[redart]

See soovitus ka veel - kohe ei tuld meelde - et tegelt on valmislahendusi ka turul olemas. Näiteks rootsist Teptron või Tartlaste Soma

[rex]

Kui CAT6 nurgas vedeleb, aga muud kaablit ostma peaks, võid CAT6 ka kasutada. 4 soont liidetuna on 1mm². Saad ühe paari veel tagasisideanduri(te) jaoks kasutada.

[muri666]

Ei ole ise targa koduga väga kokku puutunud.
Kas uues elukohas peaks vedama kohe juhtmed ära kõlari või mikrofoni jaoks, et saaks häälkäsklusi kasutada, et sirit või alexat kasutada?
Kuidagi mõttetu tundub, et pead äpi lahti tegema telefonis, siis sinna sisse midagi ütlema jne. Lihtsam ja kiirem oleks kohe ise mingit lülitit vajutada seina peal. Aitab veksel- ja ristlüliti ning erinevad puldid millega kardinaid või valgusi lülitada. Või pigem targa kodu mõte on enda watte vaadata kui palju kulub?
Pigem küsimus, et millise kaabelduse te ise teeksite kui saaksite nullist ja mõteldes targale kodule.

[redart]

[mikk36]

[VR53]

[rex]

Alexa ja Google iseenesest käivad tänapäeval kuskil telekalaua serval pidevalt kuulavate ja märgusõnaootel karbikestena. Seinalüliti juurde minek pole ju suurem asi mugavus. Kas sulle pidev kuulamine ja kogu kuuldu võimalik suures serveripargis analüüsimine sobib, on juba sinu valik. Peaasi, et see oleks teadlik valik.

[Markos]

Just sain nutikoduga praktiliselt ühele poole. Seni puudu olevad andurid jõudsid lõpuks kohale ja nüüd käib vaid veel flow'de peenviimistlus. Valgustus on täisautomaatne, seinalüliteid enam kasutama ei pea. Kõik töötab liikumis, niiskus, temp ja valgussensorite peal. Kuna releesi kasutda ei soovinud (klõpsuvad), siis sai kõik pirnid vahetatud nutikate vastu, va paari spetsvalgusti puhul, kus klassikalisi pirne ei kasutata. Kui maja või korterit süvarenoveerid, siis jah, nagu ka eelpool mainitud, tõmba lülititoosi ka neutraaljuhe. Kui on tulevikus tahtmine paralleelselt ka klassikalisi nutilüliteid kasutada, on abiks. Ilma neutraalita mudelid on ka olemas, neid on hetkel veel vähe, kuid kindlapeale tuleb juude, hinnaerinevust ei ole.

[rex]

Mida valgustuse jaoks kohalolekuandurina kasutad? Kui ei liiguta.

[Markos]

Üldvalgus toimib välisvalguse sensori pealt, välja mõõdetud, mis nivool paneb käsi lülitit haarama. Nendes ruumides, kus pidevalt ei viibi, on infrapuna kohaolekusensorid uueneva taimeriga, ehk iga liigutus aktiveerib taimeri uuesti ja piisavalt pikk viide, et üldiselt kustumisi ette ei tulegi, kui ruumis toimetad. Loomulikult on kasutusel ka erinevad sõltuvused ja tingimused, mille puhul mingi valgusti kusagil põlema hakkab. On ka kellaajalisi määranguid, et automaatika näiteks tõenäolisel uneajal ei tahaks uuesti valgustust süüdata, või ööseks teatud valgustid saaksid madalamaks dimmitud, kui peaksid liikuma. Peentimmimine veel käib, aga üldjoontes on paigas. Saunalava valgus läheb põlema näiteks temperatuurisensori pealt ja dushivalgustus õhuniiskuseanduri pealt, süttib ca 30 sek peale vee jooksmapanemist

[rex]

Algaja. Probleemseks kohaks on olukord, kus istud diivanil, loed raamatut või vaatad telekat ega soovi kindla intervalliga andurile lehvitada. Pigem just raamatut, kuna teleka puhul saad isegi nikerdada teleka tarbimise pealt või muu liidestusega.

[Markos]

[rex]

Su nõrk koht on jätkuvalt sama...

