praegune kellaaeg 23.06.2025 07:40:59
|
Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
autor |
|
olavsu1
külaline
|
28.09.2020 23:39:31
|
|
|
Valvejoodik, saad võrrelda. viska vette raudkuul ja lant, kumb vajub kiiremini?
|
|
tagasi üles |
|
 |
Etz
HV Guru

liitunud: 27.01.2005
|
|
Kommentaarid: 228 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
194 |
|
tagasi üles |
|
 |
Tanel
HV Guru

liitunud: 01.10.2001
|
29.09.2020 00:19:52
|
|
|
Visiiri kohta on üldse vastuolulist infot, keegi kuskil valetab
tsitaat: |
Saksa uurimisrühma koostatud stsenaariumi kohaselt toimusid aga visiiri lahtimurdumine ja laeva kreeniminek samaaegselt. Visiiri lahtimurdumine algas nende hinnangul parema hinge ja küljeluku purunemisega, millele järgnes vasaku hinge ja küljeluku purunemine. Laeva kreenist tingituna jäi visiir Saksa ekspertide hinnangul rambi ja visiiri all paikneva vööripiigi otsa kinni, sest viimane pressiti visiiri põhja sisse. Visiir vajus merepõhja alles siis, kui laev hakkas põhja üles keerama. Visiir lebas seega Estonia vraki vahetus läheduses või osaliselt isegi vööri all. Seda kinnitab nii raportis ära toodud ametliku uurimiskomisjoni liikmete suhtlus kui ka Rootsi ajalehtedes Dagens Nyheter ja Svenska Dagbladet avaldatud esialgne info, mille kohaselt tuvastati Estonia vööri läheduses juba 2. oktoobril suur metallist objekt, mis sarnanes visiiriga. |
_________________ Hinnavaatlus.ee - leia parim hind!
HV valuutakalkulaator |
|
Kommentaarid: 465 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
12 :: |
7 :: |
358 |
|
tagasi üles |
|
 |
SSD
HV Guru

liitunud: 18.01.2006
|
29.09.2020 00:30:32
|
|
|
1994a. Aeg oli hullumeelne. Siis sai teha kõike. Kui sul raha ka veel oli, siis said teha väga-väga kõike!
|
|
Kommentaarid: 312 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
266 |
|
tagasi üles |
|
 |
salatoimik
HV Guru

liitunud: 08.08.2006
|
29.09.2020 00:42:43
|
|
|
Ma ei tea tõstku üles see sealt põhjast.
_________________ LehesFoto - Täis suvaklõpse ja muud |
|
Kommentaarid: 39 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
35 |
|
tagasi üles |
|
 |
Tanel
HV Guru

liitunud: 01.10.2001
|
29.09.2020 00:46:03
|
|
|
99% seda ei tõsteta üles. Tehakse väline uurimine (rikkumata hauarahu seadust), natuke spekuleeritakse, lõplikke vastuseid ei saada ja teema läheb päevakorrast maha.
Kui just mõni linnuke laulma ei hakka...
_________________ Hinnavaatlus.ee - leia parim hind!
HV valuutakalkulaator |
|
Kommentaarid: 465 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
12 :: |
7 :: |
358 |
|
tagasi üles |
|
 |
bugbrake
HV kasutaja
liitunud: 10.12.2006
|
29.09.2020 06:31:06
|
|
|
Oleks esimene uurimine tehtud läbipaistvalt ja mitte kiirustades oleks ehk neid vandenõuteooriaid vähem. Selle kohapealt oleks laeva ülestõstmine kõige parem lahendus aga seda ei julge ükski osapool ettevõtta, põhja see jääb.
Kui nüüd pannakse kokku uus uurimiskomisjon siis peaasi, et sinna ei hakata liikmeid valima erakondliku kuuluvuse järgi ning et seda ei kasutataks poliitilistel eesmärkidel.
_________________ Alati teadke, et kuulujutte mõtlevad välja vihkajad, levitavad lollid, aga usuvad idioodid. |
|
Kommentaarid: 6 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
6 |
|
tagasi üles |
|
 |
Hiid
HV Guru

liitunud: 23.03.2002
|
29.09.2020 07:06:03
|
|
|
tsitaat: |
(rikkumata hauarahu seadust)
|
selline seadus on olemas ka? See haudade kohta ei käi? Nimetame meelevaldselt mingi koha hauaks ja hakkame rahu tagama?
_________________ Hapud viinamarjad |
|
Kommentaarid: 655 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
3 :: |
0 :: |
508 |
|
tagasi üles |
|
 |
sukelduja
HV Guru

liitunud: 14.06.2007
|
29.09.2020 08:38:40
|
|
|
salatoimik kirjutas: |
Ma ei tea tõstku üles see sealt põhjast. |
Mida see ülestõstmine uurimisele annaks? Praegu on kogu veealune osa ju nähtaval.
|
|
Kommentaarid: 24 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
24 |
|
tagasi üles |
|
 |
Betamax
HV Guru

