[mati29]

Suvel peaks seadmeid vahetama ligi 75 000 televaatajat. Levira: meie säilitaksime SD-formaadi veel kaheks aastaks (6)
Muudatus puudutab kokku kolmandikku televaatajatest
Kuigi Levira ja ERRi kokkuleppe kohaselt jätkub SD-formaadis telepildi edastamine kuni juunikuuni, jääb õhku küsimus, kas üleminek ei ole liiga kiire? Kas inimestel jääb piisavalt aega ettevalmistusteks, näiteks kasvõi uute seadmete jaoks vajaliku raha kõrvalepanekuks?

Ain Alvela
Levira peab mõistlikuks, et SD-formaadis telepilti võiks edastada veel paari aasta jagu ning lubab, et ettevõte on valmis seda ka tegema.
Levira peab mõistlikuks, et SD-formaadis telepilti võiks edastada veel paari aasta jagu ning lubab, et ettevõte on valmis seda ka tegema.FOTO: RAUNO VOLMAR
Eestis on praegu kuni 100 000 televaatajat, kes jälgivad vabalevi telekanaleid SD-kvaliteedis. Samas on Levira teatanud, et on valmis SD-signaaliga telepilti väljastama veel vähemalt kahe aasta jooksul.

Läinud aasta lõpus sai teatavaks, et Eesti Rahvusringhääling (ERR) ja AS Levira tagavad paralleeledastuse jätkumise 1. jaanuarist ning on leidnud ühiselt lahenduse SD-pildi edastamiseks veel kuueks kuuks ehk 1. juulini 2021. Vastavalt kokkuleppele jätkub paralleeledastus kuus kuud, et anda inimestele võimalus sujuvaks üleminekuks ning tehnilisteks ettevalmistusteks, sh vajadusel uute seadmete ostuks.

Paralleeledastuse aastane kulu oli 2020. aastal 300 000 eurot. Selle jätkamine veel pool aastat läheb maksma ligi 150 000 eurot, mille ERR ja Levira katavad kahasse.

2019. aasta algusest hakkas vabalevis kehtima uus standard, kus telekanaleid hakati edastama kõrglahutusega ehk HD-formaadis. Sujuvaks üleminekuks on seni jätkatud ka SD-pildi edastamist, et tagada telepilt inimestele, kelle seadmed ei toeta HD-pildi edastamist. Vabariigi valitsus eraldas paralleeledastuse jätkamiseks 2019. aastal 200 000 eurot, käesolevaks aastaks 300 000 eurot. Erinevalt varasematest aastatest valitsus 2021. aastaks selleks lisaraha ei ole eraldanud.

Eestis on Kantar Emori uuringu andmetel 26 000 leibkonnal kineskoopteler ning neist umbes 7000 näeb telepilti antenniga. Peamiselt maa-asula või väikese linna-aleviku elanikud, pensioniealised pered. Maakonniti on neid mõningal määral rohkem Tartumaal, Harjumaal ja Ida-Virumaal.

Mõistlik hoida SD-edastus toimivana veel kaks aastat

ASi Levira juhatuse liige ja müügidirektor Veiko Sepp märgib, et formaadivahetus puudutab vabalevis olevaid ERRi kanaleid – ETV, ETV2 ning ETV+ ning televaatajaid, kelle koju jõuab pilt antenni kaudu. See hõlmab Sepa sõnul ka Elisa õhu kaudu edastatavaid telekanaleid, küll aga ei puuduta muudatus vaatajaid, kelleni telepilt jõuab kas kaabel- või mobiilivõrgu või satelliidi vahendusel.

„Uuele standardile üleminek ei saa aga toimuda üleöö, mistõttu lähtuvad turuosalised sellest, et üleminek uutele standarditele toimub Digilevis järgneva kahe aasta jooksul,” selgitab Veiko Sepp. „Et see protsess oleks edukas, peame oluliseks, et kuni aastani 2023 jätkuks ka ERRi telekanalite edastus nii HD- kui SD-formaadis ning oleks tagatud selle rahastamine.”

