[indrpo]

Kõik teisitimõtlejad on Telia töötajad või kaitsjad?
Minumeelest on siin rahulolevad ja rahulolematud kliendid kes arutavad avaliku HV foorumi kasutajatena maailma asju.
Milleks on vaja lahingut korraldada ja inimesi lahterdada. Ei ole keegi meist varajate ja hiliste tundide ajal tööl.
Muidugi lähtuvad probleemid ka elukohast, kellel on hästi ja kellel on kehvasti aga tuumani ei jõuta kui lihtsalt omavahel näopeksu teha.

[seeru]

[londiste]

kuna ma tolle artikli kohta natukene juba kommentaare kirjutasin, siis siia ka pikemalt.
põhimõtteliselt on loo sisu tele2 kaebus ttja/konkurentsiametile telia hulgihindade osas.
esimene pool loost on selline, mida tahaks hirmsasti kommenteerida ja parem olnuks see lihtsalt ära jätta ja täpsemalt kajastada tele2 kaebust ja näiteks linkida tollele civitta uuringule.

Spoiler

tsitaat:

Euroopa Komisjon märkis juba kaks aastat tagasi tellitud uuringus, et Eesti puhul kehtib imelik anomaalia. Eestis on üks parimaid ja suurema katvusega kaabelvõrkusid – pole mingit tehnilist takistust ülikiire interneti (komisjon defineerib seda kui 100 MBit/s ja enam) pakkumiseks - aga mingil põhjusel Eesti inimesed ja ettevõtted seda ei kasuta.

"Märgitakse, et kehtib anomaalia" on tendentslik sõnastus. Faktid on enam-vähem õiged.
Viidatud (nagu ajakirjandusele kohane, linkimata, kuigi võiks olla) EU uuring: Study for EC: Fixed Broadband Prices in Europe 2018 SMART 2018/0044 ( https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/connectivity )
Siinkohal on kaks märkust, mida meeles pidada:
- Konkreetsete summade osas on EU uuring 2 aasta vana ja PPPga korrigeeritud.
- Tasub tähele panna, et EU uurimuste kiirusevahemikud on kõrgem ots kaasa arvatud. Ehk siis 30-100 Mbps ülal viidatud uurimuses (ja teistes EU uurimustes) hõlmab ka 100 Mbps ühendusi, 100+ Mbps ja sarnased ei hõlma 100 Mbps vaid 150 Mbps, 200 Mbps jne. '100 Mbit/s ja enam' artiklis ja eeldatavasti ka eesti arenguplaanis on erinev kategooria kui EU uurimustes kasutatu.

- Bulgaria and Estonia tend to have attractive prices for lower bandwidth offers, but tend to be in the cluster of more expensive countries for speeds above 100 Mbps. (lk 11)
Gruppe on neli ja "cluster of more expensive countries" tähendab teise gruppi (Relatively Inexpensive) kuulumist. Gruppi iseloomustab Single Pay 100+ Mbps hind 25.39€ (grupiti 16.90€, 25.39€, 44.62€ ja 98.16€). Märkusena, Single Pay 30-100 on Eesti esimeses grupis (13.05€, 19.04€, 27.73€ ja 36.57€).
- Täpsem tabel on lk 24, kust nähtub, et Eesti on 200+ Mbps osas juba kolmandas grupis (Relatively Expensive) ja 1 Gbps osas neljandas (Expensive).
- Consumers in Cyprus, Greece, Malta, and, to a lesser extent, in the Netherlands, Slovenia, and Estonia face high speed premiums for this transition, with consumers having to pay significantly above the European average. (lk 44)
Märgitakse, et 30-100 Mbps kiirustelt 100+ Mbps kiirustele üle mineku kulu on suurem kui EU keskmine. Metoodika ütleb, et see on kategooria kõige odavamate teenuste hinnavahe. Ehk siis kõige odavam 100+ Mbps teenuse hind miinus kõige odavam 30-100 Mbps teenuse hind. Eesti puhul tuleb see kuskile 18€ kanti (joonis 17, lk 43) samas kui EU keskmine on 11.86€.
- Sama dokument mainib lühidalt katvust joonisel 7 (lk 19), kus Next Generation Access (NGA) käib lühidalt võttes ülikiire interneti kohta. Eesti kohal pole viga aga väga kiita sellega ei saa.
Katvuse kohta on eraldi uuring, samal lingil ülevalt: Study for EC: Study on Broadband Coverage in Europe 2018 SMART 2016/0043
Eesti osa (lk 79) ütleb, et NGA katvus on 82.9% (EU keskmine 83.1%), maapiirkondades 61.0% (EU keskmine 52.3%).

