Ma pean silmas, et otsitakse vägisi mingeid kõrvalisi faktoreid mingi dokumentaali põhjal, mis oli tehtud sensatsiooni ja rahateenimise eesmärgil. Dokumentaal, mis ajastati järjekordselt Estonia uppumiskuupäevale. Minu jaoks oli selle dokumentaali esimesed neli osa ajaraiskamine ja viies osa ajas lihtsalt närvi, sest ei suudetud näidata (või teostada) kogu kere filmimist, rääkimata sujuvast filmimisest ja ajajoonest. _________________ M: Intel i5 4590 protsessorid M: HP Elitedesk 800 G3 SFF M: HP Elitedesk 800 G2 Mini 35W
Minu jaoks ajaraiskamine polnud, kõik mahtus konteksti. Selles osas nõus, et järjest oleks pidanud auku filmima ja ka selle musta materjali lisama.
Ütlesid nad ju ka ise lõpus, et isegi kui nad auku poleks leidnud, oleks film oma ajakirjandusliku eesmärgi saavutanud, kuna oleks pannud punkti vandenõuteooriale.
Seda enam oleks pidanud kõik täpne ja korrektne olema. Oh well, isegi kui leitakse kaljunukk või suur kivi, siis vastuseta jääb ikkagi kiire uppumise põhjuks ja ning "tühjaks" 32 tunnistaja ütlused.
Rääkimata betooniga kinnimatmiskatsest. _________________ Erakopeerimistasu tõstmise ettepaneku tagasilükkamine Hinnavaatlus.ee - leia parim hind! HV-s ID-kaardiga autentimine
Asi on selles, et ei otsita kõige hullemaid teooriaid, et miks põhja läks, esialgne raport oli väga puudulik, on asju mis on teooriatest tõeks osutunud, ja üritatakse lihtsalt tõde leida.
Kui läks ise tormiga põhja, siis tahetakse teada miks, sest ametlike andmete järgi ei oleks tohtinud põhja minna, olgu selleks allveelaev, vigane laev või mis iganes, otsitakse tõde lihtsalt. _________________ Has anyone really been far even as decided to use even go want to do look more like?
Justnimelt, Herald of Free Enterprise oleks täiesti ümber läinud, kui nii madal poleks olnud.
Oleks Estonia autotekile suurem veemass tulnud, oleks Estonia paari minutiga ümber läinud ja nagu kork pinnale jäänud.
Aga seda ei juhtunud, sest vett tuli kusagilt mujalt juba varem sisse ja laev keeras end suhteliselt aeglaselt ümber...
Ma veetsin nüüd paar minutit nende ümbermineku teooriatega ning torkas silma, et arvutustes võtrreldakse kahte seisundit, korsten üleval ja siis kohe korsten all. Jah, eeldades et kõik allpool autotekki peab korralikult õhku ja vett ja laev nüüd hetkega teistpidi pööratakse, siis võib täitsa juhtuda et jääbki hulpima, aga reaalses elus võtab see ümberminek ju aega ning kogu selle kreenis olemise aja jooksul tuleb altpool olevatest avadest vett kolinal sisse ja ülevalt tuhiseb välja, see autotekialune ei ole ju allveelaevaks ehitatud. Siin on mitu korda loobitud seda 16000 või 18000 kuupmeetrit, kui palju pidi seda õhku seal all olema, aga tuleb arvestada et ega vesi ju kõike seda ruumi ära täitma ei pidanud - Estonia dedveit (lihtsustatult kandevõime) oli midagi 3000 tonni, millest andsid kütus ja last juba oma osa, vähemalt üks ballasttank olevat ka ääreni täis olenud, pannes siia veel ka väikese varu, siis uppumiseks oleks vabalt piisanud juba 3-4000 tonnist veest. Seda vett nirises aga sinna teki alla juba sellest hetkest, kui autotekile arvestatavam kogus vett tuli, mida suurem kreen ja diferent, seda rohkem seda vett sisse tuleb. Mudelkatsetel oli see modelleeritud ventiilidega, mida vastavalt laevakere asendile avati, kriitikud on selle lugenud aga võltsimiseks, et "laeva uppuma saada", samas enda arvutusi sinna kõrvale pakutud ei ole.
tsitaat:
Et sa siis pead Titanicut parema kvaliteediga ja paremini ehitatuks kui Estonia ?
Titanic oli ookeanilaev, Estonia Läänemere lombis lühikeste sõitude jaoks ehitatud ro-ro parvlaev. Aga see ei ole isegi oluline, kuna mitte kumbki ei olnud projekteeritud ühte otsa pidi poolviltu ülesriputamiseks, sellest asendist mahaviskamiseks ja kõikideks vahepealseteks asenditeks.
Braien kirjutas:
Asi on selles, et ei otsita kõige hullemaid teooriaid, et miks põhja läks, esialgne raport oli väga puudulik, on asju mis on teooriatest tõeks osutunud, ja üritatakse lihtsalt tõde leida.
Kui läks ise tormiga põhja, siis tahetakse teada miks, sest ametlike andmete järgi ei oleks tohtinud põhja minna, olgu selleks allveelaev, vigane laev või mis iganes, otsitakse tõde lihtsalt.
Kuskil ei ole ametlikult öeldud, et ro-ro parvlaev võib vabalt sõita tormis ilma visiirita ja lahtise rambiga. See paraku juhtuski ja põhja ta läks.
viimati muutis pppd 01.10.2020 21:27:30, muudetud 1 kord
Seda vett nirises aga sinna teki alla juba sellest hetkest, kui autotekile arvestatavam kogus vett tuli, mida suurem kreen ja diferent, seda rohkem seda vett sisse tuleb.
Minu jaoks oli selle dokumentaali esimesed neli osa ajaraiskamine ja viies osa ajas lihtsalt närvi, sest ei suudetud näidata (või teostada) kogu kere filmimist, rääkimata sujuvast filmimisest ja ajajoonest.
Et kui sa oleksid näinud kogu allveeroboti teekonda katkematu jadana, oleksid sa siin kohe suutnud öelda, miks ja mismoodi Estonia põhja läks ?
