Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
autor |
|
Invention
Kreisi kasutaja
liitunud: 06.02.2005
|
|
Kommentaarid: 20 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
19 |
|
tagasi üles |
|
 |
pppd
Kreisi kasutaja
liitunud: 21.06.2004
|
29.09.2020 14:00:55
|
|
|
Tanel kirjutas: |
Nii, vaadatud otsast lõpuni kõik 5 osa.
See on sellise sisuga, et toimunut ei saa enam kalevi alla liigutada.
Soovitav vaatamine kõigile! |
Millised uued faktid (mitte arvamused) peale selle kurikuulsa prao veel teatavaks said? Küsin tõsiselt, sest kogu meediakajastus on siiani sõitnud ainult üheainsa uue fakti tõlgendamise peal ja see ei julgusta eriti vaatama...
|
|
Kommentaarid: 3 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
3 |
|
tagasi üles |
|
 |
Tanel
HV Guru

liitunud: 01.10.2001
|
|
Kommentaarid: 465 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
12 :: |
7 :: |
358 |
|
tagasi üles |
|
 |
Tanel
HV Guru

liitunud: 01.10.2001
|
29.09.2020 14:11:15
|
|
|
Ja see auk tüürpoordis tundub ikka oluliselt suurem ja sügavam, seda pole meedia veel käsitlenud.
Kui laev oli juba enne kokkupõrget kergelt kreenis paremale, siis sellise paugu tagajärjel sai vesi vabalt sisse lahiseda.
Ühesõnaga, vaadake sarja osad 3-5 osa täies mahus.
_________________ Hinnavaatlus.ee - leia parim hind!
HV valuutakalkulaator |
|
Kommentaarid: 465 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
12 :: |
7 :: |
358 |
|
tagasi üles |
|
 |
Markos
HV veteran
liitunud: 10.04.2002
|
29.09.2020 14:44:39
|
|
|
tsitaat: |
Valget allvelaeva, olla nähtud eemaldumas...nüüd tuleb veel tuvastada merevägi, kes valgeid allvelaevu kasutab ja ongi süüdlane käes... icon_biggrin.gif
Arvestades, et enamus riikide allvelaevad on kas mustad või hallid, ei tohiks see ju väga keeruline olla... icon_rolleyes.gif |
Kollane oli hoopis, Paul on vait nagu sukk, kahtlane.
|
|
Kommentaarid: 14 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
2 :: |
12 |
|
tagasi üles |
|
 |
IceUul
Sinu Ema

liitunud: 14.11.2001
|
29.09.2020 14:46:42
|
|
|
Pole sarja näinud, aga arvestades augu sügavust ja asukohta, siis ma välistaks kindlasti selle, et visiir selle tekitas.
Lisaks välistaks ka ümmarguse tömbi otsaga allveelaeva kokkupõrke, pigem võis see olla vanem terava kõrge ninaga allveelaev.
Näiteks midagi sellist nagu 80-ndatel USSRil kasutusel oli:
Helehall värv, terav veepiirist ülal asuv nina.
Muus osas spekuleerima ei hakka, aga see, et kerre tekib auk ja juhtumisi pärast kukub ka visiir küljest ära? Kui suur on tõenäosus?
Samas ma ei imesta, kui pärast Rootsi salaja ühe sobiva suursega kivi laeva kõrvale veab, mille terav nurk sobib just auguga kokku
|
|
Kommentaarid: 213 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
1 :: |
4 :: |
184 |
|
tagasi üles |
|
 |
softis
HV Guru

liitunud: 07.09.2004
|
29.09.2020 15:08:26
|
|
|
Pole mõtet spekuleerida nende mälestuste teemal, mida omal ajal ära ei fikseeritud.
Tagantjärgi võib igasuguseid ajupilte endale looma hakata.
_________________ www.FunBox.ee - kvaliteetsed õhupallid, värvikad kostüümid ja kõik muu vajalik meeldejääva peo korraldamiseks! |
|
Kommentaarid: 21 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
21 |
|
tagasi üles |
|
 |
Tanel
HV Guru

