praegune kellaaeg 16.06.2024 21:46:20 |
|
Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
| autor |
sõnum   |
|
Tanel
HV Guru
liitunud: 01.10.2001
|
|
| Kommentaarid: 461 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
12 :: |
7 :: |
356 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Ertai
HV veteran
liitunud: 11.05.2007
|
06.12.2018 12:15:23
|
|
|
| karumaru kirjutas: |
| Leinö kirjutas: |
Väga pessimistlik vaade, karumaru.
Huvipärast küsin, mis kogemus sul militaarvaldkonnast on? |
Millist kogemust soovid? Ole hea ja võta eesti kaart lahti, võta keskmised tulesüsteemid mis on venelastel ja laske kaugused.
Ongi pessimism. Mis meil vastu panna oleks? Palju meil on järelveetavaid 155mm haubitsaid, 30 tk? 50 tk?
On meil üldse mingisugune laevatõrje võimekus? Ei ole.
Aga venelastel piisab kui saadavad mõned laevad Tallinna alla ja terve linn on sihikul. Väga keeruline on jääda positiivseks.
Rootslased on lubanud aidata, soomlased kõhklevad, aga plaane ei saa selliselt ehitada.
Reaalne sõda on muidugi sõda mida keegi ette ei tea, aga kui niisama asja vaadata, siis on seis meil ikka väga nutune.
Meil just puudub kaugtulevõimekus. Venelased saavad meil väga kaugelt mutta pommitada ja meil pole vastu abs midagi panna.
edit: näiteks nato ei pea ämari lennuvälja strateegiliseks lennuväljaks, see on rahuaja lennuväli. sõjakorral ämaris lennukeid pole kuna need on venelastele käeulatuses.
meil pole nagu mitte kui midagi. paraadil oled käinud? |
Asi ongi nutune, aga see on reaalsus ja imekombel parimat tehnikat + iivet tõsta ei saa.
Pigem käibki väljaõpe ikka sissisõjaks valmistumiseks. Selle peab ära unustama, et mingit linna suudetakse hoida (Tartu, Tallinn jne)
See on ainuke variant vastupanu osutamiseks praeguse tehnika, väljaõppe ja meestearvu poolest vs Venemaa.
|
|
| Kommentaarid: 50 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
46 |
|
| tagasi üles |
|
|
Smati
HV kasutaja
liitunud: 12.12.2006
|
|
06.12.2018 12:28:20
|
|
|
Kui sõjad otsustataks nii, et vaadataks paberil, kumma püss kaugemale laseb, siis meil ei olekski sõdu.
Aga muidu nz relv on oluliselt teise ehitusega. Meie uuel tukil suruvad püssirohugaasid lühikese käiguga kolvile, mis siis laeb uue padruni lukupesasse, NZ relval lähevad püssirohugaasid vastu lukuraami, mis laeb uue padruni.
viimati muutis Smati 06.12.2018 12:30:53, muudetud 1 kord |
|
| Kommentaarid: 8 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
8 |
|
| tagasi üles |
|
|
Tanel
HV Guru
liitunud: 01.10.2001
|
|
06.12.2018 12:30:11
|
|
|
| tsitaat: |
Meie uuel tukil suruvad püssirohugaasid lühikese käiguga kolvile, mis siis laeb uue padruni lukupesasse, NZ relval laevad püssirohugaasid otse vastu lukuraami, mis laeb uue padruni.
|
et siis on see hea või halb? Pole kursis tapariistadega.
_________________
HV valuutakalkulaator |
|
| Kommentaarid: 461 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
12 :: |
7 :: |
356 |
|
| tagasi üles |
|
|
Smati
HV kasutaja
liitunud: 12.12.2006
|
|
06.12.2018 12:45:14
|
|
|
| Eks see selgub kasutamise käigus. Peaasi, et puhastada lihtne. Pika käiguga on näiteks Galil, AK-47 laadsed relvad. Lühikesega hk416, mis oli ka valikus. Vastu raami on m16 ja nuud enamus ar15 relvad.