Kirjutad Ratasele, et sa vajad täismahus viseosalvestist, kui sinna alla minnakse, et läbi viia oma uurimine.
Erafirma näitab mida tahab, tänapäeva dokumentaalid on kõik sellise ülesehitusega. Alguses puhutakse asi jube suureks, siis jahutakse pikalt millestki muust ja lõpuks tuleb pisike lõik mida üles puhuti.
Erafirma näitab mida tahab, tänapäeva dokumentaalid on kõik sellise ülesehitusega. Alguses puhutakse asi jube suureks, siis jahutakse pikalt millestki muust ja lõpuks tuleb pisike lõik mida üles puhuti.
Seda vett nirises aga sinna teki alla juba sellest hetkest, kui autotekile arvestatavam kogus vett tuli, mida suurem kreen ja diferent, seda rohkem seda vett sisse tuleb.
siin ongi üldlevinud eksitus - tunnistajate väitel tuli vesi altpoolt autotekki
Viita palun. Ma just lugesin masinate kontrollruumis (1 tekil) ja tankitekil (0 tekil) olnud laevameeste tunnistusi, kes evakueerusid sealt siis kui masinad kreeni tõttu seisma jäid ja tünnid hakkasid kinnitusi katki rebima ja poordi sõitma, siis oli autotekk juba vett täis aga all nad millegipärast erilist uputust ei maininud, võimalik et ma olen midagi kahe silma vahele jätnud.
Muideks, kuidas sa kommenteeriksid inseneride mitu korda avaldatud arvamust, et kui leke oleks olnud allpool veeliini, siis ei oleks Estonia üldsegi kreeni läinud, kuna allapoole veeliini lisandunud raskus oleks toiminud hoopis stabiliseerivana, kuni ühel hetkel oleks lihtsalt ujuvus otsa saanud ja oleks uhkelt mastid püsti otse põhja seilatud?
Oh, ma peast ei oska viidata. Aga neid tunnistajate ütlusi on omajagu igaltpoolt läbi käinud. Ja neid komisjon arvesse ei võtnud miskipärast.
Kasvõi diplomaat Carl Eric Laantee Reintamme ütlused, need leiad vast ise üles.
Kui leian kuskilt teised, viitan.
No ühendkomisjon võttis igasugu andmeid ju aluseks ning arvutas ja konstrueeris meile lõppjärelduse.
Nende alustel ei ole kinnitust. Just see tekitabki seisu, kuidas kõik võinuks teistpidigi olla.
Ühendkomisjoni kindel korrutamine, kuidas autotekist allpool ei saanud enne ametlikult fikseeritud õnnetuse algust vett olla, paneb mind imestama.
Autotekist allpool oligi vett, kui uskuda tunnistajaid. Olen lugenud Eestis Estonia hukku käsitleva kriminaalasja toimikuid, kus paljud autotekist allpool olnud reisijad kirjeldavad, et just vesi oli neile ilmne ohumärk. Need tunnistused ühendkomisjoni eriti ei huvitanud.
Nojaa, ma tõesti ei mõista, miks ühendkomisjon nii kramplikult korrutab versiooni, et seal ei saanud olla vett.
Alustuseks ka need 32 tunnistaja ütlused konteksti panna.
Lisan alla 32 pääsenu kirjelduse sellest, kuidas õnnetus nende jaoks algas.
Kõigist lugu pidades,
Margus Kurm
* Oli oma kajutis 1. tekil kui sai aru, et torm on väga tugev. Kukkus voodist põrandale. Samas kuulis ühte kõva pauku, mis oli nii kõva, et lendas vastu kajuti seina. Ei oska öelda, kust poolt see pauk tuli, nagu oleks laev põrganud millegagi kokku. Kohe hakkas laev kõvasti kiikuma.
* Läks oma kajutisse ja u kell 1.00 kuulis jõulisi raginaid (valdsamma knakningar rk) / tugevaid tõukeid (kraftiga dunkningar rk), mida ta mõistis kui mingit sorti metalne heli ja märkas, et laev hakkas vajuma külili.
* Vesi jooksis teise teki koridori põrandal. Läbi une kuulsin lööke. Nägin und, et keegi taob haamriga laeva põhja.
* Vahetult enne, kui laev hakkas vajuma ühele küljele, tundis ta tugevat tõuget, mis kõlas nagu pauk.
* Lebas voodis, kui järsku kõlas bumm, bumm. See oli tavalisest lainetusest erinev, täiesti kindlasti teistsugune hääl. Tuli järgmine vrumbum, mis lõi vastu laeva keret. Mootorid pandi seisma. Laev hakks vajuma. Selgitab: u 30 sek kuni 1 min vahega kõlasid kaks väiksemat metalset lööki, ja pärast u 40-50 sek pärast kõlas üks väga tugev löök, mis oli samuti metalne. Talle tundus, nagu oleks laeva küljeplaat sisse surutud. Nagu vasaralöögid kere vastu. Vööris, paremal.
* Ärkas u kell 01.00 oma kajutis 4. tekil sellise hääle peale, nagu laev oleks millegagi kokku põrganud või sõitnud karile. Ärgates oli laev nii kreenis, et kukkus ülemiselt narilt põrandale. Samal ajal kuulis kummalisi hääli nagu oleks laeva last liikuma hakanud.
* Oli oma kajutis, kui tundis, et laev sukeldus sügavasse lainesse. Küsis abikaasalt, mis kell on ja sai vastuseks, et 1 (12 rootsi aja järgi). Hetk hiljem miski raksatas. Kõik paiskus kajutis pikali ja laev vajus ühele küljele. Mootorid vaikisid.
* Ärkas oma kajutis nr 6304 laeva külge löövate lainete peale. Aga tegelikult äratas teda mingi ebamäärane värin, mis erines muust. See värin ja hääl kordus. 4-5 tong, tong, tong, tong-häält, siis lühike paus ja siis uuesti. Hääled tulid alt ja eestpoolt mööda laeva konstruktsioone. See heli ei olnud lainetusest tekkiv või plahvatusele omane äkiline heli, vaid selles oli regulaarsust. Tõusis üles, samal hetkel laev kaldus ja asjad lendasid maha.
