[Fisher]

Justkui nagu oleks "probleem", politsei käib väidedavalt sadu kordi olukordi lahendamas. Samas mitte ühtegi relvaga vehkijat pole maha lastud ja need pole ka kedagi teist maha lasknud, järelikult nagu ei tundu probleemi olevat.

Aga noh, midagi peab ju tegema, värvime siis püssid roosaks. Vanamutil pole samas vahet mis mis värvi mänguasi õllesel naabrimehel käes on, igaks juhuks kutsub ikka politsei välja.

[hans]

[H_K]

osaliselt siniseks või roosaks värvitud mängu-, õhk- või muul relval võib siiski olla efekt, Eestis veel juhust ei ole aga mujal ilmas on politsei hämaras lapsi-noorukeid ja vaimse puudega mängurelvaga isikuid maha lasknud küll, isegi ilma relvata isikuid on USA-s vist enim politsei poolt maha lastud, piisab, kui politsei usub, et teine poolt on relvastatud ja võib sind läbi autoukse või hämaras tulistada.
Laps või puudega isik ei tarvitse politsei korraldustele adekvaatselt reageerida ka. Vaevalt, et kõik lapsed ja häiritud inimesed hakkavad oma relvi üle värvima, ennem võib vastupidi juhtuda, kus kurjade kavatsustega tegelased värvivad oma päris relvad mängurelvadeks, et silma ei riivaks ja saaks kuskilt kontrollidest üle piiri üle - a'la ise oled roolis, laps taga mängib roosa toruga päris relvaga.

[hans]

Kui palju on lapsi või puudega inimesi või vanainimesi eestis nüüd maha lastud? Kes õhkrelvadega vehkima lähevad.

[rex]

Kui nende "stardi"- ja õhupüstolite peamine müügiargument on, et nad on väga pärisrelva sarnased, siis võib 3x arvata, kas neid sini-oranžina samasugune menu tabab.

[Betamax]

Kardate, et suured päris püstolitega poisid hakkavad narrima, kui teil roosad või oranžid püstolid on?

[Leinö]

[Betamax]

Aga kuidas seda eesmärki täita siis?

[softis]

[Smati]

Probleem ongi selles, et kes tahab, värvib oma mängurelva mustaks ja kes tahab tõesti inimesi maha lasta, värvib oma pärisrelva roosaks. Tulemus ongi see, et on mingi lisaregulatsioon, mis reaalselt ei täida mingit eesmärki.

[rex]

Politsei peaks hakkama igakuiselt mänguasjakappe kontrollimas käima ja trahve tegema, kui mõne musta värvi mängurelva leiavad!

[Betamax]

Suure tõenäosusega kõik kurjategijad soovivad endale sinist või roosat Makarovit või TT-d. Rääkimata sellest naudingust, mida saad roosast kaheraudsest inimest maha lastes.

[rex]

Kaheraudsega geiparaadile minnes on roosa värv hea kamu.

[hans]

[Fisher]

https://www.postimees.ee/6879596/eesti-vottis-loplikult-ule-euroopa-liidu-relvaseaduse-direktiivi?fbclid=IwAR2yI632P_sU3WQN9amrI8oDEIJbsRD1Sngr3FJoSXJh833u50rf7JDuj2I

Riigikogu võttis tänasel täiskogu istungil vastu seaduse, mis ühtlustab relvade omandamise ja valduse kontrolli tingimusi Euroopa Liidus.

Valitsuse algatatud relvaseaduse, riigilõivuseaduse ja strateegilise kauba seaduse muutmise seadusega (tulirelvadirektiivi ülevõtmine) (62 SE) võetakse üle Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis kaasajastab nõudeid tulirelvade ja nende oluliste osade vabale liikumisele Euroopa Liidus. Võrreldes seni kehtinud regulatsiooniga muutuvad relvade ja laskekõlbmatute relvadega Euroopa Liidu territooriumil reisimise nõuded.

Edaspidi ei saa näiteks B-klassi jahirelvaga tulirelvapassi alusel reisida, vaid iga kord tuleb taotleda sihtriigist eelluba ning Eestist relva väljatoimetamiseks Politsei- ja Piirivalveametist ühekordne luba. Enamik Eestis registreeritud jahirelvad kuuluvad C-klassi, mida tohib jätkuvalt Euroopa Liidus edasi toimetada tulirelvapassi alusel. Kui soovitakse reisida laskekõlbmatu relvaga, on samuti kohustuslik taotleda ametiasutustelt selle kohta nõusolek. Muutub ka laskemoona Euroopa Liidus edasitoimetamise kord.