liitunud: 01.10.2001
|
|
Kommentaarid: 465 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
12 :: |
7 :: |
358 |
|
tagasi üles |
|
 |
Scart
HV Guru

liitunud: 04.02.2002
|
29.09.2020 15:21:37
|
|
|
Tanel kirjutas: |
Ja see auk tüürpoordis tundub ikka oluliselt suurem ja sügavam, seda pole meedia veel käsitlenud.
Kui laev oli juba enne kokkupõrget kergelt kreenis paremale, siis sellise paugu tagajärjel sai vesi vabalt sisse lahiseda.
Ühesõnaga, vaadake sarja osad 3-5 osa täies mahus. |
Peamine sukeldumine toimub viiendas osas ning tõesti, seisvad kaadrid ei anna tõelist ülevaadet tollest august. Muuseas, Rabe väidab, et nemad avastasidki tegelikult selle augu, aga tol hetkel oli laev alles sellises asendis, et ainult augu kõige ülemine ots paistis põhjamudast välja. See stseen on ka seriaalis sees ja miskit seal ehk tõesti muda seest paistab.
Auk ise on liikuvates piltides palju suurem ja häirivam. Seespoolt on laev ikka päris puruks ja näeb tegelikult välja nagu oleks laev lihtsalt end lõhki käristanud kas uppudes või siis mingi hetk juba põhjas lebades. Samas räägib selle vastu augu ümber olev suur muljutud ovaal ehk auk lihtsalt järsku ei alga sileda pinna pealt, vaid ahtri poolt tulles on suur sisse pressitud ala, misjärel on rebend ja sissepääs laeva. Viiendas osas näidatud 3D mudeli põhjal ütleks tõesti, et hetkel parema teooria puudumisel rammis sinna külje pealt miski Estoniat ja käristas külje lõhki. Ramminud aluse või relva vasak külg tekitas selle sisse pressitud eendi ja keskkoht käristas läbi metalli ning parempoolne osa surus metalli "välja".
|
|
Kommentaarid: 119 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
5 :: |
2 :: |
101 |
|
tagasi üles |
|
 |
Reimold
HV kasutaja
liitunud: 21.09.2004
|
29.09.2020 15:24:42
|
|
|
Vaatasin 5. osa sukeldumisi, muidu on pinnas laeva kõrval liivane aga vahetult enne auku /augu kohal on suur kuhi kivist täitematerjali mida 1996 aastal (filmi andmetel) valati. Ju oli ikka kohe näha seda.
|
|
Kommentaarid: 59 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
57 |
|
tagasi üles |
|
 |
IceUul
Sinu Ema

liitunud: 14.11.2001
|
29.09.2020 15:28:29
|
|
|
Mis nime järgi seda sarja leida võib?
Vaataks kah üle
|
|
Kommentaarid: 213 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
1 :: |
4 :: |
184 |
|
tagasi üles |
|
 |
napoleon
Unknown virus

liitunud: 08.12.2008
|
29.09.2020 15:33:41
|
|
|
Tanel kirjutas: |
Visiir välistati teadlase poolt kohe.
Arvutas, et sellise augu tegemiseks oleks visiir pidanud olema 20x raskem.
See muljumisauk ei pidanud tingimata terava otsaga olema tehtud. |
Ma pole spetsialist, seega ei oska hinnata kui tõenäoline see on, aga kui laev oli juba sadamast väljudes kreenis ja kahtlustati leket, siis võibolla oli see auk seal juba varem, aga mingite asjaolude kokkulangemisel rebenes merel suuremaks
|
|
Kommentaarid: 77 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
60 |
|
tagasi üles |
|
 |
Tanel
HV Guru