* Magas, kuid ärkas selle peale, et lendas voodist välja, isa oli ka välja kukkunud.
* Oli karaokebaaris, kui vahetult pärast kella 1 tundis tugevat tõuget, mida ta arvas, et oli tugev laine. Kohe järgnes teine tõuge, mis oli nii tugev, et Jan taipas, et tegu pole tormilainega.
* Magas, kui kuulis imelikku häält - nagu oleks propellerid iga kõikumisega veepinnale tõusnud. (Soome keelses tunnistuses: Ärkas kell 23.30 selle peale, et laev värises ja kiikus kõvasti. Tundus, et laevakruvid oleksid veest välja tõusnud ja töötasid vee peal. Värin jätkus selle ajani kui laev hakkas vajuma küljele.)
* Soomekeelses tunnistuses: Mingil hetkel kuulis tugevat pauku, nagu oleks metall lõhki läinud. Kohe pärast seda hakkas autotekilt, mis oli minu pea kohal, kostuma sellist heli, nagu oleks autod liikuma hakanud.
* Oli oma kajutis 1. tekil kui ärkas paha heli peale, nagu oleks metall vastu laeva põhja hõõrunud.
* Lamas oma kajutis voodis, kui kuulis mitut lööki, arvas, et veoautod on autotekil liikuma hakanud. Siis kuulis ühte tugevamat lööki, nagu oleks lõigatud paksu plekki.
* Magas oma kajutis 6. tekil, kui ärkas selle peale, et tundis tugevat tõuget. Mingi aja möödudes tuli uus tõuge, mille tagajärjel kukkus voodist välja. Laev kaldus.
* Magas, kui ärkas selle peale, et kuulis imelikku häält, mida ei oska kirjeldada. Laev oli kreenis. Oli tunne, nagu oleks madalikule sõitnud.
* Oli kajutis, kui pärast kella 1.00 kuulis imelikku heli, mis tuli autotekilt. See kõlas nagu oleks midagi veerenud. Pärast seda kuulsin tugevat metalset lööki ja samaaegselt vajus laev 10-15-kraadisesse kreeni.
* Oli voodis oma kajutis 1. tekil, kui algas huikav, kriuksuv, kraapiv, kriipiv hääl. Samal ajal vajub laev külili.
* Oli voodis oma kajutis 1. tekil kui kuulis kraapivat heli, umbes nagu laev oleks madalikule läinud. Kraapimine ja kriuksumine kostus üsna lähedalt, tundus, et see võis tulla autotekilt kus veoautod liikuma hakkasid.
* Oli oma kajutis B-tekil kui u kell 1.00 kulis ebaharilikku lööki vööri poolt, nagu plekilöök või nagu oleks laev sõitnud karile. Laev vajus 25-kraadisesse kreeni.
* Oli oma kajutis 1. tekil, ei maganud kuigi sügavalt, kui kuulis mingit iseäralikku müra, oli selline tunne, nagu veereks kuskil tünn.
* Oli oma kajutis 1. tekil kui järsku kuulis kahte tugevat võõrast kraapivat heli, mis tulid altpoolt. Tundis, et kajut kaldus veidi ühele küljele.
* Oli oma kajutis 4. tekil, kui tundis tugevat tõuget ja laev kaldus külili. Enne oli tunda väiksemaid nõksakuid ja tõukeid.
* Oli just magama jäämas oma kajutis 4. tekil, kui laev võpatas ja ta kukkus voodist põrandale. Laev kaldus tugevalt paremale küljele. Sekundi või paari möödudes nõksatas laev veel suuremasse kreeni.
* Oli oma kajutis 7. tekil, kui pärast kella 01.00 järsku vajus laev kreeni. U. 3-5 minutit enne vajumist kuulis ta heli, mida võiks kirjeldada, nagu oleks keegi suure haamriga löönud vastu laevakeret (eestikeelses tunnistuses: tundsin ja kuulsin nagu oleks laev esiosaga sõitnud millegi otsa, käis nagu mingi tugev löök).
* Oli oma kajutis 7. tekil, kui tundis tugevat tõuget ja asjad lendasid laualt maha.
* Magas oma kajutis 1. tekil kui ärkas u kell 1.30 selle peale, et kostus väga tugev löök, kogu laev rappus ja vajus kreeni. Enne kostus väikseid, ebamääraseid hääli.
* Oli oma kajutis 4. tekil ja kuulatas helisid. Märkas, et mootorihelid muutusid ja talle tundus, et laev vähendas kiirust. Hetke pärast kostus tugev raksatus ja terve laev rappus. Natuke aega jätkus kõik vanaviisi, kuid siis kostus kaks metalset heli „klonk-klonk“. Järgmise lainega kostus „klonk-klonk-klonk“, millele koheselt järgnes kriipiv heli autotekilt. Samasugune kriipiv heli kordus veel üks kord. Laev kaldus küljele ja ta lahkus kajutist.
* Oli oma kajutis 1. tekil kui kuulis, nagu oleks suure kiviga vastu laevakeret pidevalt löödud. Järsku jäi laev ühele poole 20-30 kraadi kaldu. Samal ajal kuulis ta autotekilt krigisevat heli nagu oleks autod liikuma hakanud.
* Magas oma kajutis 1. tekil kui ärkas kraapiva heli ja tugeva löögi peale. Arvas, et last on liikuma hakanud.
* Oli oma kajutis 1. tekil kui ta kuulis kella 01.00 paiku ebaharilikku nirisevat häält, mis tuli ülevaltpoolt nagu niriseks kuskilt aeglaselt vett. Ta ei olnud veel magama jäänud, kui kuulis tugevat heli kajutilae kohalt. Nagu oleks midagi suurt ja tugevat veerenud ühest punktist teise. Pärast seda tugevat kraapivat heli vajus laev ühele küljele.
* Oli u kella 01.00 paiku oma kajutis 1. tekil, kui märkas, et laev hakkas kõikuma külgepidi. Ta kuulis tugevat kokkupõrkuvat heli autotekilt. Mõni hetk hiljem see kordus ja kohe seejärel vajus laev kreeni. (Teisest tunnistusest: Vahetult pärast 01.00 kuulis ta tugevat metalset lööki või kokkupõrget. Üks või kaks minutit hiljem see kordus.)
