[Tanel]

Politsei- ja piirivalveamet arendab koostöös siseministeeriumiga isemõõtvat politseisõidukit, mis tuvastab liiklusrikkumised patrullautos olevast jälgimisseadmest. Samal ajal kavandab riik üle-eestilist näo- ja numbrituvastusega valvekaamerate võrku. Selline inimeste jälgimine on andmekaitse osas aga probleemne.

"Üks ühiskonna oluline alustala on sinu enda privaatsus, õigus olla omaette ja õigus, et keegi sinu autoaknast sisse ei vahi ilma mõjuva põhjuseta. Täna on minu päringute peale selgunud, et politsei infosüsteemis POLIS on juba tasutud väärteotrahvide fotod jätkuvalt olemas. Andmebaasis on olemas minu alaealise tütre pilt, kes pole ühtegi kuritegu ega väärtegu toime pannud – ehk siis andmekaitse pool on korrast ära," sõnas vandeadvokaat Ginter.

Plaanid eeldavad veel mõningaid seadusemuudatusi, tänane õigusruum neid rakendada ei võimalda.

Loe edasi: https://www.err.ee/1609635740/riik-kavandab-ule-eestilist-nao-ja-numbrituvastusega-valvekaamerate-vorku

[Sahasrahla]

Mina olen sellele vastu ja mina ei luba seda teha.

[DigeBeni]

Poleks saanud enam puust ja punasemalt lahti kirjutada, kuhu kogu kogu ühiskonnakorraldus praegu suundumas on.

[Kaugehunt]

Näotuvastus on küll too much, aga isiklikult savi kui mingi kaamera mu auto numbrimärki peaks tuvastama. See annab politseile korraliku eelise, et eemaldada liiklusest inimesed, kes ei peaks seal olema.
Ega nad sind taga ajama ei hakka, kui autol ÜV läbi on saanud või kui kaamera ees esituled ei põle.

Usun, et me keegi ei tahaks kaotada mõnda lähedast selle pärast, et politsei ei suuda leida liiklusest mingit laksu all olevat pässakat, kes just sinu pereliikme puidust kasti sõitis. Või leedukat kes su hoovi pealt ATVd enda käru peale ajas ja nüüd lõuna poole kütab.

[Diginugis]

Eks see ole alati olnud "millal" küsimus rohkem, kui "kas".
Kui eesmärgipäraselt kasutada, on ok.
Seda korrigeerida vaja varsti - LINK.

[DigeBeni]

Auto numbrimärk on erinev teema ja seda kasutatakse juba ammu n. parkimisõiguse kontrollimiseks.

Paraku siinkohal tuleb mõista, et kõik teed põrgusse on tavaliselt palistatud heade kavatsustega, alati on ettekäändeks millegi hirmsa ärahoidmine.

Kahjuks realiseeruvad need meetmed pahatihti nagu areneb vähkkasvaja ja tungivad igale poole, kuhu poleks algse idee järgi absoluutselt asja.

Seega, andes näpu, võetakse kogu käsi ja vajadusel ka kõik muu. Mis on aga juba ära antud, seda on väga raske või pea võimatu tagasi saada.

[Osiris]

[Kaugehunt]

Auto nr märke kontrollivad hetkel ainult mupo, kes ei ole kuidagi politseiga seotud muudmoodi kui "partner." Igapäevaselt nad väga midagi koos ei tee. Ainuke koht kus nr märke hetkel loetakse on politsei autos politseiniku poolt, kui nad liiklevad või automaatsed kiiruse kaamerad tee äärtes. Muud automaatikat nr märkide jaoks politseil ei ole. Andmekaitse keelas selle ära, kui seda viimane kord teha taheti. Need "videovalve" kaamerad mis politseil mööda linna on, on neile lihtsalt vaatamiseks, kui piirkonnast kedagi otsitakse ning enamus neist nkn ka avalikult veebis kättesaadavad.