liitunud: 29.05.2003
|
29.09.2020 08:48:34
|
|
|
Spoiler 
tsitaat: |
Täna Skandinaaviamaades esilinastuvas doksarjas „Estonia – leid, mis muudab kõike” näidatakse mitme meetri suurust auku parvlaev Estonia keres, mis väidetavalt võis kaasa aidata laeva uppumisele.
Laeva ehitaja Jos. L. Meyer GmbH 1999. aastal valminud uurimisraportis kirjeldab vahimadrus, kuidas kuulis veidi enne kella 1 metalse kõlaga kolksatust vööri piirkonnas. Samuti oli Saksa raporti koostajatel põhjust arvata, et laeva parem külg lekkis ja laevas oli vesi, mida polnud võimalik välja pumbata.
Taasavaldame eelmise aasta 28. septembril ilmunud loo.
Pärast Estonia hukku 28. septembril 1994 kutsuti õnnetuse uurimiseks kokku ametlik rahvusvaheline komisjon (Joint Accident Investigation Commission, JAIC) mille osapoolteks olid Eesti, Soome ja Rootsi. Eesti poolelt kaasati komisjoni ka laeva mehitanud Eesti Merelaevanduse esindaja. Laeva ehitajat Jos. L. Meyer GmbH-d Saksamaalt Papenburgist komisjoni ei kaasatud, mistõttu viimane otsustas veebruaris 1995 kutsuda kokku omapoolse uurimiskomisjoni, mille lõppraport valmis novembris 1999. Seda raportit pole kõigi aastate jooksul Eesti avalikkuses sügavamalt käsitletud.
Kahtlemata ei saa eitada ka Saksa raporti puhul laeva ehitaja soovi näidata ennast süütuna, kuid siiski peab nentima, et antud raport on ametlikuga võrreldes oluliselt detailsem ja põhjalikum. Erinevalt ametlikust raportist on Saksa ekspertide omas näiteks nimeliselt ära mainitud kõik tunnistajad, keda küsitleti ning tunnistused lisatud on ka dokumentidena. Samuti kogusid Saksa eksperdid tähelepanekuid inimestelt, kes reisisid Estoniaga enne õnnetust ja reageerisid Rootsi televisioonisaate üleskutsele. Ametliku komisjoni raportist leiab ainult viimasel reisil Estonial viibinud nimetud tunnistused, mis peamiselt kirjeldavad laeval valitsenud kaost ja paanikat laeva kreenimineku ajal ning inimeste meeleheitlikke püüdlusi uppuvast laevast välja pääseda.
Tunnistajate ütluste ja veealuse video- ning fotomaterjali põhjal koostati ka Estonia viimase reisi kellaajaline stsenaarium kuni laeva uppumiseni. Ametlik hukustsenaarium erineb sellest tunduvalt ja sellest puudub ka nii-öelda ajajoon, sest seda polnud väidetavalt võimalik taastada.
Estonia visiiri ja rambi olukord enne õnnetust
Estonia visiir ja vööriramp, nende lukud, hinged ja tihendid olid 27. septembriks 1994 väga halvas seisukorras või puudusid sootuks. Probleemid visiiriga tulenesid eelkõige 1994. aasta talvel suure kiirusega jääs sõitmisest ning laeva omanikfirma Nordström & Thulin tehnikaala juhtide otsusest mitte uuendada visiiri tihendeid, mis oleks hoidnud ära visiiri vibreerimise ja sellest tingitud praod.
Ametlikust raportist leiab samuti viiteid visiiri tihendite halvale seisukorrale, kuid need on esitatud viisil, mis jätavad mulje, et tegemist polnud tõsise puudusega. Ametliku raporti kohaselt olid Estonia vöörivisiiri ja rambi hinged ning lukud liiga nõrgad, et lainete jõule vastu panna ehk süü lasus laeva ehitajal. Samas on Saksa raportis välja toodud nii visiiri kui ka rambi lukkude koormustaluvus, mille kohaselt ei oleks rambi lukud purunenud ka siis, kui visiir oleks rippunud oma 55-tonnise kaaluga sõna otseses mõttes rambi otsas. Vöörirambi puudustele juhib ametlik raport veelgi vähem tähelepanu kui visiiri puudustele.
Mitmed tellitud tööd jäeti tegemata
Laeva eelmise operaatori Wasa Line’i soomlastest meeskond oli taotlenud dokkimise käigus jaanuaris 1993 visiiri tihendite vahetust kokku 15 meetri ulatuses ja rambi tihendite vahetust 10 meetri ulatuses. Samuti oli pandud vajaliku tööna kirja rambi vasakpoolse hinge parandus.
Kuna uue omanikfirma Nordström & Thulin tehnikaala juhid olid arvamusel, et parvlaevade visiirid on merel niikuinii vett täis, siis ei uuendatud tihendeid ei jaanuaris 1993 ega ka hiljem. Sarnaselt visiiri tihenditele ei uuendatud ka rambi tihendeid ega parandatud vasakpoolset hinge.
Vesi oli autotekil ammu enne õnnetust
Eelpool nimetatu tähendab, et visiir täitus merel kiiresti veega kuni välise veetasemeni. Kuna ka rahulikus vees oli vöörilaine kõrgus suurem kui autoteki kõrgus veepinnast, siis pääses iga ilmaga vesi lekkiva vöörirambi tõttu visiiri seest edasi autotekile. Vöörilaine näol on tegemist lainega, mida laev sõites enda ees lükkab.
Seda, et Estonia visiiri sees oli sõidu ajal vesi, kinnitab ka raportis ära toodud foto Tallinna sadamast, millel on näha Estoniat seismas kai ääres avatud visiiri ja suletud vöörirambiga, nii et näha on ka rambi alumine külg. Rambi kõige madalam osa on tume, sest hüdraulikaleketest tingitud õli ujus veepinnal ja ladestus vee visiirist välja voolamisel visiiri sisepindadele ja ka vöörirambile.
Visiirist välja jooksvat vett nägid ka mitmed reisijad, kui laev seisis Stockholmis kai ääres suletud visiiriga. Laeva kiiruse vähenemisel visiirist välja voolavat vett nägid enda kinnitusel ka Estoniat Stockholmi saatnud Rootsi lootsid.
Lisaks sellele, et Estonial puudus avamerel sõitmiseks nõutav täiendav veekindel uks vöörirambi taga, ei pidanud ka vööriramp ise vett, sest mitmete tunnistajate kinnitusel oli autotekil palju vett juba detsembris 1993. Nimelt rääkisid paljud enne õnnetust Estoniaga sõitnud inimesed, et kuulsid autoteki all kajutites ülevalt suure hulga vee liikumist ja laeva saabumisel autode juurde minnes oli jälgi suurest hulgast veest ka näha.
Ka Estoniat Stockholmi saatnud loots rääkis, kuidas lootsiluugi avamisel voolas sealt välja vett, mida autotekil oli pärast tormist reisi palju. Et Estonia autotekil oleks juba ammu enne hukkumist nähtud reisi ajal vett, ei maini ametlik hukuraport kusagil.
Puudus veekindel uks rambi taga
Saksa raport toob välja Estonia veel ühe olulise puuduse. Algse Turu-Stockholmi liini jaoks oli laevale tehtud erand, mille kohaselt oli vööriramp ülemine osa vaheseinast, mis peab kokkupõrke korral takistama vee pääsemist autotekile. Selle ülesande täitmiseks oli Estonia vööriramp aga liiga kaugel ees ja Tallinna-Stockholmi liini tarbeks oleks tulnud paigaldada vöörirambi taha veel täiendav veekindel uks. Laeva algses projektis oli see uks ka olemas, kuid eemaldati tellija soovil. Seesama uks oleks Estonia tõenäoliselt päästnud ka uppumisest, kuid kõigil osapooltel jäi selle puudumine ja Estonia mittevastavus mereohutusnõuetele märkamata. Ilma täiendava ukseta rambi taga tohtinuks Estonia sõita maksimaalselt 20 meremiili kaugusel maismaast. Täiendava veekindla ukse puudumist sedastab ka ametlik raport, kuid ei too välja, et Estonia ei oleks selle tõttu tohtinud üldse Tallinna-Stockholmi liinil sõita.
Visiiri ja rambi avamisel võeti appi isegi keevitus
Aja jooksul muutusid probleemid visiiri ja rambiga sedavõrd suureks, et nende avamine ja sulgemine muutusid väga keeruliseks. Appi võeti isegi sepavasarad ja keevitus ning autojuhid pidid Tallinnas laevalt maale pääsemist ootama isegi kuni neli tundi. Kuna rambi vasakpoolne välimine ja hiljem tõenäoliselt ka sisemine hing olid lõpuks purunenud, siis vajus ramp vasakule poole kiiva, nii et selle lukustamine ja avamine muutus keeruliseks või isegi võimatuks. Sageli jäeti ramp ka täielikult lukustamata.
Sellele, et meeskonnal oli suuri raskusi visiiri ja rambi avamise ning sulgemisega, ametlikus raportis kuidagimoodi ei viidata, mis jätab samuti mulje, et nendega oli kõik korras.
Ka muus osas polnud Estonial Saksa raportis välja toodud tunnistuste kohaselt just erilist korda. Nii näiteks tuuakse raportis välja, et meeskonnaliikmete sugulastel ja tuttavatel oli tihti kombeks enne väljumist mitte uuesti maale minna, mistõttu ka viimasel reisil võis olla inimesi, keda polnud reisijate nimekirjas. Paljud Estoniaga sõitnud rääkisid ka, et reisi ajal oli vabalt võimalik käia autotekil, sest autoteki uksed ei olnud kunagi lukus ja mõni neist isegi ei sulgunud täielikult. Lisaks kinnitasid mitmed inimesed, et nägid reisi ajal autoteki eesosas keevitustööde tegemist. Vahelejäämisel aeti küll inimesed autotekilt ära ja ka reisi alguses anti teada, et autotekk suletakse. Lisaks eeltoodule olid paljud meeskonnaliikmed talvisel ajal, kui reisijaid oli vähe, tunnistajate kinnitusel ka joobes ja pidutsemine oli tavaline.