Need helid (kolksud, kere naksumised, kääksumised) on tegelikult ilma tormi ja muude äärmuslike oludeta päris võikad. Olen ühe korra Rootsi laevaga sõites pidanud ööbima ühes nendest veepiiril asuvatest kajutitest, kus aknaid ega miskit polnud. Meri oli suhteliselt rahulik, aga rohkem pole isu olnud sellistes kajutites reisida. Iga väiksemgi heli on kosta, sest laeva keres kõik ju kajab. Eriti, kui oled allpool. Ei kujuta ette, mis helid seal tormi ajal veel olla võivad - laev saab lainega külje pealt, sõidab ninaga lainesse, asjad liiguvad (autotekil olid autod ju kinnitamata), visiiri kolksumine vastu laevakere jne. _________________ M: Intel i5 4590 protsessorid M: HP Elitedesk 800 G3 SFF M: HP Elitedesk 800 G2 Mini 35W
Mida teha siis nende tunnistajatega kes nägid vett allpool autoteki ja vesi ei voolnanud ülevalt alla
tsitaat:
... Kui Stern oli viimase, kõige
suurema kohvri eemale tõmmanud, nägi ta piki seinaäärt
pahkluuni ulatuvat vett.Sterni kajut asus laeva kõige madalamal
reisijatetekil, seega merepinnast madalamal.
viimati muutis bugbrake 01.10.2020 22:20:30, muudetud 1 kord
Kurmi komisjoni valduses on videokassett, millel on intervjuu inimesega, kes väidab, et osales tuukrina laevavraki juures toimunud tuukriuuringutel juba mõned päevad pärast õnnetust. Tema ülesandeks oli uurida ja filmida laeva vööriosa, kust ta avastas laeva paremast pardast suure plahvatuse tunnustega augu.
Auk oli pikliku kujuga, hinnanguliselt umbes neli meetrit kõrge ning ulatus nii veepiirist alla- kui ka ülespoole. Kurmiga nimetatud isik kohtuma ei nõustunud, väites, et sellest asjast rääkimine on talle vaid pahandusi tekitanud. Rootslased on riigiprokurörile andnud isiku väidete kohta ebamääraseid ja vastukäivaid selgitusi.
No ühendkomisjon võttis igasugu andmeid ju aluseks ning arvutas ja konstrueeris meile lõppjärelduse.
Nende alustel ei ole kinnitust. Just see tekitabki seisu, kuidas kõik võinuks teistpidigi olla.
Ühendkomisjoni kindel korrutamine, kuidas autotekist allpool ei saanud enne ametlikult fikseeritud õnnetuse algust vett olla, paneb mind imestama.
Autotekist allpool oligi vett, kui uskuda tunnistajaid. Olen lugenud Eestis Estonia hukku käsitleva kriminaalasja toimikuid, kus paljud autotekist allpool olnud reisijad kirjeldavad, et just vesi oli neile ilmne ohumärk. Need tunnistused ühendkomisjoni eriti ei huvitanud.
Nojaa, ma tõesti ei mõista, miks ühendkomisjon nii kramplikult korrutab versiooni, et seal ei saanud olla vett.
Hm, kõik räägivad kellestki, kes olevat vett näinud. Mul on meeles tunnistus, kus juba korraliku kreeniga ühena viimastest alt ära pääsenud reisija mainis, et jah, koridori põrandal oli vesi. Teeme nüüd korra fantaasiahetke ja proovime ette kujutada, mis oleks tegelikult toimunud sellel praktiliselt veepiiril asuval 1 tekil, kui seal oleks olnud välisseinas auk, kasvõi seesama, mille pilti me viimasel nädalal igal pool näha oleme saanud, arvestades seda et sektsioonide veekindlaid uksi polnud selleks hetkeks veel suletud, need suleti alles 5 minutit peale peale visiiri kaotust, kui laeva kreen oli juba vähemalt 25-30 kraadi.
tsitaat:
Alustuseks ka need 32 tunnistaja ütlused konteksti panna.
Lisan alla 32 pääsenu kirjelduse sellest, kuidas õnnetus nende jaoks algas.
Kõigist lugu pidades,
Margus Kurm
* Oli oma kajutis 1. tekil kui sai aru, et torm on väga tugev. Kukkus voodist põrandale. Samas kuulis ühte kõva pauku, mis oli nii kõva, et lendas vastu kajuti seina. Ei oska öelda, kust poolt see pauk tuli, nagu oleks laev põrganud millegagi kokku. Kohe hakkas laev kõvasti kiikuma.
* Läks oma kajutisse ja u kell 1.00 kuulis jõulisi raginaid (valdsamma knakningar rk) / tugevaid tõukeid (kraftiga dunkningar rk), mida ta mõistis kui mingit sorti metalne heli ja märkas, et laev hakkas vajuma külili.
* Vesi jooksis teise teki koridori põrandal. Läbi une kuulsin lööke. Nägin und, et keegi taob haamriga laeva põhja.
* Vahetult enne, kui laev hakkas vajuma ühele küljele, tundis ta tugevat tõuget, mis kõlas nagu pauk.
* Lebas voodis, kui järsku kõlas bumm, bumm. See oli tavalisest lainetusest erinev, täiesti kindlasti teistsugune hääl. Tuli järgmine vrumbum, mis lõi vastu laeva keret. Mootorid pandi seisma. Laev hakks vajuma. Selgitab: u 30 sek kuni 1 min vahega kõlasid kaks väiksemat metalset lööki, ja pärast u 40-50 sek pärast kõlas üks väga tugev löök, mis oli samuti metalne. Talle tundus, nagu oleks laeva küljeplaat sisse surutud. Nagu vasaralöögid kere vastu. Vööris, paremal.
* Ärkas u kell 01.00 oma kajutis 4. tekil sellise hääle peale, nagu laev oleks millegagi kokku põrganud või sõitnud karile. Ärgates oli laev nii kreenis, et kukkus ülemiselt narilt põrandale. Samal ajal kuulis kummalisi hääli nagu oleks laeva last liikuma hakanud.
