Seljuhul on see nädalavahetuse hommik ja võin dushhi alla minekut edasi lükata. Naine astub vannitoast välja ja lõpetab hambapesu köögis. Tööpäeval ärkan siiski enne last ja jõuan oma toimetused ära teha.
Eluolud on erinevad (:
Ideaalis oleks muidugi vets ja vannituba eraldi. aga wc pindala oleks ka kindlasti suurem, kui 1rm _________________ “We hardly ever realize that we can cut anything out of our lives, anytime, in the blink of an eye.”
Keegi on paneelmajas vetsu ja vannitoa ka kokku ehitanud?
Ma tegin 5/5 just ca aasta tagasi ise kapremondi ja lõin betoonist sanboksi välja, kuna selle siseseinad on ilma kipsiga sirgendamata plaatimiseks liialt kõverad (nurgad ümardatud) ja sirgendamine söönuks niigi nappi ruumi veel vähemaks. Asi on, jah, ühe kuubikuna enne vahelaepaneeli paigaldamist sisse tõstetud. Omaette olemas lisaks seintele nii lagi kui põrand. Paksus varieerus seal 5-7cm vahel. Sisemine vahesein oli 4cm, selle peal jooksis ka rätikuivataja siugtoru. Kõigepealt see vahesein välja, siis lagi, ülejäänud seinad ja põrand ka. Kui põrandakütet ei plaani, võid põranda osa alles jätta ja selle peale valada, kui plaanid, on mõistlik see ka välja visata, et saaks korralikult peno alla panna ja trapid(d) teha. Kasutasin 2kg haamrit, piiki ja relakat. Teoorias võiks suure relaka ja kivikettaga parajad tükid lõigata, praktikas oleks see räigelt tolmune ja lihtsam piigi ja haamriga tükeldada, kui just veega lõikamise variant käepärast pole. Armatuuri oleks relaka asemel tegelikult poldilõikajaga isegi mugavam naksata. Ma umbkaudu arvestasin mahu ja raudbetooni erikaalu järgi kogu kuubiku kaaluks ~2 tonni. Viiendalt oli trepist päris mõnus üksi tassida, aga 2 päevaga oli tehtud.
Kuna mul ülemine korrus, sain ka seni veel malmist kanalitoru terves ulatuses vahelt välja lõigata. Kui tahad trappi teha, on mõistlik see põranda pinnaga tasa ära lõigata. 110mm plast läheb vanale malmile väga täpselt ilma flantsi alles jätmata sisse. Pole mingeid kummilutte üleminekuks vaja kasutada. Mastiksiga kerge tihendus ainult. Uus kanal ja veetorustik on tänapäeval plasti ja alupeksiga imelihtne ise teha, kuigi alati võid muidugi ka "spetsialistid" palgata...
Sul paistab olevat ühel pool maja akendega 2-toaline, sel puhul on jah paraku mõttekam köögist tuba teha. Mul oli köök elutoa kõrval, nii et sain nende vahele ava teha ja vannitoa/peldiku köögi koridori võrra 80x200cm suuremaks.
PS. Lepime kokku, et eterniidist sanboksist antud juhul ei räägi. Ilmselgelt on hetkel tegu raudbetoonist variandiga.
SSD kirjutas:
Ka üksi elades võib juhtuda, et hakkad dušši alla minema, kui äkki lööb hullu sitahäda peale. Hüppad potile ja paned korraliku kangi ära. Terve ruum sellist aroomi täis et võtab silma märjaks. Mul poleks sel hetkel küll enam miskist soovi seal ruumis kauem viibida.
Aga no maitseid on mitmeid.
Raudbetoon jah. Natuke segaseks jäi see Sinu variant. Köögi ja elutoa seina tegid ukseava? Meie juhatus ütles kohe ära, et ühtegi vaheseina ei tohi lõhkuda.
Super! Kui Sa kahe päevaga puhtaks suutsid teha ja viiendalt alla tassida, siis mul esimeselt on vähe lihtsam veel (: _________________ “We hardly ever realize that we can cut anything out of our lives, anytime, in the blink of an eye.”