liitunud: 01.10.2001
|
29.09.2020 15:42:10
|
|
|
Ei, kui mingi väike leke läbi visiiri ja rambi (mis pidavat ro-ro laevade puhul suht tavapärane olevat) ka enne oli, siis mitte see auk.
See auk tuli merel ja on suure kokkupõrke tunnustega.
Veel näidati pinnase läbilõiget, vrakk asub paksu savikihi peal kalde peal.
Isegi kui seal oleks kivi olnud, oleks talle pidanud olema samakõva toetuspunkt, mida ei saanud olla.
See auk tuli päris kindlalt pinna peal ja Rootsi on kiivalt varjanud seda auku.
_________________ Hinnavaatlus.ee - leia parim hind!
HV valuutakalkulaator
viimati muutis Tanel 29.09.2020 15:43:42, muudetud 1 kord |
|
Kommentaarid: 465 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
12 :: |
7 :: |
358 |
|
tagasi üles |
|
 |
Markos
HV veteran
liitunud: 10.04.2002
|
29.09.2020 15:42:26
|
|
|
Scart kirjutas: |
Tanel kirjutas: |
Ja see auk tüürpoordis tundub ikka oluliselt suurem ja sügavam, seda pole meedia veel käsitlenud.
Kui laev oli juba enne kokkupõrget kergelt kreenis paremale, siis sellise paugu tagajärjel sai vesi vabalt sisse lahiseda.
Ühesõnaga, vaadake sarja osad 3-5 osa täies mahus. |
Peamine sukeldumine toimub viiendas osas ning tõesti, seisvad kaadrid ei anna tõelist ülevaadet tollest august. Muuseas, Rabe väidab, et nemad avastasidki tegelikult selle augu, aga tol hetkel oli laev alles sellises asendis, et ainult augu kõige ülemine ots paistis põhjamudast välja. See stseen on ka seriaalis sees ja miskit seal ehk tõesti muda seest paistab.
Auk ise on liikuvates piltides palju suurem ja häirivam. Seespoolt on laev ikka päris puruks ja näeb tegelikult välja nagu oleks laev lihtsalt end lõhki käristanud kas uppudes või siis mingi hetk juba põhjas lebades. Samas räägib selle vastu augu ümber olev suur muljutud ovaal ehk auk lihtsalt järsku ei alga sileda pinna pealt, vaid ahtri poolt tulles on suur sisse pressitud ala, misjärel on rebend ja sissepääs laeva. Viiendas osas näidatud 3D mudeli põhjal ütleks tõesti, et hetkel parema teooria puudumisel rammis sinna külje pealt miski Estoniat ja käristas külje lõhki. Ramminud aluse või relva vasak külg tekitas selle sisse pressitud eendi ja keskkoht käristas läbi metalli ning parempoolne osa surus metalli "välja". |
Siin ok kõik kõvad eksperdid nagu alati. Aga kas pole mitte tõenäoline, et nii juhtuski, et siis laev deformeerus põhjaga kokkupuutel. Arvestades, milline mass on laevakerel ja kuigi raskuskiirendus vee all on väiksem raskuskiirendusest õhus või vaakumis, on see ilmselt siiski piisav, et kokkupõrge merepõhjaga omaks tohutut jõudu. Titanic läks põhja vajudes mitte ainult pooleks, vaid ka üsna lössi. Vaevalt, et see laev uppudes lapiti täiest pikkuses merepõhja puudutas, suure tõenäosusega ikka mingi nurga all, mis omakorda painutas laevakeret jumal teab, mis suunas, ning sealt ka rebend.
|
|
Kommentaarid: 14 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
2 :: |
12 |
|
tagasi üles |
|
 |
IceUul
Sinu Ema

