[Tanel]

PRESSITEADE - Telia alustas oma autopargi väljavahetamist elektriautode vastu, mis toetab ettevõtte eesmärki saada oma tegevuses 2030. aastaks süsinikneutraalseks. Täna saabusid Telia töötajate kasutusse esimesed elektriautod.

Telia on võtnud endale ambitsioonika eesmärgi - ettevõte soovib jõuda 2030. aastaks punkti, kus õhku paisatava CO2-e kogus on null, mida toetab ka praeguse autopargi väljavahetamine. Täna saabusid Telia autoparki esimesed kaks Hyundai KONA elektriautot, mis hakkavad paiknema Telia Mustamäe peakontori juures. Elektriautod on mõeldud eeskätt töösõitudeks, kuid ettevõtte töötajatel on võimalus neid ka erakasutusse rentida. Kahele esimesele lisanduvad aasta lõpuks veel 13 autot, mis hakkavad järk-järgult asendama tänast selveautode parki. Järgmisel aastal tuuakse lisaks 45 elektriautot. Sõidukid hakkavad paiknema Telia Tallinna, Tartu ja Pärnu kontorites.

"Sel kevadel korraldasime oma töötajate seas uuringu, millest selgus, et igapäevaselt läbivad meie inimesed kodust tööle ja tagasi liikumisel ligi 45 000 kilomeetrit. See tähendab, et nädalaga sõidavad Telia töötajad 5,6 ringi ümber maailma! Meie autopargi väljavahetamise eesmärgiks on nii Telia keskkonna-jalajälje vähendamine kui ka töötajate ning klientide teadlikkuse kasvatamine elektriautode kasutamise osas. Ma usun, et ettevõtted peaksid just selliseid samme astuma, hoidmaks meie ühist keskkonda,” lausus Telia haldusjuht Mari-Liis Vihul.

Telia Company keskkonnastrateegia tuumaks on kolm julget eesmärki. Ettevõtte sihiks on muuta oma tegevus 2030. aastaks nii CO2 emissiooni kui jäätmevabaks läbi vastutustundliku digitaliseerimise, millesse panustatakse kõigil ettevõtte koduturgudel. Telia Eesti eesmärkide hulgas on lisaks elektriautode kasutusele võtule ka näiteks muuta oma esinduste töö paberivabaks, korraldada digitaalseid koristuspäevi, soodustada digitaalset jaekaubandust jpm.

Fotod: https://www.dropbox.com/sh/evgjgt3p1ktna7s/AADh-1SDKazyb91aAJB2Bhzca?dl=0

Allikas: www.telia.ee

[kalvis]

Jällegi, autod muretseti ? maksumaksja raha toel (lõppes ju elektrikärude ostutoetus). Eesmärk rohelist reklaami teha, missiis, et pseudoroheline.

[olc]

Näis, millal teenuste hinnatõusu uudis tuleb

[mikk36]

"kodust tööle ja tagasi liikumisel" <-- tööandja autod ju väga aitavad selle vastu.

[486]

Need elektriautod praegu nagu mingi moe liikumine. 6nneks saksamaa ka nüüd vesinikku investeerimas ja ehk saab veel viimastel eluaastatel t6elise rohelise autoga s6ita.

[RCC]

[raxz]

[486]

[CommandsRef]

[kaspar737]

[ahoioi]

[A5DK]

[kalvis]

Vesiniku osas paisatakse katteta lubadusi. Täna on vesinikuga mistahes liiklusvahend kõige kallim viis! Isegi elektrikäru teeb pika puuga ära. Vesinikul on paar puudust - ülimalt plahvatusohtlik.
Tunneli lõpus natukene valgust on - Vesinikku segades maagaasiga saab veidi ohutuma lahenduse - sedasi saaks toota nii autodele kui gaasivõrku. Saaks veel mõne muu keemilise elemendiga rekombineerides aga noh isegi labori alal pole midagi tarka välja mõeldud.
Niikaua kui pole katseeksemplari sõitmas, võib selle vesinikumula ära unustada.

[A5DK]

[SirVorkars]

Ooot, aga kas elektriautode akude tootmine, hiljem utiliseerimine, pidi olema maakera jaoks kõige kurnavam tootmine?

