest see ei ole.

firmware ja konkreetne seadme mark on kõrvalisem, asi on põhimõtetes kuidas võrgud töötavad.

[XeStAiSy]

noh jah ega mina ka mingi hull guru pole mainisin selleks ,et toimib teisiti ka. Minule meeldivatki teisugused asjad kui peaks.

Ma ei ütleks ,et midagi väga katki oleks.

Spoiler

[napoleon]

Mina sellist imelikku konfi küll ei kasutaks isegi kui see mingi ime läbi töötab. Võib vabalt olla, et ükspäev enam ei tööta ja ei saa aru ka miks ei tööta.

Targematele ennetavalt - jah, vahel on vaja LAN ära tükeldada ning eri osade vahele ruuter ja vbl ka tulemüür panna. Aga ilmselgelt pole see antud juhul teemaks.

[indrpo]

Ok, üks viga millega tihti kokku puutuda, on nö topelt ruuter võrgus mida antud kasutaja ise üldse ei taibanud õigesti kasutada, kui oskab ja teab, et iga voolukatkestuse järgselt on vaja võibolla käed külge panna, siis on hästi.
Teine ämber on need pisikesed seina torgatavad wifi repiiterid. Neid kasutatakse mitte repiiterina vaid APna ehk torgatakse netijuhe seinast seadmesse ja häälestatakse korra ära. Just see korra ta käibki.
Peale voolukatkestust kukuvad need DHCPd tegema ja käivitub see tihti kiiremini kui ruuter, seega osa seadmeid on võrgus, osa mitte. JUHEND tihti käsitleb ikkagi neid repiiteri häälestamiseks ja LAN pesast võid sa neti välja võtta, digiboksile vms. MITTE sinna netti ruuterist sisse lasta.
Ei pruugi iga seadmega nii olla aga tihti on nendega jama.

Ehk, et kui siin teemas keegi tahab wifit laiendada, siis kuulage kaasfoorumlasi, ärge kasutage mingeid über ASUSE, TP-Link jms ruutereid vaid võtke õige asi millega wifit laiendada.
Ei pea Teliast võtma, osta suvalisest kohast mingi Mesh Wifi AP komplekt, vajadusel Switchid ja kõik toimib muretumalt.

[Alan]

[ufo56]

[XeStAiSy]

Minuarust Mesh võeti kasutusele uuesti wifi 6 purkidega ,et neid müüa paremini. See tegelik mesh on vist aastast 2004 mis ei leidnud huvi laiemalt kasutamist. Lihtsalt poogiti wifi 6 purkidesse uuesti raud on enamasti kõik mesh toega juba aastast 2004 vahepeal lihtsalt too ei pakkunud huvi tootjatele. Tolle aegsed flash kiibid olid mahult ka väiksemad lihtsalt oleks tootmine natuke kallim olnud. Nüüd üritatakse uut õnne. TPLINKI ma ei soovitaks vaenlasele ka puhas hiinlaste spyware ja cräppware.

Endale meeldivad belkin ja ubiq, andekaid mudeleid saab osta amazonist eesti poodides ei ole toredaid mängukanne. Mida eestist saab on zyxeli switchid sellega trikkitad kõik ära ühe lan kaabliga pane või mitu digiboxi järgi ja saad netti ka, HD kvaliteediga pilt.

[indrpo]

Lihtsas keeles.
Ubiquiti endalgi kasutusel aga Ubi vajab sujuvaks toimimiseks kontrollerit, vähemalt esmaseks häälestuseks, kasvõi arvuti softis üks kord. Muidu on seadet üksikuna häälestades Ubi lihtsalt üks tavaline AP ja teine tavaline AP jne.

Mesh juttu ajan ma sellepärast, et need Mesh komplektid sisaldavad nö. kontrollerit. Kolm seadet võrgus, üks neist juhib.
Võid panna kaabliga ja ideaalis peakski olema. Samas töötab ka juhtmeta.
Mesh mõte on ka see, et kui sa liigud oma seadmetega mööda maja ringi, siis seade ühendab ennast sujuvalt ühest tugijaamast teise mitte ei tilpne kuni surmani esimese tugijaama küljes. Eriti oluline ju ka VoWifi kõnedega liikudes ja ma leiaks ka erinevaid muid põhjuseid kus liikumisel wifi sujuvus on oluline.
Probleem just ongi igasuguste "erinevate juustruuterite ja repiiteri junnidega" Liigud 0 korrusele siis telefon tilgub ikka 1 korruse tugijaama küljes 1 pulgaga, alles siis kui see peaks täielikult kaduma, otsib seade 0 korruse wifit.

Tõsi, kui sul on näiteks Ubiquiti kontrolleriga võrk olemas, siis sa ei pea aktiviseerima MESH sätet, nendel on seda vaja aktiveerida siis kui sul mõni taldrik on ilma kaablita.
Ehk, et kontrolleriga käib see maagika automaatselt niisama.