Sepa sõnul puudutaks ERRi telekanalite edastuse lõpetamine SD-formaadis üle Eesti hinnanguliselt 100 000 televaatajat, kellest ligi kolmveerand peaks välja vahetama ka oma seadmed.

Elisa arvates on optimaalne vähemalt paari aasta pikkune periood, mis võimaldaks kasutajatel hankida vajalikud seadmed ning olla valmis muudatusteks.
Taavi Teder
„Seega kiire ja täielik HD-formaadile üleminek jätaks suure osa televaatajatest ilma ERRi telekanalitest, seda just maapiirkondades ja vanemaealiste vaatajate hulgas,” ütleb Sepp. „Levira tagaks koostöös sideettevõtjatega populaarseimate tasuliste kanalite paralleeledastuse samaks perioodiks. Lisaks ERRi kanalitele on täna Digilevis paralleelselt HD- ja SD-formaadis ka kümme tasulise televisiooni kanalit ning nende arvu on plaanis suurendada.”

Veiko Sepp kinnitab Levira eesmärki, et kaheaastase üleminekuperioodi lõpuks on ka kõik tasulised telekanalid Digilevis saadaval HD-formaadis ning kõigil Digilevi vaatajatel on uusi standardeid toetavad telerid või digiboksid.

Elisa pooldab ülemineku tähtaja pikendamist

Kuivõrd muudatus hõlmab ka Elisa üle õhu edastatavaid telekanaleid, küsis Maaleht Elisalt, kui mõistlik on kiire ja täielik üleminek HD-formaadile Elisa seisukohast.

Elisa meediasuhete juht Taavi Teder toetab vastas, et Elisa toetab lähenemist, mis on kõigile kasutajatele vähem häiriv ja täna leiab sideoperaator, et üleminekuks võiks tõepoolest olla pikem periood.

„Elisa arvates on optimaalne vähemalt paari aasta pikkune periood, mis võimaldaks kasutajatel hankida vajalikud seadmed ning olla valmis muudatusteks,” ütleb Taavi Teder.

Samas kinnitab ta, et olenemata vabalevis toimuvast ERRi kanalite edastuse muudatusest tagab Elisa oma klientidele kanalite olemasolu ja signaali. Elisa kliendid midagi täiendavat tegema ei pea, ütleb Teder.

Ent miks on Elisa õhu kaudu levivat telepilti kasutavatel klientidel praegu ekraanil SD-märk?

„Signaal on sama, mis Digilevis ja see on ka põhjus, miks SD-märk ekraanil nähtav on,” selgitab Taavi Teder.

Ta kirjeldab, et Elisal on küllaltki arvestatav kogus kliente, kes vaatavad televisiooni antenniga (pakett Elisa Klassik Üle Õhu TV).

„Elisa ei ole tüüpiline kaabeltelevisiooni operaator ja suudab kvaliteetset teleteenust pakkuda erinevate tehnoloogiate kaudu üle kogu Eesti,” räägib Teder. „Kogu turu vaates julgeks pakkuda, et kaabelvõrkude tegevuspiirkondades on umbes 2/3 majapidamistest.”

Seega keskeltläbi kolmandikku Eesti televaatajatest rohkem või vähem HD-formaadile üleminek ikkagi puudutab.

Eesti Digilevi saadab Euroopa mastaabis edulugu
Praeguste muudatuste ajalugu ulatub aastasse 2010, mil Eestis televisiooni eetrilevi läks üle Digilevile (DVB-T, Digital Video Broadcast – Terrestrial) ning analoog televisioonisaatjad lülitati välja.

Selle tulemusena loodi võimalus kolme telekanali asemel 30 ja enama telekanali levitamiseks üle õhu ehk kõigil Eesti elanikel tekkis esimest korda võimalus paljukanalilise televisiooniteenuse tarbimiseks.