[indrpo]

Põnev teema, olen nõus, et iga "rohelise" energia kasutamine toob kaasa "musta" energia kasutamise.
muidugi on lõpptulemus vaja välja arvutada aga mul on tunne, et majandus ja maksud koorivad sellest paksema rasva

[kalvis]

Tänane seis on ikka väga tume vesiniku koha pealt. JAH - energiasalvestusvõime on parem kui akul ja veest vesinikku toota on lihtne. Ohutuse koha pealt tasuks Hindeburgile mõelda. Kaadrid Youtubest saadaval.
Seega on kõik vesiniku lahendused katseprojektid, überkallid. Võibolla kauges tulevikus on miskit tulemas aga isegi laboriseadet pole.
Elektriautol on täiesti toimiv lahendus olemas, paraku nagu vesinikul on ja jääb nõrgaks kohaks aku (vesinikul paaki panek ja plahvatusohu minimeerimine)

[raxz]

Vesinikuautod ja bussid on täna reaalselt olemas. Loll jutt, et isegi laboris ei ole. Ja ei ole überkallis.
https://www.eltis.org/in-brief/news/worlds-first-hydrogen-powered-bus-rapid-transport-brt-launches-france

[kalvis]

Alexela juht ütles, et vesinikuautosõit on 25 korda kallim kui biogaasiauto. Pole kuskilt näha, et odav oleks...

[raxz]

[kalvis]

Just. Raadiosaates Alexela juht rääkis hinnad välja - ka elektriauto omad. Vesinik oli kõige kallim nii osta kui sõita. Otsi saade välja ja kaeba Alexela juht valetamise eest kohtusse, kardan, et jääd kaotajaks.

[Dev Grex]

Spoiler

Kalvis esitab erinevaid väiteid ilma asju uurimata. Kui eksid siis oleks viisakas ka viga tunnistada.

Ise pooldan igati elektriautosid. Mida vähem heitgaase linnas seda parem

[kalvis]

Ära laima. Alexela juht on korduvatel taastuvenergia seminaridel oma väiteid esitanud ja keegi pole süüdistanud teda valetamises. Mees valdab teemat ja oskab sel teemal igale küsimusele vastata. Seega pöördu tema poole.

[kaspar737]

Kõige odavam vesinikuauto uuest peast 75k€, lätlased lubasid vist 7€/kg vesinikku müüma hakata, kiloga sõidab umbes 100km. Elektriautoga 100km kuni 1.5€, kui öösel laadida. Eks arvutage ise.

[486]

Japsidemaal juba s6idavad vesiniku autod. Näiteks Toyota Mirai. See, et see praegu veel kallis ja tehnoloogia veel küps pole ei tähenda, et need 10 - 20 - 30 aasta pärast ettemad poleks.
Tegelt oleks isegi väga 6nnelik kui tava elektriautosi rohkem s6idaks. Peaasi, et neid diisleid ja bensukaid vähem oleks. Need haisevad ikka jubedalt, linnas ei saa enam käiagi.

[Jänes]

Miraid on Californias ka. Ja muidugi on Honda FCX Clarity autod teedel(mitte laboris) ringi veerenud USA-s ja Jaapanis alates 2008 aastast. 2018 aastast on Honda Clarity masstootmises ja müügis. Californias lisandus sinna veel Hyundai Nexo 2019 aastal.

[kalvis]

Autolehes oli väga hea artikkel vesinikuautode hetkeseisust. Igaks juhuks kopeerisin vaid olulisemad fragmendid:
ühe tankla ehitamine: 16 miljonit tankla eest
meile lähim vesinikutankla on siinsamas Riias, Vienibas gatvel. (Soome oma pandi kinni)

Nali naljaks, kainestavamalt mõjub teadmine, et Riias 10 hübriidtrolli (kütuseelement pluss võrguvool) jaoks vesinikku tootev ning seda hoiustav ja müüv kompleks läks maksma 16,1 miljonit eurot (arvest poole tasus Euroopa Liit, EL). Ja see, et ELi plaan suurendada autodele sobilike vesinikutanklate arv Euroopas praeguse 100 pealt viis korda suuremaks võib tähendada kuni miljardieurost väljaminekut. Ning Šveitsi 50 vesiniku-Hyundaid moodustavad pehmelt öeldes tühise osa (0,0008%) Euroopa 6 000 000 veoautost ja peavad oma sõidud sättima väga hoolikalt, sest riigis on praegu vaid kaks vesinikutanklat, lisaks lubadus rajada katvam võrk aastaks 2023.

