Te ei usuks, mida automatiseerimisega võib saavutada. 10 aasta pärast on teenindussektoris inimeste osakaal olematu. See valdkond areneb iga päevaga. Tootmissektorist rääkimata. Tööd leiavad ajud, mitte muskel.
Kohe mitte ei taha seda uskuda. Lähen restorani, tahan, et inimene mind teenindaks. Lähen baari, soovin, et baarimees oleks füüsiliselt olemas - mitte, et robot mu jooki serveerib. Kuskilt supermarketist võime ju tõesti müüjad ära kaotada aga paljudes kohtades (teenindussektoris) on neid raske asendada. "Külalislahkus" oleks ehk märksõnaks. Selle rakendamiseks on ka ka pigem ajusid, kui et musklit tarvis ning masinatega on samalaadset elamust taasluua pea, et võimatu.
Samuti baarimehe kohapealt - mulle kohe üldse ei meeldi mingis idiootses järjekorras seista, et kokteili tellida. (Pool)automatiseerimine lahendaks selle.
robotiseeritud baar samuti olemas, muuseas Eesti toode ja räägib isegi anekdoote
Vaadake filmi "Tagasi tulevikku 2"
https://en.wikipedia.org/wiki/Back_to_the_Future_Part_II
Mismoodi nähti aastat 2015
Teatud töökohtade peal tahavad inimesed ikka teist inimest näha.
Fantaseeritakse meeletult uute tehnoloogiate tulekuga aga alahinnatakse mida on võimalik olemasoleva tehnoloogiaga teha.
joulukas, mu töö ei automatiseeru enne, kui tõeline "loovus" ei ole suudetud valemisse/algoritmi panna. Sellega on lugu selline, et küsimus pole mitte arvutusvõimsuses, vaid algoritmi puuduses. Me ei suuda isegi väga aeglaselt tõelist inspiratsiooni emuleerida.
NB: Olen tarkvara arendaja ja AI maailmaga nii mõnegi võrra kursis.
Seni on tehnoloogia areng töökohti juurde loonud. Jah, teatud töökohad kaovad ära, aga uued tulevad veel suuremal määral asemele.
Ainus reaalne sotsiaalne probleem on meil selle osa peal, et kaovad lihtsamad tööd ja tekivad intellektuaalselt keerukamad töökohad asemele. Mida teha inimeste grupiga, kelle vaimne võimekus on üpris piiratud? (Ei mõtle mingit meditsiinilist diagnoosi, vaid lihtsalt vähem "loovad" inimesed)
Ammu vanasti lasti seltsimees Darwinil oma tööd teha. Täna me korjame edukamatelt sundkorras varasid, et neid teisi elus hoida. See probleem ainult süveneb, kuna evolutsioonil on suunataju ära kaotatud.
Koodikirjutajad nüüd küll kaitstud ei ole! Paar aasta jooksul vast mitte, aga tulevik on selles osas kindlasti AI ning see "aga inimeste loovus" saab õige kiirelt üle. Pigem muutub koodikirjutajate roll, kuid tänased arendakad on selgelt AI hambus!
Lisaks ei ole mõtet seda sotsialistlikku löga ja selle lahmimist siia tiua, kuna ei anna teemale midagi juurde.
Inimene, kes arvab, et tarkvara arendus on koodi kirjutamine, ei tea, millest ta räägib. Koodi kirjutamine on kõige väiksem osa selles töös.
Sama absurdne nagu öelda, et kirjanik paneb vaid sõnu ritta üksteise järgi. Lugu on oluline, mitte trükimust paberil.
Teeme nii, et igaüks pigem jääb oma liistude juurde ja s.h. ma jään oma arvamuse juurde tarkvara arenduse osas.
Ja selle teise poole kohta, intelligentsus, töökohad jmt. Süvene veidi:
Link _________________ Progemisest: https://byteaether.github.io/
Seisab keldris vana 386-486-Pentium1? Räägime! Ehk saan vanakesele uue elu anda.
joulukas, mu töö ei automatiseeru enne, kui tõeline "loovus" ei ole suudetud valemisse/algoritmi panna. Sellega on lugu selline, et küsimus pole mitte arvutusvõimsuses, vaid algoritmi puuduses. Me ei suuda isegi väga aeglaselt tõelist inspiratsiooni emuleerida.
NB: Olen tarkvara arendaja ja AI maailmaga nii mõnegi võrra kursis.
Seni on tehnoloogia areng töökohti juurde loonud. Jah, teatud töökohad kaovad ära, aga uued tulevad veel suuremal määral asemele.
Ainus reaalne sotsiaalne probleem on meil selle osa peal, et kaovad lihtsamad tööd ja tekivad intellektuaalselt keerukamad töökohad asemele. Mida teha inimeste grupiga, kelle vaimne võimekus on üpris piiratud? (Ei mõtle mingit meditsiinilist diagnoosi, vaid lihtsalt vähem "loovad" inimesed)
Ammu vanasti lasti seltsimees Darwinil oma tööd teha. Täna me korjame edukamatelt sundkorras varasid, et neid teisi elus hoida. See probleem ainult süveneb, kuna evolutsioonil on suunataju ära kaotatud.
Koodikirjutajad nüüd küll kaitstud ei ole! Paar aasta jooksul vast mitte, aga tulevik on selles osas kindlasti AI ning see "aga inimeste loovus" saab õige kiirelt üle. Pigem muutub koodikirjutajate roll, kuid tänased arendakad on selgelt AI hambus!
Lisaks ei ole mõtet seda sotsialistlikku löga ja selle lahmimist siia tiua, kuna ei anna teemale midagi juurde.
Inimene, kes arvab, et tarkvara arendus on koodi kirjutamine, ei tea, millest ta räägib. Koodi kirjutamine on kõige väiksem osa selles töös.
Sama absurdne nagu öelda, et kirjanik paneb vaid sõnu ritta üksteise järgi. Lugu on oluline, mitte trükimust paberil.
Teeme nii, et igaüks pigem jääb oma liistude juurde ja s.h. ma jään oma arvamuse juurde tarkvara arenduse osas.