Võimalik leke laeva paremal küljel
Oma viimasele reisile lahkus Estonia Tallinna sadamast 27. septembril 1994 kella 19.30 ajal, mitte kell 19.15, nagu on kirjas ametliku komisjoni raportis. Mõlemas raportis on ka kirjas, et Estonia oli ühe kraadi võrra paremale kreenis, ehkki vasakpoolne ballasttank oli veega täidetud. Saksa raportis tuuakse välja, et sellise olukorra tekkimiseks pidi Estonia paremal küljel olema 200 tonni võrra rohkem raskust kui vasakul. Kuna sõidukid olid tunnistajate kinnitusel paigutatud autotekile enam-vähem võrdselt, nii et raskeveokid seisid ahtri ja kergemad sõidukid vööri pool, siis ei saanud see parema külje suurem kaal tuleneda ebaühtlasest laadimisest, nagu väidab ametlik raport. Seega oli Saksa raporti koostajatel põhjust arvata, et laeva parem külg lekkis ja laevas oli vesi, mida polnud võimalik välja pumbata. Veealused ülesvõtted merepõhja lähedalt, mis oleksid näidanud ka laeva parempoolset veealust osa, Saksa uurijatele kättesaadavad ei olnud.
Huvitav on ka ühe samal ajal Tallinna sadamas Estonia kõrval seisnud Silja Festivali reisija tähelepanek. Nimelt ütles ta, et Estonia väljus sadamast pooleldi avatud visiiriga, mis andis uurijate hinnangul põhjust järeldada, et meeskonnal oli järjekordselt probleeme rambi ja visiiri sulgemisega. Veelaused kaadrid paljastasid, et Estonia ramp oli viimasel reisil lukustamata ja tõmmatud kinni sildumisotste ning vööritekil olevate vintside abil. Rambi alumisse vasakusse nurka oli topitud madratseid, tekke ja muud taolist, et kuidagimoodi vähendada sealtkaudu autotekile tungiva vee hulka. Ametliku raporti hinnangul kandusid need aga sinna panipaikadest, kui laev uppus.
Suur kiirus graafikust kinnipidamise nimel
Pärast Tallinnast väljumist ja rambi ning visiiri sulgemist nii hästi kui see nende halba seisukorda arvestades võimalik oli, kogus Estonia kiirust, liikus mandri ja Naissaare vahelt läbi ning täiskiirusel ja masinate täisvõimsusel edasi paralleelselt Eesti rannikuga. Kuna autotekile tuli aina tugevneva tormi ka kõrgemaks muutuvate lainete tõttu järjest rohkem vett, pani meeskond kella 20.45 ajal tööle ahtri hüdraulikapumbad ja avas parempoolse ahtrirambi paokile, et vesi saaks sealtkaudu autotekilt välja voolata. Seda kinnitavad nii veealustelt ülesvõtetelt nähtav avatud ramp kui ka teki võrra kõrgemal konverentsikeskuses viibinud reisija, kelle sõnul tuli üritus müra tõttu plaanitust varem lõpetada. Ka nende tõsiasjade kohta ei leia ametlikust raportist ühtki viidet.
Kella 23.30 ajal möödus Estonia Poola parvlaevast Amber. Selle tüürimees rääkis, et Estonia möödus Helsingi poole liikunud Amberist väga suure kiirusega ja rammis vastassuunast tulevaid laineid nii, et vööritekk oli vee all, lained peksid vastu laeva esiosa aknaid ja veepritsmed lendasid üle terve laeva. Selline vaatepilt sundis Amberi tüürimeest tõsiselt kahtlema Estonia meeskonna pädevuses, sest antud oludes oli laeva kiirus ohtlikult suur ja vett vööritekil tuleb tegelikult igal võimalusel vältida, vähendades laeva kiirust. Mingeid märke hädaolukorrast sellel ajal Estonia juures siiski veel näha ei olnud.
Sellele, et Estonia sõitis iga ilmaga suure kiirusega, viitasid ka paljud enne õnnetust Estoniaga sõitnud inimesed ja ka meeskonnaliikmete tunnistustest selgub, et Stockholmi hiljaks jäämine oli Estonia kaptenitele ära keelatud. Estonia ei jäänud Stockholmi tormi tõttu hiljaks isegi siis, kui mitu korda suuremad Silja Europa ja Mariella hilinesid, mille üle Estoniat opereerinud Estline oli ka uhke. Ka hukuööl möödus Estonia umbes Hanko kohal Mariellast, mille kiirus oli vastutuule ja lainete tõttu umbes 12 sõlme. Ametlikus raportis öeldakse, et laeva kiirus ei olnud õnnetuse juures kuidagi oluline tegur.
Tragöödia algas arvatust varem
Traagilise pöörde võttis Estonia viimane reis kella 0.45 ajal, kui oli tunda ühte-kahte tugevat lööki. Saksa raport mainib, et autotekile siirdunud vahimadrus hüüdis raadiosaatjasse, et autotekil on suur hulk vett ja laev tuleb maha jätta. Seda kuulis pealt üks meeskonnaliikmetest, kelle raadiosaatja oli kajutis sisse lülitatud. Meeskond püüdis seejärel olukorda kontrolli alla saada, lülitades sisse vööri hüdraulikapumbad ja püüdes rampi ning visiiri hüdraulika toel suletuna hoida. Laev tegi ka aeglase parempöörde, et meeskonnaliikmed saaksid minna vööritekile ja pingutada vintsidel olevat köit, mis hoidis laeva rampi. Kuna laev sattus pöörde tegemisel külglainesse, siis hakkas ta ohtlikult kõikuma ja seetõttu pöörati nina uuesti vasakule. Seepeale pidid meeskonnaliikmed oma töö vööritekil katkestama, sest lained lõid jälle vööritekile.
Ametliku raporti kohaselt teatas vahimadrus veidi enne kella 1 metalse kõlaga kolksatusest vööri piirkonnas, millest teavitas ka silda. Seepeale ootas ta rambi juures, kuulatas ja kontrollis visiiri ning rambi lukkude signaallampe. Seejärel andis ta teada, et kõik näib olevat korras. Kella 1.05 ja 1.15 vahel kuulsid paljud reisijad ja meeskonnaliikmed ametliku raporti kohaselt ebatavalisi hääli ja kella 1.15 ajal kukkus visiir eest ära, tõmmates rambi pärani ning see avas Estonia autoteki lainetele, mis pääsesid takistamatult autotekile. Visiir leiti „ametlikult” 18. oktoobril Estonia vrakist umbes miili kauguselt.
Saksa uurimisrühma koostatud stsenaariumi kohaselt toimusid aga visiiri lahtimurdumine ja laeva kreeniminek samaaegselt. Visiiri lahtimurdumine algas nende hinnangul parema hinge ja küljeluku purunemisega, millele järgnes vasaku hinge ja küljeluku purunemine. Laeva kreenist tingituna jäi visiir Saksa ekspertide hinnangul rambi ja visiiri all paikneva vööripiigi otsa kinni, sest viimane pressiti visiiri põhja sisse. Visiir vajus merepõhja alles siis, kui laev hakkas põhja üles keerama. Visiir lebas seega Estonia vraki vahetus läheduses või osaliselt isegi vööri all. Seda kinnitab nii raportis ära toodud ametliku uurimiskomisjoni liikmete suhtlus kui ka Rootsi ajalehtedes Dagens Nyheter ja Svenska Dagbladet avaldatud esialgne info, mille kohaselt tuvastati Estonia vööri läheduses juba 2. oktoobril suur metallist objekt, mis sarnanes visiiriga.
Kokkuvõtvalt tuleb aga tõdeda, et Estonia hukk on ka 25 aastat hiljem katastroof, mis on ümbritsetud teadmatuse looriga. Laeva ehitaja tellimusel koostatud uurimisraport maalib Estoniast, selle seisukorrast, opereerimisest Tallinna–Stockholmi liinil ja hukkumisest aga hoopis detailsema ja ka süngema pildi kui ametlik raport.
Arvestades seda, milline rahutu aeg oli Eestis aastatel 1993–1994, mil paljud järelevalveorganid olid alles ülesehitamise faasis ja töökultuur pärit Nõukogude ajast, kõlab Saksa uurijate koostatud raport ametlikust usutavama ja loogilisemana.
Lõpliku vastuse annaks tõenäoliselt see, kui Estonia hukk uuesti luubi alla võtta, uurides nii kõiki kogutud tõendeid kui ka laevavrakki ennast. |
|
|
Kommentaarid: 730 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
1 :: |
1 :: |
551 |
|
tagasi üles |
|
 |
lenc
HV vaatleja
liitunud: 11.11.2006
|
29.09.2020 09:00:07
|
|
|
Hiid kirjutas: |
tsitaat: |
(rikkumata hauarahu seadust)
|
selline seadus on olemas ka? See haudade kohta ei käi? Nimetame meelevaldselt mingi koha hauaks ja hakkame rahu tagama?  |
Tegu on konkreetselt Estonia vraki kohta käiva seadusega, mille on vastu võtnud Rootsi, Soome ja Eesti valitsused.
https://www.riigiteataja.ee/akt/13117537
|
|
tagasi üles |
|
 |
Scart
HV Guru