tsitaat:

Ülikiire interneti kasutamisnäitajaga 11% oleme Euroopa viimaste seas. Vahepealse ajaga on vahe ainult kasvanud. Kusjuures Eesti riik on ise seadnud infoühiskonna eesmärgiks, et aastaks 2020 ehk tänavuseks kasutab Eestis ülikiiret internetti (100 Mbit/s ja enam) 60% majapidamistest.

Ei leidnud, kust see statistika pärit on. vt ka märkust üleval - EU uuringu ülikiire ja 100 Mbit/s ja enam on erinevad asjad.

tsitaat:

Kui Eesti Ekspress küsib Telialt kommentaari kõrgete hindade kohta, tuleb vastuseks: „Euroopa Liidu poolt koostatud ülevaate kohaselt kuulub Eesti interneti jaepakettide hinnavõrdluses Euroopa soodsaimate riikide hulka, mis puudutab internetipakette kuni 100 Mbit/s. Selliseid pakette kasutab täna suurem osa Eesti kodusid.“ Lähemal uurimisel tuleb Telia vastuse esimene pool tunnistada hämaks ja vastuse teine pool lihtsalt küünilisuseks.

Küünilisus on suhteline aga ilma teadmata, milline küsimus esitati, on raske hinnata kas tegu on hämaga. Telia tsitaadis ei ole faktivigu, küll aga kõlab see toreda standardse turundus- või PR-vastusena.

tsitaat:

Selgub, et Eesti puhul on komisjon võtnud arvestuse aluseks Narvas tegutseva internetipakkuja, osaühingu Fill hinnad. Palju õnne muidugi narvakatele, aga selge on see, et enamik Eesti inimesi ja ettevõtteid ei saa kasutada Narvas asuva osaühingu Fill teenuseid. Kui teha sama võrdlus läbi ja võtta aluseks Telia hinnad – nende võrgus on enamik eestlasi –, siis saame tulemuseks, et tavainternet (kiirus alla 100 mega) on Eestis lihtsalt kallis, aga kiire interneti puhul (üle 100 mega kiirused) lähevad Eesti hinnad juba lausa kosmosesse.

Metoodika osa räägib pikemalt aga vaadatakse hindu pisut laiemalt kui üks teenusepakkuja. Iga riigi kohta on vaadatud erinevaid teenusepakkujaid ja sama metoodika on kasutusel ka teiste riikide puhul. Eesti puhul on komisjon võtnud arvestuse aluseks neli internetipakkujat: Starman, Telia Eesti AS, STV ja Fill OÜ. Muuseas, need 4 teenusepakkujat on esindatud ka TTJA sideettevõtjate turuanalüüsis aastast 2017, kus ülejäänud on Telset, Interframe ja Uus Programm.
Filli hinnad on muidugi odavamad kui Telia omad - 100 Mbit Fillil 19€ vs Telia 25€ (mis EU mõttes käib 30-100 alla, ehk mitte ülikiire), 150 Mbit 25€ (Telial pole seda kiirust aga teistest Eesti teenusepakkujatest Elisal on sama kiirus 26€) ja 500 Mbit 35€ vs Telia 42€.
Mis täpselt on see, mida me saavutame võrreldes Telia hindu teiste riikide kõige odavamate pakkujate hindadega on hea küsimus.

tsitaat:

Telia Eesti tüüppakkumine 50/50 mega kiiruste juures on 22 eurot kuus. Sellise kiirusega internet on Eesti kontekstis tavakasutajale juba üle keskmise tase. Lätis ja Leedus, kus samuti on Telia turuliider, Telia nii aeglast asja enam aga ei pakugi. Küll aga võid Lätis ja Leedus saada sealse Telia käest 300megase kiiruse 14–16 euroga kuus. Põhimõtteliselt kehtib Eesti kahjuks valem „kuus korda aeglasem, aga see eest poole kallim“.