Raudbetoon jah. Natuke segaseks jäi see Sinu variant. Köögi ja elutoa seina tegid ukseava? Meie juhatus ütles kohe ära, et ühtegi vaheseina ei tohi lõhkuda.
Viiendale on seda luba natuke lihtsam saada kui esimesele, kuigi minu all on praktiliselt kõikidel korteritel nii tehtud. Seina tervelt maha võtta muidugi ei tohi, kuid ava lõikamine ei muuda reaalselt midagi. Sama seina teises otsas on elutoa ja esiku vaheline uks. Tegin sama kõrge, laius lihtsalt 90cm asemel 115. Pilootaugud seina ja siis 230mm relakaga kahelt poolt. Lasin neljaks tükiks, 12cm paks raudbetoon. Vat neid andis trepikäruga alla tassida...
Mingi üldine arusaam ehitusest/projekteerimisest võiks muidugi olemas olla, et teaks, kuidas paneelid täpselt jooksevad, kus on otsad, mis millele toetub.
Eile just räägiti, tallinnas ka üks vene mees tegi projekti ka ja nooskõlastused liinaviletsusega puha (väidetavalt), tõstis kogu korteri planeeringu ümber, wc, vannituba, toad ja köök, kõik nihkusid mujale.
Köögi ehitas kusagile, ja kus lodza asus, lõhkus lodza ja ruum vahelise seina välja ning tegi uue köögi laiemaks. nüüd ajab maja soojustuse ja lodzade renoveerimisega sõrgu vastu.
Muidugi, tal tuba tükk maad suurem ja keskkütet, mida ruutmeetrite põhjal makstakse, siis tema laiendus ju on teiste naabrite arvelt köetav. Ning lodza renoveerimistest ta kuulda ei taha, tal ju köök seal _________________ " Maailm on täis kõikvõimalike külatarkade kogukondi, kelle ühine joon on teadus- ja tõenduspõhisele elukäsitusele vastandumine."
Ma saaks akna lõigata naabri korterisse Sittumisel vaatad, mis naaber teeb. _________________ “We hardly ever realize that we can cut anything out of our lives, anytime, in the blink of an eye.”
Eile just räägiti, tallinnas ka üks vene mees tegi projekti ka ja nooskõlastused liinaviletsusega puha (väidetavalt), tõstis kogu korteri planeeringu ümber, wc, vannituba, toad ja köök, kõik nihkusid mujale.
Köögi ehitas kusagile, ja kus lodza asus, lõhkus lodza ja ruum vahelise seina välja ning tegi uue köögi laiemaks. nüüd ajab maja soojustuse ja lodzade renoveerimisega sõrgu vastu.
Muidugi, tal tuba tükk maad suurem ja keskkütet, mida ruutmeetrite põhjal makstakse, siis tema laiendus ju on teiste naabrite arvelt köetav. Ning lodza renoveerimistest ta kuulda ei taha, tal ju köök seal
Ega see tegelikult maja soojustamist kuidagi sega. Paljudel on lodžadel aknad ka ees, kas siis raamiga või ilma. Kui tõesti mingid rõvedad laiad sinised raamid pani, mis pärast maja fassaadi renoveerimist silmatorkavalt inetud jääks, saab ehk nende vahetuses ühistu arvelt kokkuleppele. Kõik aknad ja välisuksed (ka korterite) on tegelikult niikuinii ühisomand ja peaks vajadusel kuuluma ühistu kulul vahetamisele. Tava on lihtsalt selline, et igaüks vahetab, nagu tahab ilma ühistuga rääkimata...
Lodžat seestpoolt renoveerima pole antud korteri puhul lihtsalt vaja tükkida. Iseasi muidugi, kui ühistus juba varasemalt nugade peal ei olda ega soovita veel teravamaks minna (tavapärane asi...).
Kütmise võiks muidugi reaalse pinna järgi ümber arvutada. See on juba ühistu asjapulkade rida / tegemata jätmine. Kui tal veel projekt ka on, peaks suurem pind ka kinnistusraamatus kajastuma.
metskotkas kirjutas:
Ma saaks akna lõigata naabri korterisse Sittumisel vaatad, mis naaber teeb.