liitunud: 04.02.2002
|
29.09.2020 09:16:14
|
|
|
link
Saade väidab lisaks, et tagumise autotekile viiva luugi (mis on osaliselt avatud) käepiirded on eemaldatud ja heidetud eemale elik keegi on üritanud sealtkaudu autodeni pääseda. Seda osa pole üheski ametlikus dokumendis ega läbi viidud merepõhjauuringus sees ehk keegi kolmas on olnud teoksil.
|
|
Kommentaarid: 119 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
5 :: |
2 :: |
101 |
|
tagasi üles |
|
 |
Betamax
HV Guru

liitunud: 29.05.2003
|
29.09.2020 09:21:25
|
|
|
Võivad olla ka hilisemad rüüstajad. Kõigi nende aastate jooksul on väidetavalt tehtud mitmeid sukeldumisi sinna ja mitte ainult filmimise eesmärgil. Need patrullid, mis sealkandis liiguvad, ei ole alati ka õigeaegselt kohale jõudnud.
|
|
Kommentaarid: 730 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
1 :: |
1 :: |
551 |
|
tagasi üles |
|
 |
Valvejoodik
HV veteran

liitunud: 27.12.2008
|
29.09.2020 10:18:28
|
|
|
Scart kirjutas: |
link
Saade väidab lisaks, et tagumise autotekile viiva luugi (mis on osaliselt avatud) käepiirded on eemaldatud ja heidetud eemale elik keegi on üritanud sealtkaudu autodeni pääseda. Seda osa pole üheski ametlikus dokumendis ega läbi viidud merepõhjauuringus sees ehk keegi kolmas on olnud teoksil. |
Dokument on vaid paber. Sealt on puudu palju muudki, asi siis sealt mõned sukeldumised ja lõikamised välja jätta...
|
|
Kommentaarid: 16 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
1 :: |
0 :: |
15 |
|
tagasi üles |
|
 |
walkman
Kreisi kasutaja
liitunud: 15.02.2003
|
29.09.2020 10:19:47
|
|
|
Küllap nii oligi ja selle läkski.
94a oli vast ikka korras pime aeg.
Betamax kirjutas: |
Spoiler 
tsitaat: |
Täna Skandinaaviamaades esilinastuvas doksarjas „Estonia – leid, mis muudab kõike” näidatakse mitme meetri suurust auku parvlaev Estonia keres, mis väidetavalt võis kaasa aidata laeva uppumisele.
Laeva ehitaja Jos. L. Meyer GmbH 1999. aastal valminud uurimisraportis kirjeldab vahimadrus, kuidas kuulis veidi enne kella 1 metalse kõlaga kolksatust vööri piirkonnas. Samuti oli Saksa raporti koostajatel põhjust arvata, et laeva parem külg lekkis ja laevas oli vesi, mida polnud võimalik välja pumbata.
Taasavaldame eelmise aasta 28. septembril ilmunud loo.
Pärast Estonia hukku 28. septembril 1994 kutsuti õnnetuse uurimiseks kokku ametlik rahvusvaheline komisjon (Joint Accident Investigation Commission, JAIC) mille osapoolteks olid Eesti, Soome ja Rootsi. Eesti poolelt kaasati komisjoni ka laeva mehitanud Eesti Merelaevanduse esindaja. Laeva ehitajat Jos. L. Meyer GmbH-d Saksamaalt Papenburgist komisjoni ei kaasatud, mistõttu viimane otsustas veebruaris 1995 kutsuda kokku omapoolse uurimiskomisjoni, mille lõppraport valmis novembris 1999. Seda raportit pole kõigi aastate jooksul Eesti avalikkuses sügavamalt käsitletud.
Kahtlemata ei saa eitada ka Saksa raporti puhul laeva ehitaja soovi näidata ennast süütuna, kuid siiski peab nentima, et antud raport on ametlikuga võrreldes oluliselt detailsem ja põhjalikum. Erinevalt ametlikust raportist on Saksa ekspertide omas näiteks nimeliselt ära mainitud kõik tunnistajad, keda küsitleti ning tunnistused lisatud on ka dokumentidena. Samuti kogusid Saksa eksperdid tähelepanekuid inimestelt, kes reisisid Estoniaga enne õnnetust ja reageerisid Rootsi televisioonisaate üleskutsele. Ametliku komisjoni raportist leiab ainult viimasel reisil Estonial viibinud nimetud tunnistused, mis peamiselt kirjeldavad laeval valitsenud kaost ja paanikat laeva kreenimineku ajal ning inimeste meeleheitlikke püüdlusi uppuvast laevast välja pääseda.
Tunnistajate ütluste ja veealuse video- ning fotomaterjali põhjal koostati ka Estonia viimase reisi kellaajaline stsenaarium kuni laeva uppumiseni. Ametlik hukustsenaarium erineb sellest tunduvalt ja sellest puudub ka nii-öelda ajajoon, sest seda polnud väidetavalt võimalik taastada.
Estonia visiiri ja rambi olukord enne õnnetust
Estonia visiir ja vööriramp, nende lukud, hinged ja tihendid olid 27. septembriks 1994 väga halvas seisukorras või puudusid sootuks. Probleemid visiiriga tulenesid eelkõige 1994. aasta talvel suure kiirusega jääs sõitmisest ning laeva omanikfirma Nordström & Thulin tehnikaala juhtide otsusest mitte uuendada visiiri tihendeid, mis oleks hoidnud ära visiiri vibreerimise ja sellest tingitud praod.
Ametlikust raportist leiab samuti viiteid visiiri tihendite halvale seisukorrale, kuid need on esitatud viisil, mis jätavad mulje, et tegemist polnud tõsise puudusega. Ametliku raporti kohaselt olid Estonia vöörivisiiri ja rambi hinged ning lukud liiga nõrgad, et lainete jõule vastu panna ehk süü lasus laeva ehitajal. Samas on Saksa raportis välja toodud nii visiiri kui ka rambi lukkude koormustaluvus, mille kohaselt ei oleks rambi lukud purunenud ka siis, kui visiir oleks rippunud oma 55-tonnise kaaluga sõna otseses mõttes rambi otsas. Vöörirambi puudustele juhib ametlik raport veelgi vähem tähelepanu kui visiiri puudustele.
Mitmed tellitud tööd jäeti tegemata
Laeva eelmise operaatori Wasa Line’i soomlastest meeskond oli taotlenud dokkimise käigus jaanuaris 1993 visiiri tihendite vahetust kokku 15 meetri ulatuses ja rambi tihendite vahetust 10 meetri ulatuses. Samuti oli pandud vajaliku tööna kirja rambi vasakpoolse hinge parandus.
Kuna uue omanikfirma Nordström & Thulin tehnikaala juhid olid arvamusel, et parvlaevade visiirid on merel niikuinii vett täis, siis ei uuendatud tihendeid ei jaanuaris 1993 ega ka hiljem. Sarnaselt visiiri tihenditele ei uuendatud ka rambi tihendeid ega parandatud vasakpoolset hinge.
Vesi oli autotekil ammu enne õnnetust