|
|
| Kommentaarid: 8 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
8 |
|
| tagasi üles |
|
|
h3rr
HV kasutaja
liitunud: 28.09.2010
|
|
06.12.2018 13:04:35
|
|
|
| Smati kirjutas: |
| Eks see selgub kasutamise käigus. Peaasi, et puhastada lihtne. Pika käiguga on näiteks Galil, AK-47 laadsed relvad. Lühikesega hk416, mis oli ka valikus. Vastu raami on m16 ja nuud enamus ar15 relvad. |
Ise mäletan, et Galili puhastamine küll raske polnud. Ise küll pole saanud tunda, aga teised rääkisid, et AK-4 pidi Galili kõrval väga õudne olema.
|
|
| Kommentaarid: 7 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
7 |
|
| tagasi üles |
|
|
Ertai
HV veteran
liitunud: 11.05.2007
|
|
06.12.2018 13:12:51
|
|
|
| h3rr kirjutas: |
| Smati kirjutas: |
| Eks see selgub kasutamise käigus. Peaasi, et puhastada lihtne. Pika käiguga on näiteks Galil, AK-47 laadsed relvad. Lühikesega hk416, mis oli ka valikus. Vastu raami on m16 ja nuud enamus ar15 relvad. |
Ise mäletan, et Galili puhastamine küll raske polnud. Ise küll pole saanud tunda, aga teised rääkisid, et AK-4 pidi Galili kõrval väga õudne olema. |
Mul kogemus olemus, aga ca 10 aastat tagasi.
Galilil kogub vähem mustust ja läheb kiiremini kogu puhastus, samas AK4 puhastamine ka hull ei olnud. Sõjaajal on tähtis, et asi töötaks. Siis ei ole asi 1:1le, et sul on vaja X palju puhastada, et relv töötaks.
Tsiviilajal võid puhastamisega hulluks minna ja jupijumalad ajateenistuses ajavad igat kübet taga, lihtsalt pedereerimise jm eesmärkidel.
ehk: relv peab töötama, puhastamine on vajalik siis, kui relv enam ei tööta või on oht, et see peagi ei tööta.
|
|
| Kommentaarid: 50 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
46 |
|
| tagasi üles |
|
|
ykshuntka
HV kasutaja
liitunud: 15.01.2007
|
|
06.12.2018 13:28:28
|
|
|
AK-4 on rohkem WW2 kaeviku jaoks.
Galil AR saad juba ringi keksida ja akendest sisse välja.
Sellel uuel arvatavasti raskus rohkem kaba pool ja saab ühe käega pikemalt hoida.
Tahab kvaliteetsemaid padruneid.
|
|
| Kommentaarid: 53 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
47 |
|
| tagasi üles |
|
|
karumaru
HV kasutaja
liitunud: 20.01.2018
|
|
06.12.2018 16:37:32
|
|
|
| Ertai kirjutas: |
| karumaru kirjutas: |
| Leinö kirjutas: |
Väga pessimistlik vaade, karumaru.
Huvipärast küsin, mis kogemus sul militaarvaldkonnast on? |
Millist kogemust soovid? Ole hea ja võta eesti kaart lahti, võta keskmised tulesüsteemid mis on venelastel ja laske kaugused.
Ongi pessimism. Mis meil vastu panna oleks? Palju meil on järelveetavaid 155mm haubitsaid, 30 tk? 50 tk?
On meil üldse mingisugune laevatõrje võimekus? Ei ole.
Aga venelastel piisab kui saadavad mõned laevad Tallinna alla ja terve linn on sihikul. Väga keeruline on jääda positiivseks.
Rootslased on lubanud aidata, soomlased kõhklevad, aga plaane ei saa selliselt ehitada.
Reaalne sõda on muidugi sõda mida keegi ette ei tea, aga kui niisama asja vaadata, siis on seis meil ikka väga nutune.
Meil just puudub kaugtulevõimekus. Venelased saavad meil väga kaugelt mutta pommitada ja meil pole vastu abs midagi panna.
edit: näiteks nato ei pea ämari lennuvälja strateegiliseks lennuväljaks, see on rahuaja lennuväli. sõjakorral ämaris lennukeid pole kuna need on venelastele käeulatuses.
meil pole nagu mitte kui midagi. paraadil oled käinud? |
Asi ongi nutune, aga see on reaalsus ja imekombel parimat tehnikat + iivet tõsta ei saa.