Ja selle teise poole kohta, intelligentsus, töökohad jmt. Süvene veidi:
Ok selge, kujundlikke väljendeid või üldistusi ei tohi kasutada! Tarkvaraarendus ei ole nüüd küll ala, mis oleks AI vaates "pääsenud". Kui jah, tänased arenduamise viisid ja protsessid on väga inimese kesksed, siis tegelikult on see samasugune struktureeritud mudel nagu pea iga teine amet. Kas masin tuleb ja võtab just SINU töö ära - tõenäoliselt mitte. Kas sinu töö võib olla tulevikus AI'le asjade mudeldamine, et tema teeks arendustööd, see on aga tegelikult suhteliselt suure tõenäosusega. Seda täpselt nii kaua, kui masin sellega hakkama saab. Täna kusjuures masin kijutab juba bärsi uudiseid, turult saadava info baasil ning teised masinad teevad nende uudiste pealt ennustusi ja prognoose, mis siis omakorda jälle masinate poolt üles korjatakse ja uudisteks kirjutatakse - vapustav nõuaring!
Aastaid tagasi räägiti, kus artsid ja kunstnikud on täna need "kindlad ametid" mida masinad tõenäoliselt niipea üle ei võta. Täna on AI kuntsiloome tegelikkus ning masin paneb täpsemaid diagnoose. Jaapanis on "robot kaaslased" vanuritele täiesti töötav lahendus. Seega "mehhaniseeritud perearst" ei tundu täna enam üldse ulme!
Seega kõik, kes ütlevad täna, et "minu töö ei ole ohus" on tegelikult naiivitarid, kes ei suuda laiemalt mõelda. Automatiseerimisel on üks hea omadus - teha mis võimalik kiirelt või täpselt, või muuta asi, mida ei saa masinaga teha, ebavajalikuks.
EDIT: lihtsalt väike mõte ka siia juurde : According to a team of researchers at the US Department of Energy’s Oak Ridge National Laboratory, there’s a high chance that AI will replace software developers as early as 2040. _________________ HinnaVaatlus liituja nr. 285
seeditavat muusikat a.i. VEEL teha ei mõista (ootan siinkohal vastupidist tõestusmaterjali.) mitte et 99% "heliloojatel" või "muusikutel" midagi etemat sinna vastu oleks panna. maalikunsti ei oska kommenteerida.
seeditavat muusikat a.i. VEEL teha ei mõista (ootan siinkohal vastupidist tõestusmaterjali.) mitte et 99% "heliloojatel" või "muusikutel" midagi etemat sinna vastu oleks panna. maalikunsti ei oska kommenteerida.
"maalikunst" on šimpansitele
(kui õigesti mäletan uudiseid...)
seeditavat muusikat a.i. VEEL teha ei mõista (ootan siinkohal vastupidist tõestusmaterjali.) mitte et 99% "heliloojatel" või "muusikutel" midagi etemat sinna vastu oleks panna. maalikunsti ei oska kommenteerida.
"maalikunst" on šimpansitele
(kui õigesti mäletan uudiseid...)
ahjaa, õigus, purki kakamine ja noku otsa vildikaga vuntside tegemine on õige kunst. vana mees ka juba, ei jõua enam selle uue maailma kõikide asjadega kursis hoida ennast.
...Kahjuks raha otsustab. Baarimees vs robot - kokteil sama, aga robot teeb odavamalt ja kiiremini.
Tundub jah, et inimlik kontakt hakkab üha rohkem maksma. Endal kaoks baari külastamise isu ära, kui tean, et seal teenindab ainult robot.
Üks praktiline isiklik kogemus on nende nn. nutikassade juurutamisega. Ostsin toitu sageli Maxima kauplusest, kuni ühel päeval ilmus sinna nutikassa. Ega mul midagi valikuvõimaluste avardumise vastu ei ole, aga... üha sagedamalt hakkas juhtuma, et nutikassa oligi ainuke maksmisvõimalus. Inimkassapidajad sebisid müügisaalis riiulite vahel ja ütlesid, et neil on muudki teha, kui kassas istuda. Õnneks on veel valida teisi kaupluseid ja Maximat ma enam ei häiri.
Vahid parema meelega kui mingi tölpinud kassapidaja su mõttetut kaupa läbi piiksutab? Ma ei saa neist aru kes poes tavakassas nagu lambad jarjekorras passivad, nagu käed kukuks otsast ära kui ise peaks piiksutama?
Sa siis ei tea, et oled Tallinnast ja maksad
//
Aga jah Coopis vist üritati ka seda ainult piiksu varianti teha - müüja sai sõimata, et tehku tööd
Maximas hea, seal nagunii umbkeelsed...
Üldiselt ma jään oma "10 aasta pärast" seisukoha juurde, sest see, mida ma olen näinud ja näen igapäevaselt, on hämmastav. Võtame kasvõi AI, mis õpib klienditeenindaja pealt ja seejärel saavutab oskuse suhelda kliendiga iseseisvalt ning õpib/areneb iseenda teadmiste põhjal edasi. _________________ M: Intel i5 4590 protsessorid M: HP Elitedesk 800 G3 SFF M: HP Elitedesk 800 G2 Mini 35W
Ei räägi ainult nendest. See maailm on palju laiem ja klienditeenindus on vaid jäämäe tipp. Tõsisemate tegijate toimetusi lai maailm ei näegi.
Ma endiselt imestan, et näiteks pangandussektoris tööhõive nii suur veel on. Võib-olla mingi vana maailma mõjud. Kaasaegsetel pankadel on ainus suur osakond IT ja juristid _________________ M: Intel i5 4590 protsessorid M: HP Elitedesk 800 G3 SFF M: HP Elitedesk 800 G2 Mini 35W
...Kahjuks raha otsustab. Baarimees vs robot - kokteil sama, aga robot teeb odavamalt ja kiiremini.
Tundub jah, et inimlik kontakt hakkab üha rohkem maksma. Endal kaoks baari külastamise isu ära, kui tean, et seal teenindab ainult robot.
Üks praktiline isiklik kogemus on nende nn. nutikassade juurutamisega. Ostsin toitu sageli Maxima kauplusest, kuni ühel päeval ilmus sinna nutikassa. Ega mul midagi valikuvõimaluste avardumise vastu ei ole, aga... üha sagedamalt hakkas juhtuma, et nutikassa oligi ainuke maksmisvõimalus. Inimkassapidajad sebisid müügisaalis riiulite vahel ja ütlesid, et neil on muudki teha, kui kassas istuda. Õnneks on veel valida teisi kaupluseid ja Maximat ma enam ei häiri.