liitunud: 14.11.2001
|
29.09.2020 15:43:46
|
|
|
napoleon kirjutas: |
Tanel kirjutas: |
Visiir välistati teadlase poolt kohe.
Arvutas, et sellise augu tegemiseks oleks visiir pidanud olema 20x raskem.
See muljumisauk ei pidanud tingimata terava otsaga olema tehtud. |
Ma pole spetsialist, seega ei oska hinnata kui tõenäoline see on, aga kui laev oli juba sadamast väljudes kreenis ja kahtlustati leket, siis võibolla oli see auk seal juba varem, aga mingite asjaolude kokkulangemisel rebenes merel suuremaks |
Ei tundu usutav, auk oli veepiirist kõrgemal, seda oleks näha olnud. Laev väljus ikkagi valgel ajal. Lisaks peab olema tugev jõud, et sellist auku suurendada, lainetel ei ole sellist jõudu.
See, et laev kreenis oli on kellegi väide, mitte kinnitatud fakt. Auk on juba fakt. Muidugi oleks fun, kui selguks, et pärast uurima minnes seda auku sealt enam ei leita
viimati muutis IceUul 29.09.2020 15:45:03, muudetud 1 kord |
|
Kommentaarid: 213 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
1 :: |
4 :: |
184 |
|
tagasi üles |
|
 |
Tanel
HV Guru

liitunud: 01.10.2001
|
|
Kommentaarid: 465 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
12 :: |
7 :: |
358 |
|
tagasi üles |
|
 |
sukelduja
HV Guru

liitunud: 14.06.2007
|
29.09.2020 15:48:19
|
|
|
IceUul kirjutas: |
Mis nime järgi seda sarja leida võib?
Vaataks kah üle  |
"Estonia Fyndet Som Ändrar allt" peaks olema.
Tanel kirjutas: |
Markos, vaata 4-5 osa algusest lõpuni, põhi oli läbivalt savine ja kive polnud. |
Seda on väga raske tõestada. Viimase jääaja taganemine jättis kogu regiooni graniiti täis.
|
|
Kommentaarid: 24 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
24 |
|
tagasi üles |
|
 |
Markos
HV veteran
liitunud: 10.04.2002
|
29.09.2020 15:49:54
|
|
|
Tanel kirjutas: |
Markos, vaata 4-5 osa algusest lõpuni, põhi oli läbivalt savine ja kive polnud. |
Kui sa kukud 100m kõrguselt murule või asfaldile, pole väga suurt vahet, pannkook oled ikkagi. Kui laev puudutas merepõhja ennem ühe otsa või nurgaga, tekkis sellest paindejõud, mis painutas läbi kogu kere.
|
|
Kommentaarid: 14 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
2 :: |
12 |
|
tagasi üles |
|
 |
Tanel
HV Guru

liitunud: 01.10.2001
|
29.09.2020 15:52:58
|
|
|
Eks vaadake algusest lõpuni ja rääkige siis uuesti.
See puhas rammimise auk.
Teadlane seletas kenasti, kui ka kivi oli, pidi olema toetuspunkt kivile, et selline auk tekiks.
Sellist toetuspunkti seal pehmes savipinnases pole.
_________________ Hinnavaatlus.ee - leia parim hind!
HV valuutakalkulaator |
|
Kommentaarid: 465 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
12 :: |
7 :: |
358 |
|
tagasi üles |
|
 |
Scart
HV Guru

