HV foorumis müüakse aeg-ajalt uusi 970 EVO Plus-e hea hinnaga. Tasub ehk seda varianti ka uurida. _________________ Müüa Lenovo Thinkpad X13 Yoga Gen 1
Müüa elektriroller Müüa igasugu asju
Ise olen ostnud SX8200 Pro-sid alates sellest ajast kui nad välja tulid kuni viimati vist 2 kuud tagasi veel. Tavakasutuses OS kettana pole mingeid anomaaliaid täheldanud ning benchmarkinud pole ketast. Soovitasin lihtsalt kui odavat ning kiiret SSD-d.
Millised on hetkel HV-s odavaimad kiirusekukkumisvabad 2TB SSD-d? Mingi parameeter mida vaadata? Päris oluline ikkagi ju nt 12K 60P videokaamera puhul (2TB = ~30 min videot).
Drop on teemaks QLC ja väikestel SSD'del milles SLC cache saab täis ja siis QLC jõudlus (eriti väiksema mahuga=väiksema transistoride arvuga) on päris masendav. TLC variandid on natuke paremas seisus. 2TB isenditel on tavaliselt mõistliku suurusega SLC cache, ca 200GB. Kui plaanis järjest üle 200GB andmeid pumbata, tasub reviewsid detailsemalt vaadata. Hea uudis on see, et loetud minutitega flushitakse SLC cache vabaks ja jõudlus taastub suht nobedalt.
Ise kasutan näiteks sellist 1TB mudelit ja mitte rohkem kui 100GB kirjutamist järjest, seega minu jaoks igati OK https://www.techpowerup.com/review/corsair-mp600-pro-1-tb/6.html
Optimisti jutule lisaks, et teine murekoht qlc ketastel lisaks palju järjest kirjutamisele on ka väga täis ketas. enamasti on slc cache mingi % vabast mahust ja vähese mahu puhul ei ole seda ruumi enam palju, nii et kiire mahu hulk on väiksem.
praktiliseks kasutuseks, kui just ei ole väga intensiivse kirjutamisega kasutus, on need head küll ja endurance võiks olla suurem küsimärgi koht.
ma kipun oma 2tb 660p peal opereerima kuskil 95+% täis olekus ja päris-päris lõpus kukub alla kõvaketta kiiruste küll. veidi rohkem kui 2a jooksul 26tb kirjutatud ja seni pole põhjust kurta. _________________ - londiste
...aga mina ei saa kunagi suureks!
Kui arvutisse teiseks SSD-ks (2tb) videotöötluse jaoks, siis pole vahet milline võtta st kõige odavam?
Töötlemisel kirjutamist peaks päris vähe olema tegelikult (ainult exportimisel)
viimati muutis DVDRW 14.10.2021 11:17:47, muudetud 2 korda
Kui arvutisse teiseks SSD-ks (2tb) videotöötluse jaoks, siis pole vahet milline võtta st kõige odavam?
Videotöötluse jaoks tasub võtta kõige kiirem mis saada on ja high-endurance.
Kuna lugemist-kirjutamist on palju. _________________ ...life is random...so am I...
So, there is a fan. Time to grab your sh*t, gentlemen!
Londiste, kirjutamise kiiruste kukkumine, kui SSD on täis on nende kõigi mure. Kui transistorid on infot täis, ei saa neid kirjutamiseks kasutada. Praktikas nägin seda enda kokku lapitud kuue serveriga ScaleIO klastris (6x8 SSDd) aastal 2015, kus perf droppis mitu GiB/s seoses SSD'de täitumisega.
Tänapäeva aeglased QLC transistorid muidugi võimendavad seda kiiruse kukkumist kirjutamisel veelgi, kui ketas täis saamas.
DVDRW, alustuseks, mängude puhul tavaliselt ainult loetakse, tagasi kirjutatakse vähe.
Videotöötlusel saab ketas ka kõvasti kirjutamist, seega on oluline ka kirjutamiskiirus ning ka vastupidavus sellele pidevale kirjutamisele. _________________ ...life is random...so am I...
So, there is a fan. Time to grab your sh*t, gentlemen!
Nii ei ole, et redigeerimine toimub arvuti RAMis ja ainult exportimisel on suurem kirjutamine? Siis tuleb nädalas ~1GB.