Aga jah, ma ei oleks imestunud, kui me liigume sinna suunas, et näotuvastust ka "vaja." Eks eesmärk on seal taga kindlasti hea, aga privaatsuse võime siis aknast välja visata. Sest mitte miski ei kinnita, et see sama näotuvastuse kaamera sulle tänavalt tuppa ei näe.

[wex]

[ahvilõust]

Teie kodutehnika juba niigi igast sala kaameraid ja mikrofone täis. Mis peidetud WIFI üheduste kaudu sateliitidele ja droonidele kogu kraami saadavad. PC mobodel on siuksed saatjad otse sisse ehitatud. Arvate, et VPNga keegi teie andmeid ei näe ega varasta... ahahahahahaa! Fak this future

[caarel]

[psauce]

Ikka. Teeme ära! Mis järgmisena - droonid soojuskaameratega üle linna või lausa kaamerad magamistuppa?

[ummiq]

See on üsna tundlik teema, tõsi.. ei taha ka, et suvalised pildid minust kusagil on.. aga kes neid vaatab igapäevaselt?

Aga okei.. toon teise aspekti.

Me muretseme (mh meie turvalisuse nimel) selliste asjade arendamise pärast, samal ajal aga on enamikel "hääletajatel" telefonis äpid, mis jälgivad pidevalt asukohta, salvestatakse suhtlusi ja kontakte, mikrofon taustal kuulab kogu aeg, mida teed, pilte jagatakse vabatahtlikult ja automaatselt jne..

Et kui keegi selle teema vastu väga tugevalt hääletab, soovitaks enne astuda esimene samm ja uninstallida näit äpid nagu: Facebook, Messenger, Instagram, TikoTok, Snapchat, Google Maps, Gmail, Google Search, Google Assistant ja Apple Siri ja Samsung Bixby, Whatsapp, MS Edge ja Bing, LinkedIn jne..

Siin on ChatGPT abiga väike kokkuvõte, mida TikTok kogub (eeldusel, et luba on antud, aga 99% kasutajatest nagu nii annab selle loa..)

Spoiler

TikTok kogub mitmeid andmeid kasutaja telefonist ja tegevustest. Tundlikkuse järjekorras loetledes:
🔴 Kõige tundlikumad andmed:
1. Asukoht (GPS, WiFi ja IP-põhine) – kui lubatud, saab TikTok täpse reaalajas asukoha.
2. Kontaktid ja telefoniraamat – kui kasutaja annab loa, võib TikTok saada ligipääsu kontaktidele.
3. Mikrofoni ja kaamera ligipääs – kui kasutaja lubab, võib äpp jälgida ja salvestada heli ning pilti.
4. Kopeeritud info lõikelaualt – TikTok on varasemalt tabatud lugemast seda, mida kasutaja kopeerib ja kleebib (nt paroolid, aadressid, pangainfo).
5. Seadme unikaalsed identifikaatorid (MAC-aadress, IMEI) – neid saab kasutada kasutaja jälgimiseks ka teiste rakenduste kaudu.

🟠 Keskmise tundlikkusega andmed:
6. Sõnumite ja vestluste sisu TikTokis – TikTok saab lugeda ja analüüsida privaatseid sõnumeid.
7. Kasutaja käitumine ja interaktsioonid – milliseid videoid vaadatakse, laikitakse, jagatakse ja kommenteeritakse.
8. Seadme andmed – operatsioonisüsteem, telefoni mudel, ekraani suurus, aku tase ja muud süsteemi logid.
9. Internetiühenduse info – WiFi-võrk, IP-aadress, ühenduse kiirus ja andmesidekasutus.

🟢 Vähem tundlikud andmed:
10. Kasutajanimi ja profiiliinfo – avalikud profiilid, pildid ja sotsiaalmeedia lingid.
11. Reklaamide ja sihtimise andmed – millist sisu eelistatakse ja milliseid reklaame kuvatakse.
12. Keeleseaded ja rakenduse eelistused – milliseid seadeid kasutaja rakenduses muudab.