Pigem käibki väljaõpe ikka sissisõjaks valmistumiseks. Selle peab ära unustama, et mingit linna suudetakse hoida (Tartu, Tallinn jne)
See on ainuke variant vastupanu osutamiseks praeguse tehnika, väljaõppe ja meestearvu poolest vs Venemaa. |
Mis siis eestist järgi jääb, puhas süüria vol 2. Mitte ühtegi tervet maja, kõik on rusud ja siis viimse veretilgani võitlevad inimesed? Kuhu sa naised ja lapsed paned?
See on ka põhjus miks nato siia suuremat raskerelvastust ei tarni.
Tegelikult võiks kõik suuremad euroopa riigid baltiriikidele 10% oma maavägede tehnikast niisama väljarentida. Sakslastel pole endal tanke hetkel üldse vaja. Venemaa ei saa saksamaad kuidagi otse rünnata.
Mõistlik oleks osa relvastust meile rentida kui mitte kinkida. Aga seda ei soovi keegi teha, kui meie oleks hetkega hambuni relvastatud. Põhjus ongi venemaa mõttetu provotseerimine a.la stiilis kuri eesti tahab venemaad rünnata.
Seepärast ma usun, et nato soovitab meil esialgu rünnaku korral jääda neutraalseks.
Remargi korras:
Raske on arusaada inimestest, kes pole võimelised isegi kainelt kalkuleerima võimalusi vaid hakkavad kohe tembeldama.
Eesti sellepärast ei arenegi, et põhiline suhtlusstiil kui miski ei meeldi, on: sa oled nii loll, mine idapoole, sa pole eestlane jne.
Mõned inimesed tambivad seda ja ise pole isegi ajateenistust läbinud. Tuleb sõjaväekutse ja tüüp teeb ruttu naisele kaks titte ja võtab suure pangalaenu.
aga kõik on suured sõjardid ja patrioodid. Niikaua kuni esimesed kuulid lendavad, siis on kohe soome laeval
viimati muutis karumaru 06.12.2018 16:47:36, muudetud 1 kord |
|
| Kommentaarid: 1 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
0 |
|
| tagasi üles |
|
|
Smati
HV kasutaja
liitunud: 12.12.2006
|
|
06.12.2018 16:47:32
|
|
|
| Suurem rasketehnika kui lahingtankid ja hävitajad? Kus universiumis sa elad? Mingit soome laeva ega nordida lennukit ei lenda, kui esimesed kuulid käivad. Et loobume omariiklusest, sest tiblad lasevad paar endaehitatud maja õhku? Jah sõjas sureb inimesi. Ega sellepärast ei lase end p*rse panna ju. Loe vähem sputnikut, tule mõnele õppusele, saad aru, mis me teeme.
|
|
| Kommentaarid: 8 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
8 |
|
| tagasi üles |
|
|
karumaru
HV kasutaja
liitunud: 20.01.2018
|
|
06.12.2018 16:52:43
|
|
|
| Smati kirjutas: |
| Suurem rasketehnika kui lahingtankid ja hävitajad? Kus universiumis sa elad? Mingit soome laeva ega nordida lennukit ei lenda, kui esimesed kuulid käivad. Et loobume omariiklusest, sest tiblad lasevad paar endaehitatud maja õhku? Jah sõjas sureb inimesi. Ega sellepärast ei lase end p*rse panna ju. Loe vähem sputnikut, tule mõnele õppusele, saad aru, mis me teeme. |
Gruusia sõjas reisilennukid lendasid, tsiviillennuvälju venelased ei pommitanud. Praamide kohta ei tea, võidakse võtta pantvangi, võidakse ka lasta liikuda.
Pärast Ukraina reisilennuki allatulistamist venelased kindlasti ei soovi enam sellisel tasandil reisilennukeid sihtida, see oleks liiga suur maine häbi neile.
|
|
| Kommentaarid: 1 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
0 |
|
| tagasi üles |
|
|
Smati
HV kasutaja
liitunud: 12.12.2006
|
|
| Kommentaarid: 8 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
8 |
|
| tagasi üles |
|
|
Tanel
HV Guru
liitunud: 01.10.2001
|
|
| Kommentaarid: 461 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
12 :: |
7 :: |
356 |
|
| tagasi üles |
|
|
mcmudakäkk
HV vaatleja
liitunud: 08.12.2012
|
|
09.12.2018 19:32:29
|
|
|
| ütlen siia vahele, et on see karumaru jutt mis tahes, aga mobiiltelefonide kohapealt on tal õigus. Värskelt ajateenistuses olnuna, meile räägiti pidevalt, et polnud harvad juhused Ukrainas, kus mõni positsioon peale kellegi telefoni kasutamist rektiividega pilbasteks lasti. Räägiti ka igasugustest vahvatest radarisüsteemidest, aga kes neid venelaste lühendeid ikka enam mäletab.