Tõenäoliselt mõlemat pidi huvitav vaadata. Win-win, tee ära.
Kas see vahesein kogu kuubiku lage üleval ei hoia?
Ma pakun, et ei hoia. Aga kindel pole. Kes on lammutanud, jagage kogemusi. (:
Alustasin vaheseinast, lõpetasin kogu kuubiku välja lõhkumisega. Põrand kaasaarvatud. Kaks seina eemaldatud sai, siis tuli lagi ka ilusti alla, nii et ega see mingi väga tugev ehitis ei ole. Suur kuvalda ja raua lõikamiseks lõiketangid või relakas. Kui ikka mõte plaatida ja seinad sirgeks tõmmata, siis lhtsam on kõik välja ja kipsist uus karkass teha. Hea torusid seina seest vedada ja saad ka põrandakütte sisse valada.
Kõige suurem töö on selle betooni välja viimine ja maja püstaku terveks jätmine selle lõhkumise käigus. Lammutussodi tuli vist kahe kerghaagise jagu. Käterätikuivatile lasin ühistu kaudu ajutised kraanid vahele panna.
wc/vann koos eelis on selles, et sellisel juhul on võimalik sinna paigutada ka pesumasin, et see ei peaks kuskil köögis või garderoobis olema.
Tegelikult segab ikka küll, kuna paljudel renoveerimistel selgunud, et see lodža vaja ka maha lõhkuda, kuna tõiesti varisemisohtlik juba. Ja seega tehaksegi nii, et renoveeritakse terve fassaad, koos lodžade (või oli see mingi rõdulaadne toode) ümberehitusega, ehk siis maja saab ühise ilme, mitte nagu mingi sibulaküla ei jää peale renoveerimist.
rex kirjutas:
Kütmise võiks muidugi reaalse pinna järgi ümber arvutada. See on juba ühistu asjapulkade rida / tegemata jätmine. Kui tal veel projekt ka on, peaks suurem pind ka kinnistusraamatus kajastuma.
Projekt kindlasti ei hõlmanud lodža lisamist ümberehituse hulka, ning ega ühistu ei saa ilmselt suurt midagi teha, kuna mees ei lase kedagi korterisse, ehk siis teadmine on aga tõestus?
Ilmselt ainult läbi kohtu, aga maksab kes?
lilander kirjutas:
[wc/vann koos eelis on selles, et sellisel juhul on võimalik sinna paigutada ka pesumasin, et see ei peaks kuskil köögis või garderoobis olema.
wc/vann üheskoos miinus on, et kui pestakse siis hädalisena seod otsa sõlme?
Tegelikult mhud 1500x1200 vannituppa ka pesumasin ära, lihtsalt väiksem masin. Aga eks see ole hinnangute ja kompromisside küsimus, et mis on mõttekam, olulisem, vajalikum mingi planeeringu juures. _________________ " Maailm on täis kõikvõimalike külatarkade kogukondi, kelle ühine joon on teadus- ja tõenduspõhisele elukäsitusele vastandumine."
viimati muutis jägaja 17.03.2019 16:48:44, muudetud 1 kord
WC ja vannituba võivad ju koos olla aga siis peaks ka veel vähemalt 1 lisa WC olema.
Mul on 3 WC -d majas ja aegajalt ikka juhtub et keegi peab ukse taga keksima. _________________ Experience is what you get when you don't get what you want.
viimati muutis bladerunner 17.03.2019 16:51:37, muudetud 1 kord
laurx, rõdu on jah üldjuhul väljaspool maja kasti asuv ehitis, lodža seevastu asub maja karbi sees,
Kumb ja missugune asi sellel juhul sel asub, jään vastuse võlgu. Probleem on aga hetkel aktuaalne ja nagu kuulsin siis tänasega läheb renoveerimiseks. Eks ma siis kunagi kuulen, mis oil ja kuidas sai
bladerunner kirjutas:
WC ja vannituba võivad ju koos olla aga siis peaks ka veel vähemalt 1 lisa WC olema.
ehitatakse elutoa nurka? _________________ " Maailm on täis kõikvõimalike külatarkade kogukondi, kelle ühine joon on teadus- ja tõenduspõhisele elukäsitusele vastandumine."