Kõrgendatud nõuded hakkavad seadusega kehtima suure salvemahutusega poolautomaatsete kesktulepadrunit kasutavate tulirelvade omamisele ja valdamisele. Selliste padrunisalvedega tulirelvade soetamine laskespordiga tegelemiseks eeldab regulaarset harjutamist ning laskevõistlustel osalemist. Relva soetamiseks tuleb eelnevalt olla vähemalt 12 kuud laskekspordiklubi liige. Enese- ja vara kaitse eesmärgil on selliste poolautomaatsete tulirelvade soetamine seadusega keelatud.

Muutuvad ka relvade kollektsioneerimise nõuded. Kollektsiooni tohib ajaloolistel, kultuurilistel, teaduslikel, tehnilistel, hariduslikel või kultuuripärandiga seotud eesmärkidel asutada Politsei- ja Piirivalveameti antud relva- ja padrunikollektsioneerimisloa alusel juhul, kui relva omamine ei ohusta riigi julgeolekut ega avalikku korda. Kollektsioneerimisloa kehtivust lühendatakse kümnelt aastalt viiele ning kollektsioneeritavatele laskekõlblikele tulirelvadele ja laskemoonale seatakse piirid.

Seaduse eelnõu menetluse käigus täiendati relvaseadust muuseumi mõistega. Uue termini kasutuselevõtt on vajalik selleks, et eristada muuseumiseaduse alusel relvakollektsioone pidavad asutused relvaseaduse alusel relvi kollektsioneerivatest isikutest. Muuseum võib mõiste kohaselt ajaloolistel, kultuurilistel, teaduslikel, tehnilistel, hariduslikel, kultuuripärandiga seotud või meelelahutuslikel eesmärkidel omandada, säilitada, uurida ja eksponeerida relvi, tulirelva olulisi osi, piiratud käibega padrunisalvesid ja laskemoona. Muuseumi relvakollektsiooni võivad lisaks piiratud tsiviilkäibes olevatele relvadele kuuluda ka sõjarelvad ja laskekõlbmatuks muudetud või demilitariseeritud relvad. Ka relvi omavad eramuuseumid saavad liituda muuseumide andmekoguga. Seaduse täiendusega tahetakse välistada olukord, kus ajaloo säilitamise eesmärgil relvi omav isik ei ole riikliku järelevalve all.

Lisaks täiendati seadust riigikaitses osaleva isiku mõistega, kelleks võib olla tegevväelane kaitseväeteenistuse seaduse tähenduses. Selleks võib olla ka Kaitseliidu tegevliige ja riigikaitselise esindusorganisatsiooni liige, kui nad on määratud sõjaaja ametikohale. Need isikud kutsutakse kriisi- või sõjaolukorras kõige esimesena kaitseväeteenistusse, mistõttu neil võimaldatakse ka oma isiklike relvadega tõhusamalt tegeleda laskeväljaõppega niinimetatud suuremate salvedega ja vabatahtlikult treenida end sõjalises riigikaitses osalemiseks.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 84, vastu oli üks Riigikogu liige.

[softis]

Tasuline artikkel: https://epl.delfi.ee/uudised/laskeeksperiment-tavainimeselt-noutakse-snaipri-oskusi?id=88925957
Kolmandik relvaloa omanikest kukub taastõendamise laskeharjutusel läbi.

Ma olen ainult hobi korras tiirus käinud laskmas ja luba ei oma aga artiklist jääb mulje, et kui luba käes siis paljude meelest ei peagi üldse rohkem laskma ja võib relva lihtsalt omamise pärast kuskile ära ladustada.
25m on jah päris hull kaugus aga mingit mõistlikku alternatiivi nagu ei paku keegi, vähemalt artikli põhjal. Ainult see, et absurdne nõue, pikk kaugus, välismaal on hoopis teised lood jne.
Kummaline on ka see, et justkui peale loa saamist ei käidagi enam laskmas, muudmoodi ei saa ju põhjendada sellist läbikukkumisprotsenti. Sportimise eesmärgil ilmselt on tihedamad aga samas paneb kahtlema enesekaitseks ostjate reaalsetes oskustes.

