[Tanel]

Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) kinnitab, et Eesti e-valimiste süsteem on turvaline, läbipaistev ja pidevalt arendatav.
“RIA väärtustab konstruktiivset kriitikat ja toetab teadlasi, kes oma teadusuuringutega aitavad kaasa e-valimiste ning laiemalt kogu e-riigi infosüsteemide parendamisele. Meedias mainitud uurimistöö on suurepärane näide sellest, kuidas tuvastati probleem ja leiti sellele kohe ka lahendus, mis kiiresti kasutusele võeti. Meie eesmärk on tagada, et e-valimised oleksid nii turvalised kui ka läbipaistvad. See on järjepidev arendusprotsess, mida viime ellu koostöös ekspertide ja teadlastega,” rõhutas RIA valimiste infosüsteemide arenduse osakonna juht Alo Einla.

E-hääletamine Eestis on turvaline igas etapis. Kõik hääled on kaitstud – valija otsus jääb saladuseks ning iga hääl jõuab serverisse muutumatult. See tähendab, et häält ei saa hiljem muuta ega juurde lisada. Valimistulemuste õigsus kontrollitakse matemaatiliste mehhanismide abil, mis tagavad süsteemi usaldusväärsuse ja õiguspärasuse ning kõiki e-hääletamise toiminguid kontrollivad rahvusvahelise kutsetunnistusega infosüsteemide audiitorid. Veelgi enam, valija saab oma e-hääle kohalejõudmist kontrollida 15 minuti jooksul kontrollrakenduse kaudu, mis suurendab usaldusväärsust ja läbipaistvust.

Kõikidele häältele lisatakse enne e-valimiskasti laskmist välise osapoole (SK ID Solutions AS) ajatempel, mis ka logitakse nende poolt. Hilisemas häälte töötlemise etapis võrdleb Riigi valimisteenistus logisid ja RIA-lt saadud e-häälte kogumise süsteemi, mis välistab häälte lisamise ja kustutamise.

E-hääletamine on salajane
Valija saab hääletada oma kodus, oma privaatses keskkonnas. Kui ta tunneb, et teda on hääletamisel survestatud, saab ta oma e-häält muuta. E-häält on võimalik muuta kas uue elektroonilise hääletamise kaudu või hääletades valimisjaoskonnas. E-hääl on krüpteeritud, ning seda saab dekrüpteerida ainult Vabariigi Valimiskomisjoni liikmed, audiitorite ja vaatlejate silme all. Enne häälte kokku lugemist eraldatakse isikuandmed krüpteeritud häältest ning arvestatakse vaid anonüümsed hääled.

E-hääletamine on Eestis olnud kasutusel alates 2005. aastast, ehk sel aastal täitub juba 20 aastat. Selle aja jooksul on süsteemi, protseduure ja seadusandlust pidevalt arendatud ja ajakohastatud, et tagada valimiste turvalisus ja läbipaistvus. See pidev täiustamine on olnud lahutamatu osa Eesti e-valimiste süsteemi usaldusväärsuse tagamisest. 2023. aasta Riigikogu valimistel andis oma hääle elektrooniliselt 51% valijaist, mis näitab, et e-hääletamine on muutunud tavaks ja seda usaldatakse üha enam.

Infosüsteemi põhjalik testimine iga valimistsükli eel
E-hääletussüsteemi pidev täiendamine on oluline osa valimiste protsessist. Iga valimistsükli eel läbib süsteem põhjaliku testimise. Selle hulka kuuluvad koormustestid, et tagada süsteemi töövõime suurte koormuste korral; kasutajatestid, mis hindavad süsteemi mugavust ja ligipääsetavust kõigile, sealhulgas vaegnägijatele; taastestimine, et tagada süsteemi töö jätkumine isegi tehniliste rikete korral; EHS-VIS liidese testimine, et tagada probleemideta andmeedastus süsteemide vahel; ning turvatestimine, kus väline testija katsetab süsteemi küberohtude vastu. Kõik need testid aitavad kindlustada, et süsteem on usaldusväärne ja turvaline.

E-valimiskasti andmed on varundatud mitmesugustes asukohtades. Kui ühe andmekeskusega peaks midagi juhtuma, on kõik vajalik teistes andmekeskustes olemas, tagades süsteemi töökindluse.

„Meie eesmärk on, et e-valimised oleksid turvalised ja usaldusväärsed. Kõikide süsteemi aspektide kaitsemehhanismid tagavad andmete ja häälte turvalisuse. Omandatud teadmine ja kogemused aitavad meil pidevalt täiustada süsteemi,“ sõnas Einla. „RIA pühendumus ja pidev koostöö ekspertide ning teadlastega tagavad, et Eesti e-valimised on mitte ainult usaldusväärsed täna, vaid ka valmis kohanduma tulevikus tekkivate väljakutsetega, tagades süsteemi jätkusuutlikkuse ja turvalisuse ka edaspidi.”

