Jah ongi, eksteermsus. Aga ülim ignorantsus juhe seina jätta, kui on teada, et äike tuleb. Parimal juhul läheb ainult ruuter või boks, halvemal juhul kogu võrgus olev tehnika ja eksreemsel juhul läheb maja põlema.
Sellepärast ütlesingi, et ärge järgi tehke.
Ignorantseks ma ennast siiski ei pea. Alles eile andsin ühele raskutes inimesele tänaval 10 euri mis ta küsis.
Tegelikult ma arvan, et kui käib selline pauk mis on võimeline midagi põlema panna, siis ruuteri või digiboxi seinas välja võtmine ei aita.
Kui seadmed lihtsalt läbi lähevad, see on suht pohhui.
Mul oli kunagi aastaid tagasi juhus, kus äike kärgatas kuskil päris minu läheduses (kõva pauk käis, mitte müristamine). Peale seda oli ruuter plaksti pime (vana hea Thomson 780WL oli; ADSL otsas). Mõtlesin juba, et asi piix aga ei, peale restarti võttis elu sisse ja töötas edasi. Natuke hiljem küll selgus, et üks neljast LAN otsast kutu (samas arvuti kaabli teises otsas jäi terveks) aga see oli ka kõik. Töötab see karp mul siiani maja teises otsas WiFi AP'na.
härrad, paar küsimust. Istun 12/1 vase otsas ja aia taga vanast telefonipostist tulev kahe soonega vask hakkab ära väsima, vahetaks ära, aga mis kaabel panna? Kas cat6 keerupaaridest 2 soont on ok, kui nii, kaevaks maha?
Teine asi, vedleb üks Norrast toodud telenori Zyxeli P8702N adsl ruuter siin, millel 2.4 ja 5ghz wifi küljes, hetkel on kasutusel Inteno DG301. Kas see oleks võimalik OpenWRTga tööle saada telia kaabli otsas, kas oleks palju jebimist sellega ja kas on üldse mõtet, ka üsna vana karp tegelikult juba. Miks seda üldse mõtlen, on natuke kiirem wifi ja dg301 on ka selline korra haiget saanud, parandatud isend, mis vahel pildi ja neti ära kaotab ja jube kaua üles buudib.tänu
Üldiselt alternatiivsed firmwared ruuteri sees olevat adsl modemit ei toeta. Muus osas võib vabalt olla et töötabki, aga mis sul sellest kasu. Kui inteno on vigane, too telia käest uus. _________________ Mida Ott ei õpi, seda Egon ei tea.
Uus ruuter olemas
+ punktid, et wifi koodid automaatselt taastatakse, isegi mu repiiter ei vaja seadete uuendamist _________________ This message was sent from space using stargate
Inimene on troopiline AHV Aga kes on naine? Valge on ka inimene !
"Vaese inimese juttu räägid. Kui tundub kallis, siis on see kellelegi teisele mõeldud"
Milline see õige karp oleks, mis Telia DG301A ruuterile lisada, et ETH porte juurde saaks? Kokku vaja ühendada 7 kaabliga seadet (2 digiboxi + 5 muud)
Mõistlik oleks ilmset digiboxid jätta inteno külge ja muud seadmed uue karbi külge?
Ma ei tea..
Kui tahaks, et wifiga seadmed (läpakas, telefonid) suudaks ühenduda/andmeid jagada lisakarbi küljes olevate arvutitega, kas siis peaks see lisakarp ka wifit jagama? Et kõik oleks niiöelda ühe purgi küljes?
Või saavad nad omavahel suheldud ka siis kui ainult inteno jääb wifit jagama?
Või oleks parem kui inteno wifi kinni keerata ja jätta see ainult digiboxide jaoks, kogu muu netindus anda uuele korralikule AP-le jagada?
Ma ei tea..
Kui tahaks, et wifiga seadmed (läpakas, telefonid) suudaks ühenduda/andmeid jagada lisakarbi küljes olevate arvutitega, kas siis peaks see lisakarp ka wifit jagama? Et kõik oleks niiöelda ühe purgi küljes?
