[Märt.]

Mõneks ajaks lukku.

[tiirP]

Pikalt oli lukus.
Milline neist asendaks üle-eelmise põlvkonna kodaniku vajadusi? Näiteks ID-tarkvara; eesti meedia ; ning ootamatute liigutuste vältimine?

[AlvinL]

Eile õhtul panin archi uuele läpakale ja see läks täiesti lolliks uuema kerneliga (5.4. midagi). Lts kernel 4.19.101-1 arhiivist peale ja töötab normaalselt. Võib ka olla, et uuema rauaga hakkab arch live usb ajal loopima mingeid aer/msi sõnumeid. Ei oska öelda, kas live usb ajal saab sisse sööta parameetrid a la pci=noaer, pci=nomsi jne. Tuleb ära kannatada, ctrl+L abil saab ekraani puhtana hoida. Hiljem /etc/default/grub anda kernelile vajalikud parameetrid ja siis on rahu majas.

Korraks oli paanika ja installisin openSUSE, aga umbes 30 minutiga sai isu täis.

[Märt.]

[XeStAiSy]

Lasin oma kasitl hunnik linuxeid läbi kuid ikkagi läksin ubuntule proovisin pop osi ka teised tundusid kudagi tuimad palju vaja üles ehitada ubuntu ikkagist nõks sobib paremini rauaga kokku kui need kloonid. Kasutan timeshifti aegajalt kõik oma asjad tööle saanud mida vaja. Kas elementary osi tasub torkida. Kas on keegi uut failisüsteemi kasutanud kas on kiirem ubuntul kui midagi ei anna suurt siis ma ei hakka wipet tegema.

[kaabakas]

Eri distrosid tasub proovida siis kui on huvi või vajadust.
Millist uut failisüsteemi?

[XeStAiSy]

ZFS Kuigi erinevaid distrosid proovitud enamuse on poolikud lahendused mida sai proovitud ükski polnud toimiv lahendus küll heli jamas või lihtsalt poolik mida vaja kõvasti ehitada. Ubuntu küll oli samas kohe toimiv kui wine pange pani siis sai killida ja desktopi tagasi või siis rsod.
Teised lahendused jäid sellega hätta kui midagi kapitaalselt pangestub kuigi seda on harva. Übuntuga vahe lihtsam googles on rohkem pahna probleemi korral. Samas teiste distrode desktopid probleemikorral pole kättesaadavad kui midagi peaks pangestuma mida sai proovitud.
Hetkel toimivaks lahenduseks jäi ubuntu igal pool soovitatakse pop-osi mida kiidetakse kuid minujaoks oli desttopi saamine keemia ja head seaal midagi polnud ja poolik lahendus. Kuigi soovitatakse pop osi iga nurga peal siis minule tundus ikkagi jama.
Lutrise pärast ma pop-osit ei tahtnud seda on lihtne paigaldada iga distroga.
Kes kardab linuxit kanni keerata paigalda timeshift peale paigaldust tee manuaalselt image süsteemist ja hakka paigaldama pahna kui jäi tomima peale pusimist tee uus image. Kui läks midagi kanni tee restore kui ei boodi ka tee restore livcd peal live cd kaudu saad paigaldada mällu timesifti seal ka saad restoret teha.

Timeshift säästab väga palju aega mida muidu oleks kulutanud reinstallile kuniks uue apsakani.

[Märt.]

Ubuntu viskas oma Unity töölaua mingil hetkel minema, praegu on vaikimisi töölaud Gnome Shell.
Oli juba aastaid tagasi lemmik, kuna on paindlikult arvukate lisadega täpselt enda järgi seatav.
Kubuntu Plasma on jäigem, otsin hetkel võimalust suurendada kursorit suuremaks kui 48 px, Gnomega saab kuni 96 px ja see on nunnu. Start menüü ülesehitus ei ole läpakas väga mugav, peale installi olid repod katki ja tuli uuesti ühe õpetuse järgi üks protsess maha tappa ning siis uuesti kõik rebuildida. Aga korda sai.
Mint Mate on kuidagi... tuim. Midagi justkui viga pole, aga samas ei ole ikka see.
Mint Cinnamon on täitsa kena, kes Win 10-ga harjunud, satub tuttavasse töölaua kujundusse. Täitsa töötab, aga mitte liiga vanal raual. Nende jaoks on ikka Lubuntu.

Meeldiv on näha, et printereid tuntakse paremini ära ja paigaldatakse õiged draiverid. Vähemalt Brother MFC 7360N mõni aasta tagasi tööle ei saanudki. Nüüd aga klik, klik, klik ja valmis.

Olen rahul Gnomega, kõik toimib.