Vahid parema meelega kui mingi tölpinud kassapidaja su mõttetut kaupa läbi piiksutab? Ma ei saa neist aru kes poes tavakassas nagu lambad jarjekorras passivad, nagu käed kukuks otsast ära kui ise peaks piiksutama?
äkki polnd selveri kaarti kaasas. ilma selleta püstolit ei anta.
Neid AI käsitlevaid filme, kus paari sekundiga raha genereeriti, on ammusest ajast tehtud.
Olulisemate otsuste juures vaja siiski bürokraatiat ja juhtide käske/otsuseid.
Ma endiselt imestan, et näiteks pangandussektoris tööhõive nii suur veel on. Võib-olla mingi vana maailma mõjud. Kaasaegsetel pankadel on ainus suur osakond IT ja juristid
kujutava kunsti osas, ka fotokunstis ei ole iseõppiv AI võimatu, saab ehitada iseõppiva algoritmi, mis senised kunstitaieseid hindab (nt hinnatud autorite taiesed ja turu hinnang (oksjonid,arvustused) neile) sealt seoseid-mustreid otsib ning selle põhjal omi taieseid hakkab looma.
Ei saa välistada, et mõni sellise AI taiese või seeria võib kuskil kunstinäitusel-oksjonil noore andeka veel tundmatu kunstniku tööde pähe täitsa edukalt maha müüa.
Kas kunstihuvilised oleks nõus teadlikult ostma AI-roboti tehtud kunsti, selles ma sügavalt kahtlen, kuigi teoreetiliselt tulevikus ei ole võimatu, kus ka tehisintellekt võib omavahel loovuses võistelda, just inimese silma-kõrva jaoks, kus üks tehisintellekt võib luua kunsti, mida teine tehisintellekt ei suuda samal tasemel järgi teha, sest nagu inimese puhul iga inimese kogemus ja isikuks väljakujunemine on natuke erinev, me ei suuda ka identse keskkonnaga kasvatada 100% samasuguseid isiksusi. Ka iga õppiv tehisintellekt võib end arendada teistest intellektidest omanäoliseks ja kordumatuks. _________________ ---------------
...Kahjuks raha otsustab. Baarimees vs robot - kokteil sama, aga robot teeb odavamalt ja kiiremini.
Tundub jah, et inimlik kontakt hakkab üha rohkem maksma. Endal kaoks baari külastamise isu ära, kui tean, et seal teenindab ainult robot.
Üks praktiline isiklik kogemus on nende nn. nutikassade juurutamisega. Ostsin toitu sageli Maxima kauplusest, kuni ühel päeval ilmus sinna nutikassa. Ega mul midagi valikuvõimaluste avardumise vastu ei ole, aga... üha sagedamalt hakkas juhtuma, et nutikassa oligi ainuke maksmisvõimalus. Inimkassapidajad sebisid müügisaalis riiulite vahel ja ütlesid, et neil on muudki teha, kui kassas istuda. Õnneks on veel valida teisi kaupluseid ja Maximat ma enam ei häiri.
Vahid parema meelega kui mingi tölpinud kassapidaja su mõttetut kaupa läbi piiksutab? Ma ei saa neist aru kes poes tavakassas nagu lambad jarjekorras passivad, nagu käed kukuks otsast ära kui ise peaks piiksutama?
Kassapidaja näoilme ei puutu asjasse, tööpäeva õhtuks olen ise samuti sageli väsinud ja tülpinud. Kindlasti piiksutab kassapidaja selle kauba kiiremini läbi. Kaup mida ma poest ostan, ei ole minu jaoks mõttetu. Sa ei peagi kõigist inimestest aru saama, seisavad nad siis kassasabas või bussipeatuses või kus iganes mujal. Ei ole sina ainuke inimene ja teised kõik lambad.
Tundub jah, et inimlik kontakt hakkab üha rohkem maksma. Endal kaoks baari külastamise isu ära, kui tean, et seal teenindab ainult robot.
Pigem kauplustes positiivne, et iseteeninduskassat kasutades ei pea suhtlema masendunud klienditeenindajaga. Väike võimlemine kulub ka ära.
Prisma ja RIMI iseteeninduskassasi kasutan pidevalt. Algul oli vahel probleeme, viimasel ajal enam mitte.
Selveri pulti ei kasuta. Õigemini pole seda kordagi proovidagi saanud, sest see tegevus nõuab partnjori-kaardi olemasolu. Ja selle jälgimissüsteemiga juba põhimõtteliselt ei liitu. Prismas ja RIMI-s saab anonüümselt maksta.
Coopi ja Maximat lihtsalt ei külasta. Väiksed poed ja ei ole ühtegi läheduses ka.
küsimus - kas te kunagi ka midagi tõsist leiutama-programmeerima ka hakkate
- või jäätegi ainult nende "mänguasjadega mängima" - nagu mingid suvalised "piiksutajad-skännerid poodides".
Kõik see kraam, mida tänapäeval usinasti lubatakse- on kõik nii a 50-60 aastat vanad ideed:
Juba ENSV ajal olid raamatupoed täis raamatuid kus kõike sedasama lubati:
targad linnad, isesõitvad autod-ringid-lennukid. jne, jne.
Mina ise ootan siiamaani seda lubatud "isesõitvat kõnniteed - mis mind koduukse juurest peale võtab ning siis bussipetusesse sõidutab".
Aga ennäe imet . möödunud on a 40 aastat kuid seda iseliikuvat kõnniteed pole kusagil olemas. Ikka pean ise jala käima.
---------------
Ning veel üks udu mida pidevalt aetakse, et kõike saab programmeerida: - ja mille kohta ütles ausalt juba kusagil aastal 1980 - minu väga tark programmeerimisõpetaja - et:
1. kui programmeerija suudab aastas kirjutada 1 miljon koodirida
- kuid kui programm nõuab 1 miljard koodirida.. 2. siis kirjutab programmeerija seda koodi 1000 aastat.
- ja kui programm nõuab 1 triljon koodirida,,, 3. siis kirjutab programmeerija seda 1 000 000 aastat.