Või saavad nad omavahel suheldud ka siis kui ainult inteno jääb wifit jagama?
Või oleks parem kui inteno wifi kinni keerata ja jätta see ainult digiboxide jaoks, kogu muu netindus anda uuele korralikule AP-le jagada?
DG301 teeb ainult 2.4 GHz WiFit. Kui tahad suuremaid kiiruseid üle WiFi (ning olenevalt asukohast võib 2.4 olla ka lihtsalt umbes), siis sul vaja võtta kas kõvem Inteno/Genesis Teliast või osta juurde eraldi AP, nt Ubiquiti AP AC Lite.
Kui tahad juurde Ethernet porte, et rohkem kaabliga seadmeid ühendada, siis sul on vaja switchi. Neid on 5, 8, 16, 24, 48 pordiseid. Küsimus on et palju sul vaja ja mis eelarve.
Kui vaadata, et sul on vaja 7 kaabliga seadet, siis tõenäoliselt läheb vaja switchi Inteno külge, sest Access Pointidel ja ruuteritel on tavaliselt 4-5 pesa.
Samas, kui suudad tõmmata juhtmevajaduse näiteks 4 seadme peale, siis võid panna suvalise WiFi-seadme (AP võimekusega või siis DHCP kinni) sinna Intenole järgi. Saaksid Inteno WiFi välja lülitada, aga teise seadme valida näiteks 5GHz võimekusega. _________________ M: Intel i5 4590 protsessorid M: HP Elitedesk 800 G3 SFF M: HP Elitedesk 800 G2 Mini 35W
jne. _________________ " Maailm on täis kõikvõimalike külatarkade kogukondi, kelle ühine joon on teadus- ja tõenduspõhisele elukäsitusele vastandumine."
ta ju kirjutab selge sõnaga, et etherneti porte on jurde vaja
Karp võib olla ka ruuter vms, mida saab teha AP-ks.
Üks lahendus oleks kaks 4-pordist väikest switchi. Arvatavasti on sul osa seadmeid ühes toas ja osa teises. Saaksid igas toas ühe Intenost tuleva juhtme külge switchi panna ja seal toas edasi jagada. Need väikesed gigabitised switchid on õnneks odavad ja annab kaablitega mängimisel veidi mänguruumi juurde. _________________ M: Intel i5 4590 protsessorid M: HP Elitedesk 800 G3 SFF M: HP Elitedesk 800 G2 Mini 35W
Jah, otsene vajadus on juurde tekitada eth porte.
Kaabliga ühendatavad seadmed on laiali mööda elamist kokku 5-s eri ruumis.
Kaabeldus on tehtud nii, et kõik otsad on ruuteri kapis.
Ehk odavaim variant, mis pordipuuduse lahendaks, oleks:
4-pordine switch, 2 arrist +1 eth seade inteno küljes + 4 eth seadet uue switchi küljes.
Sellise lahenduse puhul on mul küsimus, et kas kõik seadmed näevad üksteist? Et põhimõtteliselt on see switch ainult lisapesade tekitaja ja ei eralda neid 4 seadet inteno küljes olevatest?
Kui läheks kallima lahenduse teed, et 8 pordine 5GHz võimekusega AP panna inteno külge, siis mis seadet soovitaksite?
Sellise lahenduse puhul on mul küsimus, et kas kõik seadmed näevad üksteist? Et põhimõtteliselt on see switch ainult lisapesade tekitaja ja ei eralda neid 4 seadet inteno küljes olevatest?
kus sul see kollektorkapp ikkagi asub? Kusagil, kuhu Intenosse kõikide tubade kaablid jooksevad, pole seda vast mõtet APd pannagi, vaid ikka sinna tuppa, kus on otseselt suurim kasutamisvajadus.
Ehk siis AP võiks olla parema levi huvides samas ruumis kasutajaga.
Siis on võimalik võtta ühte ruumi AP, milles on ka 2 kuni 4 LAN väljundit. Neid variante mustmiljon egelikult. Paljuski soovitatakse Mikrotikku. _________________ " Maailm on täis kõikvõimalike külatarkade kogukondi, kelle ühine joon on teadus- ja tõenduspõhisele elukäsitusele vastandumine."