[kaabakas]

Loogika on selline. Kui sa tahad, et üks konkreetne asi hästi töötaks, siis vali distro, kus see konkreetne asi töötab või mis selle konkreetse asja jaoks loodud on. Kui sa tahad et kõik erinevad asjad hästi töötaks, siis vali suure organisatsiooniga polulaarne distro - sellisel on kasutajabaasi, mille pealt kogemust koguda ja ressurssi, et kõik tööle ajada.
Pop! os eesmärk on eelkõige ühe tootja raua peal töötada. Samas Ubuntu kui üks popimaid ja suuremaid linuxeid jõuab panna ressurssi sellesse, et võimalikult palju softi võimalikult palju raua peal hästi töötaks.
Kolmas kategooria on suure distro suur kloon, nagu näiteks mint. Sellisel on lootust olla kahe teise variandi summa ilma ilma midagi kehvemaks tegemata.

Zfs eesmärk ei ole olla kõige kiirem, zfs eesmärk on olla kõige töökindlam ja kõige arenenumate võimalustega failisüsteem. Mitte et ta ei suudaks olla kiire, kasvõi näiteks siis kui andmete pakkimine sisse lülitada. Aga see ei ole see miks sa teda valid. Sa valid teda näiteks snapshottide pärast või backuppide pärast või sellepärast, et ta kunagi sinu andmeid ära ei söö.
Samasse auku tahab olla ka btrfs, aga neil on jätkuvalt probleeme selle 'sinu andmeid ära ei söö' osaga. Mis on see, miks distrod on hakanud tasapisi kasutusele võtma zfs'i, mis on tegelikult võrdlemisi vana failisüsteem, ootamata ära, millal btrfs stabiilseks saab.
Btrfs olemasolu mõte on pmst olla zfs, aga 100% klappida linuxi litsentsi ja tehnilise mõtlemisega. Sest zfs kannab endas solarise pärandit, mis mõnede arvates on suurem probleem kui teiste arvates. Maitse asi.

Kodukasutaja tasemel ei ole failsüsteemi kiirus kunagi mingi sisuline määraja. Pudelikael on ketas. Mitte ükski failisüsteem ei suuda andmeid kettalt kätte saada kiiremini, kui ketas on suuteline neid kätte andma, ega kirjutada kettale kiiremini, kui ketas on suuteline vastu võtma. See, milliseid operatsioone ta selle haldamiseks andmetega mälus või protsessoris teeb, ei määra mitte midagi kui ta mingis osas täiesti tuksi pole keeratud - protsessor on tuhat korda kiirem kui mälu, mälu on tuhat korda kiirem kui ketas. Küsimus on lihtsamal tasemel selles, kas sa tahad uut ja uhket või vana ja töökindlat. Või äkki on mingi kindel asi mida sa tahad, siis saab edasi mõelda.
Kui sa tahad et su masin kiire oleks, hoolitse selle eest, et tal oleks vaba mälu et ta saaks asju puhverdada ja ei peaks swappima. Sest puhverdamine tõstab kettakasutuse kiiruse puhverdatud osas mälu kiiruseni, aga swappimine langetab mälukasutuse swapitud osas ketta kiiruseni.

[aht0]

[Pätu]

Intel nuci peal hetkel olev windows 10 on kopa ette visanud. Mõtlesin, et koliks linuxi peale üle, kuid millise? Nuc ise on telekaga ühendatud. Kasutan peamiselt filmide/seriaalide vaatamiseks (netflix), vahel mõne dokimendi loomiseks/digitaalselt allkirjastamiseks. Enamus aja youtube/spotify. Ise vaatasin, et Mint cinnamon oleks päris muhe. Või on kellelgi soovitusi? Nuc i5, int inteli video, 512gb ssd, 12gb ddr3l mälud.

[SKG]

[Dirty Harry]

Nagu SKG ütles.

Üldiselt Netflix ja linux on kepp ja käpikud. Kodi kaudu peaks 1080p kätte saama. Aga kas on ka raua kiirendus ning üldse kena ja stabiilne... eks pead proovima. Ubuntu ja Mint on nunnud.

[Pätu]

Netflixi saab kasutada ka browseris. Seega sellega vast saab hakkama. Nädalavahetusel näpin natuke nii ubuntut, kui ka minti. Linuxiga kokkupuude seni väga minimaalne olnud.

[Dirty Harry]

[Pätu]

[Karlsson]

Mint on minu arvutis olnud stabiilne. Ubuntuga läbi aastate on igasugused pisiprobleemid olnud. Probleemid tekkisid peale uuendusi või täiesti tühjalt kohalt. Samas klassikalisel Ubuntul olen tavaliselt töölaua ära vahetanud või mõne remixiga katsetusi teinud.