|
|
| Kommentaarid: 4 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
3 |
|
| tagasi üles |
|
|
Look Right
Anna vin
liitunud: 05.02.2007
|
|
25.12.2018 13:39:39
|
|
|
Raadioluure võimekus olla venelastel tõesti heal tasemel. Kui sõduritel on mobiiltelefonid rindel kaasas, siis selle järgi saab aimu üksuste suurustest, paiknemisest ja liikumistest.
_________________
Ehitusprojektid ja konstruktiivsed lahendused HV kasutajatele soodsamalt
M: Zafira A/Astra G põhjakaitse - 30€ |
|
| Kommentaarid: 19 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
18 |
|
| tagasi üles |
|
|
Tanel
HV Guru
liitunud: 01.10.2001
|
|
10.01.2019 18:12:13
|
|
|
https://www.err.ee/897124/sakkov-eesti-peaks-votma-riigikaitselaenu
| tsitaat: |
Eesti peaks võtma riigikaitselaenu, et arendada esmajoones välja puuduv keskmaa õhutõrje võimekus, leiab Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Sven Sakkov.
"Pikamaa õhutõrjet ei suuda me kunagi saavutada. Aga meil on ka keskmaa õhutõrje puudu. Meil on rannikukaitse puudu. Meil on soomusmanöövervõime puudu. Ühel päeval peame jõudma tankideni, mis annab tõsise selgroo. Nende võimete väljaarendamine nõuab raha ja seda praeguses rahastusmudelis sees ei ole. Riigikaitse praegune stabiilne rahastus on küll hea ja meie kahte protsenti SKT-st hinnatakse, aga üldnumber eurodes on NATO riikidest tagantpoolt neljas. Samas, iga rakett või kuulipilduja maksab meile sama palju kui teistele riikidele - ega keegi meile hinnaalandust tee, et oleme väikeriik," sõnas Sakkov. |
_________________
HV valuutakalkulaator |
|
| Kommentaarid: 461 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
12 :: |
7 :: |
356 |
|
| tagasi üles |
|
|
Ardo
HV Guru
liitunud: 22.02.2004
|
|
11.01.2019 01:04:35
|
|
|
| karumaru kirjutas: |
| Smati kirjutas: |
| Suurem rasketehnika kui lahingtankid ja hävitajad? Kus universiumis sa elad? Mingit soome laeva ega nordida lennukit ei lenda, kui esimesed kuulid käivad. Et loobume omariiklusest, sest tiblad lasevad paar endaehitatud maja õhku? Jah sõjas sureb inimesi. Ega sellepärast ei lase end p*rse panna ju. Loe vähem sputnikut, tule mõnele õppusele, saad aru, mis me teeme. |
Gruusia sõjas reisilennukid lendasid, tsiviillennuvälju venelased ei pommitanud. Praamide kohta ei tea, võidakse võtta pantvangi, võidakse ka lasta liikuda.
Pärast Ukraina reisilennuki allatulistamist venelased kindlasti ei soovi enam sellisel tasandil reisilennukeid sihtida, see oleks liiga suur maine häbi neile. |
Sa oled veidikene vildakalt aru saanud - sõjaolukorras su reisilennukid ei lenda (isegi kui neil teoreetiliselt kusagile maanduda on). Samuti ei sõida su laevad Rootsi ja Soome (või oletame, et paar reisi tehakse.... ma kahtlen, et Megastari peale üle 10000 inimese topitakse).
Isiklikud paadi-kaatrid-purjekad? Kui 2 MS ajal ja järel põgeneti tihtilugu väikeste eraaluste abil, siis kui palju sa tänapäeval avamerekõlbulikke paate kalurikülades kohtad? Ma olen ühest purjelaevaehituse poolest kuulsast külakesest pärit - hetkel lugesin sõrmede peale tervest külast kokku 3 paati, millega kannatakse ilusa ilmaga üle mere podistada. Ja keegi peab navigeerima ning merd tundma ka.