Mul on ka koos, ei ole mingit probleemi _________________ This message was sent from space using stargate
Inimene on troopiline AHV Aga kes on naine? Valge on ka inimene !
"Vaese inimese juttu räägid. Kui tundub kallis, siis on see kellelegi teisele mõeldud"
Tegelikult segab ikka küll, kuna paljudel renoveerimistel selgunud, et see lodža vaja ka maha lõhkuda, kuna tõiesti varisemisohtlik juba.
Sa mõtled sel juhul lodža piiret, kuna nagu sa hiljem isegi kirjutad, on lodža süvend maja sees, mitte eend majast väljas?
Eks selle koos peldiku ja vannitoaga on nii ja naa. Loomulikult on see kompromiss, mis ei lase seal mitmel inimesel koos kõiki tegevusi teha. Aga sellega, et 1200x1500 vannituppa mõistlikult vann, kraanikauss ja pesumasin ära mahub, ma nõus ei ole. See näeb välja nagu ajutine täistuubitud kolikamber.
Sama asi avatud köögiga - mõne jaoks ühe suurema pinnana mõnus lahendus, mõni krimpsutab nina, et ei saa iga päev pekki praadida ilma et kõik kohad haiseks. Või tossata seal. Mulle näiteks sobib - kubu tõmbab kenasti aroomid välja, sama teeb aktiivvent peldikus/dussiruumis.
lilander kirjutas:
Käterätikuivatile lasin ühistu kaudu ajutised kraanid vahele panna.
Sellega on tegelikult nii, et pimedate ette keeramise asemel tuleb remondi ajaks tekitada ajutine bypass (3/4 otstega armeeritud pehme toru sobib hästi), kuna muidu jäävad teiste korterite kuivatid külmaks. Vähe sellest - kui tsirkulatsiooni ei toimu, tuleb kõikidel sooja vett ka tükk maad kauem oodata, kui keegi mõnda aega tarbinud pole. Kehtib, kui rätikuivati on tarbevee pealt, mitte küttesüsteemis.
Ma olen päris paljudel pesumasinat köögis näinud. Pmtl. täitsa okei koht. Paigaldus ka lihtne, veevärk kohe samas võtta.
Veneaegsete korterite puhul häirib mind enim see, et magamistoad on suhteliselt suured korteri üldpinda arvestades. Väikestes korterites polegi nagu eluruumi. Magamistoad on mu meelest ikka ainult magamiseks, sinna külalisi väga ei kutsu. Igapäevased toimetused tahaks ka ikka mingis teises toas teha, mitte magamistoas. Aga näiteks 2 toaline hrussohvka on päris masendav. Tilluke köök, olematu esik, tillukesed vets-vannituba ja kaks mingit umbmäärases suuruses tuba.
Hrussovkade puhul jälle see hea asi, et seal pole siseseinad tihti kandvad ja saad täielikult tühjaks lüüa ja siis vaadata, mida kuhu selles 36-ruuduses 2-toalises paigutada...
Kas niiväikseid ka oli? Ühene on vist umbes 36 ja kahene äkki 42? vms.
Ega jah, seal polegi muud kui kõik lagedaks peksta ja normaases mõõdus ruumid ehitada.
Eks selle ... vannitoaga on nii ja naa.... Aga sellega, et 1200x1500 vannituppa mõistlikult vann, kraanikauss ja pesumasin ära mahub, ma nõus ei ole. See näeb välja nagu ajutine täistuubitud kolikamber.
Ega sa ikka seda ruumi ju väga suuremaks ei venita. Valikud, et, pesed kodus või ühispesuköögis, pesumajas?
Köögis võiks pesumasin ju ka olla ja ongi, aga need on võivad ka 2800x2200 suured olla paneelikates, mööbel sisse ja kuhu inimesed veel mahuvad.
Kompromissid, kompromissid _________________ " Maailm on täis kõikvõimalike külatarkade kogukondi, kelle ühine joon on teadus- ja tõenduspõhisele elukäsitusele vastandumine."