Guugeldades tuleb ainult vastuseid, et kas on SSD annab videoredigeerimisel eelist HDD ees. Nagu oleks SSD-de võrdlemine videotöötluse osas jabur.
Endurance pole oluline kuna reaalses elus keegi seda täis ei saa anyway?
DVDRW, sõltub, palju sul RAM’i on, mida töötled, jpm… _________________ ...life is random...so am I...
So, there is a fan. Time to grab your sh*t, gentlemen!
Andmete järgi peaks ju Inteli 660P kärama küll, et 4k60 videosid redigeerida
Üle 275GB kirjutades on HDD-st aeglasem aga seda olukorda pm ette ei tule ju.
Evo plus on 45% kallima hinnaga.
SSDLife ja/või tootjautiil peaks eluiga ka näitama + SSD-del on etteantud eluiga ka ~ TBW näol. Eks äkksurmad olenevad paljuski mudelitest ka, ise selle vältimiseks suvalisi ostnud-soovitanud pole. Samsung/Crucial/ADATA (viimasel küll teatud mudeleid)... _________________
Kuna tuleks SSD välja vahetada, et andmekadu vältida? Kui see ootamatult ära kärbab.
Win ütleb sulle kui tervis alla 10%kukub. Ma vahetaks ketta elurähtsas masinas siis kui ketta tehasegar. Löpeb + teeks mingi regulaarsusega klooni. Rõhk sõnal "elutähtis".
Mul kogemus Corsairi Force GT 120GB mudeliga - õhtul oli health 100% aga hommikul enam win ei startinud. Surnud mis surnud. Garantii vahetas välja õnneks. Paari päeva materjal läks kaduma aga ülejäänud data teises ja kolmandas ja isegi neljandas kohas......
Minu meelest need kiirusega seotud asjad seal on palju huvitavamad.
Ssd läbilase läheneb mälu omale... See on esialgu veel suht mõttetu info, sest ssd saavutab makskiiruseid jätkuvalt ainlt massiivselt paralleelse kasutamise juures, mida reaalsuses näeb ainult mõni laborirott kuskil. Aga eks see asi ka vaikselt paraneb, nii et kui kunagi peaks maa peale jõudma optane kunagine lubadus, et ssd IOPS mälu omale lähedale saab, siis läheb asi väga huvitavaks. Sest see tähendab, et ssd ja ram liituvad üheks komponendiks, mis on väga põhimõtteline muudatus - von Neumanni arhitektruurimudel, millel meie arvutid põhinevad, ei jää enam samaks. Opsüsteemid muutuvad, arvuti kasutamine muutub.
Ssd cache prose külge L4 cacheks. Meenutab natuke swappimist:) Et sellel asjal mõtet oleks, peab see cache olema kiirem kui ram. Ambitsioonikas. Huvitav on siin see, et sel juhul tuleb prose ssd cachele ligi lubada, mis on ka uus asi ja tähendab, et suur osa ketta sisemist korraldust läheb ketta enda käest prose või opsüsteemi haldusse. Kas sellel asjal ka mõtet oleks, on veel teema omaette. L4 cachet on varem ka proovitud, aga seni pole ta ennast ära tasunud. Hinna, keerukuse ja tulemuse suhe pole paigas olnud. Kui kuskiltmoodi hind nüüd väga alla tõmmatakse, siis võibolla ostab see välja progejate vaeva. Paraku saab hinda alla tõmmata eelkõige kiiruse ja mahu arvelt, mis tähendab, et asi võib jääda siiski kalliks nišitooteks, mis tähendab, et võibolla jääb üldse ära. Elame, näeme. _________________ Mida Ott ei õpi, seda Egon ei tea.
kaabakas, ssd ja ram liitumise osas - optane dimm?
aga ssd ja l4 cache on vähe kahtlane nägemus. või siis väga pika perspektiiviga. kasvõi sealsamas slaidil on latency mikrosekundites. ram on kõrged kümned kuni madalad sajad nanosekundid, l3 cache on madalad kümned ns. ja nende perspektiiv on ka suuresti vähenemise suunas. ssd-d peaks siiski mäludest kõrgemale jääma. _________________ - londiste
...aga mina ei saa kunagi suureks!
kaabakas, SSD ja RAM või siis I4 cache üheks saab vist toimuda juhul kui SSD sellest hädast priiks saab, et kirjutamiste arv on piiratud või see muutub tõepoolest nii suureks, et on vaid teoreetiline kuna enne vananeb see SSD moraalselt kui füüsiliselt läbi kulub.