See on sihilikult ja veidi veidralt valitud näide pahameele tekitamiseks. Ma natukene imestan, et autor ei võtnud 5 Mbps ühenduse 16€ kuus hinda ja ei deklareerinud, et Eestis saab sama hinna eest 60x aeglasema interneti. Mis vastab tõele. Palju igavam ju oleks võrrelda Telia Eesti 300 Mbps kiiruse 33€ hinda (või STV/Telseti 30€ hinda) Läti-Leedu poole odavama hinnaga, mis illustreeriks probleemi sama hästi.

tsitaat:

Rootsis Telia alla 100 megaseid kiirusi sisuliselt ei paku. Rootsis võid Telia käest osta aga ühegigase kiiruse 35 euroga kuus. Eestis küsib sama firma sama asja eest 99 eurot kuus. Ligi kolmekordne vahe.

Siia oleks hädasti linki vaja. Rootsi Telia leht ütleb, et 1 Gbit ühenduse eest tuleb maksta 999kr ehk umbes 95€. Üsna samas suurusjärgus kui kohalik 99€.

tsitaat:

Vaatasime ka, mis hinnaga, kiirusega ja mis firma internetiteenust kasutavad Ekspressi töötajad. Kõige kiirem näide oli 100/100 ja Telia hinnaga 25 eurot kuus. Teisest otsast kurioosum, samuti Telia ja seejuures samuti Tallinnas kiirusega 10/1 (teokiirus) ja hind 21 eurot kuus. Enamiku kiirused jäid 20–50 mega vahele ja hind ülespoole kahtekümmend eurot. Neid arve vaadates tõuseb vererõhk. Võrreldes näiteks lätlaste-leedulastega on ka selle loo autor maksnud aastate jooksul mitusada eurot enam kui normaalsete telekomiturgudega riikides.

Jääb arusaamatuks, mida sellega täpselt öelda tahakse. Kas on töötajad kiire võrgu levialast väljas või ei ole oma internetipakette aastaid vaadanud? Kui kõigil on hinnad pealt 20 eurot, siis võinuks ju kõik omale võimalusel 100 Mbps ühendused leida, mis ka Telias maksab 25€. Ka Leedus võib hea tahtmise korral Telialt sama hinnaga võtta 100 Mbps või 19 Mbps ühenduse...

Terve artikli sisu siiani ei räägi tegelikult mitte Teliast vaid eesti internetiturust. Telia sisse toomine igal sammul on kohmakas ja tegelikult ka ebavajalik. Point tuleb loo lõpus, kus Telia on hulgihindade tõttu kõigis eesti internetituru hädades süüdi.

Edasi tuleb palju TELE2 juttu, mis on asjalik (eks näited on PR aga käib asja juurde).
Selle kommenteerimiseks tahaks näha Civitta uuringut.

[KillFrenzy]

Kas ettevõtte saab tellida omale ka erakliendi interneti? Vist mitte?

[Tomorrow]

[olafsand]

Tomorrow, ma julgen arvata, et kes Telia internetti kasutavad, need võtavad ka telia tv ja telia sim kaardi ja ongi telia1 hind käes. Samuti kõlbab ka tööandja telia sim selleks. Admin peab ainult selle töö simi siduma sinu isikukoodiga, et oled just sina selle kasutaja.

[Inspiro]

Tomorrow Internet, TV ja mobiilne andmeside ei ole nagu Kirde sai, pasteet ja saiakate mida sa ostad ülepäeviti sealt kus ette juhtub ning just seetõttu tulebki tuua Telia1 mängu sest kõik ei tea seda, on võimalik hinda soodsamaks saada kui kõik 3 teenust on võetud ühest kohast. Mobiilinumber võib olla ka tööandja/sõbra/mehe/naise/lapse või kelle iganes nimel, peaasi, et on sinu isikukoodiga seotud.


Pakkuda võib kõike, kuid kui optika otsas klient ostab 10/10 kiirust sest tal "rohkem vaja ei ole" siis ei ole ju operaatoril midagi teha. Kui sa vaatad erinevate operaatorite pakettide hindu kiirusega 50-100 siis see jääb samasse suurusjärkku, euro-kolme erinevusega. Kui inimene ei raatsi täna maksta üle 16 euro siis mis sa arvad, et väiksemate kiirustega pakettide kaotamisel järsku raatsib?