📌 Kas see on probleem?
• TikTok ei ole ainus rakendus, mis neid andmeid kogub – Facebook, Google, Instagram ja Snapchat koguvad sarnast infot.
• Peamine erinevus on, et TikTok kuulub Hiina ettevõttele (ByteDance), mis tekitab geopoliitilisi ja turvaprobleeme, kuna Hiina seadused võivad nõuda andmete jagamist valitsusega.

Minu, kui kodaniku soov on seega lihtne- ma tahan saada ligipääsu infole, mis andmed minu kohta on kogutud ja kes neid on vaadanud. Seejärel saan juba algatada mingeid tegevusi. See on täna ka olemas, aga mitte sellise detailsusega.

Seega jah.. Suures plaanis who cares.. aga tõsi on, et ei taha, et oleks midagi, mida saaks, teoreetiliselt, minu süüdi lavastamiseks kasutada. Selline ulme maailm..

Vaielge vastu

[wex]

[sukelduja]

Kuidas see GDPRiga kooskõlas on?

[napoleon]

[Janis]

Omaniku kohustus on teada, kes tema autot kasutab. Selleks pole näotuvastus vajalik.

[napoleon]

[Janis]

Kui ei tea, siis on trahv tema kaela.
See alumine küsimus on jabur, sa teed nii?

[Kaugehunt]

[napoleon]

[Kaugehunt]

Lisan juurde ühe teise sama teemalise artikli, kus on tegelikult käesolevat teemat paremini lahti selgitatud artikli teises pooles. Rohkem keskendutud patrullautode kaameratele kui näotuvastusele.
https://www.err.ee/1609633691/maanteeaarsete-kiiruskaamerate-aeg-hakkab-umber-saama

[Janis]

[napoleon]

[psauce]

Juuras ju praktika olemas - trahv tehakse autole, omaniku kohustus on hiljem tõendada kui tema ei juhtinud (a la tuttav sõitis või auto ärandati). Ei viitsi otsima hakata aga see oli seoses mingi parkimisteemaga kus keegi parkis laenatud autot ja autoomanik väitis et aga tema ju ei sõitnud. Tulemus oli see et autoomanik sai trahvi, sest tema vastutab oma sõiduriista eest.

[Tanel]

psauce,

[Prillpapa]

Viimaste aastate riigi "uuendustest" kumba igast otsast läbi, kus suur osa nn initsiatiivist ja arengust ei ole alguse saanud niivõrd midagi paremaks teha, kuivõrd motiveerib riigil või omavalitsusel trahviraha eelarverida suurendada.
Nii nagu me ei näe kunagi, et linnad päriselt üritaks parkimisprobleemi leevendada vaid kõik meetmed parkimist korraldada lähtuvad tasuliste parkimisalade laiendamisest ja olemasolevate parkimishindade kergitamisest. Mis on ka loogiline, kus parkimistasud toovad linnaeelarvesse raha sisse nii parkimistasu kui trahvide näol aga mistahes muud lahendused parkimismajad, uute parklate rahamine jm viiks raha eelarvest välja.

Sama on ka riigi tasandil, kus liiklusohutuse parandamiseks on lai ampluaa meetmeid, kasvõi kurikuulsad neljarealised maanteed aga kõik need on kulukad, samas kui järelvalve tõhustamine pöörab rahavoo positiivseks, kus raha tuleb sisse aga mitte ei lähe välja.
Kui õnnestuks trahvimajandus veel automatiseerida, mis avaks tee skaleerimisele, kus ei oleks vaja enm xx patrulle mõõtma, menetelema ja hindama aga nt 1000x rohkem kaameraid ja AI ning muud tehnoloogiad avastama-tuvastama ja serverid automaatselt trahviteateid saatma.
Tegelikult õiges e-riigis, kus inimesel on arvelduskonto kohustus, mille rahavood on nii pankade kui kõik võimalike rahapesu&terrorismitõkestsmise aktide pingsa jälgimise all - trahv saaks arvelt otse maha minna, Rahandusministeeriumi eelarve toetuseks.