Kollektorkapp on enam-vähem elamise keskel. Hetkel jääb wifi nõrgaks ühes kõige kaugemas toas, aga seal polegi see vajalik.
Kõige rohkem tarbijaid oleks elutoas, kus statsionaarselt hetkel TV ja Arris kaabli otsas + AVres wifi-ga netis. Sinna lisa AP panek aga vabastaks ainult 1 eth pesa ruuteril, ehk siis ikka tuleks puudu.
Sain kinnitust mind vaevanud kohtvõrgu küsimusele ja usun, et switch lahendab mu probleemi.
Tänud abi eest kõigile
Connecto veab kõrvalmajadele vask kaabli asemel õhu kaudu optikat.
Kuna meil pole vaske, siis me ei saa optikat asemele ka... Nõmmel.
Võta kiirelt 4G Koduinternet ja saada meil info@telia.ee
Küsimus mis pullite, et äkki ikka õnnestub siia ka fiiber saada.
Tõsi aga see on, Nõmmel on lihtne asendada maas olevates torudes vaske fiibrile, lihtne vahetada õhuliin fiibri vastu aga kui tegemist on majaga kus liini pole olnud, algab Telia jaoks projekt.
Vaja vaadata kas annab lähedalt kaevata või siis tuleb samuti õhuliiniga läheneda, samas kui pole sideposte on vaid elektrilevi postid siis need on loetud ja elektrilevi võib keelduda uute kaablite paigaldamisest.
Enne oli jutt, et "õhukaabliga vedada ei tohi, kuna trass kulgeb üle eraomandis olevate kinnistute".
Samas nüüd on lisaposte juurde pandud, nii et uus optika õhukaabel läheks mööda tänavat, mitte üle kruntide. Nii et see jutt enam ei kehti.
Oo, ime on sündinud! Telia vedas kõrvalmajja õhu kaudu optika ja minu sugulaste uude majja sai ka veetud. Just selle uue lisaposti kaudu.
Klienditeenindus sellest muidugi midagi ei tea, raiuvad kindlalt, et sinna ei tule optikat. Telia on nii suur firma, et üks käsi ei tea, mis teine teeb.
Ma muidugi saan aru, et optikakaabli räästa küljes olemine ei tähenda veel ühendust. Interneti saamiseks võib minna veel aastakene...
Ise küsid ise vastad
Küllap siis saadi vajalikud kokkulepped aga tõsi on see, et Telia telefoniteenindus ei tea enne midagi kui nendel arvutis näitab, et saab vormistada teenust optikale.
Seni on protsess arenduses, ehituses, võrgukirjelduses ja see ei ole telefoniteenindajale hetkel oluline info.
Võib minna aasta, või ka kaks aga reaalselt antud piirkonda vaadates, vast 3 kuud.
Nii, see saaga on nüüd õnnelikult lõppenud, Nõmme mändide vahel 10M-ga veninud 4G on välja vahetatud:
Raplas veetakse Viljandi mnt serva mööda valgust RMK majale (eramajas nende kontor siin). Arusaadavalt on RMK maksnud ja muusika nüüd tellinud. Samas reas on kõik eramajad. Ülejärgmises majas RMK majast elab sõber mul ja ta saab siiani 12/1 tellida. Pole ka hetkel tekkinud valikusse "tuleviku internetti".
Kas võiks loota siiski, et kui nüüd RMK juurde on ära veetud ja vast tuleb ka kapp/kaev sinna, siis saab edaspidi äkki mõni teine ka endale tellida? On Sul mingit infot äkki indrpo?
Keera wifi dg301-s kinni ja võta okidokist 10-30eur maksev tplink/netgear _________________ Tule ja arutle mobiilsidest, võrkude kaardistamisest, tehnoloogiast, telefonidest ja operaatoritest http://t.me/cellmappereesti
Pole minu telefonid ja ruuterid, aga vist tuleb nii välja jah. Lihtsalt veider, et 2 erinevat ruuterit ja 2 väga erineva ajastu iphone ja sama ikaldus.
