[lexo]

[yerba]

lexo, ma olen aru saanud, et nahkhiir on oma immuunsüsteemiga just väga õnnetu tegelane - korjab kõik viirused omale külge ja kohandub viirustega. St inimkeeli ei ela ega sure. Mingit võitlemist viirustega ei ole, lihtsalt vindub oma pika elu jooksul kõige käes, mis talle külge on hakanud.

https://ekspress.delfi.ee/intervjuu/viroloog-andres-merits-koroonaepideemia-pole-valtimatu?id=89171293&fbclid=IwAR0uubgjWjaR-MHojoDEXFpUt0R3-Mr28GMglVXIzBniCTe0o4MmYGZYDFE

K: Kui nahkhiirt tabab viirus, siis tema organism ei tegele viiruse väljatõrjumisega, vaid sellega, kuidas viirusega koos elada ja viirus välja kannatada?
V: Täpselt, jah. Nahkhiire immuunsüsteem püüab asja kontrolli all ­hoida, aga mitte rohkem. Seetõttu ongi nahkhiired nii paljude viiruste kand­jad, ja ma arvan, et viirused on selle üle ainult õnnelikud. ­Viirus ei taha ju midagi muud, kui ­elada ja paljuneda. Nahkhiir on viiruse jaoks ideaalne peremees: ei tapa viirust ära, viirus ei tapa peremeest ära. Nahkhiirtes on krooniliste viiruste levimise potentsiaal, arenemise potentsiaal kordades suurem kui ükskõik kus mujal.

K: Paljusid üliohtlikke viirusi – ­Ebolat, Nipah’d, Hendrat, koroonaviirusi – kannavad nahkhiired. Miks just nemad?
V: Ei saa öelda, et teistel loomadel viirusi poleks. Arvatakse, et ­inimesele potentsiaalselt ohtlikke viirusi on maailmas kuni 800 000 liiki, millest tunneme alla 0,2 protsendi. Kuid tõsi on, et nahkhiirtel on viirusi, sealhulgas inimesele potentsiaalselt ohtlikke viirusi kordades rohkem kui teistel loomadel. Nahkhiirte immuunsüsteem on teistmoodi üles ehitatud kui meie oma.
Mida tavaliselt nahkhiirte kohta ei teata? Number üks: nahkhiir elab kaua. Tavaline hiir elab üks-kaks aastat, sama suur nahkhiir võib elada 30–40aastaseks. Number kaks: hiir võib aastas ilmale tuua mitu pesakonda, aga nahkhiirel sünnib aastas üks-kaks poega. Kolmandaks: nahkhiirel on väga erinevad ainevahetuse tasemed. Praegu istub nahkhiir Piusa koopas. Tema süda lööb ühe korra minutis. Aga kui seesama nahkhiir hakkab lendama, siis ta süda lööb 2000 korda minutis. Ja ta hapnikutarve on lennates 2000 korda suurem kui puhkeasendis. Kui teie istute praegu tugitoolis ja teie süda lööb 60 korda minutis, siis kas te kujutaksite ette, et teie süda lööks 120 000 korda minutis? Või et teie hapnikutarve suureneks 2000 korda? See on võimatu! Nahkhiire reaktsioon stressoritele on täiesti teistsugune kui meil või enamikul teistel loomadel. Nende immuunsüsteem on üles ehitatud talumisele. Nad taluvad väga palju igasuguseid asju. Meie süsteem on üles ehitatud äratundmisele ja tõrjumisele. Meie mõistes on nahkhiirte immuunsüsteem defektne. Nahkhiirte immuunsüsteemis ei ole paljusid komponente, mis eksisteerivad meil, teistel loomadel.

---

Aga tänane artikkel annab ju lootust küllaga. Eesti mees on toimetamas.

https://ekspress.delfi.ee/intervjuu/eesti-teadlane-loob-koroonaravimit-ravim-tuleb-enne-kui-vaktsiin?id=89316225

K: Kui nüüd USA ametkondadelt rohelise tule saate, mis edasi saab?
V: Siis algavad kliinilised katsed COVID-19 patsientidel. Saadame haiglatele ravimi ja saame vastu proove, et näha, kas immuunsüsteemis on toimunud muutusi, kas viiruse tase langeb, kas rakud on ohutud või ohtlikud.