[number]

...

[raul141]

18.04 on mötekam, 20.04 juba ju vana raua vötab kuumaks.

[heretic666]

https://www.tomshardware.com/news/microsoft-released-cbl-mariner-linux-distro

Microsofti enda distro

[Osiris]

[olavsu1]

[Kristoferr]

Kirjutan veidi oma "seiklustest" ka.

Ca viimane 2 aastat olen vahelduva eduga Linux (palju erinevaid distrosid ja DE'sid) <---> Win vahel hüpanud ja alati olen siiski win peal rohkem aega veetnud, sest
1. mugav ja harjunud
2. MS365 kraam on ka töö asjus igapäevaselt kasutusel.

Aga...
Hiljuti avastasin enda jaoks Arch KDE Plasma ja sellel jooksva Krohnkite võlud. Olen ennegi korduvalt erinevaid Linux tiling window managere kasutanud ja ka Windowsis jooksutan PowerToys kraami (mis tegelikult on üsna OK), aga no kõik on siiani olnud kas liiga piiratud võimalustega, aeglased, ebamugavad või bugised.
Krohnkite ei ole, sest ta pole päris tüüpiline window manager. Tasub proovida ja katsetada.

Üks tore script ja video, mille järgi ma ka enda DE üles sättisin:

Spoiler

Link

Miks on põhjaks (puhas) Arch?
1. Pole kaasatud mittevajalikku kraami.
2. AUR
3. Ainuke proovitud distro, millega kogu riistvara õnnestus tööle saada ilma igasugust kemüüset tegemata.

Mis veel.
Jah, tahab harjumist ja tuleb õppida terminali rohkem kasutama, aga no ülimugav on kõike majandada. Kuna kodu masinas pole MS tooted enam hädavajalikud, siis pole enam vajadust olnud win bootida ja eluke lihtsam .

[Kassmees]

Huvitav, missugune Mandrivast arenenud distro oleks tavakasutajale asjalik? Vaatan, venelaste Rosa Linux on viimastel aastatel üllatanud. Ubuntust töökindlam, erroreid naljalt ei tule. Kiire on ta kah, Chromiumis neti sirvimine on palju hoogsam, kui Ubuntu all. Ainult ID-kaarti vist enam käima ei saa? Tar.gz pakkida install on kah natuke keeruline, failihaldur ei lase anda vajalikele kaustadele adminniõigusi. Lihtsalt ei lase, vastavad lahtrid on kõik hallid ja ei toimi.

[Dirty Harry]

[napoleon]

[ykshuntka]

Kassmees
Olen juba aastaid kasutanud Mageia mate töölauaga.
ID- kaart töötab, Steam töötab.
Kasutan mageia repo programme va. Opera.

[aht0]

[AlvinL]

Windows vihastas välja jälle. Läks arch tagasi peale. Mõned aastad linuxist eemal olnud, hämmastav kui palju linux gaming on arenenud. Wayland toimib ka nüüd normaalselt, freesync toimib muretult.

[XeStAiSy]

yep gaming on arenenud ja palju kuid jah windows suudab alati vihastada juba aastakese linuxi peal olnud. Windows on küll arvutis kuid nüüdeks sinna enam ei kipu lihtsalt ei taha vihastada rohkem. Windosis on tekkinud mingi kahe minutiline shutdown ja restart, update jokutab tunde lihtsalt ei taha enam. Mängud jah nüüdseks samakiired kui windowsis mingit jebla ei ole enam. Garuda peale ja tuld.

Kes veidradest Garuda MAC õuna like ikoonidest lahti tahab saada garudas KDE Plasma.
Tulemus nagu see. Win 10 like.
1.

Spoiler

Digimuutub breeze tume pead ise seal klikkima.

Spoiler

Digimuutuja müstiline kood terminali.
sudo rm ~/.config/plasma-org.kde.plasma.desktop-appletsrc

Logi välja või reboot
Ja ongi muutunud kui sisse logid.

[DigeBeni]

2 Linust said kokku ja tulemuseks nende meelest perfektne linuxiarvuti:


Link


Kui ei midagi muud, siis vähemalt meelelahutuslik ja ehk ka natuke abiks linuximaalima sisenemisel.

[masmre]

Mulle meeldis ka see video, üks parimaid mis S.Linus teinud vist...

[vooteleaer]

MA olen aastaid juba Elemtary peal, meeldib - kiire, näeb esteetiline välja, kõik seaded on paigutatud loogiliselt ja lihtsalt.
Võrdluseks tööjuures Win11 kasutamine on ikka huge mess - 2 konkureerivat control panelit jne. fix over fix over fix.