[Tanel]

link :: Samsung


PRESSITEADE - Üle poolte Baltimaade elanikest kasutab 5–10 aastat vana kodutehnikat, selgus hiljuti läbi viidud tarbijakäitumise uuringust Samsung LIVING Smart. Vana kodutehnika kasutamine suurendab majapidamise aastast energiatarbimist mitmekordselt, mistõttu tasub investeering uude seadmesse end üha kiiremini ära.

Samsung Electronics Baltics ja turu-uuringute firma GfK poolt läbi viidud uuringust selgus, et viimase nelja aasta jooksul on uusi koduseadmeid soetanud umbes 45 protsenti leedulastest, 43 protsenti eestlastest ja 40 protsenti lätlastest. Peamiselt vahetatakse vana kodumasin uue vastu alles siis, kui see on lõpetanud töötamise või ei tööta piisavalt hästi.

Vaid vähesed Baltimaade elanikud peavad vajalikuks vahetada vana, kuid töötav tehnika välja uue, ökonoomsema vastu. Viimase nelja aasta jooksul on kõigest 12 protsenti eestlastest soetanud endale uue koduseadme just energiasäästlikkust silmas pidades. Lätlaste hulgas on see protsent umbes sama, kuid leedulased on pisut energiasäästlikumad. 17 protsenti leedulastest on asendanud vana töötava kodumasina uuega energia säästmise eesmärgil.

„Paljud inimesed ei mõtle igapäevaselt, kui palju tarbib elektrit külmik, tolmuimeja või pesumasin. 5–10 aastat vanad seadmed tarbivad aga aastas 3-4 korda rohkem energiat kui uued, A++ energiamärgistusega seadmed. Vana seadme asendamine uuega võib olla majapidamise jaoks suur kokkuhoid. Korralik investeering energiasäästlikusse kodutehnikasse tasub väga kiiresti ära,“ ütles Samsung Eesti juht Toomas Tiits.

Samas selgub uuringust, et kui on tekkinud vajadus uue seadme järele, siis peetakse energiasäästlikkust väga oluliseks ostuargumendiks. Ligi pooled eestlased peavad seda tähtsaks nii uue külmiku, tolmuimeja kui ka pesumasina soetamisel. Oluline on ka seadme suurus ja mahutavus ning selle hind. Energiasäästlikkus on lätlaste ja leedulaste jaoks esmatähtis tegur külmikute ja pesumasinate ostmisel. Vähem vaadatakse energiasäästlikkust tolmuimejat soetades.
„Inimesed mõistavad, et toote odavam hind ei tähenda pikemas plaanis ilmtingimata kasu keskkonnale ega rahakotile, mistõttu on seadme energiasäästlikkus inimeste jaoks muutunud üha olulisemaks. Uut seadet ostes ei jälgita enam niivõrd toote hinda, vaid pigem selle energiamärgistust,” selgitas Toomas Tiits.

Uuringust Samsung LIVING Smart selgus, et nii eestlased, lätlased kui ka leedulased eelistavad kodutehnika soetamisel kõrgema energiamärgistusega tooteid, mis võimaldavad säästa nii elektrit kui ka vett. 58 protsenti eestlastest valib energia- ja veesäästlikud seadmed seepärast, et need võimaldavad pikema perioodi vältel raha kokku hoida. Sama teeb 56 protsenti lätlastest ja 55 protsenti leedulastest.
Uuringust selgus, et 39 protsenti eestlastest ja lätlastest mõtleb sellele, millist mõju nende käitumine keskkonnale avaldab. Leedus muretseb keskkonna pärast 61 protsenti inimestest. Nii Eestis kui ka Lätis on 20 protsenti inimesi, kes ei mõtle üldse keskkonna säästmisele.

Uuringu Samsung LIVING Smart eesmärk oli analüüsida eestlaste, lätlaste ja leedulaste igapäevaseid harjumusi keskkonna säästmisel ning selgitada välja põhjused ja viisid, kuidas inimesed keskkonda säästavad. Uuringu viis turu-uuringute firma GfK läbi oktoobris, kasutades CAWI veebiküsitlusmeetodit. Uuringus osales 2222 inimest kolmest Balti riigist.

[Osiris]

No õige võib ta olla aga mis säästust me räägime kui panen uue kodumasina alla mitusada €, et säästa mõni % energiatarbimisest.

Läheb katki - siis küll vahetab välja aga lihtsalt mõne % energiasäästu pärast pole küll mõtet kulutust teha....

Olgu siis see pesumasin nutikas ja suhelgu külmkapiga vms.....

[mikk36]

Päris mõistlik seos 5-10 aastat vanade seadmete ja pildil oleva 30 ( ?) aastat vana pliidiga.
Aga peaks päris sodi olema, et peale 5 aastat oma täiesti vigadeta toimiv koduseade hingusele saata, kuna uuem on olemas.

[LKits]

Tarbimisest rääkides.

Sellest aastast lülitasin kodus boileri (80L, tootjat hetkel ei tea) taimeri peale (digitaalne, ostetud), mis seadistatud töötama ainult öisel, soodusajal.