Kunagi nägin Lasnamäel mingit müügi/üürikuulutust. Viimase korruse (9k) korter oli totaalselt ümber ehitatud. Ei saanudki üldse aru kus mis on, plaani polnud ka lisatud... Mingi mullivann oli vaatega tühermaale jne
Ma tahtsin pesumasina kindlasti trapiga põranda peale saada. Lisaks on ta valatud betoonil märksa stabiilsem kui köögis puidu peal. Jah, loomulikult oleks ju saanud ka kööki sellele kohale vundamendi valada aga pole see köök ka nii ülearu suur, et 60cm alumist sügavat kapiruumi ära võtta.
Praegu tühermaa, tulevikus võib-olla mingi Peetriküla, või jalkastaadion.
Ma olen ka aegajalt müügikuulutusi vaadanud. Eriti neid mis on minu korteriga analoogsed. Saab vahest häid ideid, või siis näha mida kindlasti teha ei tasu.
Tea, kas kunagi on siin arutletud nende veetöötlusseadmete asjus, pean silma sellist lubjamolekuli mõjutajat. On see mingi mõistlik asi, millesse investeerida katlakivi tekke vähendamiseks?
Kes omab kogemusi?
einoh.. _________________ " Maailm on täis kõikvõimalike külatarkade kogukondi, kelle ühine joon on teadus- ja tõenduspõhisele elukäsitusele vastandumine."
Eestis müüb neid Bauer. Igal aastal ehitusmessil väljas. Järelikult biznes õitseb.
Kui teooria isegi mingil määral paika peab, on mõju lühiajaline. Seda, et lased sellega "töödeldud" vee boilerisse ja kütad seal kuumaks - selleks ajaks on oletatav mõju kadunud.
Aga mine vaata kodukalt või messil.
Pildil mingi poolidega elektrijurr on.. see õhua ei tööta ju..
Point ongi selles, et vahet pole, kas on elekter või ei ole, ega see ei muuda seda, et see effekti ei oma. TTÜs keemiatehnika laboris juhendaja ütles, et iga aasta mõni firma toob magneetilisi veepehmendusseadmeid testimiseks ja tulemus on siiani sama olnud.
No vaat, mul üks tuttav küll ütles kunagi, et nemad kortermajale kunagi panid ja peale seda katlakivi veekeedukannu põhja justnagu ei ladestu enam, vaid tekib lihtsalt mingi sade, mis kannu filtrisse kinni jääb. No kunagi oli selline jutt, täpselt ei mäleta ka enam.
Muidu neid firmasid on erinevaid, kes neid elektromagneetilisi seadmeid müüvad. No neid püsimagneteid olen ka kohanud https://en.wikipedia.org/wiki/Magnetic_water_treatment _________________ " Maailm on täis kõikvõimalike külatarkade kogukondi, kelle ühine joon on teadus- ja tõenduspõhisele elukäsitusele vastandumine."
viimati muutis jägaja 18.03.2019 22:57:06, muudetud 1 kord
Kuigi viidatud wikipedia artikkel ei toeta sed teooriat siis tore ja veenev video siiski valmis tehtud.
Link _________________ " Maailm on täis kõikvõimalike külatarkade kogukondi, kelle ühine joon on teadus- ja tõenduspõhisele elukäsitusele vastandumine."
Tea, kas kunagi on siin arutletud nende veetöötlusseadmete asjus, pean silma sellist lubjamolekuli mõjutajat. On see mingi mõistlik asi, millesse investeerida katlakivi tekke vähendamiseks?
Kes omab kogemusi?
Kõik see jama veekeetja pärast? _________________ This message was sent from space using stargate
Inimene on troopiline AHV Aga kes on naine? Valge on ka inimene !
"Vaese inimese juttu räägid. Kui tundub kallis, siis on see kellelegi teisele mõeldud"
Sauna ja maja vahel jookseb veetrass mida paekivi tõttu väga sügavale ei saanud panna. Plaan sisse panna küttekaabel, kas panna isereguleeruv või mõni parem variant.
Teises foorumis kurdeti nende eluea üle, 5 aastas vms.