Ka poliitiliselt on trahvidelt eelarveliste vahendite suurendamine nutikam kui mistahes maksutõusude ja uute maksudega - trahvi saanu on ju õiguskorra vastu eksinu, ohtlik endale ja teistele. Kui keegi hakkabki lärmama, et teda liiga palju trahvitakse saab sellised indiviidid kergesti häbiposti riputada, kus meedia, kommentaariumi-foorumid "kuritegeliku elemendi" läbi nüpeldavad. Ehk trahvimaksjad oleks selline hea vaikiv ja end permanentselt süüdi tundev lambakari

Ja nagu valitsemispraktikast on teada, kui on kord juba üllaste loosungite ja argumentidega miski represseeriv kord loodud, saab seda korda kergesti laiendada, rangemaks teha, trahvimäärasid tõsta jne.
Isegi viimaste maksuralli ajal, isegi vaevutud hämama, kus tegemist on vaid ralli esimese etapiga aga eelarvestrateegiatesse on juba sisse kirjutatud tulvased veelkordsed maksutõusud.
Kui kõik juba maksude, lõivude, trahvide, teenuste tõusudega nagunii harjunud on, milleks hetke mööda lasta.. rauda tuleb taguda kuni kuum on

[napoleon]

Hoiatustrahv ja väärtegu on vist ikka eri asjad. Hoiatustrahv läheb jah by default autole, võid vaidlustada, aga siis pead ise tõestama kes roolis oli.
Väärteo ja kuriteo puhul peab ikka olema tegelik süüdlane tuvastatud.

[somnambuul]

[bugbrake]

Viimane lõik jäi tsiteerimata:

[Prillpapa]

[bugbrake]

Prillpapa politsei võiks siis üldse ära kaotada
Mida nad üldse uurivad ja puurivad, anonüümsus ja privaatsus ennekõike
Ega see politsei töö pole ju muud kui inimeste eraelu uurimine ja jälgimine. Pole kellegi asi millega inimene tegeleb ja kui sa mõne kuriteo ohvriks langes siis oled ikkagi ennekõike sa ise süüdi.

Häda kui politsei midagi teeb häda kui midagi ei tee

[SKG]

Automatic number-plate recognition (ANPR) hea süsteem

[degrass]

[caarel]

Nagu me teame, siis AI abil saab täna teha täiesti reaalse pildi ja video asjadest, mis reaalselt ei eksisteeri. Seega saab hakata kodanikku piinama trahvidega olukordadest, mida reaalselt pole juhtunud. Teiseks on kogu see tehnika rünnatav pahalaste poolt. Kolmandaks võib vaidlustada video/pildi kahtlustades, et see on pahatahtlikult kokku klopsitud või süsteemirike (oli puhkusel teisel maal hoopis ajal kui temast ja tema autost pilt tehti väidevalt koos kiiruse ületamisega).
See asi pole lihtsalt juriidiliselt pädev, et AI hakkab trahve keevitama.

[ummiq]

[Outenter]

Mis te muretsete, seda jama tellib ju ikkagi riik ja me teame küll nende projektijuhtide pädevust.
Tometavad kuniks raha jagub siis visatakse veel paar korda suurem summa sellel käki lappimiseks ja siis tõmmatakse juhe seinast välja kuna jälle ei õnnestunud asja tööle saada korralikult

[ummiq]

Vandeadvokaat Carri väidab, et näotuvastusega valvekaamerate plaan rikub GDPR-i ja on tehniliselt teostamatu, kuna PPA-l puudub võimekus ning AI võib tekitada võltsitud tõendeid. PPA uurib ideed, kuid ilma seadusemuudatusteta see ei õnnestu.

https://www.postimees.ee/8213743/vandeadvokaat-naotuvastusega-valvekaamerate-plaani-ei-ole-voimalik-ellu-viia

[degrass]

[pppd]

irooniline on see, et suvaline hiina kaamerajunn sisaldab praegu juba mingil tasemel pildituvastust ning neid võib igaüks igale poole panna, tehakse küll nägu et GDPR ja peab teavitama ja naabri vannitoa aknasse ei tohi vaadata jms, tegelikult ei huvita see mitte kedagi ja ei kontrolli seda ka mitte keegi (kui just ise väga nahhaal ja ülbe ei ole), pigem vastupidi, kui kuskil lähedal on midagi juhtunud siis käiakse ise (ja käib politsei ka) seda kaamerapilti mangumas. Aga jumala eest, kui riik peaks tahtma kuhugi avalikku kohta kaamerat panna...