Mida kohalikud relvaloa omanikud arvavad?

[Fisher]

Ma olen nõus, et enesekaitseks mõeldud relva omanikul peaks olema 5 aasta tagant laskmiskatse, kus kontrollitakse, kas inimene on endiselt adekvaatne ning suudab relva ohutult käsitleda. Sel juhul piisaks 10m laskmisest kenasti aru saamaks, kas inimene oskab ka enamvähem täpselt lasta. 25 meetri nõue tähendab, et inimene käib regulaarselt laskmas või harjutab vähemalt enne laskmiskatset. Relvad on ka piisavalt erinevad, et pool spordikallakuga püstoliga (hea päästiku ja sihikutega) ning 2,5 tollise rauaga revolvrist 25m kaugusele 2/3 pihtsasaamine on öö ja päev.

Selle kõige tagant paistavad need üleüldise EU ja ka Eesti karvased kõrvad, kes tahaks elanikkonnalt kõik pauku tegevad torud ära korjata.

[ifffff]

Kui 25 meetri pealt käsitulirelvaga seisvale märklauale pihta ei saa, siis tuleb enesele jõukohasem hobi otsida. See, et relvaomanik käib aeg-ajalt lasketiirus laskmas ongi normaalne.

Btw, suuruuluki laskekatse sooritamiseks tuleb 50 meetri pealt liikuvale märklauale pihta saada, millegipärast keegi selles probleemi ei näe.

[H_K]

[ifffff]

Ma näen siin küll loogikat. Jahimehed peavad iga kahe aasta tagant sooritama laskekatse. Kes tehtud ei saa, sellel suurulukijahile asja pole. Siiani pole neil, kel relv on enesekaitseks pidanud kordagi kellelegi tõestama, et oskavad ka võibolla näiteks 50 aastat peale relva soetamist seda käsitsedagi. See laskekatse ongi selleks, et praakida välja need kes võibolla pole enam adekvaatsed relva käsitsema. Nagu ma just kirjutasin, kui 25 meetri pealt on seisvale märklauale pihta saamine probleem, tuleb tegeleda enesele jõukohasemate asjadega.

[Mobileman]

Pole vist otseselt öeldud, kas laskekatse tuleb sooritada oma relvast või sellest, millega sooritavad laskekatse need, kes esmakordselt luba taotlevad?

[NightStriker]

..

[Mobileman]

Ei tea kas veel ka praegu, aga mõned aastad tagasi tehti mu kodulinnas eksamit Makaroviga, sellega ka väga ei tahaks. Samas mul omal on 2" rauaga, ega sellega lihtsam pole kui Makaroviga. Mõne aasta pärast selgub.

[rex]

[dex]

Minu jaoks ei ole see 25 m probleem, lasen selle makaroviga ka ära kui vaja. Aga minu arust oli seal artiklis palju põnevam lause selle kohta, kuidas Rahumägi ei teinud teooria eksamit ära . Bürokraadid kukutasid ta läbi täiesti mõistlike vastuste peale, see on ikka päris jabur olukord.

[softis]

[sukelduja]

[H_K]

[sukelduja]

[rex]

Enamik on ju kunagi taotledes 25m pealt selle, oli vist 3 pauku lehte, sh 2 neist vähemalt kõige suurema ringi sisse ära lasknud (valdavalt PM-ga), millest nüüd selline kisa? Tahad luba säilitada, mine käi vähemalt enne katsetki kord-paar tiirus ja lase ämblikud torust välja, kui tõesti 5a jooksul relva kapist välja võtnud pole. Kui on mingi EDC minirelv, laena riigilt katse jaoks suurem. Ühegi täismõõdus püstoli või revolvriga pole see katse füüsiliselt terve huvilise jaoks midagi märkimisväärset.

22LR vindiga sellelt distantsilt 3 pauku musta laseb relva esimest korda kätte võtnu ka ära.

Miks ta 25m on? Krt teab, aga kogu aeg on ju eksamil see distants olnud? See on üldjuhul püstoli märkilaskmise võistluste distants.