Sauna ja maja vahel jookseb veetrass mida paekivi tõttu väga sügavale ei saanud panna. Plaan sisse panna küttekaabel, kas panna isereguleeruv või mõni parem variant.
Teises foorumis kurdeti nende eluea üle, 5 aastas vms.
Ma pigem paneks/keriks peale ja soojustaks toru. Lisaks siis saab kasutada seda odavamat lahendust andur + põrandakaabel. Kas see on mõeldav oskab keegi igapäevane ehitaja öelda.
Samas kuna survetoru, siis sisse muidugi mugavam panna.
Peale kerides ei vaheta seda enam kunagi. Sisse pannes, saab enam vähem sirgele veetorule uue kaabli sisse panna kui katki läheb. Kui palju saunas ei käi, siis ainult soojustatud maapinna lähedane veetoru külmub ikka ära, lihtsalt läheb kauem.
Mina kaevutorule panin nii peno peale/ümber kui ka küttekaabli sisse. Mitte isereguleeruva kuna probleem on ainult püsivate -25 ilmadega. Kui tagumine ots eelmine aasta ära külmus (ehk et kaabli 1 puuduv meeter oligi vajalik) siis vahetasin pikema vastu ilma mingi probleemita.
No kui toru juba maa sees siis kes seda enam välja hakkab kaevama. Siis kaevaks juba sügavamale, et küttekaablist üldse pääseda.
Olemasolevale torule on sisse paigaldamine ainus lahendus. _________________ " Maailm on täis kõikvõimalike külatarkade kogukondi, kelle ühine joon on teadus- ja tõenduspõhisele elukäsitusele vastandumine."
Peale kerides ei vaheta seda enam kunagi. Sisse pannes, saab enam vähem sirgele veetorule uue kaabli sisse panna kui katki läheb. Kui palju saunas ei käi, siis ainult soojustatud maapinna lähedane veetoru külmub ikka ära, lihtsalt läheb kauem.
Mina kaevutorule panin nii peno peale/ümber kui ka küttekaabli sisse. Mitte isereguleeruva kuna probleem on ainult püsivate -25 ilmadega. Kui tagumine ots eelmine aasta ära külmus (ehk et kaabli 1 puuduv meeter oligi vajalik) siis vahetasin pikema vastu ilma mingi probleemita.
See kindel, et peab sisse panema. Küsimus pigem selles, kas isereguleeruv või hakkan ise pistikusse pistma, äkki mingi välise termostaadiga variant ka olemas?
Saiapäts, saad panna termostaadi lisaks juurde, et näiteks välistemperatuuri järgi juhitakse, -5C sisse ja +5C välja, kuna isereguleeruv võtaks ju kas suvel voolu, kuigi vaja poleks.
Termostaat juhib lihtsalt kas küttekaabel saab voolu või mitte, muu reguleerimise teeb ikka kaabel ise, justnagu oleks otse seina torgatud. _________________ " Maailm on täis kõikvõimalike külatarkade kogukondi, kelle ühine joon on teadus- ja tõenduspõhisele elukäsitusele vastandumine."
Sauna ja maja vahel jookseb veetrass mida paekivi tõttu väga sügavale ei saanud panna. Plaan sisse panna küttekaabel, kas panna isereguleeruv või mõni parem variant.
Teises foorumis kurdeti nende eluea üle, 5 aastas vms.
Saiapäts, saad panna termostaadi lisaks juurde, et näiteks välistemperatuuri järgi juhitakse, -5C sisse ja +5C välja, kuna isereguleeruv võtaks ju kas suvel voolu, kuigi vaja poleks.
Termostaat juhib lihtsalt kas küttekaabel saab voolu või mitte, muu reguleerimise teeb ikka kaabel ise, justnagu oleks otse seina torgatud.
Ise mõtlesin ka midagi sarnast aga termostaadid mida näinud olen, ainult n-ö toa omad mille madalaim temperatuuri säte on mingi +10C. Ühe variandina kaalusin panna kütte sisse graafiku alusel, a'la 15min tööd 30min puhkust jne.
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
mitte nagu mingi sibulaküla ei jää peale renoveerimist. 
Aga kes on naine? Valge on ka inimene !
Spoiler 