[Janis]

Mind huvitab küll, mu kaamerad täpselt nii sätitud et krundi piirist välja ei näe

[Prillpapa]

Kunagi juba suurte kampaaniatega linnad või vähemalt kesklinnad topiti kaameraid täis mille pilt jooksis reaalajas politseisse, ikka argumendiga kuidas see hakkab kuritegevust ära hoidma. Praktikas Tartu näitel mõne aja pärast selgus kuidas kaamera vaateväljas pandi endiselt toime kuritegusid sh raskeid isikuvastaseid nagu tapmine. Politseil oli jagada valvekaamera pilti võimalikest kahtlusalustest aga miks ei sekkutud juba kuriteo toimepanemise hetkel, kui politsei staabis on terve sein täis ekraane reaalajas toimuvaga - keegi ei vahi ega valva ekraane seal, miks, sest ei olevat piisavalt inimressurssi.
Nii ongi valvekaamera võrgustik võrreldav lennuki "musta kastiga" mis midagi ära ei hoia aga võimaldab tagantjärgi toimunus selgust saada. Arvatavalt reaalaja kaameravõrk on abiks ka juhul kui toimub miski tagaajamine, saab staabitöötaja patrulle juhendada, kuskohast jälitatav liigub, kuhu miskis kohas pööras jne.

Ameeriklaste NSA on ka olemuselt "must kast" kus väikelinna elektrivajadusega serveripark salvestab pea kõike mida maailmast kokku kogutakse, alates raadio-mobiilieetrist kuni üksikute telefonide metaandmeteni. Kui tekib konkreetne huvi on terve suur seostatav andmeladu mille abil saab panna pildi kokku huvipakkuva geograafilise liikumise, suhtlusringi jm kohta. Terrorismivastase võitluse raames on reaalselt juhuseid, nt kus britid vahistasid USA luureandmete põhjal oma kodaniku, kus vahistamise aluseks oli kahtlusaluse telefoni viibimine "terroristiga" kahes erinevas wifi võrgus samaaegselt - ehk metaandmete põhjal piisav kahtlus, et antud pakistani päritolu biriti kodanik on seotud terroristliku liikumisega. Britid kohtlesid oma kodanikku nn terroristina, kus ta anti üle võõrriigi salavanglasse nö "laiendatud ülekuulamise metoodika" ehk piinamismetoodika töötlusse, kahtlusaluse abikaasat käsitleti samuti kui terroristliku rakukese liiget, kes kuulati korduvalt üle ning kellele ei antud selgitusi, kus miks ja kui kauaks tema abikaasa kadus. Antud juhtum lõpuks siiski lahenes ja briti kodanik jõudis oma koju kus riik pidi lõpuks pärast kohtukeisse oma kodaniku ebaõiglase ülekohtuse kohtlemise eest maksma suuri kahjutasusid. See näide oli jõhker just vaatest kus riiklust käsitletakse võtmes, kus riik seisab oma kodaniku eest ehk riik kaitseb oma kodanikku aga antud juhul riik andis oma kodaniku teise riigi kahtluse põhjal teisele riigile käidelda.