* Oli oma kajutis, kui tundis, et laev sukeldus sügavasse lainesse. Küsis abikaasalt, mis kell on ja sai vastuseks, et 1 (12 rootsi aja järgi). Hetk hiljem miski raksatas. Kõik paiskus kajutis pikali ja laev vajus ühele küljele. Mootorid vaikisid.
* Ärkas oma kajutis nr 6304 laeva külge löövate lainete peale. Aga tegelikult äratas teda mingi ebamäärane värin, mis erines muust. See värin ja hääl kordus. 4-5 tong, tong, tong, tong-häält, siis lühike paus ja siis uuesti. Hääled tulid alt ja eestpoolt mööda laeva konstruktsioone. See heli ei olnud lainetusest tekkiv või plahvatusele omane äkiline heli, vaid selles oli regulaarsust. Tõusis üles, samal hetkel laev kaldus ja asjad lendasid maha.
* Magas, kuid ärkas selle peale, et lendas voodist välja, isa oli ka välja kukkunud.
* Oli karaokebaaris, kui vahetult pärast kella 1 tundis tugevat tõuget, mida ta arvas, et oli tugev laine. Kohe järgnes teine tõuge, mis oli nii tugev, et Jan taipas, et tegu pole tormilainega.
* Magas, kui kuulis imelikku häält - nagu oleks propellerid iga kõikumisega veepinnale tõusnud. (Soome keelses tunnistuses: Ärkas kell 23.30 selle peale, et laev värises ja kiikus kõvasti. Tundus, et laevakruvid oleksid veest välja tõusnud ja töötasid vee peal. Värin jätkus selle ajani kui laev hakkas vajuma küljele.)
* Soomekeelses tunnistuses: Mingil hetkel kuulis tugevat pauku, nagu oleks metall lõhki läinud. Kohe pärast seda hakkas autotekilt, mis oli minu pea kohal, kostuma sellist heli, nagu oleks autod liikuma hakanud.
* Oli oma kajutis 1. tekil kui ärkas paha heli peale, nagu oleks metall vastu laeva põhja hõõrunud.
* Lamas oma kajutis voodis, kui kuulis mitut lööki, arvas, et veoautod on autotekil liikuma hakanud. Siis kuulis ühte tugevamat lööki, nagu oleks lõigatud paksu plekki.
* Magas oma kajutis 6. tekil, kui ärkas selle peale, et tundis tugevat tõuget. Mingi aja möödudes tuli uus tõuge, mille tagajärjel kukkus voodist välja. Laev kaldus.
* Magas, kui ärkas selle peale, et kuulis imelikku häält, mida ei oska kirjeldada. Laev oli kreenis. Oli tunne, nagu oleks madalikule sõitnud.
* Oli kajutis, kui pärast kella 1.00 kuulis imelikku heli, mis tuli autotekilt. See kõlas nagu oleks midagi veerenud. Pärast seda kuulsin tugevat metalset lööki ja samaaegselt vajus laev 10-15-kraadisesse kreeni.
* Oli voodis oma kajutis 1. tekil, kui algas huikav, kriuksuv, kraapiv, kriipiv hääl. Samal ajal vajub laev külili.
* Oli voodis oma kajutis 1. tekil kui kuulis kraapivat heli, umbes nagu laev oleks madalikule läinud. Kraapimine ja kriuksumine kostus üsna lähedalt, tundus, et see võis tulla autotekilt kus veoautod liikuma hakkasid.
* Oli oma kajutis B-tekil kui u kell 1.00 kulis ebaharilikku lööki vööri poolt, nagu plekilöök või nagu oleks laev sõitnud karile. Laev vajus 25-kraadisesse kreeni.
* Oli oma kajutis 1. tekil, ei maganud kuigi sügavalt, kui kuulis mingit iseäralikku müra, oli selline tunne, nagu veereks kuskil tünn.
* Oli oma kajutis 1. tekil kui järsku kuulis kahte tugevat võõrast kraapivat heli, mis tulid altpoolt. Tundis, et kajut kaldus veidi ühele küljele.
* Oli oma kajutis 4. tekil, kui tundis tugevat tõuget ja laev kaldus külili. Enne oli tunda väiksemaid nõksakuid ja tõukeid.
* Oli just magama jäämas oma kajutis 4. tekil, kui laev võpatas ja ta kukkus voodist põrandale. Laev kaldus tugevalt paremale küljele. Sekundi või paari möödudes nõksatas laev veel suuremasse kreeni.
* Oli oma kajutis 7. tekil, kui pärast kella 01.00 järsku vajus laev kreeni. U. 3-5 minutit enne vajumist kuulis ta heli, mida võiks kirjeldada, nagu oleks keegi suure haamriga löönud vastu laevakeret (eestikeelses tunnistuses: tundsin ja kuulsin nagu oleks laev esiosaga sõitnud millegi otsa, käis nagu mingi tugev löök).
* Oli oma kajutis 7. tekil, kui tundis tugevat tõuget ja asjad lendasid laualt maha.
* Magas oma kajutis 1. tekil kui ärkas u kell 1.30 selle peale, et kostus väga tugev löök, kogu laev rappus ja vajus kreeni. Enne kostus väikseid, ebamääraseid hääli.
* Oli oma kajutis 4. tekil ja kuulatas helisid. Märkas, et mootorihelid muutusid ja talle tundus, et laev vähendas kiirust. Hetke pärast kostus tugev raksatus ja terve laev rappus. Natuke aega jätkus kõik vanaviisi, kuid siis kostus kaks metalset heli „klonk-klonk“. Järgmise lainega kostus „klonk-klonk-klonk“, millele koheselt järgnes kriipiv heli autotekilt. Samasugune kriipiv heli kordus veel üks kord. Laev kaldus küljele ja ta lahkus kajutist.
* Oli oma kajutis 1. tekil kui kuulis, nagu oleks suure kiviga vastu laevakeret pidevalt löödud. Järsku jäi laev ühele poole 20-30 kraadi kaldu. Samal ajal kuulis ta autotekilt krigisevat heli nagu oleks autod liikuma hakanud.
* Magas oma kajutis 1. tekil kui ärkas kraapiva heli ja tugeva löögi peale. Arvas, et last on liikuma hakanud.