Digilevile üleminekuga paranes oluliselt telekanalite pildikvaliteet ning lisandusid tänaseks juba loomulikud lisateenused nagu elektroonne telekava, saadete keelte ja subtiitrite valikuvõimalus ning ka järelvaatamine.

Levira tehnoloogia- ja IT direktor Kristo Kaasan kinnitab, et Eesti oli esimene Euroopa riik, kus võeti DVB-T platvormil koheselt kasutusele MPEG-4 AVC kodeerimise standard ning jäeti sel hetkel enimlevinud MPEG-2 standard vahele.

„Sellega demonstreeris Eesti innovaatilisust, mis toetas Eesti kui eesrindliku digiriigi kuvandit,” märgib Kaasan.

Tänaseks on DVB-T standardile lisaks tekkinud uus DVB-T2 standard, mis koos uusima HEVC kodeerimisstandardiga võimaldab Digilevis edastada telekanaleid ka HD-formaadis ning edaspidi üle minna isegi 4K-formaadile.

„Uuele standardile üleminekuga saaks Eesti jällegi näidata oma innovatiivsust, olles esimeste Euroopa riikide seas, kes uusi standardeid kasutama hakkavad,” kinnitab Kristo Kaasan.
Ain Alvela

[elukaz]

See on muidugi tore kui loetakse üle kineskooptelekad aga probleem pole ju selles. Loeks kokku telekad mis ei toeta dvb-t2.

Iga paari aasta tagant teleka vahetamine ei ole ok nii et võiks olla õigustatud ootus et kui veel mõni aasta tagasi on poest ostetud uus telekas ja ei rääkind müügimees ega polnud avalikku infot et see standard kaob siis peaks ta ikka pilti mõistliku aja jooksul edasi näitama.

See ei ole väga roheline lähenemine kui sunnitakse töökorras tehnikat utiliseerima. Mul jääb neli telekat üle millega pole midagi teha. Vähemalt ühe peab uue ostma. Lisaboksid ja puldid on no go

[Dijital]

Paljud ruttasid telereid ostma digirevolutsiooni ajal ega osanudki mõeldagi selle peale, et DVB-T2 on kohe nurga taga. Vähesed telerid, mis meie kandis levisid, tegelikult omasid seda. Ning kui nüüd DVB-T2 telereid tormatakse ostma, siis järgmine samm ette mõelda on teada, et kas see omakorda HEVC midagi peale oskab hakata. Ning näiteks digibokside seas on paljusid isendeid, mis oskavad 4K HEVC kanaleid näidata, samas ei oska need aga midagi pihta hakata 4K H.264 kodeeringus edastavate kanalitega. Jälle ikaldus. Muideks enamik kaamerad salvestavad just selles formaadis ning ka selliste videotega näitamisega jäävad need seadmed jänni.

[elukaz]

Suva ju, kõik korraldatud pask võib ju innovatiivsuseks nimetada. Miks meil oli vaja kalli raha eest mpeg4 ja mitte mpeg2 telekaid osta? Number üks põhjus ette ja taha oli üleminek hd-le. Kas keegi oma sõnade eest vastutaks? Riiklik otsus nii et ei

[jägaja]

[salatoimik]

Kord ~12 aasta jooksul pole nüüd teab mis hull 300€ maksvat telerit uuendada
Siin foorumis ju sepad kes iga 6 kuu tagant uue mudeli ostavad.

Või siis teine võimalus mingi 40€ eest T2 box ning kärab televusser edasi

[Vondur]

salatoimik, Mine ja räägi seda juttu penskaritele kes saavad 400 eurot kuus... Nemad ei osta igal aastal uut telekat. Mul vanatädi ostis poest uue teleka umbes 6 aastat tagasi ja tee talle nüüd selgeks, miks ta jälle uue peab ostma või siis digiboksi millest pääsemiseks ta eelmise teleka soetaski.