Üldiselt see "terrorimisivastne võitlus" keeras suure osa varem tuntud põhimõtteid ja isikuvabadusi olematuks, kus kõik see mida varem riik ei tohtinud teha, muutus võimalikuks, suur osa jälgimisest salajane ja järelvalve küsitav ja puudulik, ka Eesti riigikogu nn kapo komisjon, kes on pandud seaduse järgi kapo töö üle järelvalvet tegema, on järjepidevalt tunnistanud, kuidas see järelvalve on pelgalt formaalne. Kus kapo ise esitab andmed, mida kontrollida ja kui jätab midagi esitamata, ei saa komisjon sellest teadlik olla ehk seda ka kontrollida.

Üks 9/11 järelmeid oli, kus USA-l lõpututel analüüsi, luure, eriteenistustel tegelikult olid 9/11 plaani infokillud olemas, aga need kadusid suurema kogutud infomassi sisse ära ja kuna iga institutsioon oli omaette teistega konkureeriv silotorn, ei moodustunud infokildudest ka võimalikku tervikut, mis aidanuks toimunut ära hoida.
Järeldusena, teenistused allutati infojagamisele ja koostööle, nii riigisiseselt kui riikidevaheliselt. Mis tõi kaasa omamoodi kuritarvitused ja kurioossused, kui näiteks riigi eriteenistuse õiguslikud võimalused oma kodanikku jälgida olid liiga reguleeritud ja probleemsed, võis teha vastava palve liitlasriigi eriteenistusele, kellel teise riigi kodaniku jälgimiseks takistusi ei olnud. Mis kurioossumina päädis isegi olukorraga, kus Saksamaa enda luureteenistus kuulas pealt enda riigijuhi Merkeli suhtlust USA luureteenistuse palvel-taotlusel ning kui asi ilmsiks tuli, olevat asi juriidiliselt korrektne, mis vastas Saksamaa ja USA vahelisele julgeoleku ja luurekoostöö leppele, kui saksa teenistus oleks enda initsiatiivil tahtnud oma riigijuhti nuhkida olnuks vaja juba kohtu hinnangut ja luba.

Kõik need julgeoleku ja varjatud jälgimise ja andmete kogumise teemad on salajased ja isegi riigi poliitiline võim ei tarvitse teada kuidas süvariigis asju aetakse. Kasvõi näiteks erinevate julgeolekuasutuste koostöö, kus nt luureasutused võivad jälgida kuulata pea kõike ja valimatult, kus varasema põhimõtte järgi nt kui luureasutusel oleks kindel info miski mõrva sooritaja kohta, nad seda infot ei jaga, ei peagi jagama ja nende kogutud info ei oleks kohtus kasutatav tõendina. Aga ei saa välistada skeemi kus nt luure komistab info otsa mis võiks aidata kõrvaldada riigile ebasobiva isiku, võib piisata ka luure vihjest nt kapole, et a'la see isik smugeldab narkot ja saate ise siit edasi minna ja vastavad tõendid koguda ning selle läbi antud isiku kongi pista ehk riigi jaoks muus poliitilises teemas ebamugava persooni kõrvaldada.

Alati jääb variant, kui selline massiline jälgimissüsteem ja "must kast" on püsti pandud saab selle võimalusi õiguslikult laiendada, kuni mõni "oma Trump" võib täiesti seaduslikult kasutada olemasolevat, oma võimu maksimaalseks kindlustamiseks ja konkurentide nõrgestamiseks, ka Hitler olevat võimule tulnud demokraatlikult on näide reaalselt toimunust.
Sama laieneb ka riikide relvastumisele, kus x hetkel nt täna lausa nõutakse Saksamaalt kui euroopa ühelt juhtivalt majanduselt kiirkorras relvastumist, võib see teisel hetkel kätte maksta kus tuleb võimule riigijuht, kelle arvates "jõude seisev kaitseinvesteering" on kahjulik investeering ning sõjamasin peaks aktiivsemalt aitama riigi huvisid edendada nii lähemal kui kaugemal - investeering tuleb tööle panna ehk sõdima, ehk sõda on selle loomulik väljud. Arvestades euroopa ajalugu kui sõdade ajalugu, kas me tegelikult päriselt tahame, et Saksamaast saaks taas euroopa sõjaline suurvõim..