* Oli oma kajutis 1. tekil kui ta kuulis kella 01.00 paiku ebaharilikku nirisevat häält, mis tuli ülevaltpoolt nagu niriseks kuskilt aeglaselt vett. Ta ei olnud veel magama jäänud, kui kuulis tugevat heli kajutilae kohalt. Nagu oleks midagi suurt ja tugevat veerenud ühest punktist teise. Pärast seda tugevat kraapivat heli vajus laev ühele küljele.
* Oli u kella 01.00 paiku oma kajutis 1. tekil, kui märkas, et laev hakkas kõikuma külgepidi. Ta kuulis tugevat kokkupõrkuvat heli autotekilt. Mõni hetk hiljem see kordus ja kohe seejärel vajus laev kreeni. (Teisest tunnistusest: Vahetult pärast 01.00 kuulis ta tugevat metalset lööki või kokkupõrget. Üks või kaks minutit hiljem see kordus.)
Jah, proovisin. Ükski 1 teki tunnistaja ei maini pahisevaid veemasse, üksainus mainib:
tsitaat:
Oli oma kajutis 1. tekil kui ta kuulis kella 01.00 paiku ebaharilikku nirisevat häält, mis tuli ülevaltpoolt nagu niriseks kuskilt aeglaselt vett. Ta ei olnud veel magama jäänud, kui kuulis tugevat heli /---/ Pärast seda tugevat kraapivat heli vajus laev ühele küljele.
viimati muutis pppd 01.10.2020 22:24:25, muudetud 1 kord
siin ongi üldlevinud eksitus - tunnistajate väitel tuli vesi altpoolt autotekki
Kuidas saab nii olla, kui auk on autoteki kohal
32 tunnistaja väited pigem kinnitavad visiiri teooriat. Vesi pääses sisse ja pani autod liikuma. Sealt ka kriipimishääled, mis tunnistajate väidete kohaselt tulid autotekilt, mitte allveelaevalt
Kui videos näha olevat auku ja seda arvutis tehtud modelleerimist võrrelda, siis viimases on ikka väga kõvasti juurde väänatud ja elavat fantaasiat kasutatud. Videos on täiesti selgelt näha sirge rebend nagu tekib näiteks keevisõmbluse katkemisel tõmbepinge tagajärjel. Mis muljumisest te räägite
Ja põhi, mis filmis väidetakse pehme olevat, seda “musta” materjali kohaselt ikka pole. Järjekordne vale filmitegijate poolt. _________________
Auk või mitte, aga kui te reisilaevas olete käinud, siis üldiselt need pole külmade metallist seintega (eriti veel kajutite koridorid), vaid neil on tavaliselt mingist materjalist vooderdus peal - puit, klaas, plastik vms. See vesi võis vabalt tulla ülevalt, aga lihtsalt seinte vahelt voolata. Sama nagu korteris. Üleval uputab, aga kui sul on seinad küprokiga üle löödud, siis märkad alles hiljem, kui vesi hakkab kusagilt põrandaliistu vahelt väljapääsu otsima või siis mõne aja pärast laest või seinapaneelide ühenduskohtadest, kui need on läbi imbunud. Laevades üldiselt küprokki ei kasutata, seega vettimisohtu nende vooderdustel polnud. _________________ M: Intel i5 4590 protsessorid M: HP Elitedesk 800 G3 SFF M: HP Elitedesk 800 G2 Mini 35W
viimati muutis Betamax 01.10.2020 22:26:56, muudetud 1 kord
Kurmi komisjoni valduses on videokassett, millel on intervjuu inimesega, kes väidab, et osales tuukrina laevavraki juures toimunud tuukriuuringutel juba mõned päevad pärast õnnetust. Tema ülesandeks oli uurida ja filmida laeva vööriosa, kust ta avastas laeva paremast pardast suure plahvatuse tunnustega augu.
Auk oli pikliku kujuga, hinnanguliselt umbes neli meetrit kõrge ning ulatus nii veepiirist alla- kui ka ülespoole. Kurmiga nimetatud isik kohtuma ei nõustunud, väites, et sellest asjast rääkimine on talle vaid pahandusi tekitanud. Rootslased on riigiprokurörile andnud isiku väidete kohta ebamääraseid ja vastukäivaid selgitusi.
Kui see oleks süütu auk, siis seda ei varjataks ega ähvardataks tunnistajaid.
Ainult et vöörist ei ole ju plahvatuse tunnustega auku siiamaani leitud. On kolmandiku kerepikkuse peal (so ca 50 meetrit, see on vee all väga pikk maa) asuv rebimistunnustega auk, mis paljude arvates võis uppumise hetkel üldse mittenähtav olla, kuna selle küljega oli laev vastu merepõhja. Millegipärast tundub, et kogu see augu jutt ongi just selle ühe mehe juttudest alguse saanud, aga ju siis on midagi, mis paneb kuulajaid kahtlema...
Tanel kirjutas:
Auk ulatub 1. tekile, allpoole veepiiri.
Üldiselt kui asi juba nalja hakkab tegema, võiks teema pealkirja vaadata ja loobuda lõõpimisest.
Kui korra veel tohib... Kuna foorumi omanik on arvamusel, et asi on kahtlane, siis saab seda lugeda ka selle foorumi amelikuks seisukohaks ja siin sellele pakutud alternatiivsed variandid peaksid kvalifitseeruma vandenõuteooriateks. Kõik on legit ja teemakohane
viimati muutis pppd 01.10.2020 22:36:21, muudetud 1 kord
Aga sellega olen tegelikult ka mina nõus, et see pragu läheb tegelikult edasi allapoole veepiiri, see ümmargune julla prao keskel, mis ka sellel sukeldumise originaalpildil selgelt paistab, peaks asuma kohe veepiiri kohal.
viimati muutis pppd 01.10.2020 22:46:34, muudetud 1 kord
Arvesta, et laev oli ka paarikraadises kreenis paremale.