PS: Maailma kalleim robot asub praegu Lõuna-Koreas.
Maksab nii a a 140 miljonit dollarit ning seda robotit teenindab... a 1200 inimest. Eelmise aasta seisuga.
Tundub jah, et inimlik kontakt hakkab üha rohkem maksma. Endal kaoks baari külastamise isu ära, kui tean, et seal teenindab ainult robot.
Pigem kauplustes positiivne, et iseteeninduskassat kasutades ei pea suhtlema masendunud klienditeenindajaga. Väike võimlemine kulub ka ära.
Prisma ja RIMI iseteeninduskassasi kasutan pidevalt. Algul oli vahel probleeme, viimasel ajal enam mitte.
Selveri pulti ei kasuta. Õigemini pole seda kordagi proovidagi saanud, sest see tegevus nõuab partnjori-kaardi olemasolu. Ja selle jälgimissüsteemiga juba põhimõtteliselt ei liitu. Prismas ja RIMI-s saab anonüümselt maksta.
Coopi ja Maximat lihtsalt ei külasta. Väiksed poed ja ei ole ühtegi läheduses ka.
Maksad sularahas või? _________________ Every version of the garment appears to be sold out online, with prospective shoppers given the opportunity to join a waitlist.
kujutava kunsti osas, ka fotokunstis ei ole iseõppiv AI võimatu, saab ehitada iseõppiva algoritmi, mis senised kunstitaieseid hindab (nt hinnatud autorite taiesed ja turu hinnang (oksjonid,arvustused) neile) sealt seoseid-mustreid otsib ning selle põhjal omi taieseid hakkab looma.
Kui fotost rääkida siis fotokunsti puhul on imelik "kiiks" ja looja isiksus need, mis võluvad. AI suudab kindlasti ka huvitavaid vimkasid sisse visata ning on ka praegu turgu taiestele, kus autorist on üsna pohlad.
Kui rääkida aga dokumentaalsest fotost (üritused, pressikonverentsid, teater, kontsert, tants, sport) siis see on imelihtsalt ära automatiseeritav. Sest siis on kindlad võttenurgad ja omad reeglid - poliitikute puhul, et oleks näod peal, mõned pisemad grupipildid, üldplaan, vajadusel ka vaade "publikumi" suunas. Praegu on inimene lihtsalt odavam, mingit tehnoloogilist, ideoloogilist või juriidilist takistust ei ole. Kui veel kvaliteetseid megapiksleid juurde tuleb siis saab üldse panna igalepoole (spordisaalide tribüünid, kontserdisaalid jne) kaamerad üles, mis teevad mõistlikult laia nurgaga ühe klõpsu ära, mille pealt saab sotsiaalmeedia jaoks 0,5-1 megapikslised kaadrid välja lõigata.
Aga jah, juba praegu on näha, et odavat ja ühetaolist masinatega loodud muusikat jagatakse sisuliselt tasuta ja on tarbijaid ka sellele. Hollywoodi lindilt tulevatest nullstiiliga filmidest, eriti koomiksifilmidest rääkimata. Pakun, et järjest rohkem hakkab olema olukordi, kus masinate loodud kujutav kunst, söök-jook, fotod, muusika, sport, kirjutatud meedia on järjest odavam või sisuliselt tasuta. Kallim on see teenus, kus tuleb "taluda" inimest (kes tahab süüa, juua, pissipause, puhata, teeb ametiühinguid, viriseb, jääb haigeks, hilineb ja on muul viisil ebastabiilne ja kallis pidada). See kauge tulevik, kus ulmeraamatutes räägitakse ühiskonnast, kus robotitelt saadav blowjob on tasuta ja inimese oma eest tuleb maksta, on juba varsti kohal.
viimati muutis Dirty Harry 26.09.2019 14:45:25, muudetud 2 korda
kellele seda kunsti enam vaja kui ümberringi on loomastunud puruvaeste mass?
kunsti ostab ja hindab ikkagi see osa inimkonnast, kes seda läbi ajaloo on teinud - valitsev eliit, läbi ajaloo on eliit ehitanud püramiide, losse täitnud seinu maalingute, bareljeefide jm kunstiga, aedasid, väljakuid skulptuuride, tornide, kaarte ja muu uhkega, ehtinud relvi, kehakatteid, transpordivahendeid erineva kunstilise kulla-karraga.
Järelikult tehisintellekti omanikud, kes oma omandist tulu lõikavad saavad ka kunsti omada
Filosoofilisemas plaanis on veel inimese&kunsti suhe veel keerulisem, mõne käsitluse järgi inimest eristab loomast just loovus - luua midagi täiesti uut, enneolematut. Ei ole vahet kas loovuse tulemusena valmib kunstiteos maal-raamat, tööriist, sild vm
Edasi võib igaüks ise mõelda, kus tema selles loovuse osas asetseb, mis oled sina uut ja omapärast loonud, mis on sinu panus homo sapiensi kui liigi arengus. Võibolla loovus ei olegi kõigile indiviididele vajalik, liik saab evolutsiooniliselt edukalt areneda ka kui ainult osad või üksikud on loovad.
Aga kui minul indiviidina loovust, ideaalis liiki edasi aitavat loovust ei ole avaldunud, kas ma sel juhul erinen käsitluse järgi loomast
Tegelikkus on muidugi keerulisem, sest me ei eksisteeri liigina pelgalt üksikindiviidena vaid eksisetentsiks-eduks vajame kollektiivsust nö karja.
Selles kollektiivsuses on tööjaotus, kus ka loomastunud massil on oma roll, toita end ja toita neid loovaid isendeid, kes karja ja liiki edasi aitaksid.
Kumb oled sina HV-lane kas liigile loovaks uhkuseks või see teine..
Kas hiilivasse automatiseerimisse ei peaks suhtuma sarnaselt, kui infotehnoloogia kohta tabavalt märgiti, et inimesed kipuvad infotehnoloogiat lühikeses plaanis ülehindama ja pikas plaanis alahindama.
Iga uue tehnoloogilise muutusega kipub ühiskonna liikmed seda erinevalt tagasi peegeldama, on seltskond, kes paneb uuele tehnoloogiale suuri lootusi ja ennustab revolutsioonilisi muutusi ning on konservatiivsem osa, kes paaniliselt kardab neid muutusi, muutused paistvat maailmalõpulised-hirmutavad.