Kuidas sa üleüldse defineerid sõda? Lokaalse "kuuma" konfliktina (nagu nt. Vabadussõda või Vietnami sõda)? Või Ukraina varianti, kus Donetski külamehed ajasid oma isiklikud tankid kuurist välja ja asusid oma riiki looma?
Kui vaadata"Gerassimovi doktriini" 8 hübriidsõja faasi, siis vähemalt 3 neist on meie ümber igapäevaselt toimumas. "Kuum konflikt" on kogu sellest teooriast vaid väga väikene osa.
Eks hirmul olegi suured silmad.
|
|
| Kommentaarid: 271 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
4 :: |
224 |
|
| tagasi üles |
|
|
Magic
HV Guru
liitunud: 28.12.2001
|
|
11.01.2019 09:43:22
|
|
|
| Tanel kirjutas: |
https://www.err.ee/897124/sakkov-eesti-peaks-votma-riigikaitselaenu
| tsitaat: |
Eesti peaks võtma riigikaitselaenu, et arendada esmajoones välja puuduv keskmaa õhutõrje võimekus, leiab Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Sven Sakkov.
"Pikamaa õhutõrjet ei suuda me kunagi saavutada. Aga meil on ka keskmaa õhutõrje puudu. Meil on rannikukaitse puudu. Meil on soomusmanöövervõime puudu. Ühel päeval peame jõudma tankideni, mis annab tõsise selgroo. Nende võimete väljaarendamine nõuab raha ja seda praeguses rahastusmudelis sees ei ole. Riigikaitse praegune stabiilne rahastus on küll hea ja meie kahte protsenti SKT-st hinnatakse, aga üldnumber eurodes on NATO riikidest tagantpoolt neljas. Samas, iga rakett või kuulipilduja maksab meile sama palju kui teistele riikidele - ega keegi meile hinnaalandust tee, et oleme väikeriik," sõnas Sakkov. |
|
See tankide jutt on Eesti oludes BS.
Kui ajastu lubab "shieldi" kõigele peale toppida pole enam oluline suur soomus. Keskmaa õhutõrje seevastu peaks jah esmane olema + rannikukaitse suurem tagamine.
|
|
| Kommentaarid: 234 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
200 |
|
| tagasi üles |
|
|
Leinö
HV veteran
liitunud: 07.05.2008
|
|
11.01.2019 10:15:38
|
|
|
| Jep, enamus sõnavõtjaid ajavad tanke (ründerelvi) taga, kuid ei adu seda, et vaja ennem üles ehitada selle toetuselemendid. Püramiidi ei ehitata tipust. Eesti oludes on tank kahe otsaga asi, ise pigem panustaks kaasaskantavatele kaitserelvadele, millega sissisõjas palju palju kurja saab teha.
|
|
| Kommentaarid: 34 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
33 |
|
| tagasi üles |
|
|
Magic
HV Guru
liitunud: 28.12.2001
|
|
11.01.2019 10:20:06
|
|
|
| T-90 , Armata kaalus asjad on head strateegia läbimänguks st kust üldse läbi saab, aga kaitsestrateegia osa nad kindlasti pole.
|
|
| Kommentaarid: 234 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
200 |
|
| tagasi üles |
|
|
H_K
Aeg Maha 2n
liitunud: 09.01.2002
|
|
11.01.2019 10:40:16
|
|
|
| Leinö kirjutas: |
| ..., millega sissisõjas palju palju kurja saab teha. |
Millisest sissisõjast jutt käib? Eesti kaitseväe ülesehitus, väljaõpe ega kaitseplaneerimine ei näe ette ega sisalda sissisõjapidamist. Sissimist õpetati üheksakümnendatel ja nagu aru olen saanud pärast NATO-ga liitumist on igasugune sissiteema suur EI. See EI tuleneb NATO sõjapidamise standarditest, kus teiste riikide NATO armeed samamoodi ei tea ega pea sissimist sõjapidamiseks. Ka nn missioonisõdades käsitletakse alistatud vaenlasest jäänud sisside tegevust terrorismina, samamoodi kui nõukogude võim käsitles metsavendlust banditsimiga - ehk allumatu relvastatud kuritegevusena.