500gb ssd puhul WD SN550 ilmselt päris hea valik, või on sellel mingeid vähem teadaolevaid / varjatud puudusi? videotöötlust (üldiselt) ei tee ja suurte mahtude korraga kettale kirjutamist ka üldiselt ei toimu. tavaline os ketas, kus mõned mängud peal, filme ja värki natuke ning peamiselt lihtsalt browseriga netis ringi tuuseldamine.
ilmselt reaalselt mingit tajutavat vahet ka kiiruses ei ole nende tsipa kallimate ketastega a'la adata 8200 või 980 evo? endurance ja reliability on WD'l arvatavasti igati okei? või on mingeid põhjuseid miks peaks eelistama hoopis näiteks inteli 660p või 670p ketast? _________________ "There will be an entire generation of deaf audio enthusiasts who were brought up on CD players and Best Buy receivers, electronic music and so on. These people won't know good sound if it bites them in the ass, so in the end the industry wins."
Jep ma pole väga optimistlik selles osas, et mälust nüüd L4 saaks. Pidevalt on "race to the bottom" kus QLC ja lõpuks PLC langetab kirjutustsüklite arvu. Seda üritatakse varjata SLC cache ja muid trikke kasutades aga L4 puhul oleks nende kirjutustsüklite läbipõletamine veelgi kiirem.
Ja kiiruse osas liigub vahemälu pidevalt eest ära. 14GB/s on ikka suht vähe. Isegi 28GB/s kui see ükskord tuleb on tänase madalama otsa DDR4 tasemel ainult ja tolleks ajaks on meil DDR6 juba mis teeb kaugelt üle 100GB/s
Midagi muud pakute välja: Corsair, Patriot, Kingston, Adata (vist mitte)?
Kui suur vahe võiks olla Samsung EVO vs Crucial MX500 jõudluses taolistel juhtudel, neid vaataks kõigepealt? Hinna poolest tuleks MX500 odavamad.
Samsung PM883 (TLC) poole vaataks viimases järjekorras hinna pärast, annab TLC olulisi eeliseid... ega nüüd nii kiire ka pole, et nats kauem oodata ei jõua.
Vbl natuke vale teema, aga NAS kurdab bad sectori üle. Kas on põhjust muretseda st. kas peaks pigem ASAP uue ketta panema? Kettad on RAID1-s ehk ühe surm veel kõiki andmeid ära ei kaota
Spoiler
napoleon@Synology:/$ sudo smartctl -d ata -a /dev/sdb
Password:
smartctl 6.5 (build date Jan 20 2021) [armv7l-linux-3.2.40] (local build)
Copyright (C) 2002-16, Bruce Allen, Christian Franke, www.smartmontools.org
=== START OF INFORMATION SECTION ===
Model Family: Western Digital Red
Device Model: WDC WD60EFRX-68L0BN1
Serial Number: WD-WX41DA69TR9P
LU WWN Device Id: 5 0014ee 263a355ec
Firmware Version: 82.00A82
User Capacity: 6,001,175,126,016 bytes [6.00 TB]
Sector Sizes: 512 bytes logical, 4096 bytes physical
Rotation Rate: 5700 rpm
Device is: In smartctl database [for details use: -P show]
ATA Version is: ACS-2, ACS-3 T13/2161-D revision 3b
SATA Version is: SATA 3.1, 6.0 Gb/s (current: 3.0 Gb/s)
Local Time is: Tue Nov 16 23:15:34 2021 EET
SMART support is: Available - device has SMART capability.
SMART support is: Enabled
=== START OF READ SMART DATA SECTION ===
SMART overall-health self-assessment test result: PASSED
General SMART Values:
Offline data collection status: (0x00) Offline data collection activity
was never started.
Auto Offline Data Collection: Disabled.
Self-test execution status: ( 0) The previous self-test routine completed
without error or no self-test has ever
been run.
Total time to complete Offline
data collection: ( 2804) seconds.
Offline data collection
capabilities: (0x7b) SMART execute Offline immediate.
Auto Offline data collection on/off support.
Suspend Offline collection upon new
command.
Offline surface scan supported.
Self-test supported.
Conveyance Self-test supported.
Selective Self-test supported.