Kui sul on paaris eluruumis põhiruuter ja saunas teine, võibolla pole mesh oluline, ise valid vastava wifi võrgu käsitsi. Suuremas elamises on see aga hädavajalik kui sa ei taha pidevalt oma seadet torkida, et netti saada.

Otseselt pole see teema aga teadmiseks hea.

[XeStAiSy]

Suur maja siis jah vaja.

[Alan]

[High-Q]

siiski jätke meelde, et ühelt tugijaamalt teisele roomamine sõltub suures osas kliendiseadme oskusest ja eriti tahtest. On probleemseid adaptereid/draivereid, mis nui neljaks ei koli. ootavad, kuni RSSI reaalselt disconnect väärtuseni kukub ja alles siis lasevad lahti. Siis on aga täilik disconnect, sest raadiointerface pannakse kinni. Katkevad sul sessid ja kogu värk. See ei sõltu enam tugijaama riistvara võimest ega brandist. Aruba tugijaamadel on proprietary protokoll, mis veidike aitab (osalt orkestreerib roomamist tugijaam, mis saadab ise kliendile "ma lähen kohe maha, lülitu ümber" messageid) aga see on pigem erandkeiss ärikliendist kasutajale ja ka see igasse kohta ei sobi (näiteks ei sobi hästi kiiresti või edasi-tagasi liikuvale kasutajale).

mesh oma õiges tähenduses on see, et tugijaama uplink liides ei ole kaabeldatud, vaid võtab selle üle raadioliidese. Mina olen väga suur meshi vastane, sest wifi on oma olemuselt half-duplex. Okei, jätame viimased wifi5-wifi6 iteratsioonid koos MU-MIMO-ga välja (ja näiteks wifi5 toetab seda ainult allasuunas), aga see vajab vastava toega klienti (kõikidelt) ja sedagi teatud piirini. ehk siis autokeeli "mõõdame kütusekulu rekka taga, mäest alla, taganttuulega".
Kui sa serveerid kasutajate andmevahetust samal raadiol mis mesh ise uplinkina istub, siis sisuliselt poolitab see jõudluse, sest info peab jõudma samast raadiost nii sisse ja kui välja. Ainus viis enamvähem rahuldavalt meshi tööle saada on kasutada dual-band dual-radio tugijaamu, jätta üks raadio ainult uplink interfaceks ja teine raadio kliente teenindama. Idealis võiks jätta 2,4Ghz uplinkikmises ja soovitaks point-to-multipoint lahendust (mitte jadamisi hoppe), ehk siis keskse asukohaga tugijaama kaabeldad ja ülejäänud ääretugijaamad ühenduvad sinna ja 5GHz jääb kasutajate serveerimiseks. See tähendab aga et kõik seadmed peavad seda toetama ja näiteks paljud automaatikaseadmed (wifi-kaamerad, uksenupud, smart-andurid) seda teps mitte ei oska. Teine asi on kandekanalitega korrektne ümberkäimine. Kui ikka seadmed DFS sagedusi ei toeta ja max ongi ch36 kuni 48, siis ongi sul ainult 1 80mhz-ne plokk. ei ole väga mõtet seda sama igas tugijaamas panna. wifi6 küll peaks igaljuhul vähemalt 1x 160mhz toetama (ehk siis u-nii-2 ka), siis on valikuruumi veidi rohkem (saab kas 4x40 või 2x80).

tüüpiline meie kodukasutaja mesh lahendus on suunatud "ma ei viitsi mõelda" tüüpi kliendile, kes tegelikult palju ei vaja. lõustiku scrollimisega ja laigitamisega saab si*** võrk kah okei hakkama. Teine kasutuskoht on nutimajad, mis on igasugu wireless jurakaid täis, küll nutipirne, nutiandureid, nutikontrollereid. neid võib olla palju ja katta on vaja palju, aga nad tegelikult vahetavad vaid väikese koguse andmeid (üksikuid kilobitte). nõudlikule kliendile (viiteaeg, läbilaskevõime) mesh kindlasti ei sobi, vähemalt selle default-seades. Eriti kuri on mesh multicasti põhise streamingu vastu. Ütlen nii, kui te tahate, et teie chromecast ikaldaks ja jamaks, siis pange mesh! pärast on ainult iseennast süüdistada.