liitunud: 04.02.2002
|
29.09.2020 15:55:01
|
|
|
Markos kirjutas: |
Kui sa kukud 100m kõrguselt murule või asfaldile, pole väga suurt vahet, pannkook oled ikkagi. Kui laev puudutas merepõhja ennem ühe otsa või nurgaga, tekkis sellest paindejõud, mis painutas läbi kogu kere. |
Ning see kõik mõjutas laevakeret hävitavalt ainult ühes kohas, kus räägiti augu olemasolust kohe peale laeva uppumist ning kus nägi auku ka too Rootsi tuuker, kes kinnitas augu olemasolu? Kuidagi väga palju kokkusattumusi ühel ajal ja ühes kohas.
|
|
Kommentaarid: 119 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
5 :: |
2 :: |
101 |
|
tagasi üles |
|
 |
Markos
HV veteran
liitunud: 10.04.2002
|
29.09.2020 16:00:49
|
|
|
Scart kirjutas: |
Markos kirjutas: |
Kui sa kukud 100m kõrguselt murule või asfaldile, pole väga suurt vahet, pannkook oled ikkagi. Kui laev puudutas merepõhja ennem ühe otsa või nurgaga, tekkis sellest paindejõud, mis painutas läbi kogu kere. |
Ning see kõik mõjutas laevakeret hävitavalt ainult ühes kohas, kus räägiti augu olemasolust kohe peale laeva uppumist ning kus nägi auku ka too Rootsi tuuker, kes kinnitas augu olemasolu? Kuidagi väga palju kokkusattumusi ühel ajal ja ühes kohas. |
Vara spekuleerida, et ainult ühes kohas, selleks, et aru saada, kui palju kere mõjutatud on/oli, tuleb siiski laeva ka seestpoolt vaadata. Tuuker käis laeva juures peale uppumist, ehk siis peale kokkupõrget merepõhjaga. Kokkupõrge teise liikuva objektiga ei jätaks nii puhast auku, kogu külg oleks deformeerunud.
|
|
Kommentaarid: 14 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
2 :: |
12 |
|
tagasi üles |
|
 |
sukelduja
HV Guru

liitunud: 14.06.2007
|
29.09.2020 16:09:49
|
|
|
Tanel kirjutas: |
Eks vaadake algusest lõpuni ja rääkige siis uuesti.
See puhas rammimise auk.
Teadlane seletas kenasti, kui ka kivi oli, pidi olema toetuspunkt kivile, et selline auk tekiks.
Sellist toetuspunkti seal pehmes savipinnases pole. |
Ma olen oma elus päris palju vrakke näinud, ma ei tormaks küll kaljukindlalt väitma, et see on rammimise tagajärg. Hoovused, ebatasest pinnasest tulevad pinged ja korrosioon teeb oma töö.
|
|
Kommentaarid: 24 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
24 |
|
tagasi üles |
|
 |
Etz
HV Guru

liitunud: 27.01.2005
|
29.09.2020 16:13:03
|
|
|
sukelduja, korrosioon?
Ega laevu paberist ei ehitata, nagu jaapani autosid...
_________________ ...life is random...so am I...
So, there is a fan. Time to grab your sh*t, gentlemen! |
|
Kommentaarid: 228 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
194 |
|
tagasi üles |
|
 |
napoleon
Unknown virus

liitunud: 08.12.2008
|
29.09.2020 16:13:16
|
|
|
Markos kirjutas: |
Scart kirjutas: |
Markos kirjutas: |
Kui sa kukud 100m kõrguselt murule või asfaldile, pole väga suurt vahet, pannkook oled ikkagi. Kui laev puudutas merepõhja ennem ühe otsa või nurgaga, tekkis sellest paindejõud, mis painutas läbi kogu kere. |
Ning see kõik mõjutas laevakeret hävitavalt ainult ühes kohas, kus räägiti augu olemasolust kohe peale laeva uppumist ning kus nägi auku ka too Rootsi tuuker, kes kinnitas augu olemasolu? Kuidagi väga palju kokkusattumusi ühel ajal ja ühes kohas. |
Vara spekuleerida, et ainult ühes kohas, selleks, et aru saada, kui palju kere mõjutatud on/oli, tuleb siiski laeva ka seestpoolt vaadata. Tuuker käis laeva juures peale uppumist, ehk siis peale kokkupõrget merepõhjaga. Kokkupõrge teise liikuva objektiga ei jätaks nii puhast auku, kogu külg oleks deformeerunud. |
Puht teoreetiliselt kui see teine liikuv objekt suht 90 kraadi nurga all lähenes ja laeva keresse augu teinud detail selle objekti küljest ära murdus(või kui allveelaeva teooriast rääkida, siis võibolla lihtsalt sinna kinni jäi, mille peale allveelaev tagasikäigu andis ja ennast sealt jälle lahti sikutas), siis ilmtingimata ei pea kogu kere muljutud olema.
Kui see kokkupõrge polnud õnnetus vaid taheti sihilikult laeva uputada, siis muidugi võib ajada ka teooriat, et mingit rammimist ei toimunudki vaid tegemist oli mingit laadi relvaga.
Aga noh, eks need ole kõik oletused. Kui eesti- või inglisekeelsed subtiitrid tulevad millalgi, eks siis vaatan selle seriaali ka ära, hetkel ei viitsi kui suurest osast sisust aru ei saa.
|
|
Kommentaarid: 77 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
60 |
|
tagasi üles |
|
 |
Valvejoodik
HV veteran