Varem oli päevase/öise tarbimise suhe ~60/40 - nüüdsest jaanuaris ning pooles veebruaris langes see ~35/65 peale.

Täpsemad arvutused teen hiljem - tabelid koos reaalse rahalise võidu jms arvutustega.

[marcor1]

...visake oma töötav seade minema ja ostke 500€ toode, mille tehasegarantii on paar aastat, et 30€ aastas kokku hoida.
Kõlab mõistlikult

[LKits]

Eks seda kõike tulebki analüüsida.

Kui vana seadme eest saad 50€, uus maksab 300€, vahe 250€. Kui see jaotada 24 kuu (2 aastat) vahel, siis on ~10.42€. Ehk see tehing tasub ära, kui kokkuhoid uue seadme näol on kalendrikuus rohkem kui 10.42€.

Üldjuhul kui üle 2 aasta, siis ei tasu sinna poole vaadatagi - garantii saab otsa, seadmed lagunevad jne.
Aga mõne jaoks on see põhimõtteline looduse säästmine

[Tanel]

[lightbluefox]

http://energyusecalculator.com/

[hervor]

Elektripliidi puhul võiks vist sääst tulla sellest, et uued pliidid lähevad kiiremini soojaks, kuna küttekehad on väiksema soojusmahtuvusega. Aga see sääst on äkki 0,25kwh päevas, mis siis teeb nõks üle kümne euro aastas.
Aga see üsna lambist arvamus, kui keegi oskab midagi lisaks öelda, siis kuulaks hea meelega.

[LKits]

Pliit on väga hea säästmise koht, sest jah, kütmiseks vajaminev energia on suur.
Mu enda induktsioonpliidiga vee keetmine on peaaegu sama kiire, kui kiirkeedukannuga - sisselülitamise hetkest. 0.5L vee keetmisel kiirkeetjaga oli vist ~30 sekundit, induktsiooniga ~45 sekundit. Samas, keraamilisel pliidil (vana, veneaegne) võttis juba soojenemine mitu minutit aega.

[marcor1]

[Tanel]

[Mnator]

[Tanel]

[SurfData]

[DigeBeni]

[lightbluefox]

Tasub ka vaadata palju uue reitinguga seade, näiteks külmkapp, kokku hoiab, A on juba päris säästlik A+ umbes 25% säästlikum. Nüüd võtta uue kapi ostuhind, lahutada vana müügist saadav raha ja saab numbri, mille peaks uus kapp siis tagasi teenima, et õigustada väljaminekut.

[Mnator]

[Tanel]

Jep, my bad. Palju muidu keskmine induktsioonpliit vana kooli elektripliidist "ökom" on?

[DigeBeni]

Tanel, isegi, kui on ökom, siis vajab see veel ka uusi potte-panne, kõik see on ju lisakulu ...

[LKits]

Protsente täpsemalt ei tea, aga ajaliselt tohutult.
Mul oli vana, kahe rauaga pliit (koos väikese ahjuga) ning too võttis soojenemiseks juba mingi 5-10 minutit, siis alles hakkas korralikult kütma.
Induktsiooniga toimub kütmine koheselt ehk mingi ~5 sekundiga on sõna otseses mõttes näppu kõrvetav/põletav kuumus panni põhjas.

[SurfData]

[DigeBeni]

SurfData, siin ongi see point, et kuna eestlased on harjunud köökidega, mille sisseseade on suur ja massiivne, siis see lihtne paari auguga pliit käib kuidagi au pihata vms. poleks nagu "päris" kuigi väga paljud ei vajakski rohkemat ...

[XeStAiSy]

mul kodus kiviajast elektra 1002 no olen remontind, aga seade vastupidanud 25 aastat elekrti röövel tiba on kui vaadata paljas kovimasin võtab 2kw tunnis, kui pliit ka tarbib ühe auguga 2kw ostad uue pliidi mis ei pea vastu 4 aastat kus siis see sääst tuleb. Säästa saab elektri boileriga mis tiksub öösel ainut. Kuid enamus kodumasinaid tarbivad kõik 2kw tunnis. Ostad 1,8 kw seadme mis laguneb aastaga ja ikkagi ostad võimsama sest 1.8 oli odav lahja masin.

[LKits]

Jah, tarbivad 2kW tunnis, aga kui pikalt sa lased tollel tarbida?

Vana pliit oli vist 1.5kW ning keskmiselt omleti valmistamine võttis aega (pliidil, mitte ahjus) ~30 minutit, sest too soojenes nii kuradima kaua.
Uue pliidiga võtab ~5min.

Kui on tõesti plaan osta sellin suur pliit, siis see on kulukas lõbu. Aga nagu ma ütlesin, siis mina, tagasihoidlikult, palju ei vaja

Ja öise boileri elektritarbimise kohapealt, ma teen arvutused ja vaatan, kui suure osakaalu võidab sellega. Teisi harjumusi muutnud ei ole, ainult boileri panin taimeriga "soodusajale" tiksuma