KillFrenzy Äriklient ei saa erakliendi hinnaga internetti tellida.

[KillFrenzy]

Ok. Mees ja koer firmale 160eur interneti eest on ikka vähe palju.

Lihtsam eraisikuna tellida.

[netmaster]

[bladerunner]

Inspiro, olgem siiski korrektsed, Telia1 ei tee hinda soodsamaks, ta annab sama raha eest veidi lisateenuseid.

nt. mu praegune 300/300 on upgradetud 500/500 peale, 500-se netiga kaasneb tasuta rendi ruuter ja 300 pakett andis kunagi "tasuta" HD kanalid.
Kui ma nüüd kiirust madaldaks 100 peale ehk hind langeks justkui 33€ -> 25€ siis peaks ma hakkama ise maksma nii ruuteri rendi kui HD kanalite eest, ehk kokkuvõttes ma maksaks rohkem kui praegu ja seda veel aeglasema neti eest!?

Telia1 annab hetkel 2 filmi ehk 6€ jagu soodustust (lisaks kiirusetõusule) (või vanadele olijatele kanalipakettide pealt 10€) . Minupoolest olekski OK kui tehtakski arvele selles summas otsene rahaline soodustus ja igaüks siis ise vaatab, vaatab ta filme või valib kanalid või ei vali midagi ja naudibki soodsamat lõpphinda.
Pragu on nagu teleturu kaup, osta see ja anname sulle tasuta kaasa ka veel vot selle.

[londiste]

[jägaja]

[netmaster]

[sakinaga]

Telia tõi majja 300€ eest optilise kaabli, 42€ eest 500/500 ühendus, sh ruuteri rent. Olen hinnaga ja teenusega rahul

Kusjuures see on juba teine koht, kuhu Telia selle raha eest optika tõi. Peaks nüüd jälle kolima

[johnbrown]

Uuring: Telia hinnad ei võimalda konkurentidel kaabelinterneti turule tulla

https://www.err.ee/1096149/uuring-telia-hinnad-ei-voimalda-konkurentidel-kaabelinterneti-turule-tulla

[londiste]

eelmine turuanalüüs (aastast 2017, andmed paljuski 2015-2016) on see (kahjuks on omajagu infot tsenseeritud):
https://www.ttja.ee/sites/default/files/content-editors/Sideturg/II/lisa_1._t3a_turu_analuus_mte_maaramine_ja_kohustused_veebi.pdf
ma saan aru, et seaduse järgi peab tja seda iga kolme aasta tagant kordama. viimasel lingil tja tegelane seletab ka, et see on töös.

tänased hulgihinnad:
https://www.telia.ee/partnerile/sideettevotjale/vorguressursi-rent/
per kuu, ilma käibemaksuta:
- vaskkaablipaari rent: 4.94€
- valguskaabli kiu rent: 38€/km
- optiline juurdepääsuliin: 60€ (kuni 3km, edasi 38€/km)
- jagatud optiline juurdepääsuliin: 79.50€ (kuni 3km, edasi 38.30€/km)
- kaablikanalisatsiooni rent: 49€/km

[seeru]

No kui mingi tüüp tuleb Telia esindusse küsima aeglasemat internetti, siis mitte põhjusel, et tahabki tigu-netti vaid küsib lootuses, et saab aeglasema odavamalt.
Aga Telia loogika on selge, müüa võimalikult tigu netti võimalikult suure hinnaga nii kaua kui endal häbi hakkab või kuskilt mujalt kisa liiga suureks hakkab minema.
Minu mäletamise järgi ühe korra on Elionil/Telial see häbi olnud ja sama raha eest kiirust tõstetud.
(siin ma mõtlen seda teenust, mis reaalselt minule ka jõudis.)

[siven]

täiesti nõus eelkõnelajatega ise maksin 60/12 vase eest sama raha mis teised 300/300 optika eest.
ja ausalt öeldes ei huvita et kulukuma seda üleval telial pidada on kui üldse on see nende jutt ainult.
vahetasin starmani 500 vastu kõigest 2 eurot rohkem kuus ajuvaba.
suvel lubati panna ka optika aga noh elame näeme...