[indrpo]

Ma ei hakanud tavalisele kodukasutajatele terminitest rääkima, võrdlesin lihtsalt situatsiooni 1 ruuter, teine ruuter kolmas ruuter vs. triple mesh komplekt. Igaüks ilmselt Ubi/Aruba jms. võrku koju ei ehita ja nende jaoks kärab selline keskmine tp-link mesh paremini kui erinevad ruuterid.
Tolle Telia Airtiesi meshiga mul vähemalt erilisi tõrkeid ei ole olnud, telerid, digiboksid, AppleTV, pesumasin ka külmkapp, õhksoojuspump ja pudinad järel. Antud kohas 200Mbit/s VDSL ja jookseb max läbi, vahet pole, pane kaabel või wifi.
Optikal testides max 600Mbit/s läbitav antud komplektiga, vähemalt ruuteri wifist otse, tugijaamade juures mingi 400 kanti. Ütleme nii, et Ubi nanoHD AC lahendusegagi ei tule selliseid kiiruseid alati, pigem 300-400 kandis.
Eks mingi hetk kolib Wifi6 peale üle, 2,5Gbit/s Enterprise PoE switch ootas millal sama liidesega AP välja tuleb.

[Alan]

[karhu66]

[A.S.]

Mine Teliasse tööle, kõige lihtsam vast.

[KillFrenzy]

Peab suht spetsiifilise tookoha saama, et "õige" kasutaja ligipääs saada.

Suvalisele reatöötajale ei jagata midagi.

[Tomorrow]

Lihtsam on Telia seade vahetada enda ruuteri vastu

[A.S.]

Veel lihtsam on arvutisse need sobilikud DNS servereid kirja panna, telefoni korral see tõesti niisama lihtne ei pruugi olla.

[karhu66]

[indrpo]

Technicolor X2 ruuteri DNS muutmine kasutaja veebivaates on veana edastatud, laheneb järgmises softis kui piisavalt muid olulisi parandusi koguneb.
Teistes ruuterites vist ei tohiks probleeme olla?

Kui juba küsimus tekkis, siis küsiks vastu, miks see DNS muutmine tavakasutajale oluline on? Mingi striimingu teema? Kas sellele mingit muud lihtsamat rohtu pole?

[napoleon]

Näiteks Pi-hole kasutamiseks. Või kui tahaks näiteks mõne välismaise netikasiino lehte näha mida EMTA arvab, et sa ei peaks nägema.
Spetsiifilisemaid vajadusi võib teisigi olla

[karhu66]

[Tomorrow]

[karhu66]

[indrpo]

Privaatsus ja tsensuur, kiirus? WTF Mis riigis te elate

by default kõik toimib. muidugi saan aru, et mõnel on vaja kõik üle näppida aga eelmainitud arvamused ei muuda teie "privaatsust ja tsensuuri" ning kiirust ammugi mitte.
heal juhul saab VPN ja Tor lehitseja midagi selle peale pakkuda aga ma ei tea miks tavakodanikul seda vaja peaks olema.

Seega ma tahaks ikkagi teada, miks DNS muutmine ruuteris oluline on. (jah seda saab ka klientseadmes teha)

[KillFrenzy]

[karhu66]

[indrpo]

KillFrenzy, Reklaamid, kus keskkonnas? Kuidas saab DNS muutmine paremini reklaame blokeerida?
Ma olen selles osas harimatu vist. Kasutan uBlocki veebilehitsejas.

[Tomorrow]

[KillFrenzy]

[indrpo]

Ma vastan veelkord küsimusele küsimusega.
kas teil on vahet kas DNS on
194.126.115.18 või 8.8.8.8
Mida see teie jaoks muudab? Turvalistust? Keegi jälgib teid DNS serveri kaudu?

Võrguparameetreid saab igas seadmes muuta alates win arvutist lõpetades iPhonest, mis tarkvaraversioone sa küsid Tomorrow

Ma ei taha kellelegi ninna sõita vaid aru saada, milleks on DNS muutmine ruuteris kasulik.
Varem mainisin, ühes (X2) ruuteris see muutmise võimalus parandatakse tänu küsimisele.

[Tomorrow]

indrpo, Sa tead, et küsimusele pole viisakas vastata küsimusega?

Jah on vahet ja ei ma ei kasuta 8.8.8.8

Võrguparameetreid võib lõppseadmetes küll muuta, aga see on tüütu käsitöö igas seadmes neid muuta. Lihtsam oleks ruuteris muuta ühe korra.

Ma küsin mis seadmetel saab või ei saa muuta DNS servereid ja kui saab siis alates millisest tarkvaraversioonist. Mis sulle arusaamatuks jäi selle küsimuse juures?
Hetkel loen välja, et üheski modernses (vanu Thomsoneid ma ei arvesta) seda teha ei saa ja uusimas X2's see valik alles tuleb tarkvarauuendusega millalgi?

[karhu66]

ma kasutasin pihole DNS serveri vahel, et välja filtreerida reklaame serveerivad domeenid ja selle effectiivseks kasutamiseks olen ikka ruuteris muutnud DNSi aadressi

[Mnator]

[kaabakas]

[Tomorrow]

[LKits]

Domeen ei ole veebileht.