[jägaja]

[redart]

[Markos]

[Edz]

Huvipärast uurin, kas kellelgi on kokkupuuteid või kogemusi Fibaro HC2 garantiiga?
Kas tõesti Fibaro parandab HC2 jaamal mingi osa või komponendi ära ja mittemingisugust infot selle vahetatud jubina või paranduse kohta ei jaga?

Lühidalt siis olukorras, ükshetk millegipärast HC2 ei tuvastanud ega kontrollinud olemasolevaid Fibaro ja Aeoteci jubaind(Dimmer2, el.pistikud, temp. andur, jne) Suhtlus sai toimuda ainult ca. 1m kauguselt, kaugemal enam mitte.
Suhtluse käigus Fibaroga, reg. pilet ja paluti saata seade Poolasse.
Nüüd ala ca. 2 kuud hiljem, saadetakse seade tagasi ja RMA resulutionis lihtsalt kirjas "Fibaro have repaired the item".
Soviks ikkagi teada, mis oli probleemiks? Kas midagi vahetati välja või mida teha, et sarnast olukorda enam ei juhutks?

[rex]

Vahetasid kalli alukorpuse sees odava emaplaadi välja.

Aga saada see "mida tegite ja mida teha, et ei juhtuks" küsimus neile. Nad ei näe vast pointi tavatarbijale iga kord kirjeldada, mitu transsi või takki ära vahetati.

[raitl]

[jägaja]

Inimlikust huvist teha ju võite, aga ma remontijana küll ei vaevuks igale sellisele takistipäringule vastama. Muidu peaks eraldi inimese selleks tööle lausa võtma. Muidugi tänasel infoajastul pandaks kogu selline kirjavahetus kohe ka niiöelda suure kella külge ja tootja pole sellest kindlasti huvitatud.
Edz, ega sul ei olegi midagi võimalik teha, kui elektroonika otsustab katki minna siis ta seda ka teeb.

[rex]

Ma ka parandajana vastaks pigem "ime kürba". Või mõtleks, aga jätaks vastamata säästes nii aega kui lisapretensioone.

[Lauri_s]

Meil on üldiselt olnud veakirjelduseks 2 või 3 erinevat asja. Kas on vahetatud emaplaat, nö "kõvaketas" või siis softi teema. Viimast üldiselt mitte, sest neid on ise lihtne lahendada, emaplaadiga pole viitsinud katsetada.

[John Smith]

[rex]

Mikrolaineandurist oli kunagi eespool juttu. Isikutuvastuseks oleks vast juba kaameraid vaja. Igaüks aga ei taha, et kaamera teda pidevalt jälgib, pigem teeb need paar sammu lülitini. Ühtlasi pekk ka põleb.

[spezwend]

Kas keegi siin suht levinud soojuspumba Daikin Altherma 3 on "targaks" või "targemaks" teinud?

Või siis põrandakütte kontuure? Kuna betoonil soojusmahtuvus suur, siis kas on üldse mõtet?

A'la homme läheb külmaks ja täna öösel on odav elekter vms loogika...

[jägaja]

Elektrihinna jälgimisele ma ei panustaks üldse, kuna kodutarbijale rakendub niikuinii mingi "keskmine" börsihind. Võrgutasud+maksud on 60+% sellest elektrihinnast, mis on stabiilselt fikseeritud suurus.
Muus osas juhitakse välistemperatuuri anduri järgi sisemist soojavajadust.
Kui homme on külmem õues siis keeratakse ka sisemist tempi juurde. Daiki. peaks sarnase loogikaga toimima.

[raitl]

Põrandakütte puhul kui mahtuvus ja inerts piisavalt suured on, siis võib täitsa pointi olla öise tariifiga elektri kasutamisest. Sealt tuleb kordades suurem kokkuhoid kui jooksva börsihinna järgi opereerides. Mul toimetavad näiteks soojavee boiler ja basseinipump sedasi juba kolmandat aastat. Lihtne loogika ja kasutusmugavus ei kannata

[spezwend]

[jägaja]