NATO jaoks võib sissimine olla ka tehniliselt probleeme, kuidas tagada, et suvalised küsitava juhtimisega peitunud relvastatud grupeeringud, kellel on kasutada suhteliselt moodne "kaitserelvastus" (nt õhutõrje, tankitõrje raketid) ei kasuta seda relvastust kogemata nn sõbralike lennuvahendite, sõidukite pihta. Sama teema on mineerimise ja varitsustega, kohalikud metsa pugenud kaitseliitlased võivad omast initsiatiivist tahta mineerida teid, seada lõkse,-varitsusi ja vaenlast kahjustada, aga kui see on juhtunud omavoliliselt ja NATO staap sellest isetegevusest ei tea, on oht, et miini ohvriks langevad liitlaste sõidukuid-inimesed, ja kohalikud tsivilistid on nagunii suuremad ohvrid sisside tegevusele (suvaline mineerimine). Ega ise ka ei tahaks, kui naine sõidab kohalikku poodi hädapärase leiva-piima järele ja kohalik patriootlik kaitseliitlane Ants on teepeale miini pannud ja oma aruga varitseb vaenlase kolonni, mis tema arvates seda teed pidi oodata olevat. Kui "sissid" hakkavad oma tegevusega kohalikele elanikele kahjusid ja muret põhjustama, on sealt pisike samm, et need sissid antakse vaenlasele suht kerge südamega üles.
Juriidilises mõttes võib suvaline kaitsetahtest-patriotismist tulenev sissimine olla ka sõjakuritegu või tribunali alla minev tegevus.
|
|
| Kommentaarid: 53 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
51 |
|
| tagasi üles |
|
|
Leinö
HV veteran
liitunud: 07.05.2008
|
|
11.01.2019 11:24:07
|
|
|
| H_K kirjutas: |
| Leinö kirjutas: |
| ..., millega sissisõjas palju palju kurja saab teha. |
Millisest sissisõjast jutt käib? Eesti kaitseväe ülesehitus, väljaõpe ega kaitseplaneerimine ei näe ette ega sisalda sissisõjapidamist. Sissimist õpetati üheksakümnendatel ja nagu aru olen saanud pärast NATO-ga liitumist on igasugune sissiteema suur EI. See EI tuleneb NATO sõjapidamise standarditest, kus teiste riikide NATO armeed samamoodi ei tea ega pea sissimist sõjapidamiseks. Ka nn missioonisõdades käsitletakse alistatud vaenlasest jäänud sisside tegevust terrorismina, samamoodi kui nõukogude võim käsitles metsavendlust banditsimiga - ehk allumatu relvastatud kuritegevusena.
NATO jaoks võib sissimine olla ka tehniliselt probleeme, kuidas tagada, et suvalised küsitava juhtimisega peitunud relvastatud grupeeringud, kellel on kasutada suhteliselt moodne "kaitserelvastus" (nt õhutõrje, tankitõrje raketid) ei kasuta seda relvastust kogemata nn sõbralike lennuvahendite, sõidukite pihta. Sama teema on mineerimise ja varitsustega, kohalikud metsa pugenud kaitseliitlased võivad omast initsiatiivist tahta mineerida teid, seada lõkse,-varitsusi ja vaenlast kahjustada, aga kui see on juhtunud omavoliliselt ja NATO staap sellest isetegevusest ei tea, on oht, et miini ohvriks langevad liitlaste sõidukuid-inimesed, ja kohalikud tsivilistid on nagunii suuremad ohvrid sisside tegevusele (suvaline mineerimine). Ega ise ka ei tahaks, kui naine sõidab kohalikku poodi hädapärase leiva-piima järele ja kohalik patriootlik kaitseliitlane Ants on teepeale miini pannud ja oma aruga varitseb vaenlase kolonni, mis tema arvates seda teed pidi oodata olevat. Kui "sissid" hakkavad oma tegevusega kohalikele elanikele kahjusid ja muret põhjustama, on sealt pisike samm, et need sissid antakse vaenlasele suht kerge südamega üles.
Juriidilises mõttes võib suvaline kaitsetahtest-patriotismist tulenev sissimine olla ka sõjakuritegu või tribunali alla minev tegevus. |
Kõige tavalisem vastase tegevuse halvamine.