Allikas: https://ria.ee/uudised/e-valimised-turvalised-ja-labipaistvad

[wex]

"Tehnikaülikooli teadur tõstis küsimusi e-hääletuse kohta"
https://www.err.ee/1609595921/tehnikaulikooli-teadur-tostis-kusimusi-e-haaletuse-kohta

[Prillpapa]

See kui riiklik kommunikatsioon kuulutab e-valimised "turvaliseks ja läbipaistvaks" ei tähenda, et see seda ka on. Kasvõi NATO kaitseplaanide näitel, kus pikki aastaid on korrutatud, kui kaitstud Eesti on ja kuidas NATO-l on kõvad kaitseplaanid mida mõni kindral olevat isegi näinud mõni teine käes hoidnud, kuni jutukesteni õitsvast Afganistani demokraatlikust riigist, mida 20 aastat räige okupatsiooni&agressioonitoel püsti hoiti ja mis langes loetud päevadega, et mitte öelda tundidega, kui demokraatia püssimehed väsisid ja lahkusid.

E-turvalisus on turvaline vaid sinnani kuni leitakse järjekordne "turvanõrkus", mille leidmised iseenesest välistavad absoluutse turvalisuse. Läbipaistvusega on veel kehvem, kus klassikalise sedelhääletusega võid tänavalt suvalise põhikooli haridusega manuka kutsuda kogutud hääli virnastama ja üle lugeda. E-hääletuse protsessidest arvatavalt ei saa isegi keskmine IT teadlik inimene aru, kus, mis ja miks on. Rääkimata sellest, kus e-hääletuse toimub valdavalt imporditud võõrtehnoloogial nii riist-, kui tarkvaraliselt, samas kui avalik saladus kuidas nt USA tehnoloogaitel on nende rahvuslikes julgeolekuhuvides, tagauksed jm manipulatsioonid kasutamaks tehnoloogiat luure- jm eesmärkidel.
Tehnoloogia riski kinnitab ka USA ise, kus järjepidevalt sanktsioneeritakse ja keelustatakse võõrtehnoloogiaid, peamiselt Hiina omi, hüpoteetilise argumendiga, isegi kui tõendeid ei ole, jääb teoreetiline oht, et tehnoloogiat võidakse kasutada luuramiseks jm varjatud illegaalseteks manipulatsioonideks.

Seega midagi ei ole muutunud - kõik samad e-hääletuse riskid mis sai 5-10-jne aastat tagasi sõnastatud, kehtivad ka täna.

Propagandatõde, kus tuleb korrutada-korrutada-korrutada ei tähenda tegelikkust..

[soomer]

[wex]

[soomer]

[CALEB]

Aga ...kes kontrollib kontrollijaid ?

[elukaz]

Milles uudis? Kogu aeg ju räägitud et parim asi maailmas

[HPN]

On endiselt mingi seltskond, kes selektiivselt rebib asju kontekstist välja ja kasutab seda kui tõestust, et e-valimised pole ikka õige asi. Mingi tüüp teeb teadustööst valed järeldused ja seda hakatakse kasutama kui absoluutset tõde. Täiesti ignoreeritakse, et töö autorid on juba välja öelnud, et Samosoni tõlgendused on väärad ja järeldused valed.

[CALEB]

[caarel]

Lehvitavad loosungeid enne kui asi kahtluse alla seatakse ametlikult?
https://www.err.ee/1609579150/osce-saadab-eestisse-ekspertmissiooni-veelkord-e-valimisi-uurima

[CALEB]

Soomes juba aastaid vastupidist juttu räägitud kui meil:

https://uueduudised.ee/soomes-asi-selge-e-valimised-on-nii-ebausaldusvaarsed-et-sellest-enne-peatseid-parlamendivalimisi-isegi-enam-ei-raagita/

[mina634]

Päris nii see ei ole, et e-valimised ei saa üldse olla turvalised. Saavad ikka küll. Salajased nagu monero võrk ja töökindel nagu bitcoin võrk - ehk siis detsentraliseeritud võrk ja 100% avalik kood.
Kui igaühe valimisprogramm on ühtlasi ruuter-server kui ka kliendirakendus (nagu see oli skype 1.0 ajal).
Kui seda saab tahtmise korral igaüks ka koodist käivitada (binaarida).

See on võimalik.

[soomer]

[HPN]

Nüüd löödi Uhhuu Uudised letti - asi selge ja jutul lõpp.

[alartt]

Väga turvalised. Äkki jätaks ühel valimis perioodil vahele selle e-valimise. Ma tean et kõik inimesed kes seal töötavad on ausad ja tublid, turvalised ja läbipaistvad. Ei muudaks kunagi serveri programmi koodi enda kasuks või paneks tagauksi sinna

[mina634]

Me kaikki Suomessa rakastamme omalla maallamme kasvavaa koivupaperia
ja sen avulla äänestämme kylävanhimpia valtaan.

[caarel]

Lugege mu huultelt: e-valimised on turvalised !!!

Edit: Täna, 11 veebruar 2025 on OSCE/ODIHR komisjon kuulamas ära meie asjapulki seoses elektroonilise hääletamisega. Näis siis mis nad asjast arvavad.

[alartt]

[laurx]

https://telegra.ph/Eeeeee-02-11-2

[CALEB]

[HPN]

[Chaza!]

https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002

§ 60. Riigikogul on sada üks liiget. Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane.
...
Riigikogu korralised valimised toimuvad märtsikuu esimesel pühapäeval neljandal aastal, mis järgneb Riigikogu eelmiste valimiste aastale.
...

[CALEB]

[HPN]