SMART capabilities: (0x0003) Saves SMART data before entering
power-saving mode.
Supports SMART auto save timer.
Error logging capability: (0x01) Error logging supported.
General Purpose Logging supported.
Short self-test routine
recommended polling time: ( 2) minutes.
Extended self-test routine
recommended polling time: ( 682) minutes.
Conveyance self-test routine
recommended polling time: ( 5) minutes.
SCT capabilities: (0x303d) SCT Status supported.
SCT Error Recovery Control supported.
SCT Feature Control supported.
SCT Data Table supported.
SMART Self-test log structure revision number 1
Num Test_Description Status Remaining LifeTime(hours) LBA_of_first_error
# 1 Short offline Completed without error 00% 29845 -
# 2 Short offline Completed without error 00% 29125 -
# 3 Short offline Completed without error 00% 28382 -
# 4 Short offline Completed without error 00% 27639 -
# 5 Short offline Completed without error 00% 26920 -
# 6 Short offline Completed without error 00% 27369 -
# 7 Short offline Completed without error 00% 26650 -
# 8 Short offline Completed without error 00% 25908 -
# 9 Short offline Completed without error 00% 25237 -
#10 Short offline Completed without error 00% 24493 -
#11 Short offline Completed without error 00% 23750 -
#12 Extended offline Completed without error 00% 23209 -
#13 Short offline Completed without error 00% 23190 -
#14 Short offline Completed without error 00% 23078 -
#15 Short offline Completed without error 00% 23552 -
#16 Short offline Completed without error 00% 22809 -
#17 Short offline Completed without error 00% 22066 -
#18 Short offline Completed without error 00% 21347 -
#19 Short offline Completed without error 00% 20722 -
#20 Short offline Completed without error 00% 20002 -
#21 Short offline Completed without error 00% 19271 -
SMART Selective self-test log data structure revision number 1
SPAN MIN_LBA MAX_LBA CURRENT_TEST_STATUS
1 0 0 Not_testing
2 0 0 Not_testing
3 0 0 Not_testing
4 0 0 Not_testing
5 0 0 Not_testing
Selective self-test flags (0x0):
After scanning selected spans, do NOT read-scan remainder of disk.
If Selective self-test is pending on power-up, resume after 0 minute delay.
Longero, Samsungiga mööda ei pane. Nende evo sarjaga ka mööda ei pane. Kui rohkem kirjutamise performantsu vaja, siis pro, kui vähem, sis qvo. Aga ma ei saa täpselt aru, miks backupimiseks üldse ssd peab olema, nii et rohkem sinu kasutusvajadusest teada ei tee ka paha.
napoleon, ühe bad sectori pärast pole vaja muretseda, eriti raidis. Lisaks, see pole isegi veel maha kantud sektor vaid alles pending. Kui sinna sektorisse järgmine kord kirjutatakse, siis saab tast kas jälle loetav sektor või päriselt bad sector - reallocated. See on tavaline kõvaketta elu. Muretsemise peale võib mõtlema hakata siis, kui sellist värki hakkab mingi tempoga kümnete kaupa tulema, ja kindlasti siis, kui järsku ja sada. _________________ Mida Ott ei õpi, seda Egon ei tea.
kaabakas, et differential backup ja file sync kiiremini toimiks. HDD peal võtab differential backup tegemine ikka kõvasti aega kui "bit to bit" verification sees on, eriti kui full backup veel sama ketta peal. Plaan liigutada kõik failid nagunii SSD'de peale.
Tean, et SSD'de peale backupi teha ei soovitata, rahustuseks võin öelda, et hiljem mingi aja takka kopeerin differential backupi failid HDD peale.
Syncimise failid jäävad SSD'de peale.
Full backupid lähevad ühe teise Kingston DC500R 7,68TB peale, aga sinna ma differential backupi teha ei saa, nii mahu kui "write protect" pärast.
Okei, ma saan aru, et sa teed backupe käsitsi ise masina küljest kettaid läbi lapates. Mis on miljon korda parem kui mitte midagi! Aga kui sul need ketaste hulgad kasvama hakkavad, siis tasub hakata mõtlema mingi terviklikuma lahenduse peale, mis inimvaeva vähem võtaks.