Eelpool nimetatu tähendab, et visiir täitus merel kiiresti veega kuni välise veetasemeni. Kuna ka rahulikus vees oli vöörilaine kõrgus suurem kui autoteki kõrgus veepinnast, siis pääses iga ilmaga vesi lekkiva vöörirambi tõttu visiiri seest edasi autotekile. Vöörilaine näol on tegemist lainega, mida laev sõites enda ees lükkab.
Seda, et Estonia visiiri sees oli sõidu ajal vesi, kinnitab ka raportis ära toodud foto Tallinna sadamast, millel on näha Estoniat seismas kai ääres avatud visiiri ja suletud vöörirambiga, nii et näha on ka rambi alumine külg. Rambi kõige madalam osa on tume, sest hüdraulikaleketest tingitud õli ujus veepinnal ja ladestus vee visiirist välja voolamisel visiiri sisepindadele ja ka vöörirambile.
Visiirist välja jooksvat vett nägid ka mitmed reisijad, kui laev seisis Stockholmis kai ääres suletud visiiriga. Laeva kiiruse vähenemisel visiirist välja voolavat vett nägid enda kinnitusel ka Estoniat Stockholmi saatnud Rootsi lootsid.
Lisaks sellele, et Estonial puudus avamerel sõitmiseks nõutav täiendav veekindel uks vöörirambi taga, ei pidanud ka vööriramp ise vett, sest mitmete tunnistajate kinnitusel oli autotekil palju vett juba detsembris 1993. Nimelt rääkisid paljud enne õnnetust Estoniaga sõitnud inimesed, et kuulsid autoteki all kajutites ülevalt suure hulga vee liikumist ja laeva saabumisel autode juurde minnes oli jälgi suurest hulgast veest ka näha.
Ka Estoniat Stockholmi saatnud loots rääkis, kuidas lootsiluugi avamisel voolas sealt välja vett, mida autotekil oli pärast tormist reisi palju. Et Estonia autotekil oleks juba ammu enne hukkumist nähtud reisi ajal vett, ei maini ametlik hukuraport kusagil.
Puudus veekindel uks rambi taga
Saksa raport toob välja Estonia veel ühe olulise puuduse. Algse Turu-Stockholmi liini jaoks oli laevale tehtud erand, mille kohaselt oli vööriramp ülemine osa vaheseinast, mis peab kokkupõrke korral takistama vee pääsemist autotekile. Selle ülesande täitmiseks oli Estonia vööriramp aga liiga kaugel ees ja Tallinna-Stockholmi liini tarbeks oleks tulnud paigaldada vöörirambi taha veel täiendav veekindel uks. Laeva algses projektis oli see uks ka olemas, kuid eemaldati tellija soovil. Seesama uks oleks Estonia tõenäoliselt päästnud ka uppumisest, kuid kõigil osapooltel jäi selle puudumine ja Estonia mittevastavus mereohutusnõuetele märkamata. Ilma täiendava ukseta rambi taga tohtinuks Estonia sõita maksimaalselt 20 meremiili kaugusel maismaast. Täiendava veekindla ukse puudumist sedastab ka ametlik raport, kuid ei too välja, et Estonia ei oleks selle tõttu tohtinud üldse Tallinna-Stockholmi liinil sõita.
Visiiri ja rambi avamisel võeti appi isegi keevitus
Aja jooksul muutusid probleemid visiiri ja rambiga sedavõrd suureks, et nende avamine ja sulgemine muutusid väga keeruliseks. Appi võeti isegi sepavasarad ja keevitus ning autojuhid pidid Tallinnas laevalt maale pääsemist ootama isegi kuni neli tundi. Kuna rambi vasakpoolne välimine ja hiljem tõenäoliselt ka sisemine hing olid lõpuks purunenud, siis vajus ramp vasakule poole kiiva, nii et selle lukustamine ja avamine muutus keeruliseks või isegi võimatuks. Sageli jäeti ramp ka täielikult lukustamata.
Sellele, et meeskonnal oli suuri raskusi visiiri ja rambi avamise ning sulgemisega, ametlikus raportis kuidagimoodi ei viidata, mis jätab samuti mulje, et nendega oli kõik korras.
Ka muus osas polnud Estonial Saksa raportis välja toodud tunnistuste kohaselt just erilist korda. Nii näiteks tuuakse raportis välja, et meeskonnaliikmete sugulastel ja tuttavatel oli tihti kombeks enne väljumist mitte uuesti maale minna, mistõttu ka viimasel reisil võis olla inimesi, keda polnud reisijate nimekirjas. Paljud Estoniaga sõitnud rääkisid ka, et reisi ajal oli vabalt võimalik käia autotekil, sest autoteki uksed ei olnud kunagi lukus ja mõni neist isegi ei sulgunud täielikult. Lisaks kinnitasid mitmed inimesed, et nägid reisi ajal autoteki eesosas keevitustööde tegemist. Vahelejäämisel aeti küll inimesed autotekilt ära ja ka reisi alguses anti teada, et autotekk suletakse. Lisaks eeltoodule olid paljud meeskonnaliikmed talvisel ajal, kui reisijaid oli vähe, tunnistajate kinnitusel ka joobes ja pidutsemine oli tavaline.
Võimalik leke laeva paremal küljel
Oma viimasele reisile lahkus Estonia Tallinna sadamast 27. septembril 1994 kella 19.30 ajal, mitte kell 19.15, nagu on kirjas ametliku komisjoni raportis. Mõlemas raportis on ka kirjas, et Estonia oli ühe kraadi võrra paremale kreenis, ehkki vasakpoolne ballasttank oli veega täidetud. Saksa raportis tuuakse välja, et sellise olukorra tekkimiseks pidi Estonia paremal küljel olema 200 tonni võrra rohkem raskust kui vasakul. Kuna sõidukid olid tunnistajate kinnitusel paigutatud autotekile enam-vähem võrdselt, nii et raskeveokid seisid ahtri ja kergemad sõidukid vööri pool, siis ei saanud see parema külje suurem kaal tuleneda ebaühtlasest laadimisest, nagu väidab ametlik raport. Seega oli Saksa raporti koostajatel põhjust arvata, et laeva parem külg lekkis ja laevas oli vesi, mida polnud võimalik välja pumbata. Veealused ülesvõtted merepõhja lähedalt, mis oleksid näidanud ka laeva parempoolset veealust osa, Saksa uurijatele kättesaadavad ei olnud.
Huvitav on ka ühe samal ajal Tallinna sadamas Estonia kõrval seisnud Silja Festivali reisija tähelepanek. Nimelt ütles ta, et Estonia väljus sadamast pooleldi avatud visiiriga, mis andis uurijate hinnangul põhjust järeldada, et meeskonnal oli järjekordselt probleeme rambi ja visiiri sulgemisega. Veelaused kaadrid paljastasid, et Estonia ramp oli viimasel reisil lukustamata ja tõmmatud kinni sildumisotste ning vööritekil olevate vintside abil. Rambi alumisse vasakusse nurka oli topitud madratseid, tekke ja muud taolist, et kuidagimoodi vähendada sealtkaudu autotekile tungiva vee hulka. Ametliku raporti hinnangul kandusid need aga sinna panipaikadest, kui laev uppus.