Sõbral hakka ka 301 wifi ikalduma, levi jäi jube kehvaks. Sinna läks välku saanud 789 wifit tegema
KillFrenzy, ma ei ole kuulnud, et ikaldaks iPhone 6s Intenoga. _________________ " Maailm on täis kõikvõimalike külatarkade kogukondi, kelle ühine joon on teadus- ja tõenduspõhisele elukäsitusele vastandumine."
Firmware Version: DG301-W7P2U_ELION3.15.3-180723_0001
Other Bank: DG301-W7P2U_ELION3.11.6-170626_1401
Kernel Version: 3.4.11-rt19
BRCM Version: 4.16L.05
CFE Version: 1.0.38-118.3-INT1.4 _________________ Experience is what you get when you don't get what you want.
90% kommentaaridest kurdavad kuidas kordusTV ära võeti
sisu tasuline, kuskil mingi tabel ka millega võrreldes ta kallim aga aeglasem on?
Objektiivsed testid vms?
Vabandust, ei pannud tasulise sisu olemust tähele.
Mõned kohad:
tsitaat:
Ülikiire interneti kasutamisnäitajaga 11% oleme Euroopa viimaste seas. Mitu korda maas Lätist ja Leedust, Rootsist rääkimata, kus juba enamik inimesi ning firmasid istub ülikiire interneti otsas. Rootsis Telia alla 100megaseid kiirusi sisuliselt ei paku. Rootsis võid Telia käest osta aga ühegigase kiiruse 35 euroga kuus. Eestis küsib sama firma sama asja eest 99 eurot kuus. Ligi kolmekordne vahe.
Väike tabelike on.
tsitaat:
Telia Eesti tüüppakkumine 50/50 mega kiiruste juures on 22 eurot kuus. Sellise kiirusega internet on Eesti kontekstis tavakasutajale juba üle keskmise tase. Lätis ja Leedus, kus samuti on Telia turuliider, Telia nii aeglast asja enam aga ei pakugi. Küll aga võid Lätis ja Leedus saada sealse Telia käest 300megase kiiruse 14–16 euroga kuus. Põhimõtteliselt kehtib Eesti kahjuks valem „kuus korda aeglasem, aga see eest poole kallim“.
Absoluutselt nõus artikliga. Küsida 2020 aastal tiguaeglase 12/1 eest 20+ eurot on naeruväärne. Pealinna südames. See pole isegi optika. Muidugi Telia argument on, et Eesti on väike riik. Läti pole siis väike või? Ok ma saan aru, et Poola on juba kordades suurem aga Läti puhul pole suurusevahe isegi 1x vaid pigem 0,8x
Ma ei hakka siia pasteerima seda. Kes tahab täismahus artiklit, siis saatke PS.
Konks, artiklis on just toodud võrdlus ka selle sinu väite põhjuste kohta. _________________ " Maailm on täis kõikvõimalike külatarkade kogukondi, kelle ühine joon on teadus- ja tõenduspõhisele elukäsitusele vastandumine."
pole lugenud aga, ilmselt see vana teema et ADSL neti eest maksad sama palju kui 100M fiibri eest.
Ei seal on juttu ka optika hindadest. See raha mis meil küsitakse 50/50 eest saab mujal 300+ kiiruse. Lisaks tuuakse välja, et Telia meie lähiriikides pmst alla 100/100 naljalt ei pakugi.
Väiksemad tegijad, nagu Elisa (pärast Starmani ostu), sõidavad hindadega kaasa, sest Telia on Eesti tarbijale „aeglane, aga kallis“-toote sisse söötnud. Uutel tulijatel pole võimalust. Konkurents on väike. Eesti inimene ja ettevõtja maksavad kõik kinni.
mis ühikud seal graafikul on?
ja kas ülikiire on ka seal 100mbit/s nagu tsitaatidest paistab? _________________ - londiste
...aga mina ei saa kunagi suureks!
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
Spoiler 
Aga kes on naine? Valge on ka inimene !