[Mobileman]

Usun ka, et enamikele relvaomanikele pole probleem see 25 m pealt mainitud märgile pihta saada, pigem ikka kukuti teooriaeksamist läbi, laskmise katsest väga vähesed. Reaalselt enesekaitseks 25 m pealt muidugi ei lase, oleks üsna raske ette kujutada olukorda kus keegi nii kaugel olles kuidagi reaalselt ohustaks, ainuke variant ehk on see kui tal samuti relv on.

[H_K]

[Mobileman]

Päris suur osa tõesti, ise pakkusin selle põhjal, et eksamil laskekatset tehes küll oli vähe neid, kes läbi ei saanud. Arvatavasti need relvaloa uuendajad, kes väga pikka aega reaalselt lasknud ei olnud ja lootsid, et aastatetagusest kogemusest piisab.

Nüüd sattusin lugema sellist infot, peaks nagu kehtiv olema?

Alla 2,5 tolli pikkuse relvarauaga relvast tulistatakse samasugusesse märklehte 10 meetri kauguselt
Peaks tähendama, et 2,5" rauaga siis peab veel 25 m kauguselt laskma, aga 2,5"-st lühema puhul 10 m.

[Smati]

Inimesel ei ole vaja käsitulirevla kui ta ei taga kolme asja:
1) Relva kättesaamatus kõrvalistele isikutele ning ohutus, kui seda ei kasutata
2) Võime lasta täpselt ka piirisituatsioonides (kui keegi sisse murrab)
3) Võime peatada rünne. Rünne on peatatud, kui sihtmärk on ohutu.

Relv enese ja vara kaitseks on kasutu junn ja pigem ohu allikas, kui ei suuda neid kolme punkti täita. Relv ei ole selleks, et oma cojonesi suurendada. Kui võtad relva koju, siis pead arvestama võimalusega, et sa lased teise inimese sellega maha. Ja kui sa seda täpselt ei tee, siis võib kuul minna läbi küproki selle inimese pihta, kes on teisel pool seina. Väi mööda betooni põrgata vastu sind. Lisaks pead arvestama, et kõrvalised isikud võivad su relvale ligipääsu omada. Enamiku relvaseifide lukud on naljaasi ja küll uudishimulikud poisiklutid välja õngitsevad võtme asukoha või koodi.

[Mobileman]

Loomulikult. Kui mingi situatsiooni korral relv juba välja võetakse, siis peab olema absoluutselt valmis sellega ka vajadusel surmavat lasku tegema.

[rex]

Vaatan siin mingit äksjonfilmi, MI5 agendil kena kindel päästikuhaare

Spoiler

[Betamax]

Tõsiselt tood relvateemasse mingi filmis nähtu?

[Mobileman]

Ei tea kas praegune eriolukord võib paljusid inimesi panna mõtlema selle üle, et kui ühel halval päeval olukord peaks veelgi tõsisem olema (võibolla mitte just viirustega seotud) ja tekib suur oht oma vee-, söögi- ja muude ellujäämiseks vajalike varudest ilma jäämisele jms, siis võiks enda ja lähedaste kaitseks tulirelv olemas olla ja lähiajal relvalubade taotluste arv veidi suureneb?

[H_K]

[hans]

Õnneks on jah, politsei (ja kõik muu ka) päris hea filter. ja rambod, kellel relva vaja et kriisi ajal viimane WC paberi rull kätte saada, tõenäoliselt luba ei saa

[Mobileman]

[softis]

[hans]

Tervisetõendeid ei väljastata.

Juhiluba/tervisetõend ka praegu aegub, sõita ei tohi.

[H_K]

[pppd]

[softis]

[rex]

Oi, kuidas kasutab, kui tegu surmava viirusega, mis muidu ka temani kanduda võiks! Läheks ka kolinal hädakaitse/hädaseisundi alla. Praegune viirus on keskmisele inimesele lihtsalt piisavalt ohutu (või ei teata veel pikemaajalisi tagajärgi).

[hans]

Kuidas kindlaks teed, kas köhis niisama? Tõmbas tolmu kurku? On astmaatik? Või on nakatanud tüüp, kes sinu poole tuleb?

Shoot first, test later?

[rex]

Sellistes oludes ei lastaks ühtki võõrast loata liialt lähedale.

[softis]

Te mehed USAsse ei taha kolida?