Üldiselt, backup on asi mida peaks tegema arvutid, mitte sina, ja arvutitel aega on. Lisaks, arvutid ei unusta kunagi ja nad on nõus kasvõi iga tunni aja tagant backupe tegema. Peaasi jah, et eelmine backup lõpetaks enne kui järgmine alustab. Probleem tekib siis, kui backuppimine haamerdab kettaid niimoodi, et sina ise ei saa neid samal ajal kasutada - siis on vaja korraldada, et nad saaksid valmis enne, kui sina arvuti taha istud. Või siis teha neid aeglasemaks, backupides ssd pealt hdd peale
Kas ssd peale backupe teha tasub? Mingid x aastad tagasi räägiti sellest, kuidas ssd pealt andmed ära kustuvad mingi y aastate jooksul kui sellel vool sabas pole? Mingi selline teema oli? Ennast tõestanud backupitehnoloogiad on kõvakettad ja magnetlindid. Aga kõige pikemaajalisem salvestustehnoloogia, mida inimkond tunneb, on savitahvlid, ja sinna me ju ei lähe. Nii et nagu ka kõigil muudel huvitavatel asjadel, on ka backupidel küsimus sobiva tasakaalu leidmisest erinevate väärtuste vahel:)
Andmete pikaaegse säilivuse osas on salvestusmeediumi valikust tähtsam hoopis andmekandjate hulk ja ka eritüübilisus. Kaks odavamat ketast on parem kui üks kallis ketas. Kui just liiga odavaid kettaid ei osta. Ketas ja google drive on võibolla parem kui kaks ketast. Jne. Tähtis on kõiki mune mitte ühte korvi panna. Selles osas ma saan aru, et sa oled samal nõul:)
Kõiki andmeid bit-to-bit võrrelda. Kas enne backupide kirjutamist incrementali jaoks või pärast kirjutamist ebausaldusväärse backupimeediumi pärast?
Enne backupi kirjutamist bit-to-bit ei ole backupimise seisukohalt vajalik. Kõik failisüsteemid, mida siin on mõtet arvestada, kirjutavad failile alati kaasa, millal seda viimati muudeti. Kui muutmise kuupäev on eelmise backupiga võrreldes muutunud, siis hakatakse vaatama, kas ka faili sisu on muutunud, ja kui on, siis lükatakse ta backuppi ka.
Kui faili sisu on muutunud, aga muutmiskuupäev mitte, siis on fail (või tema muutmiskuupäev) korrumpeerunud. Selle koha peal on väga oluline, mida backupi tarkvara bit-to-bit võrdluse tagajärjel otsustab. Kui ta selle peale kisa ei tõsta, siis võib juhtuda, et ühel hetkel oled sa vanemad backupid ära kustutanud ja sul on olemas varukoopiad ainult korrumpeerunud failist. Selle koha peal on parem, kui backupisoft piirdub muutmiskuupäeva võrdlusega, sest siis ei hakka ta korrumpeerunud faili üldse backuppidesse saatma!
Aga kui muretseda ebausaldusväärse backupimeediumi pärast, olgu see siis kirjutamise ajal või kunagi hiljem toimuva korrumpeerumise pärast, siis õigem oleks kasutada backupimise lahendust, mis välistab korrumpeerumise. Mina olen oma masinad kõik ecc mälu ja zfs raidi peale kolinud ja sellega on rahu majas. Zfs salvestab iga andmeblokiga kettale parity kaasa. Ja andmeblokkidest koosnev data saab omaette parity eraldi ketastele. Ükskõik mis selles hapuks läheb, viga leitakse ja parandatakse ilma et kasutaja selle pärast muretsema peaks.
Noh, asju mis saab valesti minna, on veel:) Jättes kõrvale näiteks küsimuse sellest, kuidas kosmiline taustakiirgus protsessoris teinekord bitte flipib, siis tuleks veel mainida seda praktilist muret, mis on viirused ja muud sellised olukorrad, kus admete allikas enam usaldusväärne pole. Kui sa saad endale näiteks krüptoviiruse, ja nakatunud masinal on ligipääs backupidele, siis krüpteerib ta rõõmsalt ka backupid ära. Selliste murede vältimiseks on tarvis, et backupide jaoks oleks eraldi masin, mis teeks backupe omal algatusel. On tarvis, et backupitaval masinal poleks backupimasinasse kirjutusõigust, või veel parem, üldse mitte automaatselt avanevat ühendust, ja et backupimasinal oleks hoopis teine opsüsteem, kui võimaliku viirusega nakatunud tööjaamal. _________________ Mida Ott ei õpi, seda Egon ei tea.