[Tomorrow]

[KillFrenzy]

[DigeBeni]

... küll see olukord muutuks, kui meie ametkond ärkaks ükskord ja paneks paika, et ei ole normaalne olukord, kui kuivanud saiapuru eest küsitakse sama hinda, mida värske ja sooja, otse ahjust tulnud, saia eest

Progressi eeldades, peavad ka standardid ajaga kaasas käima. Kommertsi jaoks on aga paraku täiesti normaalne olukord, et kui pea juba virtuaalses reaalsuses, siis saba lohiseb veel eelmise sajandi tehnoloogial, sest raha tuleb sisse sama moodi. Äriettevõtete eesmärk on kasumit teenida, mitte innoveerida ja see on täies arusaadav, kuid riigi aspektist see majandusele üldises plaanis hästi ei mõju. Mida ebaühtlasem on kasutatav tehnoloogiapark, seda ebaefektiivsem on tulemus.

Paraku on sellest aru saamiseks vaja rohkem haritust ja missioonitundest tulenevat tugevat ambitsooni, kui keskmisel poliitikul varuks. Üks võimuerakond viskas sellise inimese hiljuti üle parda, kelles oleks olnud potentsiaali vesi õiges suunas voolama panna, aga kes jäi ilmselgelt poliitikale jalgu ...

[Mnator]

mis neist siinseist poliitikutest kui isp-firmad on kõik välisomanduses ja sealseid tegelasi huvitab peamiselt ilma investeerimata siit raha välja kühveldamine

[erko]

[Mnator]

[erko]

[Mnator]

mina kirjutasin, et mis peamiselt huvitab, ma ei väitnud, et see oleks absoluutne
seega tendentsi järeldamine annab õiguse küll

algaastail, kui omanikud olid kodumaised, siis tundus olema suhtumine klentidesse hulga parem

[kaabakas]

[erko]

Sul on siis kõikide ISP-de välismaistest omanikega hea läbisaamine, et tead mis neid huvitab?
Ja ka su algselt öeldut peab siis tõlgendama hoopis eesti vs. välismaised omanikud ning nende peamine huvi?

[Mnator]

erko, mul on elus kogunenud omajagu kogemusi kodumaiste ja välismaiste omanikega
igal pool on näha, et suhtumine oma maa klientidesse on kordi parem ja eesti õnnetus on siinse turu väiksus, mille tõttu liiga paljud müüvad kergel käel oma äri välisomanikele
ja muidugi kapitalism jääb kapitalismiks, üle ei tasu idealiseerida seda minu eespool avaldatud arvamust

[kaabakas]

Way to miss the point.

Küsimus ei olnud selles, kas ma tean mis Telia või mõne muu välisomanikke huvitab (tean - raha), ega ka selles, kas kodumaistel ja välismaistel omanikel on erinevad huvid (on). Küsimus oli puhtalt selles, et majandusaasta aruanne on eelkõige PR-dokument, millega ei tõesta suurt mitte midagi. Noh, ma usun et dividendid on seal ilmselt ausalt kirjas, aga see ei ole hetkel teemasse. Teemasse on see et raamatupidamine on ülimalt loominguline tegevus ja vähe on seal numbreid mis peavad mingis kindlas kohas olema.

Ühesõnaga, kui Telia omanikel peaks olema tahtmine alusetult näidata, et nad on investeerinud rohkem kui dividende maksnud, siis saab nende raamatupidamine sellega vabalt hakkama. Nagu ka iga teise ettevõtte raamatupidamine, sest selline on elu ja elu on ime. Kui kellelgi on tahtmine aru saada, mis ettevõtte rahades tegelikult toimub, siis saadetakse ettevõttele audit kaela, ja teinekord näritakse selle kallal aastaid, sest võõrastele arusaamatu olemine on ka üks raamatupidamise võimalik funktsioon.

Aga kui sa võtad kätte ja teise inimese juttu juraks nimetad, siis võta juba vaevaks ja argumenteeri ennast, sest muidu näeb asi väga lasteaed välja.

[mauro]

Keegi vanemat inteno dg301 switchina on kasutanud?