Ma justnagu kirjutasin, et välimise anduri järgi reguleeritakse, mitte ilmateate järgi. Enamasti kõik küttesüsteemid toimivad võrdluses välistemperatuuriga. Kes söandab ilmateadustaja info põhjal tuba kütta?
See COP võrdluses +10 ja +10 puhul ei mängi rolli, kuna enamasti ei ole sul ju sellist soojussalvestit, mis soojema ilmaga talletab ja külmaga sealt sahvrist toasooja võtab.
Eks see elektrihinna jälgimine paras hobi ole kütmisega seoses. Sooja tahaks ju just vajalikul hetkel, mitte siis, kui elekter eriti odav on. Ehk kuhu sa salvestad seda energiat odava elektri ajal?
Kõigil ei ole ka betoonpõrandakütet, vaid küttekontuur puitpõranda kohal, parketi all.

[jägaja]

Leidsin otsimise peale üles asjaliku artikli akupaakide ja bõrsihinna jälgimise kohta.
https://ait-nord.ee/maasoojuspump-ja-elektri-borsihinna-jargimine/

[Lauri_s]

[VR53]

Tellisin kardina juhtimiseks Xiaomi mootori: https://www.aliexpress.com/item/10000316176606.html

Mootor ise töötab väga hästi, kuid ei suuda seda kuidagi ühendada SmartThingsi ega ka telefoniga. Mootor peaks suutma WiFi abil ühenduda otse Mi Home äpiga, aga midagi ei leita. Äkki keegi saab proovida oma Aqara Hub või Xiaomi Hub-ga?

[jägaja]

[redart]

[raitl]

jägaja, ajad praegu segamini kaks täiesti erinevat asja - elektri börsihind, mille kõikumine moodustab elektriarvest kaduvväikese osa ning võrgutasu öise tariifi. Ka lingitud artiklis keskendutakse ainult elektri börsihinna muutusele ning võrgutasu on mõlemal juhul arvestatud sama.

Nii mina kui Lauri kasutame kokkuhoiu saavutamiseks just tariifiga mängimist.

[jägaja]

Ka mul on kahetariifne arvestus, tuleb tähele panna, et kõik need reklaamid, mis kirjeldavad elektri börsihindu järgivaid soojuspumpasid, räägivad ka justnimelt elektrist. Võrgutasu on fikseeritud suurus, sõltub valitud paketist ja on teenusapakkujatel erinev.
Võrgutasu ei kulu üldse, kui elektrit ei tarbi, kuid sõltumata, kui odav on elekter, siis võrgutasu ei muutu paraku kilovati tarbimise kohta. Lisaks on kahetariifse puhul päevane võrgutasu märgatavalt suurem öisest, kas tõesti loodate öise aja jooksul salvestada omale niipalju energiat, et akupaak suudab maja soojana hoida järgnevad 16 tundi, kui väljas on -15 kraadi külma?

- päevase elektritarbimise tariif kehtib suvisel ajal ajavahemikus 08.00 – 24.00 ja talvisel ajal ajavahemikus 07.00 – 23.00

- öise elektritarbimise tariif kehtib suvisel ajal ajavahemikus 24.00 – 08.00, talvisel ajal ajavahemikus 23.00 – 07.00 ning nädalavahetustel aastaringselt ööpäev läbi.

Muus osas aga on see justnagu kahetariifne, soodsam tarbimine tehtud juba pikka aega tagasi ebasoodsaks, kui päevane edastustariif tõsteti margatavalt kõrgemaks, kuigi see oli kunagi sama, mis ühetariifse paketis, ehk samal tasemel.
Inimese elu käib paraku siiski päevase elektritariifi ajal, teed tööd, valmistad süüa, teler, meelelahutus, kütad sauna elektriga, jne. See, et ööseks paned oma pesumasina pesu pesema, on kaduvväike sääst erinevalt päevasest tarbimisest. Inimene ei saa oma aega seada selle põhjal, et elan öösiti, sest siis on "elekter" soodsam.
Säästa saaks sellega, kui need 5W tarbivad digiboksid jmt. oleksid vooluvõrgust OFF, kui neid ei kasutata reaalselt. Kuigi siingi palju räägitakse, et mis see 5 vatti siis ära ei ole, siis tegelikult on paljudel tarvititel oma ooterežiimi voolutarve, mõni vatt, kuid seadmeid on mitmeid ja 24 tundi vooluvõrgus. Tegelikult tuleks kõik need tarbijad nutikoduga väljas hoida, kui ei kasuta.