Ehk loo moraal, kui ka üllastel argumentidel ja tavalisel nii neid asju läbi surutakse ehitatud meetmed võivad kergesti pöörduda enda vastu või hakata tegelema poliitikate ja inimkonna tumedama poolega lihtsalt põhjusel et on olemas ja nii on parasjagu kasulik.

See Eesti jälgmiskaamera võrgustiku tulevikku võiks võrrelda ka tänase pangandusega, kus arvelduskonto omanik peab päriselt andma vastust oma arvele kantud nt võõrsilt suurema summa päritolu ja asjaolude kohta, sest riik on kehtestanud sellised reeglid pangale.
Nii võiks ka näotuvastusega kaamera tulevik olla, kus x tingimusel pead olema valmis mõnele riigi institutsioonile põhjendama, miks sa mingis kohas viibisid võiks miks mingit trajektooripidi liigud.
Rääkimata võimalusest kus selliselt kogutud salvestused annavad nt kapole lisavõimaluse huvipakkuvaid isikuid lihtsalt kottida, a'la meile ei meeldi isiku meelsus, mida ta internetiruumis väljendab kutsume ta 1-2x kuus vestlusele, kus salvestiste põhjal lihtsalt küsime selgitusi. Kus salvestistel ei ole midagi kahtlast aga eesmärk on isikut lihtsalt süsteemselt tüüdata, kuni ta aru saab ja oma meelsuse väljendamisest internetiruumis taipab loobuda.
Aga miks mitte näiteks salvestistele ligipääsu laiendada maksuametile OÜ-tamise vastase ja maksukogumise tõhustamise raames, kuidas saab kergesti olemasoleva andmetiku pealt tõestada, et antud sõiduk ei teinud töösõitu aga viibis kubandus-ujula-spordisaali parklas.
Ja mõelda, kui kõike saaks AI abil veel automatiseerida.. lõpuks liikleme vabatahtlikult jala ühistranspordiga ja nokats-prillid-mask on vaba mehe tunnus..

[mina634]

[Janis]

Rakveres ka need politseikaamerad, üks täpselt sõbra kortermaja kõrval. Millalgi pandi tal seal garage põlema ja läks uurima, et äkki saaks sealt kaamerast vaadata, et mis toimus. Selle peale öeldi, et need ei töötagi tegelt

[Prillpapa]

Kaameratega vist ei tohi privaatsust riivata, ehk avalikku ruumi tänavale sissesõitu suunas on OK, aga naabrinaist tema tagaõues päevitamas jälgida ei ole OK.
Sama vist kehtib ka mobiiliga filmimise või pildistamise kohta, kui sa kõnnid avalikus ruumis tänaval pead arvestama, et võid jääda kellegi pildile või valvekaamera salvestisele. Kui keegi upitab üle aia sind pildistama või läbi akna ei ole see OK.

[Janis]

[napoleon]

[pppd]

Natuke aega tagasi lohistas üks tegelane dokumendipilte ja teine jälle kinnistute andmeid, ma ei taha mõelda mis mõnel kolmandal kuskil kettanurgal on... ning loomulikult nutavad kõik sellised tegelased kibedaid pisaraid, sest AKI veebilehel on üks kole paber.

Kokkuvõttes, vastav tehnoloogia on ammu olemas ja kõigile vabalt kättesaadav. Paberiga lehvitamine ja keelamine mõjub neile, kes tahavad seadust täita, teised kehitavad õlgu ja üritavad mitte vahele jääda. Pätid ja suurkorporatsioonid teevad andmetega (sh ebaseaduslikult saadutega) ammu juba sadat imet, aga noh, meie saame öösel rahulikult magada sest politseil keelati kaamerate kasutamine ära

[Tanel]

https://www.err.ee/1609638625/laanemets-ginter-loigo-jalgimisuhiskonda-ei-taha-keegi
https://www.err.ee/1609639252/oiguskantsler-ja-jurist-kritiseerivad-naotuvastusega-kaameravorgu-plaani

[Plin500]