Tegelik reaalsus jääb palju tagasihoidlikumaks, ei toimu päeva pealt revolutsiooni ega ka maailmalõppu, seda lihtsal põhjusel, et tehnoloogiad ei juurdu päevapealt, vaid tegelikus elus pikema perioodi jooksul, mõnel juhul võib koguni põlvkond kuluda, kuniks tehnoloogia valdavaks saab.
Seni kuni inimesel on valikut osta bensiini vs elektriauto, ei ole vist õigustatud paanika, et käigu need elektrikapeded per.e, inimestel pole neid kuskil laadida, sõiduulatust ei ole ollagi, transpordisektor ja elektrivarustus kukub kokku selle elktriauto jama peale - sama jutt oli esimeste autode tulles, mürisevad, haisevad, lagunevad ja bensiini igalt poolt ei saa, hobese saab ööseks rohtunud teeäärde "tankima" puhkama jätta ja hommikul rahumeeli tangitud-puhanud transpordivahendiga jätkata - ei kukkunud maailm autode tekkides kokku, sest autod ei vahetanud hobuseid päevapealt välja vaid selleks kulus aastakümneid. Ei valluta ka elektriautod meid päeva ega aasta ega isegi aastakümnega, kümnendeid võib kuluda kuniks elektriautod hakkavad domineerima, kas me oleme võimelised näiteks sajandi keskpaigaks elektriautode tänaseid puudusi leevendama, näiteks 2050 aastaks mõned kaablid ja laadimispostid juurde rajama.
Ei tasu neid iseteeninduskassasid ja muud robotteenindust, need tehnoloogiaid on juurutatud tänaseks aastaid, läheb veel kümnendeid, kuni ähvardab oht, et kogu teenindussektor tarkade masinatega asendub.
Sama ka tööstuses, kui põhjamaades olevat element-moodulmajade tootmine robotiseeritud juba kümnend-paar tagasi, siis Eesti tööstustes pidavat endiselt tunkedes mehed trelli ja naelapüstoliga käpuli karkassil turnima ja meil alles meedias esimesed uudised automatiseeritud liinide avamistest-lindilõikamistest.
Kui robotiseerimise ees on hirm, tasuks küsida teistelt, kelle juba aastaid-aastakümneid sarnane tehnoloogia kasutuses ning ühikonnad ei ole kokku kukkunud - kuidas nad on suutnud. _________________ ---------------
H_K, ei ole veel kuskil ajalooallikates olnud märget, et mõni vaarao oleks ise ka kasvõi minutikese köit sikutanud püramiidi kiviploki transpordil, muust tegevusest rääkimata. Ja sama kehtib ka su ülistatud muu eliidi kohta! See eliit ainult on soovinud omada kunstiteoseid jms. nede omamisega uhkustada jne.
Mnator: Juhi töö ei olegi labidamees olla. Juhi töö on juhtimine. See on ka töö ja seda peab ka hästi tegema.
isegi seda ju see eliit ei ole (peale mõne üksiku erandi) - enamasti piirdub asi raha väljaandmisega ja üldsoovi avaldamisega millegi omamiseks
eespoolmainitud püramiidide puhul olid juhtideks töö käigus ehitusmeistrid
Tippjuht ikka ütleb mida ja kuhu ehitada ja annab üldised soovid, milline see olema peab. Detailidega tegelevad jah juba projektijuhid ja oma ala spetsialistid.
H_K, ei ole veel kuskil ajalooallikates olnud märget, et mõni vaarao oleks ise ka kasvõi minutikese köit sikutanud püramiidi kiviploki transpordil, muust tegevusest rääkimata. Ja sama kehtib ka su ülistatud muu eliidi kohta! See eliit ainult on soovinud omada kunstiteoseid jms. nede omamisega uhkustada jne.
Õige tähelepanek, ka tänapäeval on mingil põhjusel nii, kui põrkad vana klassivennaga kokku, läheb jutuks, et millaga tegeleb, tuleb sealt bravuurikas "maja ehitan", kuna ise ka suurema küünte all veel värv kuivamata kodurenoveerimisega maha saanud, hea kohe teemat veeretada, et mis kus, millest seinad jne detaile, siis tuleb kiire lõige, et ikka firma ehitab - kui on piisavalt suur ja silmapaistev ettevõtmine on sinna seda "ise" ehitan/arendan/teen liide kerge ette tekkima, aga kui septiku tühjendamine tellitakse ei kipu sinna keegi "ise"-t ette pookima.
Tõsi on ka see, ega see kunstnik ilma rikkurita kui tellijata ei eksisteeri, kui jätkusuutlik on kirjutada sahtlisse, kui loome raamatuks ei vormu, keegi ei osta ega loe. Vana aja lossid, sealsed maalingud, tellitud maalid ja muu on suures osas tellimustöö - raha omaja tellib kunstnikult kunsti, looja saab kunsti luua ja teenitud raha eest ennast ja peret elatada.
Loojal ja loojal on vahe, ka müürsepp, kui meister, kes laob kivi-kivi peale (või koodirida koodira järel), loob justkui midagi mida enne ei olnud, on nagu looja, kuid ei ole looja loovuse mõttes. Kivide ladumise suudab enamik ära õppida, suurte kunstnike eeskujul uut ja omapärast luua enamik meist mitte. _________________ ---------------
Tippjuht ikka ütleb mida ja kuhu ehitada ja annab üldised soovid, milline see olema peab. Detailidega tegelevad jah juba projektijuhid ja oma ala spetsialistid.
eespool näitena olevate püramiidide puhul :
- mida - loomulikult püramiidi, sajandite vältel muu ei tulnud kõne allagi (kuni hauaröövleist isu täis sai) ja suurus vastavalt rahakotile
- kuhu - selle määrasid preestrid
- üldised soovid - ka preestrite määrata, puhtalt religioosne värk
- edasine oli ehitusmeistrite jutida
Automatiseerimise käigus jäävad ellu ainult sentinelisaare asukad ja kõrkjasaare inkad ning mõned veel kes nende moodi elada suudavad.
Need makse ei maksa ja kaupa ei osta.