[laurx]

kui riik tahab kodanikule öelda, et epideemia on või sõda tuleb, peab riigi televisioon olema keskmise inimese nägu. keskmisel inimesel on SD võimekus, järelikult on sd d vaja. vastasel juhul tuleb keegi teine ja ütleb inimestele midagi muud.

[salatoimik]

No venelane ei saa tulla ütlema... Neil on DVB-T2

[indrpo]

[laurx]

[kussu]

[laurx]

Tee rewju ka kui saabuvad.

[kussu]

[indrpo]

[salatoimik]

Siit vaevalt, et tühjaks ostetakse. Enamus ei teagi seda poodi
http://www.lobster.ee/sat/index.php?bm=webshop&subaction=view&parentID=20

[seeru]

[jägaja]

[presta]

[Scott]

ERR ja Levira teatavad, et tavaresolutsiooniga telepildi näitamist jätkatakse vähemalt 31. detsembrini 2021. Pikem üleminekuperiood on vajalik, et vanade seadmete kasutajad saaksid seadmeid uuendada.

https://menu.err.ee/1608216706/err-i-telekanalite-paralleeledastus-jatkub-vahemalt-2021-aasta-lopuni

On kuulda olnud ja ka artiklis põgusalt mainitakse, et vana süsteemi vahetus uue HD-võimelise vastu ei puuduta ainult ERRi kanaleid, vaid ka Elisa Klassiku vaatajaid. Ehk et kui SD kinni läheb, siis DVB-T asendatakse kõigil DVB-T2 süsteemiga. Kuna paljudel tasulistel kanalitel on HD-versioonid olemas, siis lähevad need H265 koodekile, et kõik muksidesse ära mahuks.

[laurx]

Ilmselt ei kannata moblanett kogu kaadri elamusse kolimist veel välja.

[elukaz]

Ma siis tahan oma raha tagasi. Eile ostsin just selle pärast uue teleka et maal pilt ära ei kaoks. Kas järgmine aasta ka pildi järgi vajadust on kahtlane.

[laurx]

t2 peaks silmale ilusam vaadata olema..

[elukaz]

Aktuaalse kaamera kuulamisel pole vahet palju erinevaid piksleid joonistatakse.

Eks läheb mujal käiku, aga ikka masendav mis kräppi isegi normaalse brändi all tehakse. Säästuphilips, vaatenurk on mingi 5-10 kraadi, vähegi nurga alt vaadata kontrast kaob. Isegi monitoriks ei kõlba, 32" ja reso on 768p, what year is it?

[Zuumbox]

[tont23]

[elukaz]

Palju ei käind jah, 190 vist oli, ja selleks oleks väga hästi sobinud kui suvel pilt oleks ära kadund. Aga kui nüüd vaatad selle pilguga et seda kuskil mujal kasutada...

[laurx]

[elukaz]

Oh vabandust et spetsialistilt ei küsinud, mida siis soovitad et hiljem ei kahetseks? Aktuaalse kuulamiseks.

[laurx]

Natuke eeltööd teha, mitte -15 aastat tagasi hiinlastele müüdud brändi ostes avastada, et kõnts müüdi.

[elukaz]

Vale vastus, sellega pole mul poes midagi teha. Linki konkreetsele tootele mis Tartus poest saada on.

[Scott]

[laurx]

elukaz, veits perze ei taha käia?

[elukaz]

Ära tule targutama kui asjalikku nõu pole anda. Teemat võivad lugeda ka teised inimesed kellel sama mure ja siis oleks mõistlikud soovitused omal kohal. Kui sa ütled et ostsid kõntsa ei ole mittekuidagi abiks.