Kuna seinas on kaks pesa kaablite jaoks - üks läheb arvutisse. Aga tahaks ka TV enda 1gbit kaabelvõrku saada.

Netiga iseenesest saab see ruuter hakkama, nt raadio, laenutus jne töötab.
Aga kõikidel kanalitel on must pilt. Tundub, et läheb mingi tv confi peale ruuteris kui digiboxi järel on.

[erko]

[kaabakas]

[erko]

No selge. Ühtegi tõendit aruannetes esitatud info valeks olemise kohta endal pole, lihtsalt ei usu. Kõlab väga vandenõuteoreetiku moodi. Ja su arusaamine finantsaruande auditist on selgelt vigane. Kuid minu poolt on teemakäsitlus lõppenud, ma usuga diskuteerimisel mõtet ei näe.

[seeru]

[Renka]

Suhtumine muutuski Rootslaste alla minekuga. Minuteada vahetus ka päris suur osa Telia kaadrist suhteliselt lühikese aja jooksul peale seda - täpseid põhjuseid enam ei mäleta kuid olen eri inimestelt kuulnud ühtteist aastate jooksul.

Ise viisin ettevõtte ühe numbri äsja Elisasse prooviks peale seda kui Telia klienditeenindus oli äärmiselt kliendivaenulik. Suhtlus oli küll sõbralik aga ilmselgelt suunaga, et mine tüüta kedagi teist ja nägemist (kahel päeval kahe erineva inimesega suhtelsin ja suht sama vastus e. asi ei olnud ka konkreetses klienditeenindajas vaid ettevõtte poliitikas kuidas konkreetse küsimusega tegeleda).
Mõistagi peale numbriiliikuvuse alustamist võeti koheselt ühendust ja uuriti mis mureks ning pakuti igati ägedaid diile ja koheselt ka lahendusi murele mille pärast ma algselt nende poole pöördusin ja viisakalt kukele saadeti. Aga põhimõtteliselt ei olnud enam nõus sellega - see aeg kui kliendiga tegelema oleks pidanud oli enne seda kui otsuse vastu võtsin - mitte peale seda kui nende tegevus/tegevusetus on mu viimase piirini välja vihastanud. Noh allesjäänud numbrile sain küll KORDADES parema paketi kui seni oli olnud. Eks paistab kuidas Elisaga kogemus on ja ehk liigutan kõik sinna üle.

PS! sama teema millega ma 10a Telia klient olles nende poole algselt pöördusin tõstatasin täiesti uue kliendina ka Elisas - lihtsalt uudishimust. Sealt võttis õige inimene minuga suhteliselt kohe ühendust ja lahendus oli paari minutiga käes ... Ütleb nii mõndagi ettevõtete erinevuse kohta.

[olafsand]

Algset probeemi ei taha jagada? Hakkas lihtsalt huvitama

[seeru]

[Renka]

[kaabakas]

[Mnator]

audiitor tüüpiliselt kontrollib, et kas (pea)raamatupidaja on aastaaruande kehtiva raamatupidamisstandardi kohaselt ära vormistanud, et sellest pole kõrvalekallet, libistab pilgu üle mõnest tähtsamast kaustast
täiskontroll raamatupidaja(te) aastase töö üksipulgi ülekontrolliks paari päevaga --- kui keegi teab kedagi kes selleks võimeline, siis teatagu sellisest imest maksuametile, ma usun, et too on väga huvitatud sellisest imeinimesest

[indrpo]

Telia Koduinterneti teemast on asi ikka väga kaugele läinud.
Viitsib keegi viimased arutlused Telia Eesti teemasse tõsta, nii majandus kui suhtlus.

[erko]

[softis]

[indrpo]

[seeru]

[elkur]

[erko]

Kas nende automaatsete krediidilimiitide kadumise põhjuseks ei võinud olla karmistunud reeglid rahapesu tõkestamise seaduses? Kes tahes mingit finantsteenust pakub, sh. ka järelmaks, pidi uute nõuete kohaselt iga kord kliendi isikusamasuse tuvastama ja kõik muud sinna juurde kuuluvad jutud.
Kui see nii oli, siis igal juhul väga vilets kommunikatsioon Telialt klientidele sel teemal.

[Inspiro]

[Sold OUT]

Tundub jube keeruline.