K: Materjal, mida saata, on juba olemas?
V: Jah, ootab sügavkülmas, vedelas lämmastikus.

K: See ravim on siis vedelik, mitte tablett?
V: Jah, see süstitakse verre. Saadame külmutatud rakud haiglasse. Seal sulatatakse need üles ja süstitakse patsiendile otse veeni.

Uus viirus ründab kopsu – see on ravimi kohale jõudmiseks hea koht, sest kopsu jõuavad veri ja tapjarakud kiiresti.

[xxlmaster]

[sukelduja]

[degrass]

[jägaja]

Nojah, kiirabi kaitses ennast, kuna noormees ise eiras teadlikult karantiini.
https://parnu.postimees.ee/6932218/oosel-kiirabi-kutsunud-noormehega-tegeldi-labi-ukse

[sakinaga]

[jägaja]

sakinaga, milles sa seda järeldad?

Kas sa pole üldse kursis, mis tingimustel tuleb ennast karantiini panna? Ilma, et keegi seda kogu aeg kordaks?

[wirx]

Sadakond suuremat ja väiksemat ettevõtet on valmis panustama kriisiajal nappivate isikukaitsevahendite – näomaskide ja kaitseriiete – tootmisse. Aga hea tahe kipub asjaajamisse takerduma.
https://leht.postimees.ee/6932351/miks-ei-voiks-me-lihtsamaidki-asju-ise-teha-eriti-kriisiajal

Spoiler

Käed vajuvad jõuetult rippu
Möödunud neljapäeva pärastlõunal läks pilt justkui klaarimaks. Ettevõtjaid esindanud Evelin Ojamets andis teada, et lõpetas just väga heas koostöövaimus kõne terviseametiga – lõpuks on olemas ametlikud nõuded meditsiiniliste maskide ning tavaliste maskide valmistamiseks.

«Alustame sellest, et juhised saime vaid maskide kohta, kaitseriietest pole seni juttu olnud,» märgib mööblitööstur Pettai ning tunnistab, et terviseameti infokiri võttis tal hoo maha. «Kui see üleskutse välja hõigati, et ettevõtjad tulgu nüüd appi ja andku teada, siis seda me ka tegime. Nüüd saime teada, et nõutakse mingisuguseid sertifikaate, mis tuleb meil endil välja ajada. Aga, sõbrad, ma olen siiski mööblitootja. Minul ju ei ole pädevust ega inimesi, kes sedasorti sertifitseerimisega tegeleks,» räägib Pettai. «Tõstan siinkohal käed üles. Ei hakka seda kadalippu läbi jooksma. Oleme ausad, ma pean eeskätt tegelema sellega, et hanguvas majanduses ettevõte ellu jääks. Nägin võimalust, kuidas saaks riiki aidata, aga bürokraatiaga pole mul tõesti aega tegeleda,» ütleb Pettai.

Temaga nõustub mööblitööstur Pettai. «Küsitakse abi, aga ei osata sellega midagi peale hakata. Võinuks olla nii, et riik kaardistab abipakkujad ja nende võimekuse. Koordineerib protsessi, nii et sobivad ettevõtjad saaksid sujuvalt sertifikaadid, load ja materjalid… ja töö läheb käima,» arutleb ta. «Aga nüüd… Ennustan, et päris paljud ettevõtjad tõmbavad pidurid peale. Kui kuulen uudistest, et Hiinas on õhureostus taastumas, siis järeldan, et seal tehased töötavad. Pakun, et kahe-kolme nädala jooksul on nad valmis rõõmsalt kogu Euroopat varustama. Selle ajaga, mil me siin sertifikaate nõutame, on Hiinast partiid kohal ning kogu see aja- ja energiakulu on olnud asjata. Aga küsimus jääb: miks me rasketel aegadel ei võiks ise teha asju, milleks meil ju on võimekus.»