Esiteks näeb EK tuliuus, juulis avaldatud vesinikustrateegia ette minna vesinikutehnoloogiat arendades eriti keskkonnasõbralikku (loe: kallist ja keerulist) teed. Kui praegu eraldatakse vesinikku tööstuslikult peamiselt maagaasist, siis EK tahab Euroopa süsinikuheitme vähendamiseks seda toota vett taastuvelektriga lõhustades ehk elektrolüüsiga.
Selle kõige kõrvalt peaks EK usutavalt välja arvutama, kas tuulise-päikselise ilmaga niiöelda üle jäävat ehk liiaga toodetavat elektrit on üldse arukas salvestada vesiniku kujul ja raskel ajal see gaas taas elektriks muundada, sest nende protsesside juures on kadu märgatav, räägitakse 30 ja enamastki protsendist. Ehk oleks arukam kasutada hoopis suuri aku- või superkondensaatorijaamu?

Väiksemas koguses saab vesinikku vedada veoki ja raudteevaguniga gaasilise või veeldatuna, kuid viimasel juhul on vaja -253 kraadi hoida suutvat termosmahutit.
...sõiduauto (neid on küll vähe, näiteks Honda Clarity, Hyundai Nexo, Mercedes-Benz GLC F-Cell, Toyota Mirai) balloonides on vesinik 700-, veokil 350baarise rõhu all.

Kui Necar 1 jõujaam kaalus 800 kg, täitis kaubiku terve furgooni, arendas 50 kW ning kulutas 130 kilomeetri läbimiseks 150liitrise balloonitäie (300 bar) vesinikku (41 hj mootor andis tippkiiruseks 90 km/h), siis uue Hyundai Nexo toiteagregaat sarnaneb suuruselt reisikohvriga, arendab 95 kW, annab voolu 163 hj mootorile ja auto läbib 6,3 kg vesinikuga 756 kilomeetrit, saavutades 179 km/h.
Tööks valmis paistab olevat ka Hyundai veok Xcient: sel on kaks 95 kW kütuseelementi, 73,2 kWh puhveraku ning 480 hj ja 3400 Nm arendav elektrimootor, mis käitab vedavaid rattaid kuuekäigulise automaatkasti vahendusel. Raamauto kaalub 9,8 tonni ning võib peale võtta 9tonnise koorma, koos haagisega on autorongi täismass 36 tonni. 32 kg vesinikuga läbib haagisega veok umbes 400 kilomeetrit, kuid töös olevat ka 1000 km tankimisvälbaga kaugveoversioon.
Kütuseelementsõidukiga seotud agad algavad hinnast. Kui elektriauto tundub paljudele kallis, siis vesinikuauto on veel hullem, hinnavahe on halvimal juhul kolmekordne. Näiteks H2Bus küsib 12meetrise linnaliinibussi eest umbes 375 000 eurot ja 18meetrise lõõtsversiooni eest 465 000 eurot, Nexo maksab Saksamaal 70 000 euro kandis (riigis on üle 50 vesinikutankla) ning USA idufirma Nikola sadulveoki eest küsitakse dollareid ligi 300 000.
Vähe sellest, siiani pole suudetud auto kalleimale osale ehk kütuseelemendile anda vastuvõetava pikkusega eluiga. Autotootjad seda avalikult välja ei ütle, kuid asjatundjad räägivad umbes 5000 tunnist. Kas veerandmiljonilise veoki elementi tahab keegi iga 300 000 - 400 000 km takka vahetada ja kui suur on siis lootus sellise transpordiäriga jõuda üldse kasumisse?

Kütuseelementi tapab peamiselt auto tsükliline kasutamine, sest statsionaarse seadme püsikoormusega töötav element pidavat vastu koguni kuni 40 000 tundi. USA firma HyPoint lubab 20 000-tunnist eluiga, aga tolle, survekambris töötava ja niisutatud õhuga jahutatava agregaadi juures pole siiani jõutud kaugemale laborikatsetustest. Tänavu võivat valmida 15-20 kW ning 2022. aastal 150-200 kW võimsusega variant.
Element on arendustöö tulemusel suudetud panna käivituma ja töötama nii karmi pakase kui ka kuuma ilmaga, kuid mõlema äärmuse juures kahaneb sõiduulatus märgatavalt. Näiteks H2Bus läbib 31 kg vesinikuga 20 soojakraadi korral 473 km, 10 külmakraadiga aga 373 ning 30 soojakraadiga 343 km.
Seega on praegu pakutavad kütuseelemendid alles üsna toores kaup. Miks muidu pani Daimler Trucks äsja selle agregaadi täiustamiseks selja kokku Volvo Groupiga ja lubab seeriatootmiskõlbliku versiooni raskeveokite jaoks müügile tuua alles kunagi selle kümnendi teises pooles. Tõsi, avariigeneraatoriks sobiv seadeldis valmivat kompanjonidel varem ning selle ostmise vastu on juba huvi tundnud Rolls-Royce Power Systems.