[Markos]

[VR53]

[redart]

[Lauri_s]

[redart]

[Lauri_s]

Eks see arutlemise ja testimise koht ole. Kui sul on 160m2 maja kogu elektriarve küte+vesi 60€ külmal talvel, siis on kõik väga hästi ja torkida pole muidugi mõtet. Samas kui 160m2 maja elektriarve kütte-vee peale on 200€ ja maja ei ole pärist papist ehitatud, siis on kokkuhoidu rohkem mõtet taga ajada.

Ma ei ole sellistes detailarvutamistes kõige tugevam, seetõttu mulle meeldib katsetada. Minu eelmise talve rezhiim oli laias laastus selline, et öisel ajal betoonpõrandate temp tõsteti kõrgemaks ca 2C ja muude ruumide temp 1C. See oli piisavalt OK et ei tekiks mingisugust higistamise/külmetamise tunnet. Samuti on võimalus akupaagi tempiga mängida, mis minul kahjuks ca 240L vms ainult.

Nii hindade juurde. Päevad ja kuud ei ole vennad, aga vaadates eelmise kuu el arvet siis näen, et päevane börsihind oli 4,102s ja öine 2,236s. Samal ajal päevane edastushind 0,0274€ ja öine 0,0158€ Ilma väga täpset matemaatikat tehes on aru saada, et Juulis oli öösel elektri tarbimine u 2x odavam kui päeval.

[raitl]

Peamised tarbijad majas:
11kW Õhk-vesi soojuspump (Radiaatorküte, öösel madalam temperatuur et mugavam magada oleks)
2kW elektriboiler (pole umbes 2 aasta jooksul kordagi päevase elektriga toiminud. Sooja vett kasutatakse siis kui vaja. Kasutusharjumusi pole muudetud.)
0.5kW basseinipump (töötab suvi läbi tsükliliselt, et basseinivett filtreerida)

Koduelektroonikale mingit elektrihinna jälgimise loogikat ei rakenda.

[jägaja]

Tekib küsimus, et miks õhk-vesi soojuspumbaga sooja tarbevett ei tee, vaid kalli otseelektriga kütad? Arvestade soojuspumba kasutegurit, saaksid tarbevett kordades soodsamalt ometigi

[raitl]

jägaja, elektriboiler sai paika enne soojuspumpa. Boiler kütab vett ~85C juurde. Soojuspumbal lagi 50C.

Mõningad logistilised ülesanded vaja lahendada ja hakkab soojuspump elektriboilerile eelsoojendust tegema See peaks omajagu säästu andma.

[jägaja]

Sul siis mingi vanema põlvkonna soojuspump. Kuid isegi, kui elektriboiler sai enne soojuspumpa paika, isegi siis oleks olnud mõistlik see boiler reservi jätta, arvestades, et me siin räägime säästmise nippidest.
Kuid kui suudad soojuspumbaga tarbevett kasvõi 50 kraadini soojendada, on elektrikulu osas suur võit.
Miks sul tarbevesi üldse nii kuum on, muidu ei tule kogusega välja või? 65 kraadi on boileris optimaalseim temperatuur.
Katlakivi ei teki eriti, elu boilerisse ei teki, põletushaavu ka kogemata ei saa.

[Dijital]

[raitl]

Kui öösel 80-85C peale kütta siis tavapärase kahe inimese veekasutuse puhul jätkub vabalt järgmise soodustariifini

[jägaja]

raitl, siis ma arvasin ja pakkusin õieti. Tavaliselt nii on, et sooja vett saaks väikesest boilerist rohkem, tuleb see kuumemaks kütta.
Aga see juba üsna OT.

[spezwend]

Mulle jäi sellest artiklist selline mulje, et ärge meie käest "säästuasju" küsige, me ei viitsi nendega üldse tegeleda ja palju kasulikum on rohkem tavalisi pumpasid müüa, kui peenhäälestust/kasutajatuge pakkuda. Kuna minu jaoks on see ikkagi hobi, siis panin soojuspumbale "smart grid" mooduli külge, millega siis Home Assistant tegelema hakkab.