Suur kiirus graafikust kinnipidamise nimel
Pärast Tallinnast väljumist ja rambi ning visiiri sulgemist nii hästi kui see nende halba seisukorda arvestades võimalik oli, kogus Estonia kiirust, liikus mandri ja Naissaare vahelt läbi ning täiskiirusel ja masinate täisvõimsusel edasi paralleelselt Eesti rannikuga. Kuna autotekile tuli aina tugevneva tormi ka kõrgemaks muutuvate lainete tõttu järjest rohkem vett, pani meeskond kella 20.45 ajal tööle ahtri hüdraulikapumbad ja avas parempoolse ahtrirambi paokile, et vesi saaks sealtkaudu autotekilt välja voolata. Seda kinnitavad nii veealustelt ülesvõtetelt nähtav avatud ramp kui ka teki võrra kõrgemal konverentsikeskuses viibinud reisija, kelle sõnul tuli üritus müra tõttu plaanitust varem lõpetada. Ka nende tõsiasjade kohta ei leia ametlikust raportist ühtki viidet.
Kella 23.30 ajal möödus Estonia Poola parvlaevast Amber. Selle tüürimees rääkis, et Estonia möödus Helsingi poole liikunud Amberist väga suure kiirusega ja rammis vastassuunast tulevaid laineid nii, et vööritekk oli vee all, lained peksid vastu laeva esiosa aknaid ja veepritsmed lendasid üle terve laeva. Selline vaatepilt sundis Amberi tüürimeest tõsiselt kahtlema Estonia meeskonna pädevuses, sest antud oludes oli laeva kiirus ohtlikult suur ja vett vööritekil tuleb tegelikult igal võimalusel vältida, vähendades laeva kiirust. Mingeid märke hädaolukorrast sellel ajal Estonia juures siiski veel näha ei olnud.
Sellele, et Estonia sõitis iga ilmaga suure kiirusega, viitasid ka paljud enne õnnetust Estoniaga sõitnud inimesed ja ka meeskonnaliikmete tunnistustest selgub, et Stockholmi hiljaks jäämine oli Estonia kaptenitele ära keelatud. Estonia ei jäänud Stockholmi tormi tõttu hiljaks isegi siis, kui mitu korda suuremad Silja Europa ja Mariella hilinesid, mille üle Estoniat opereerinud Estline oli ka uhke. Ka hukuööl möödus Estonia umbes Hanko kohal Mariellast, mille kiirus oli vastutuule ja lainete tõttu umbes 12 sõlme. Ametlikus raportis öeldakse, et laeva kiirus ei olnud õnnetuse juures kuidagi oluline tegur.
Tragöödia algas arvatust varem
Traagilise pöörde võttis Estonia viimane reis kella 0.45 ajal, kui oli tunda ühte-kahte tugevat lööki. Saksa raport mainib, et autotekile siirdunud vahimadrus hüüdis raadiosaatjasse, et autotekil on suur hulk vett ja laev tuleb maha jätta. Seda kuulis pealt üks meeskonnaliikmetest, kelle raadiosaatja oli kajutis sisse lülitatud. Meeskond püüdis seejärel olukorda kontrolli alla saada, lülitades sisse vööri hüdraulikapumbad ja püüdes rampi ning visiiri hüdraulika toel suletuna hoida. Laev tegi ka aeglase parempöörde, et meeskonnaliikmed saaksid minna vööritekile ja pingutada vintsidel olevat köit, mis hoidis laeva rampi. Kuna laev sattus pöörde tegemisel külglainesse, siis hakkas ta ohtlikult kõikuma ja seetõttu pöörati nina uuesti vasakule. Seepeale pidid meeskonnaliikmed oma töö vööritekil katkestama, sest lained lõid jälle vööritekile.
Ametliku raporti kohaselt teatas vahimadrus veidi enne kella 1 metalse kõlaga kolksatusest vööri piirkonnas, millest teavitas ka silda. Seepeale ootas ta rambi juures, kuulatas ja kontrollis visiiri ning rambi lukkude signaallampe. Seejärel andis ta teada, et kõik näib olevat korras. Kella 1.05 ja 1.15 vahel kuulsid paljud reisijad ja meeskonnaliikmed ametliku raporti kohaselt ebatavalisi hääli ja kella 1.15 ajal kukkus visiir eest ära, tõmmates rambi pärani ning see avas Estonia autoteki lainetele, mis pääsesid takistamatult autotekile. Visiir leiti „ametlikult” 18. oktoobril Estonia vrakist umbes miili kauguselt.
Saksa uurimisrühma koostatud stsenaariumi kohaselt toimusid aga visiiri lahtimurdumine ja laeva kreeniminek samaaegselt. Visiiri lahtimurdumine algas nende hinnangul parema hinge ja küljeluku purunemisega, millele järgnes vasaku hinge ja küljeluku purunemine. Laeva kreenist tingituna jäi visiir Saksa ekspertide hinnangul rambi ja visiiri all paikneva vööripiigi otsa kinni, sest viimane pressiti visiiri põhja sisse. Visiir vajus merepõhja alles siis, kui laev hakkas põhja üles keerama. Visiir lebas seega Estonia vraki vahetus läheduses või osaliselt isegi vööri all. Seda kinnitab nii raportis ära toodud ametliku uurimiskomisjoni liikmete suhtlus kui ka Rootsi ajalehtedes Dagens Nyheter ja Svenska Dagbladet avaldatud esialgne info, mille kohaselt tuvastati Estonia vööri läheduses juba 2. oktoobril suur metallist objekt, mis sarnanes visiiriga.
Kokkuvõtvalt tuleb aga tõdeda, et Estonia hukk on ka 25 aastat hiljem katastroof, mis on ümbritsetud teadmatuse looriga. Laeva ehitaja tellimusel koostatud uurimisraport maalib Estoniast, selle seisukorrast, opereerimisest Tallinna–Stockholmi liinil ja hukkumisest aga hoopis detailsema ja ka süngema pildi kui ametlik raport.
Arvestades seda, milline rahutu aeg oli Eestis aastatel 1993–1994, mil paljud järelevalveorganid olid alles ülesehitamise faasis ja töökultuur pärit Nõukogude ajast, kõlab Saksa uurijate koostatud raport ametlikust usutavama ja loogilisemana.
Lõpliku vastuse annaks tõenäoliselt see, kui Estonia hukk uuesti luubi alla võtta, uurides nii kõiki kogutud tõendeid kui ka laevavrakki ennast. |
|
|
|
Kommentaarid: 84 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
1 :: |
0 :: |
74 |
|
tagasi üles |
|
 |
B6
HV Guru