[laurx]

Esiteks on saamatule olemas suur telerite mammutteema kys operatiivne info ja ka minu postulaadid hiina kõntsa kohta piisavalt olemas on.
Teiseks on tootjatel alates uudise välja tulemisest tekkinud hulk uusi asju ja vanad kadunud, sest telekas vananeb täna kiiremini kui mobla.
Kolmandaks on igasugu poodide ja veebipoodide seis igasugu olukordadest tulenevalt üsna kõikuv.
Ja siis on ikka keegi,kes läheb poodi, ostab tuimalt "ilusa jalaga" piilipzi ja tuleb internetti kutrma, et nihu läks. Ma olen neid soovitusi jaganud palju, ei viitsi enan. "Nuššige ise.."

[elukaz]

Sellest telekateemast on vähe abi kui küsimus on kas osta uus boks kineka taha või mis variandid veel on ja inimene soovib telekat kui selline hinnatase olemas on ja ainus eesmärk on uudiseid kuulata...

Ohwait, circular reference, kes tahtis on juba aru saanud, kui ei eks pritsige sappi edasi.

Huvitav seis muidugi, ei viitsi enam abi pakkuda aga viitsid samal teemal käia pikalt mölisemas, tehke ise omad järeldused.

[von Wu]

[elukaz]

No näed hakkab tulema

Aga telekaga on harjund nii et tahaks seda. Täitsa pime ka veel pole aga hd-st on täitsa suva.

[ewur]

Ostsin DVB-T2 boxi, selle toote:
https://www.hinnavaatlus.ee/1973349/aura-aries-t2-hdmi-usb-20/
MPEG4(H.264) toega box, vana info järgi peaks leidma/näitama vabalevis olevaid ETV HD programme (ETV/ETV2/ETV+), aga mida peale otsingute ei ole, on need vabalevi HD programmid, ainult ETV, ETV2 ja ETV+ SD vaatab vastu. Olen millestki valesti aru saanud? Peab nüüd HEVC (H.265) toetavat boxi omama, et Levira edastatavaid kohalikke HD kanaleid näha? Antenn ei tohiks mõjutada, info järgi. Telekas on HD ready 1366 x 768 resoga. Otsin ja loen meediast infot (ERR ja muud kanalid, kus seda pikalt kajastatud), aga see jutt on nii "ümmargune" millegipärast, et midagi ei saa sealt konkreetset kätte.

[seeru]

Levira on veel H.264
Sul antenn ei mõjuta aga kas HD levi üldse ulatub sinu antennini.
HD leviala pole sama mis SD-l ja iga väiksem mast seda ei edasta ka.
Kuigi jah, kui leviala kaarti vaadata, siis on viimasel ajal puha ära kaetud (aga osa vertikaalse vastuvõtuga).
Nõrgemate vastuvõtuantennidega on praegu veel see, et päeval päikesega signaali kätte ei saa, õhtul peale loojangut levi tagasi.

[Scott]

Ega antenni ja teleka vahel mingeid filtreid, võimendeid või jagureid pole, mis üle kümne aasta vanad? Antennikaabli vanus?

[salatoimik]

Üldiselt kanalid peaks ikka leidma, hoolimata kas on H265 või H264... H265 puhul lihtsalt pole ilmselt pilti aga heli peaks ideeliselt olema (vähemalt enda vana boxiga sedasi on)

[laurx]

Käsitsi otsing, vastav mux (E) näita ette ja saab selgeks. Luigel ikka võiks olla kui just sesl männipuude all pole. Teletornist tuleb.