Mu tehnoloogiast sõltuv rahvas sureb välja. nii et eliit on sunnitud hääbuma. ise mõtleval skynetil pole ka eliitinimesi vaja, ta juurib need esimesena välja.
olavsu1, las ma pakun ühe reaalsema stsenaariumi. Ise mõtlev skynet ei teki üleöö. See areneb vaikselt. Rahvast jälle on palju. See hakkab enne mässama kui skynet saab nii võimekaks, et neid jõuga elimineerida suudaks.
Eks see ole muidugi nii mõneski ulmefilmis näidatud stsenaarium, et tekib sõda inimesed vs masinad, aga vaevalt see päris nii nüüd reaalsuseks saab. Kuskile ikka mingi punane kang jäetakse, millega selle AI mehaniliselt välja saab lülitada kui peakski juhtuma, et liiga palju iseloomu hakkab näitama.
olavsu1, las ma pakun ühe reaalsema stsenaariumi. Ise mõtlev skynet ei teki üleöö. See areneb vaikselt. Rahvast jälle on palju. See hakkab enne mässama kui skynet saab nii võimekaks, et neid jõuga elimineerida suudaks.
Eks see ole muidugi nii mõneski ulmefilmis näidatud stsenaarium, et tekib sõda inimesed vs masinad, aga vaevalt see päris nii nüüd reaalsuseks saab. Kuskile ikka mingi punane kang jäetakse, millega selle AI mehaniliselt välja saab lülitada kui peakski juhtuma, et liiga palju iseloomu hakkab näitama.
+1
See ongi paljudel keeruline mõelda, et AI peaks nüüd justkui olema kõikvõimas - kohe ja praegu.
Ei käi nii ning see areneb ja seda arendatakse ikka aja vältel.
...Kahjuks raha otsustab. Baarimees vs robot - kokteil sama, aga robot teeb odavamalt ja kiiremini.
Tundub jah, et inimlik kontakt hakkab üha rohkem maksma. Endal kaoks baari külastamise isu ära, kui tean, et seal teenindab ainult robot.
Üks praktiline isiklik kogemus on nende nn. nutikassade juurutamisega. Ostsin toitu sageli Maxima kauplusest, kuni ühel päeval ilmus sinna nutikassa. Ega mul midagi valikuvõimaluste avardumise vastu ei ole, aga... üha sagedamalt hakkas juhtuma, et nutikassa oligi ainuke maksmisvõimalus. Inimkassapidajad sebisid müügisaalis riiulite vahel ja ütlesid, et neil on muudki teha, kui kassas istuda. Õnneks on veel valida teisi kaupluseid ja Maximat ma enam ei häiri.
Vahid parema meelega kui mingi tölpinud kassapidaja su mõttetut kaupa läbi piiksutab? Ma ei saa neist aru kes poes tavakassas nagu lambad jarjekorras passivad, nagu käed kukuks otsast ära kui ise peaks piiksutama?
Kassapidaja näoilme ei puutu asjasse, tööpäeva õhtuks olen ise samuti sageli väsinud ja tülpinud. Kindlasti piiksutab kassapidaja selle kauba kiiremini läbi. Kaup mida ma poest ostan, ei ole minu jaoks mõttetu. Sa ei peagi kõigist inimestest aru saama, seisavad nad siis kassasabas või bussipeatuses või kus iganes mujal. Ei ole sina ainuke inimene ja teised kõik lambad.
Aga 5 minutit järjekorras seista vs minutiga oma kaubad ära piiksutada siis see järjekorra loogika on natuke puudulik. Arusaadav muidugi kui omal mingil põhjusel liikumine raskendatud vms.
joulukas, üks meist arvab, teisel on reaalne kogemus erinevate AI'de kirjutamisega ja tunneb siseelu ja tänaseid puuduseid/piiranguid. Mõista-mõista, kumb on kumb?
NB! Lugema võiks ka õppida. Ma pole öelnud, et tarkvara arendus ohus poleks. Ma vaid nimetasin eeltingumist selle ohu tekkimiseks.
Ah, mis sa seinaga ikka vaidled... _________________ Progemisest: https://byteaether.github.io/
Seisab keldris vana 386-486-Pentium1? Räägime! Ehk saan vanakesele uue elu anda.
Madalama otsa kontoritöö kaob samuti ära, sugulase naine töötab rimis kontori poole peal ja seal juba tehisintellekt sissetoodud ja asendas mitu inimest, tulevikus kaob sealt veel inimesi.
Tasub ka arvestada seda et automatiseerimist toetatakse, seega automatiseerimine väheneb alles siis kui selle toetamine lõppeb. Või pannakse maksud peale.
Ise ma õpin juurde, kuna ma tahan tulevikus olla tööline, mitte töötu Mul on pilt selge mis toimub. _________________ So, at the end of the day, after I have butchered all the nvidiots all around me, standing alone in a pool of blood surrounded by the corpses of my victims, a horrible truth reveals itself to me: I am an amd\ati fänboy...and I must do my dark masters bidding, for I am damned for all eternity...
joulukas, üks meist arvab, teisel on reaalne kogemus erinevate AI'de kirjutamisega ja tunneb siseelu ja tänaseid puuduseid/piiranguid. Mõista-mõista, kumb on kumb?
NB! Lugema võiks ka õppida. Ma pole öelnud, et tarkvara arendus ohus poleks. Ma vaid nimetasin eeltingumist selle ohu tekkimiseks.
Ah, mis sa seinaga ikka vaidled...
tunned a.i. siseelu? kahtlen selles sügavalt. või siis oled tõesti maailma kõige targim arendaja. niipalju kui a.i. kohta olen lugend ja uurind ja videoid vaadand, siis kõik on öelnud, et nad ei tea täpselt, mis a.i. õppimise käigus toimub.
keegi postitas siin mingi video kus üks tüüp räägib iq'st ja tööst, no selle järgi mul peaks olema 95 kanti, teglt ma ise pakuks midagi 75 ja 85 vahel võibolla heal juhul
NATAS999, et masinõpe ja AI tuli taevast Jumala käest kingitusena alla ja keegi ei tea, kuidas see töötab?
Oled millestki väga valesti aru saanud. Meie, inimesed, ikka ise oleme kõik need nn. õppealgoritmid ehitanud.