liitunud: 13.01.2003
|
29.09.2020 11:01:09
|
|
|
tundub loogiline
EPL tellis sôltumatudelt ekspertitelt arvamuse, kuna see ekspertidele vôib ebameeldivusi tulla, siis ekspertide perekonna nimesid ei öelda, ainult eesnimed.
Asja juurde eksperdid Kaja, Siim, Jürgen, Taavi ja euroopas tunnustatud kôrge ametnik Andrus, leidsid uurimus tulemusel, et süüdi on ekre .
Asjade käigus selgus et Tuntud ekre poliitik Mart kes sel saatuslikul ööl oli peaesineja laeval, läks pausi ajal välistekile ennast hane rasvaga määrima kuna tundis ennast haigena,
ka see haigus oli sel ajal tundmatu muule maailmale, aga Mart ei arvestanud tormiga ja tänu suurele tuulele lendas kaabu peast
ja nii ônnetult, et lendas vastu laevakere sellest ka see 4m pikkune ja 1.2m laiune auk tekkiski, suurest ematusest Mart hüppas üle parda ja ujus Kuresaarde ja kahtlus on, et sealt see koronaviirus Kuresaarde ka tuli.
Arvata on et see muidugi mätsitakse kinni, valitsuse poolt.
link
|
|
Kommentaarid: 183 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
5 :: |
156 |
|
tagasi üles |
|
 |
ahoioi
HV kasutaja
liitunud: 22.11.2017
|
29.09.2020 11:02:48
|
|
|
Vesi piisavas koguses autotekil võib ju isegi laeva küljeli keerata. Ei mäleta selle parvlaeva nime, mis selle pärast La Manhce väinas küljeli käis, kuna vöör unustati lahti, autotekile sattus suures koguses vett ja kui seda märgati, hakati laeva tagasi keerama ja tulemus oligi käes.
Hauarahu seadusest nii palju, et kas see on mingi füüsikaseadus, et seda vajadusel muuta ei saa?
|
|
Kommentaarid: 1 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
1 |
|
tagasi üles |
|
 |
ott256
HV vaatleja
liitunud: 30.04.2010
|
|
tagasi üles |
|
 |
ahoioi
HV kasutaja
liitunud: 22.11.2017
|
29.09.2020 11:15:57
|
|
|
Huvitav, kuidas seda allveelaeva ikka nähti, see pidi siis ikka helendama või kuidas? Järsku oli paha roheline elukas?
|
|
Kommentaarid: 1 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
1 |
|
tagasi üles |
|
 |
Betamax
HV Guru