Backupist rääkides…
Mõnikord on mul vaja võõras arvutis teha teatud failidest kiire backup. Tahaks seda teha mitmele kettale või mälupulgale korraga.
Kas on mõnda USBsse ühenduvat seadet, kuhu saan näiteks 4 ketast külge panna ja kõigile korraga kopeerida? Opsüsteem võiks seda näha ühe USB kettana.
RAIDi ei oleks vaja, kettad/pulgad vahetuvad ja sisu võiks ka erinev olla.
USB duplicator ei ole see. Sul peab juba 1 mäluseade failidega olemas olema, et seda kopeerima hakata.
Ei usu et raudvaraliselt sellist asja olemas on. Selline seade peaks oskama kõikide ketastega tegeleda failisüsteemi tasemel, ja kui veel paralleelselt, siis läheb juba päris keeruliseks kätte ära.
Rääkimata sellest, et igal kettal on sul suht erinevad asjad - kuidas ta nüüd peaks opsüsteemile seda ühe ketta alla kokku luuletama? Noh, okei, kirjutame iga faili igale kettale, aga loeme iga faili sellelt kettalt, kus ta on. Aga kui igal kettal on samanimeline fail, aga sisud on erinevad?
Noh põhimõtteliselt oleks ikkagi tehtav. Aga mitte 15€ goobay või logilinki jupina, vaid $800 elukana mis kaks aastat tagasi oli korra mingites veebipoodides müügil aga praeguseks on kadunud.
Lahendus, kui sul joppab, on olemas mingitsorti tarkvara kujul. Või kui natuke viitsid nikerdada, teed ise valmis endale, küsimus on pmst selles et teha mingi sulle sobiv kasutajaliides ümber kolmele kopikäsule. _________________ Mida Ott ei õpi, seda Egon ei tea.
rmc, Hinnad on suht samad 500GB PCIe 3.0 mudelitel. Ma ei näe seal erilist vahet millist valida. Kuigi kui valiks, siis vaataks ikka neid millel DRAM puhver olemas. See välistab 980 koheselt. Samuti välistaks QLC selles hinnaklassis.
Nojah aga nagu ikka, haip ja praktika on erinevad asjad.
Välja reklaamitud max kiirused on järjestiklugemine 32 või rohkem threadi korraga.
Kodukasutaja tunneb huvi kõigepealt 4k random singlethreadi vastu, mis võrreldes seq32 kiirusega on tavaliselt nii sada korda vähem, vägagi sõltuvalt mudelist.
Mängurit huvitab ilmselt ka seq 1-2 threadi, jällegi sõltub kettast, aga pakume 10-30 korda vähem kui max kiirus.
Kes tahab haipi osta, ostab haipi; kes tahab reaalset tulemust ootab benchmarkid ära ja võrdleb neid enda vajadustega. _________________ Mida Ott ei õpi, seda Egon ei tea.
DDR4 latency on seal kümnetes nanosekundites, SSD'd on praegu veel ca 1000x selles vaates aeglasemad, isegi kui ribalaiuse numbrite suurusjärgud kattuma peaks. Umbes nagu 1000GB/s sequential võimeline HDD on enamus toimingutes ikka palju aeglasem kui 1000GB/s SSD
Optimist, Optane on ilusasti DDR ja NAND vahepeal oma latentsuselt. Kahju, et Intel nii kehva on selle marketingis ja tootmises. DIY osas oleks nišiturgu küll. Täpselt nii nagu kunagi oli WD Raptor HDD'd.
Küll ostetaks ka seda kui ostetakse 4k€ graafikakaarte.
Optane ei suutnud kuidagi tavalise RAMiga sammu pidada. Serverites DDRi pulkade suurused kasvavad mühinal, Optane'i omad aga jäid kuidagi kiduraks. Hind polnud ka ahvatlev.
Optane'i mure oli veel ka see, et kiirus oli kenasti mitu suurusjärku kasvanud vs SSD aga kirjutamistsükite arv polnud samas sklaalas järele tulnud. Kui näiteks palju kirjutamist peale panna mõnes serveris, siis pikka pidu oodata poleks olnud. Õnneks on ka muid kandidaate, MRAM jpms, mis võivad tulevikus Optane'i asendada.
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
Spoiler 