Sissikoolitusi tehakse küll, mitte lihtsalt ajateenistuse käigus. Käiakse muudes riikides õppimas, tulevad teiste riikide instruktorid siia- vahet pole, oskusteave on olemas. Peamine on see, et selle treenimine ei ole keelatud. Ütleme ausalt, teised NATO riigid pole just samas situatsioonis nagu meie ning need "standardid" võivad sobida ühele riigile, kuid mitte teisele.
Eks tegevus, mis häirib okupeerivat üksust, nimetatakse võimalikult kiiresti terrorismiks/kuritegevusteks/bandiitluseks, kuna see on mugavam ja annab põhjenduse jahipidamiseks.
Kui meie peaksime kunagi olema okupeeritud võõrriigi poolt, siis kas peaksime mitte vastu seisma ja tervitama uusi peremehi või käima neile täie rauaga ajudele ja põhjustama niivõrd palju kahjusid, et mingihetk lihtsalt taandutakse, kuna asi ei tasu ära (näide: taliban - vintske kamp hulle, keda hoolimata mitmete riikide ühistest pingutustest pole välja veel suudetud juurida ja ilmselt ei juuritagi)?
Omade laskmisest niipalju, et relvad, mis võimaldavad lasta alla lennukeid ja koptereid, on meil ühte sorti ja need välistavad omade lennumasinate allalaskmist.
Kustiga vms lennuvahendi allalaskmist tahaks oma silmaga näha 
Maal sõitvate sõidukitega on teine teema, kuid vastase tehnika tunneb ära. Oskamatud tavaliselt omapead raskerelvastusega liikvele ei lähe ning oma külateid ei mineerita. Kui nii siiski tehakse, siis sissil pikka pidu pole ja tulemus ongi see mida kirjeldasid. Paras palk. See peaks olema piisav motivatsioon mitte käru keeramiseks.
|
|
| Kommentaarid: 34 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
33 |
|
| tagasi üles |
|
|
h3rr
HV kasutaja
liitunud: 28.09.2010
|
|
11.01.2019 11:32:02
|
|
|
| Leinö kirjutas: |
| H_K kirjutas: |
| Leinö kirjutas: |
| ..., millega sissisõjas palju palju kurja saab teha. |
Millisest sissisõjast jutt käib? Eesti kaitseväe ülesehitus, väljaõpe ega kaitseplaneerimine ei näe ette ega sisalda sissisõjapidamist. Sissimist õpetati üheksakümnendatel ja nagu aru olen saanud pärast NATO-ga liitumist on igasugune sissiteema suur EI. See EI tuleneb NATO sõjapidamise standarditest, kus teiste riikide NATO armeed samamoodi ei tea ega pea sissimist sõjapidamiseks. Ka nn missioonisõdades käsitletakse alistatud vaenlasest jäänud sisside tegevust terrorismina, samamoodi kui nõukogude võim käsitles metsavendlust banditsimiga - ehk allumatu relvastatud kuritegevusena.
NATO jaoks võib sissimine olla ka tehniliselt probleeme, kuidas tagada, et suvalised küsitava juhtimisega peitunud relvastatud grupeeringud, kellel on kasutada suhteliselt moodne "kaitserelvastus" (nt õhutõrje, tankitõrje raketid) ei kasuta seda relvastust kogemata nn sõbralike lennuvahendite, sõidukite pihta. Sama teema on mineerimise ja varitsustega, kohalikud metsa pugenud kaitseliitlased võivad omast initsiatiivist tahta mineerida teid, seada lõkse,-varitsusi ja vaenlast kahjustada, aga kui see on juhtunud omavoliliselt ja NATO staap sellest isetegevusest ei tea, on oht, et miini ohvriks langevad liitlaste sõidukuid-inimesed, ja kohalikud tsivilistid on nagunii suuremad ohvrid sisside tegevusele (suvaline mineerimine). Ega ise ka ei tahaks, kui naine sõidab kohalikku poodi hädapärase leiva-piima järele ja kohalik patriootlik kaitseliitlane Ants on teepeale miini pannud ja oma aruga varitseb vaenlase kolonni, mis tema arvates seda teed pidi oodata olevat. Kui "sissid" hakkavad oma tegevusega kohalikele elanikele kahjusid ja muret põhjustama, on sealt pisike samm, et need sissid antakse vaenlasele suht kerge südamega üles.
Juriidilises mõttes võib suvaline kaitsetahtest-patriotismist tulenev sissimine olla ka sõjakuritegu või tribunali alla minev tegevus. |
Kõige tavalisem vastase tegevuse halvamine.