2.5m ülalpool veepiiri. Kui vesi vöörist sisse tuli, võis see vabalt 1 või 0 tekile sattuda. Me ei saa ju 100% olla kindel autoteki veekindluses. _________________
viimati muutis Kontakt 01.10.2020 22:48:57, muudetud 1 kord
Fine, pilt merel sõitvast laevast, ilmselt pole tühi ja kiirusega kaasnev mõningane süvise suurenemine ka pildil - https://s.err.ee/photo/crop/2019/02/21/603769h3c97t28.jpg
Sinise piir ei ole veeliin.
Parandatud küsimus, juhe läks vahepeal kokku: Ja kui oleks, siis ma küsin uuesti - palun kirjelda enda sõnadega, mis võiks toimuda (autoteki all asuval) 1. tekil, kui inimesed on just kolina peale ärganud? Kohvri taga seina ääres on veenire?
viimati muutis pppd 01.10.2020 23:00:08, muudetud 3 korda
Seda pinda me oleme nendes videotes kokku näinud võib-olla 20 sekundit. Selle põhjal on väga ammendavat vastust kindlasti keeruline anda, aga mis on näha ja mis on näha tegelikult ka avalikuks tulnud videos, siis merepõhi on seal suhteliselt kõva.
Siiani on eksperdid rääkinud, et seal asub suhteliselt pehme ja savine pinnas. Kaadrites näeme rootslate poolt sinna puistatud killustiku/kruusa mida hakati sinna puistama juba ettevalmistuseks betoonsarkofaagile.
viimati muutis bugbrake 01.10.2020 23:08:08, muudetud 1 kord
Laantee Reintamm magas kajutis nr 1094 autoteki all, kui teda äratas kõva pauk, mis kõlas, nagu oleks laev läbi jää sõitnud. Varsti pärast seda hakkas tema koi tüürpoordi poole kalduma.
Täpsemalt rääkis Laantee Reintamm oma kogemusest Rootsi ajalehele Aftonbladet.
„Ma ei pannud riideid selga, ma jooksin kohe välja, selles, mis mul seljas oli, bokserites,” rääkis Laantee Reintamm Aftonbladetile.
Kui ta kajutist välja sai, nägi ta merevett sisse tungimas ja mõtles kiiresti, et peab olema leke. Ta jooksis elu eest treppidest üles, korrushaaval seitsmenda teki jalutusalale. Laev oli juba hakanud veidi kreeni vajuma. Kõlas valju helin nagu vanaaegne äratuskell. Kui Laantee Reintamm üles jõudis, kohtas ta kaht meeskonnaliiget aukraadi tunnustega. Nad küsisid temalt, mis toimub.
„Laev võtab vett pardale!” vastas Laantee Reintamm.
Ühel meeskonnaliikmel oli raadiosaatja, aga nad ei teadnud ise midagi, nad tahtsid minna alla asja uurima. Äkki vajus laev veel rohkem kreeni.
Mul ei ole põhjust kahelda diplomaadi ütlustes. Ka filmis antakse talle korduvalt sõna.
Kui ta kajutist välja sai, nägi ta merevett sisse tungimas ja mõtles kiiresti, et peab olema leke.
Mul ei ole põhjust kahelda diplomaadi ütlustes. Ka filmis antakse talle korduvalt sõna.
Kas ta ütleb ka, kuskohast täpselt see vesi tuli - välisseinast, ventšahtist, mingist torust, trepišahtist... miski ei välista ju, et see võis ju tegelikult olla seesama autotekilt pärinev vesi, mis teki alla voolas ja mille pärast laev peale ümberminekut hulpima ei jäänud, vaid ära uppus.
Korduvalt on jäänud silma tunnistajate ütlused, et 1. tekilt üles minnes oli kõik kuiv.
Autotekki eraldavad 1 tekist ju veekindlad uksed, sealt ei tule niisama vett alla.
Ehk siis see vesi pärines 1. tekilt. Oleks vesi pahisenud mööda treppe jms allapoole, oleks teine asi olnud.
Muidugi kui laev juba rohkem kreeni läks, hakkas ka autodekile vett august sisse tulema.
Kõik see jutt ja teooria muidugi eeldusel, et see auk tekkis veepinnal.
Muuseas, kuskil väideti, et sealt 1. tekilt ka pääsenuid ja seetõttu ei saanud seal olla auku või sissetungivat vett.
Võiks uurida, paljud neist kuskilt restoranis või karaokebaaris olid samal ajal.
See, et sealt inimesi pääses, ei tähenda tingimata, et auku ega vett polnud.
Tanel, Meri oli tormine. Aga see auk. No minusilmis on see kriimustus. Vaata kui suur on laev! See kriim-auk oli veepiiril, nii et julma survet peal polnud. Autotekk. Autotekk on alati tihedalt autosi täis ja see asus laeva keskel. Kui kreeni pärast nad kokku vajusid, siis ega nad palju ka ei vajunud. Tekkis ühte seva meeter jalutusruumi juurde, ei muud. Ja kuna autod olid laeva keskel, siis sealt mingit raskuskeskme muutust väga ei tuleks.
Eks ikka vesi oli see mis ajas kreeni, ja vett pidi palju just ühel pool olema. Sellest 4 meetrisest kriimust võib pika aja jooksul piisavalt vett sisse tulla et kreeni ajada, aga oli vist nii et kreenis oli juba enne? Enne seda väikest auku küljes?
Muuseas, kuskil väideti, et sealt 1. tekilt ka pääsenuid ja seetõttu ei saanud seal olla auku või sissetungivat vett.
Võiks uurida, paljud neist kuskilt restoranis või karaokebaaris olid samal ajal.
See, et sealt inimesi pääses, ei tähenda tingimata, et auku ega vett polnud.
Vist isegi siin või militaarfoorumi teemas mainiti, et seal augu lähedal olnud inimesed lendasid paugu peale voodist välja või nägid kajutipõrandal vett ning jõudsid esimeste seas sealt kõrgemale minna. Seepärast ka jäid ellu.
Leheartiklite kommentaarides meenutatakse samuti asju, mis toona luuludeks tembeldati. Näiteks Estonia kiirpaadi leidmine Hankost, kuigi merre kukkunud asjad jõudsid suures osas Hiiumaa randa.