[Winterwind]

Palju neid mööblitööstur Pettai-d on, et üks räägib ja siis teine nõustub

[Mnator]

[flameas]

Kas digilugu vms lehe pealt võiks leida info, et mis veregrupp mul on? Erinevatel kordadel on vereproove antud küll aga grupi kohta infot ei leia nagu.

[alpha]

Eile nägin kuidas politsei käis ja katsus, kas kasiinode uksed ikka kinni on.

[flameas]

[jeesus188]

[MatchMaker]

See jah uudistest läbi käinud. A positiivsed on jälle ohustatumad.

[Leinö]

[maty]

...

[Winterwind]

Mul sünnitunnistuses üks grupp ja kv laibakal ka 0+ ehk siis teine grupp.. krt teab kumb õige on või äkki mõlemad valed

[Renka]

Teie enda huvides peaks olema ju see info KVs õigeks muuta kui see vale on

[Mnator]

kas on vale või tehti sünnitusmajast lahkumisel vahetus ...

[Leinö]

Sain teada enda oma küll jah, kuid kui viimati proovisin muuta seda seal lehel, tuli mingeid erroreid korralikult ja sinnapaika see jäi.

Digiloos peaks tegelikult olemas selline info olema.

[Mobileman]

[maty]

Digiloos pole kirjas, kui pole võtnud seda tasulist veregrupi määramise teenust... maksab kuskil 16 euri.

// https://minu.synlab.ee/toode/veregrupi-maaramise-analuus

[napoleon]

Kui verd anda, siis saab vist tasuta grupi teada. Aga mina enda oma ei teagi kuna pole olnud põhjust seda määrata.

[NightStriker]

..

[maty]

Aa jah, kui veredoonorina, siis küll

[NightStriker]

..

[connor]

Veel enam, verd andes küsitakse alati üle mis veregrupp on.

[Max Powers]

Keegi siit tõestatult haigeks ka jäänud on?

[Renka]

ja alati testitakse ka kiirtestiga veregrupp üle kuna kellegi suusõnalist vastust ei saa uskuda.

[Winterwind]

[Max Powers]

[laurx]

[Smati]

[Sold OUT]

And we have a first

[Betamax]

[HPN]

Mõne sõnaga mutatsioonidest: https://nypost.com/2020/03/24/iceland-scientists-found-40-mutations-of-the-coronavirus-report-says/

(kellel on inglise keelest aru saamisel raskusi, siis kasutagu google tõlget)

[bladerunner]

Kroonilise haigusega võib inimene aastakümneid nüüdsel ajal elada.

[Betamax]

[laurx]

aga statistikasse läheb ta ikkagi eesti esimese selleteemalise surmana paraku. gripistatistikast ei paistaks välja.

[Märt.]

Olin kunagi plasmadoonor, selle eest anti isegi 50EEK korra eest.
Ei tea, miks välja valiti, ei küsinud.

[SSD]

Märt., Olen plasmat korduvalt andnud, aga ei meeldi see üritus mulle eriti. Jube kaua oled masinaküljes. Parem annan verd.
Raha pole ma kunagi saanud. Pakke on pakutud, aga olen enamasti tassi võtnud, või muud logodega värki.

[Kristoferr]

[SSD]

Kristoferr, Usun ka seda. Lihtsalt tuleb Vaktsiin kunagi ja tulevad ka ravimid ja kindlasti toimub muteerumist ja ravimi resistentsust, kuna on väga palju inimesi, kes ühtegi ravi lõpuni ei tee. Ja korduv sama haiguse ravi viibki selleni et rohi enam ei mõju.

[Sold OUT]

Vaktsiinid tekitavad ju autismi

[Oliverk]

[salatoimik]

[miga]

Sportland näitas end ikka väga madalalt lendavat...inimesed on isioodid, mis siin ikka: https://kasulik.delfi.ee/news/uudised/fotod-poole-hinnaga-kaup-pani-inimesed-eriolukorra-reeglitele-sulitama-keskuse-tootaja-see-olukord-on-debiilne?id=89356021

[jägaja]

miga, eks ikka sellepärast
https://arileht.delfi.ee/news/uudised/are-altraja-kriisi-moju-sportlandile-on-olnud-havitav?id=89353133