liitunud: 29.05.2003
|
29.09.2020 11:23:01
|
|
|
Oijah, see visiiri vigastus pole allveelaevaga kokkupõrkel tekkinud, vaid siis, kui visiir eest ära kukkus/vajus. Laev sõitis kogu aeg edasi ja visiir vajus ettepoole pirnvööri (või kuidas seda nimetataksegi vastu) vastu.
https://www.postimees.ee/1551875/rootsi-taastab-estonia-laevahuku
Siin on joonisel päris hästi näha.
|
|
Kommentaarid: 730 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
1 :: |
1 :: |
551 |
|
tagasi üles |
|
 |
Tanel
HV Guru

liitunud: 01.10.2001
|
29.09.2020 11:57:22
|
|
|
1-4 osa vaadatud. Soovitan kõigil vaadata.
See rootslaste kinnimätsimine ja uurimise takistamine on väga selgelt välja toodud.
Kogu teema keerleb vene militaartehnika vedamise ümber (mis on kinnitust saanud).
5-s osa läheb nüüd vaatamisele.
_________________ Hinnavaatlus.ee - leia parim hind!
HV valuutakalkulaator |
|
Kommentaarid: 465 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
12 :: |
7 :: |
358 |
|
tagasi üles |
|
 |
Betamax
HV Guru

liitunud: 29.05.2003
|
29.09.2020 11:59:53
|
|
|
On sul mingit linki, kus seda saab tasuta vaadata, või peabki selle DPlay ostma?
|
|
Kommentaarid: 730 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
1 :: |
1 :: |
551 |
|
tagasi üles |
|
 |
Tanel
HV Guru

liitunud: 01.10.2001
|
|
Kommentaarid: 465 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
12 :: |
7 :: |
358 |
|
tagasi üles |
|
 |
KillFrenzy
HV Guru

liitunud: 05.04.2003
|
29.09.2020 13:45:17
|
|
|
Betamax, rootsi keelt pead oskama hetkel vaatamiseks
Viiendat osa võib muidugi niisama ka vaadata.
|
|
Kommentaarid: 151 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
133 |
|
tagasi üles |
|
 |
Tanel
HV Guru

liitunud: 01.10.2001
|
|
Kommentaarid: 465 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
12 :: |
7 :: |
358 |
|
tagasi üles |
|
 |
|
lisa lemmikuks |
|
|
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
|
|
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
|