Spoiler
tsitaat:
revident
01.10.2020 21:24:24
@Juse Uppunud reisiparvlaeva valvepaat jõudis saladuslikult vastuhoovust Soome. Uppunud Estonialt võidi pageda kiire mootoriga päästepaadis, mis leiti hiljem triivimas teistest laeva esemetest hoopis erinevas kohas, Soomes Hanko lähistel. "Nägin väiksemat mootorpaati ja selle ahtris põlevat laternat sellelt päästeparvelt, millele ma ronisin enne, kui Estonia põhja läks," ütles Uppsalas elav rootslane Thure Palmgren, kes Estonialt pääses. "Paat kadus kiiresti vaateväljast ning suundus minu meelest kirdesse. Ma ei näinud, kes paadis olid, kuid sellel põles kindlasti tuli." Estonia uppumise järel triivisid hukkunud, laeva päästepaadid, -parved, -vestid ja muud esemed kagu-ida suunas Eesti ranniku poole, peamiselt Hiiumaa randa. Vaid spetsiaalne valvemootorpaat leiti tühjana triivimas Soomes Hanko lähistel. "See fakt viitab tõesti versioonile, et keegi võis Estonialt paadiga Soome lähistele sõita ja paadi maha jätta," ütles Tartu Ülikooli geograafiainstituudi professor Ülo Mander. "Kuid on väga raske tõestada, kas see nii oli või ei olnud.
Selliseid infokilde leidub kommentaariumis teisigi. Et need pole hiljem välja mõeldud, saan kinnitada, sest räägiti nii juba peale laeva uppumist.
viimati muutis Scott 02.10.2020 03:30:18, muudetud 1 kord
Muuseas, kuskil väideti, et sealt 1. tekilt ka pääsenuid ja seetõttu ei saanud seal olla auku või sissetungivat vett.
Võiks uurida, paljud neist kuskilt restoranis või karaokebaaris olid samal ajal.
See, et sealt inimesi pääses, ei tähenda tingimata, et auku ega vett polnud.
Vist isegi siin või militaarfoorumi teemas mainiti, et seal augu lähedal olnud inimesed lendasid paugu peale voodist välja või nägid kajutipõrandal vett ning jõudsid esimeste seas sealt kõrgemale minna. Seepärast ka jäid ellu.
Jätame siis selle spetsialisti arvamuse maha. Seni pole seda keegi väitnud.
tsitaat:
Me nägime mitteametlikult suhteliselt lühikest klippi - 15 kuni 20 sekundit -, mis ka väidetavalt oli Estoniast sama filmimise käigus võetud materjal, kus oli näha merepõhja, mis oli pigem kaljuneja oli näha ka suhteliselt suurt vigastust laeva ahtri pool.
On ebatõenäoline, et kahjustus oleks tekkinud kokkupõrkest merepinnal. Läbitungimiskahjustuse
mõlgi suund osutas veidi vööri suunas. Sellise vigastuse tekitamiseks oleks pidanud läbitungiv objekt
lähenema laevale ahtri poolt, parvlaeva Estonia suuna suhtes kaldu (umbes 45 kraadi). Samuti oleks
läbitungiva objekti kiirus pidanud ületama parvlaeva Estonia kiirust.
Sellise kahjustuse võimalik seletus võib olla kokkupuude veealuse objektiga, näiteks merepõhjas
asuva kiviga. Laeva mass (12 000 tonni) ületab oluliselt lõhe tekkimiseks vajalikku jõudu (500–1000
tonni).
Seega võib laeva külje all olev ebaühtlane pind tekitada kontsentreeritud jõude, mis võivad põhjustada
läbitungimiskahjustusi.
Aastal 1994 koostatud uuringuaruanne näitab laeva asendit merepõhjas külgsuunas, vt allpool. See
asend osutab asjaolule, et merepõhja kalle muutub vöörist umbes 1/3 laeva pikkuses. Selline kalde
muutus toob kaasa suurema koormuse piirkonnas, kus nähti videos esitatud kahjustusi.
Ühegi stsenaariumi korral ei saa nähtava kahjustuse suurus olla põhjuseks,
miks laev meile teadaoleva ajavahemiku jooksul uppus.
Eks nende dok'i tegijate eesmärk oli ikka raha/kuulsus, kuid see ei tühista fakte mis tuli välja tavarahva jaoks. _________________ Has anyone really been far even as decided to use even go want to do look more like?
Dokumentaali tegijad olid ikka parajad sullerid. Päris palju jäeti rääkimata/näitamata.
Ma olen kunagi näinud kahte erinevat dokki lennuõnnetusest, reisilennuk plahvatas pärast õhku tõusmist Atlandi kohal. Esimene film, üks väidetavalt lõhkeaineeksperdist naine väitis, et on uurinud veest väljatoodud istmetelt võetud analüüse ja seal on kindlalt lõhkeaine jäljed. Teine hilisem film teiste tegijate poolt rääkis ametliku uurimise käigust ja kuidas selle uurimisega õnnestus tõeline õnnetuse põhjus välja selgitada. Selle tõelise põhjuse kontrollimiseks tehti ka rida eksperimente, millede tulemus kinnitas uurijate teooriat. Õnnetuse põhjuseks oli mitte pomm ega raket, vaid tehniline rike ja teatud kõrgusel teatud õhurõhu juures olev omadus kütuseaurudel plahvatada.
Õhtulehes artikkel Soome inseneriga, kes kõik need 100 tundi videosid pärast õnnetust läbi vaadanud, siis ei olnud mingit auku näha ja nüüd nähtav auk pidi olema täielikult teaduslikult modelleeritav.
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
Aga neid tunnistajate ütlusi on omajagu igaltpoolt läbi käinud. Ja neid komisjon arvesse ei võtnud miskipärast.
Spoiler 
No minusilmis on see kriimustus. Vaata kui suur on laev! See kriim-auk oli veepiiril, nii et julma survet peal polnud. Autotekk. Autotekk on alati tihedalt autosi täis ja see asus laeva keskel. Kui kreeni pärast nad kokku vajusid, siis ega nad palju ka ei vajunud. Tekkis ühte seva meeter jalutusruumi juurde, ei muud. Ja kuna autod olid laeva keskel, siis sealt mingit raskuskeskme muutust väga ei tuleks.