Sissikoolitusi tehakse küll, mitte lihtsalt ajateenistuse käigus. Käiakse muudes riikides õppimas, tulevad teiste riikide instruktorid siia- vahet pole, oskusteave on olemas. Peamine on see, et selle treenimine ei ole keelatud. Ütleme ausalt, teised NATO riigid pole just samas situatsioonis nagu meie ning need "standardid" võivad sobida ühele riigile, kuid mitte teisele.
Eks tegevus, mis häirib okupeerivat üksust, nimetatakse võimalikult kiiresti terrorismiks/kuritegevusteks/bandiitluseks, kuna see on mugavam ja annab põhjenduse jahipidamiseks.
Kui meie peaksime kunagi olema okupeeritud võõrriigi poolt, siis kas peaksime mitte vastu seisma ja tervitama uusi peremehi või käima neile täie rauaga ajudele ja põhjustama niivõrd palju kahjusid, et mingihetk lihtsalt taandutakse, kuna asi ei tasu ära (näide: taliban - vintske kamp hulle, keda hoolimata mitmete riikide ühistest pingutustest pole välja veel suudetud juurida ja ilmselt ei juuritagi)?
Omade laskmisest niipalju, et relvad, mis võimaldavad lasta alla lennukeid ja koptereid, on meil ühte sorti ja need välistavad omade lennumasinate allalaskmist.
Kustiga vms lennuvahendi allalaskmist tahaks oma silmaga näha
Maal sõitvate sõidukitega on teine teema, kuid vastase tehnika tunneb ära. Oskamatud tavaliselt omapead raskerelvastusega liikvele ei lähe ning oma külateid ei mineerita. Kui nii siiski tehakse, siis sissil pikka pidu pole ja tulemus ongi see mida kirjeldasid. Paras palk. See peaks olema piisav motivatsioon mitte käru keeramiseks. |
Kui ma ajateenistuses käisin, siis meil oli üks loeng tegevväelasega just Venemaa tehnika ja strateegi teemal. Ta oli vägagi pessimistlik oma jutus Eesti võimekuse kohta seista vastu Venemaale.
See vist riivas mõne NAK-i venna tundeid ja need hakkasid üksteise võidu seal rääkima, kuidas me lähme metsa ja seal võitleme venelastega. Sellepeale oli veeblil hea küsimus: "Miks peaks venelane sinna metsa tulema?" Selle küsimuse peale jäid kõik NAK-i tüübid vait.
Tõepoolest, miks ta peaks, ta võtab linnad ja kõik suuremad kohad üle. Kaua need tüübid seal metsas ikka vastu peavad?
Pealegi tänapäeva tehnoloogia võimaldab neid metsas kükitavaid tüüpe kõvasti kergemini üles leida, kui 70 aastat tagasi.
|
|
| Kommentaarid: 7 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
7 |
|
| tagasi üles |
|
|
Leinö
HV veteran
liitunud: 07.05.2008
|
|
11.01.2019 11:51:08
|
|
|
h3rr, seda küll, miks nad peaksid metsa tulema? Aga logistika kulgeb ikka teede kaudu, mis metsadele väga lähedal on 
Ütlen lisaks, et selle üle võibki teooriaid aretama jääda, tegelik teguviis selgub alles siis, kui peaksime kunagi sõtta kodumaa pinnal minema.
|
|
| Kommentaarid: 34 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
33 |
|
| tagasi üles |
|
|
mcmudakäkk
HV vaatleja
liitunud: 08.12.2012
|
|
11.01.2019 12:15:54
|
|
|
2017 aasta sügisel oli ajateenistuses sissisõda täitsa olemas. Nädal aega müttasime metsas, saavutasime mõne üksiku kontakti.
Mis aga puutub Eesti ja tankid, siis kus nendega harjutama hakatakse? Polükas ja 3 USA tankilegi väikseks.
|
|
| Kommentaarid: 4 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
3 |
|
| tagasi üles |
|
|
|
| lisa lemmikuks |
|
 |
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse
sa ei või vastata selle foorumi teemadele
sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis
sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis
sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis
sa ei saa lisada manuseid selles foorumis
sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
|
|
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
|
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
Spoiler 
ja Ukrainas nad nii leebed ei ole.