[ewur]

Unustasin täpse koha lisamata, Tallinnas, Susi hotelli juures. Antenn ja kaabel on veel dvb-t ajast, kuskil pea 10 aastat vanad, ei oskagi öelda kas võimendeid/filtreid vmt boxi ja antenni vahel on. Visuaalselt ei ole, aga kes teab mis kuskil lae vahel. Jagureid kindlasti mitte. Selles asjas olen ainult natukene vast üle tavakasutaja taseme, nii et peensustega võib raskusi tekkida.
Mainimist väärib see, et automaatotsinguga andis ühe veateate ekraanile stiilis "DVBT2 642000 ... Fail". Ülejäänud otsingud/read olid OK.
Käsitsi võiks otsida, aga see on minu jaoks teema, mida ei valda. Mida ja mis ma pean ette näitama...
Vb on asi boxis? Manual on ainult hispaaniakeelne, boxi menüüs õnneks inglise keel olemas, Eestit kohamäärangus jällegi pole, Soome on lähim/loogilisem, mis on ja see sai pandud.
Soome vabakanalid leidis üles, mida vana dvb-t boxiga eelmisest aastast enam ei näidanud. Aga miks kohalikke HD kanaleid ei leidnud, on ulme.

[elukaz]

642 ongi etvhd

https://levira.com/saatejaamad.pdf
https://levira.com/programm.pdf

Käsiotsinguks annad ette sageduse 642MHz või kanalinumbri E42, sõltuvalt mis boks pakub. Kui signaali tugevus on aga pilti ei tule vii poodi tagasi.

[ewur]

Proovin järgi.
Käsitsi otsinguga leidis üles kohalikud HD kanalid. Prooviks kustutasin need jälle ära ning ühendasin digiboxi vooluvõrgust lahti. Peale seda proovisin uuesti, aga automaatotsingut ja katsetuseks paar korda. Nüüd leidis "automaat" HD kanalid probleemita. Ei hakka fantaseerima, milles asi oli ning miks see mitmeid kordi üritades alguses ei õnnestunud...
Hetkel ei leia Soome vabakanaleid jälle (käsitsi otsinguga), eks leviprobleemid. Soome kanalid on siiamaani 32, 44 ja 46 vist? Kuna info kättesaamine tavainimesel, kes "spets" kohti ei tea/külasta (mingitsorti digifoorumid), taaskord raskendatud. Need kanalite numbrid leidsin Google aruteludest/õpetustest, mis juba aastaid vanad.

[laurx]

arvesse võttes, et antenni ei visata niisama katusele vaid keeratakse üsna täpselt, ütlen ma selle kirjelduse järgi, et sul on ka seal mingi suvaliselt visatud antenn. olen näinud kahest antennist koosnevat süsteemi, mis liitis mõlemad signaalid ühte kaablisse ja need olid ikka üsna keeratud. ka sul peaks seal olema seal ühe kui teise suhtes keeratud antennid.
selle sama kanali automaatostsingu ekraanil peaks sulle näitama signaalitugevust ja kvaliteeti.
mis antenn sul üldse on?

[Scott]

Soome on 32, 26 ja 46 tavakanalid ning 44 peal on vabad HD-kanalid.

digi-tv.ee foorumit vaata.

[ewur]

Üks antenn on (nagiks vist nimetatakse taolist), tipuga täpselt suunatud teletorni poole, otsenähtavus, harusid mõlemal pool 12-13tk, ei ole "pööratud". See et Soome vabakanaleid ei näita pidevalt, on juba aastaid kogetud teema. Ja leppinud sellega, lihtsalt teatav boonus teinekord. Kuna täpsed kanalid nüüd teada, siis vahete-vahel skännin käsitsi.

[Scott]

Yagi, leiutaja perekonnanimest tuleb see sõna.

Kui teletorn visuaalselt paistab ja Soome saatja jääb max 45 kraadise nurga alla, siis võib antenni sinnapoole keerata. Eesti tuleb sel juhul nö küljelt. Kuid ülilevide ajal kaob pilt sel juhul kergemini ära.

Tasub yagi keerata Soome poole, teletorni jaoks osta 28-elemendiline logoperioodiline antenn ja antennid Triaxi liitjaga kokku lasta. Mitte jagurit tagurpidi kasutada, vaid just spets antenniliitjat.