liitunud: 27.12.2008
|
29.09.2020 16:16:55
|
|
|
Markos kirjutas: |
Scart kirjutas: |
Tanel kirjutas: |
Ja see auk tüürpoordis tundub ikka oluliselt suurem ja sügavam, seda pole meedia veel käsitlenud.
Kui laev oli juba enne kokkupõrget kergelt kreenis paremale, siis sellise paugu tagajärjel sai vesi vabalt sisse lahiseda.
Ühesõnaga, vaadake sarja osad 3-5 osa täies mahus. |
Peamine sukeldumine toimub viiendas osas ning tõesti, seisvad kaadrid ei anna tõelist ülevaadet tollest august. Muuseas, Rabe väidab, et nemad avastasidki tegelikult selle augu, aga tol hetkel oli laev alles sellises asendis, et ainult augu kõige ülemine ots paistis põhjamudast välja. See stseen on ka seriaalis sees ja miskit seal ehk tõesti muda seest paistab.
Auk ise on liikuvates piltides palju suurem ja häirivam. Seespoolt on laev ikka päris puruks ja näeb tegelikult välja nagu oleks laev lihtsalt end lõhki käristanud kas uppudes või siis mingi hetk juba põhjas lebades. Samas räägib selle vastu augu ümber olev suur muljutud ovaal ehk auk lihtsalt järsku ei alga sileda pinna pealt, vaid ahtri poolt tulles on suur sisse pressitud ala, misjärel on rebend ja sissepääs laeva. Viiendas osas näidatud 3D mudeli põhjal ütleks tõesti, et hetkel parema teooria puudumisel rammis sinna külje pealt miski Estoniat ja käristas külje lõhki. Ramminud aluse või relva vasak külg tekitas selle sisse pressitud eendi ja keskkoht käristas läbi metalli ning parempoolne osa surus metalli "välja". |
Siin ok kõik kõvad eksperdid nagu alati. Aga kas pole mitte tõenäoline, et nii juhtuski, et siis laev deformeerus põhjaga kokkupuutel. Arvestades, milline mass on laevakerel ja kuigi raskuskiirendus vee all on väiksem raskuskiirendusest õhus või vaakumis, on see ilmselt siiski piisav, et kokkupõrge merepõhjaga omaks tohutut jõudu. Titanic läks põhja vajudes mitte ainult pooleks, vaid ka üsna lössi. Vaevalt, et see laev uppudes lapiti täiest pikkuses merepõhja puudutas, suure tõenäosusega ikka mingi nurga all, mis omakorda painutas laevakeret jumal teab, mis suunas, ning sealt ka rebend. |
Khm, Titanic istub vist 4km sügavusel. Sa tead ilmselt juba ise millised rõhud seal valitsevad. See ongi üks lössimimemise põhjustest peale muu.
Estonia seevastu on tegelikult päris madalal...
|
|
Kommentaarid: 16 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
1 :: |
0 :: |
15 |
|
tagasi üles |
|
 |
|