Tehisintellekti algoritme on mitmeid, kõige kohta võid googledada ja kui nutti on, nullist paari õhtuga põhimõtteliselt karkassi püsti panna ja õpetama hakata... Õppe eesmärgil siis.
Igapäeva töös enamasti kasutad juba valmis tehtud vidinaid. _________________ Progemisest: https://byteaether.github.io/
Seisab keldris vana 386-486-Pentium1? Räägime! Ehk saan vanakesele uue elu anda.
Masstööstusega arenguriikides on asi lihtne - kui "bioloogiline robot" nagu fo*coni taolistes orjavabrikutes töötab
on odavam kui tööstusrobot siis ei automatiseerita ning vastupidi. Neil on see ilmselgelt tõsine mure.
Täna on veel lisandunud "lääne" pseudomuretsemine nende heaolu pärast, mis suurendab orjade kulukust ning tõukab automatiseerimise suunas.
Arenenud ühiskonnas on asi keerulisem - palju ettevõtteid, palju teenindussektorit - neid suudab tappa ainult korporatiivne ja konkurentsivaba majandus.
Sinnasuunas maailm kahjuks liigub.
Samas korporatsioonidel on paradoksaalne mure - kui jõukam elanikkond ära kaob, siis kellele pidevalt uusi autosid ja telekaid müüa.
Kui arvestada seda, et raha teeb poliitikat siis on kasumlikum ikkagi töökohad säilitada kui nö lihtsalt kodanikupalka jagada.
Ennem võiks juba kohe totalitaarsesse ulmeühiskonda hüpata, kus hüvede privileegid on ainult valitud rahval,
ülejäänu on biomass, keda heal juhul hoitakse müüri taga.
Kuigi tehnoloogiliselt oleks see juba täna võimalik siis inimesed jalutavad ikka metsas, käivad päris inimestega laua taga istumas, söövad päris toitu maitseststud massi asemel. Ilmselt inimese aju on liiga võimas, et tema naudinguaistinguid lihtsalt ära petta. Ja inimese aju on heade asjade peale ahne ja täitmatu.
Ja kui veel "päris" AI-st rääkida, siis inimene on MAA säilimiseks kasutu. Nohea küll - AI teenindamiseks võiks ju saksamaa, jaapan, Lõunakorea alles jääda - muu võiks põhimõtteliselt inimestest "formattida". Lihtne ja loogiline "for the greater good" lähenemine. Ehk tõeline AI pole küll asi mida igatseda. _________________ War. War never changes.
Malkavian: [to a stop sign] No, you stop!
Masstööstusega arenguriikides on asi lihtne - kui "bioloogiline robot" nagu fo*coni taolistes orjavabrikutes töötab
on odavam kui tööstusrobot siis ei automatiseerita
Ja It-i poisid kes kujutavad endale ette et see neid ei puuduta:
http://news.mit.edu/2019/toward-artificial-intelligence-that-learns-to-write-code-0614 _________________ So, at the end of the day, after I have butchered all the nvidiots all around me, standing alone in a pool of blood surrounded by the corpses of my victims, a horrible truth reveals itself to me: I am an amd\ati fänboy...and I must do my dark masters bidding, for I am damned for all eternity...
Masstööstusega arenguriikides on asi lihtne - kui "bioloogiline robot" nagu fo*coni taolistes orjavabrikutes töötab
on odavam kui tööstusrobot siis ei automatiseerita
Enne kui it-i poisid muretsema peavad hakkama voolab veel merre palju vett. Jah tõesti, võib-olla kui tööks on bannerite paigutamine veebilehele - siis tõesti. Vähegi keerukamate programmide loomisest, rääkimata infosüsteemide, ollakse ikka väga kaugel. Olen käinud piisavalt konverentsidel, kus vastavatest teemadest räägitakse ning puutun ka ise igapäevatöös suuremal ja vähemal määral sellega kokku - enne jõuavad kõik keskealised muretult pensionile minna.
Pigem vajatakse infotehnoloogia inimesi tulevikus veel rohkem. _________________ Ära arva kunagi, et see on täiuslik.
jnt, teema oli selles, et kui on väga palju kihte neuroneid, siis pole päris kindel, mida täpselt iga neuron teeb ja kuidas nende väärtused otsuseid mõjutavad. ehk siis sa võid teada ja aru saada, kuidas a.i. kirjutada ja laias laastus teada, millega enamvähem see asi tegeleb, aga päris sügavuti seda hingeelu ikka ei tea. kui vastupidist väidad, siis kirjuta perfektne autot juhtiv a.i. ja saa miljardäriks. seda pole väitnud, et keegi jumal selle kuskilt tühja koha pealt ilmutand on.
Masstööstusega arenguriikides on asi lihtne - kui "bioloogiline robot" nagu fo*coni taolistes orjavabrikutes töötab
on odavam kui tööstusrobot siis ei automatiseerita ning vastupidi. Neil on see ilmselgelt tõsine mure.
Täna on veel lisandunud "lääne" pseudomuretsemine nende heaolu pärast, mis suurendab orjade kulukust ning tõukab automatiseerimise suunas.
Arenenud ühiskonnas on asi keerulisem - palju ettevõtteid, palju teenindussektorit - neid suudab tappa ainult korporatiivne ja konkurentsivaba majandus.
Sinnasuunas maailm kahjuks liigub.
Samas korporatsioonidel on paradoksaalne mure - kui jõukam elanikkond ära kaob, siis kellele pidevalt uusi autosid ja telekaid müüa.
Kui arvestada seda, et raha teeb poliitikat siis on kasumlikum ikkagi töökohad säilitada kui nö lihtsalt kodanikupalka jagada.
Ennem võiks juba kohe totalitaarsesse ulmeühiskonda hüpata, kus hüvede privileegid on ainult valitud rahval,
ülejäänu on biomass, keda heal juhul hoitakse müüri taga.
Kuigi tehnoloogiliselt oleks see juba täna võimalik siis inimesed jalutavad ikka metsas, käivad päris inimestega laua taga istumas, söövad päris toitu maitseststud massi asemel. Ilmselt inimese aju on liiga võimas, et tema naudinguaistinguid lihtsalt ära petta. Ja inimese aju on heade asjade peale ahne ja täitmatu.
Ja kui veel "päris" AI-st rääkida, siis inimene on MAA säilimiseks kasutu. Nohea küll - AI teenindamiseks võiks ju saksamaa, jaapan, Lõunakorea alles jääda - muu võiks põhimõtteliselt inimestest "formattida". Lihtne ja loogiline "for the greater good" lähenemine. Ehk tõeline AI pole küll asi mida igatseda.
See on väga hea tähelepanek.
Kui Ford oma tehases konveierid püsti pani ja läbilaskevõime võrreldes traditsioonilise tootmisega taevasse tõusis, oli ka tema mure see, et tööline peaks olema võimeline seda autot ostma (et turgu oleks) ning umbes sel ajal hakkas juurduma "nädalavahetuse veetmise" kontseptsioon - inimesed võtavad midagi L-P ette ning soovitavalt koos autoga
Võibolla tööstuse-teeninduse hiiliv automatiseerimine saab olema väikseim mure. Ei tasu unustada sektoreid, mis esimesena uute tehnoloogiatega varustatakse, üks selline sektor läbi aegade on olnud militaarsektor. Juba täna osad ringkonnad, teadusasutused jt koguvad allkirju vastuseisule sõjamasinad tehisintellektiga varustada. Isegi Google olevat sõlminud lepingud koostööks USA kaitsetööstusega mehitamata lennu- ja maismaasõiduvahendite tehisintellekti arendamise osas. Osa Google töötajad protesti märgiks lahkus Google ridadest, sest ei taha töötada globaalses ja edukas firmas,mis otsapidi teenib sõjatööstuse huve.
Googlelt tuli uudis eduka kvantarvuti katsetuse kohta, kus kvantarvutite areng võib hoopis uued perspektiivid luua senituntud tehisintellekti tehnoloogiates.
Sõjalises-julgeoleku vaates super arvutusvõimsust ei saa alahinnata, ka esimesed superarvutid või senised superarvutid üldse on läbi aegade olnud samuti eeskätt sõjalises teenistuses, kõikvõimalikud tuumarelva ahelreaktsioonide mahukad modelleerimise arvutused kuni füüsiliste keskkondade modelleerimiseni, kus katsetusi ei ole vaja teha tuuletunnelis või radarile nähtamatust kulukalt õhus arendada, vaid suure osa tööst saab ära teha suure arvutusvõimsusega ja päriselus ainult hiljem tulemuse paikapidavust kontrollitakse ja katsetatakse.
Suur ja ohtralt kiire arvutusvõimsust võib kasutada ka poliitilis-sõjaliste strateegiate arvutamiseks, kui näiteks USA sugune maailma ülemvõimule pretendeeriv ja just sõjalistesse-vägivaldsetesse lahendustesse panustav riik, saab uue tehnoloogilise eelise, mida saab oma imperialistliku mõjuvõimu laiendamise teenistusse panna - kas see jäetakse mõnel moraalsel kaalutlusel tegemata.
Pigem mitte, kui superarvutus näitab ahelat, keda või mida tuleb eos hävitada oma mõju kasvatamiseks, küllap see ka käiku läheb.
Selle tagajärjel võime hakata nägema arusaamatuid konflikte, kus rünnatakse-hävitatakse kedagi pealtnäha teadmata põhjusel, sest see mõjutab pikemas malekäiguahelas lõpptulemuse saavutamist.
Sellised tulevikusõjad ei tarvitse piirduda pelgalt sõjalise komponendiga, vaid hübriidselt, vastast võib mõjutada majanduslikult, suur osa pangandusest on täna arvutis, suure arvutusvõimsusega saab läbi arvutada meeletu koguse stsenaariume, kuidas oma vastane põlvili suruda. _________________ ---------------
Sõjaväe vaates on kindlasti ahvatlev võimalus asendada surelik võitleja robotiga. Mis hoiab praegu paljuski tagasi "boots on the ground" - riigid muretsevad avaliku arvamuse pärast kodumaal, kui oma kodanikest võitlejate elud ohtu seatakse.
Väidetavalt USA's oli kunagi ajaloos algatus (mis küll kuhugi ei jõudnud) - Iga välisriigi ründamine tuleks panna rahvahääletusele ja kõik kes hääletavad poolt, peaks sõjaväkke astuma.
jnt, teema oli selles, et kui on väga palju kihte neuroneid, siis pole päris kindel, mida täpselt iga neuron teeb ja kuidas nende väärtused otsuseid mõjutavad. ehk siis sa võid teada ja aru saada, kuidas a.i. kirjutada ja laias laastus teada, millega enamvähem see asi tegeleb, aga päris sügavuti seda hingeelu ikka ei tea. kui vastupidist väidad, siis kirjuta perfektne autot juhtiv a.i. ja saa miljardäriks. seda pole väitnud, et keegi jumal selle kuskilt tühja koha pealt ilmutand on.
Loe veits sellise teema kohta nagu "Fuzzy Logic". Neuronite maha kirjutamine pole probleem. Mis sa arvad, mis sul mudeli failis arvutis siis kirjas on, kui me ei suudaks seda kirja panna?
Küsimus, et "miks" näiteks neuron 32054 reageerib 1/0 sisenditest 1 puhul ainult 73% juhtudel väljundiga 1 on see, mida sa ehk mõtled? Jah, aga see "miks" pole antud teemas siin üldse oluline.
Tõsiselt tobe on ise-ennast pidevalt korrata. Ega sa ise üks halb AI äkki pole?
Kirjutasin juba lehekülgi tagasi nii:
tsitaat:
Inimene, kes arvab, et tarkvara arendus on koodi kirjutamine, ei tea, millest ta räägib. Koodi kirjutamine on kõige väiksem osa selles töös.
Sama absurdne nagu öelda, et kirjanik paneb vaid sõnu ritta üksteise järgi. Lugu on oluline, mitte trükimust paberil.
_________________ Progemisest: https://byteaether.github.io/
Seisab keldris vana 386-486-Pentium1? Räägime! Ehk saan vanakesele uue elu anda.
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
kahtlen selles sügavalt. või siis oled tõesti maailma kõige targim arendaja. niipalju kui a.i. kohta olen lugend ja uurind ja videoid vaadand, siis kõik on öelnud, et nad ei tea täpselt, mis a.i. õppimise käigus toimub.
