[Dogbert]

Graafilistest vahenditest on minu meelest Gparted endiselt see kõige parem ja nutikam.

kalvis, ei maksa segi ajada failisüsteeme partitsioonidega. Kui saab teha kusagile partitsiooni, siis on poogen, mis failisüsteemi sa sinna peale istutad - partitsioon on vaid selle konteineriks. Kui ei saa, siis lihtsalt ei saa, mis iganes failisüsteemi sa sinna peale siis teha plaanid. Piirangud ei tulene kindlasti ei NTFS-ist ega ext failisüsteemist.

Kui sa ei saa ketta lõppu uut partitsiooni luua, siis võib see tuleneda ms-dos ehk MBR partitsioonitabeli piirangutest:
- näiteks kui sul on juba kettal neli primaarset partitsiooni (extended loetakse ka primaarseks), siis viiendat sul teha ei õnnestu;
- kui sul on näiteks kettal juba olemas extended partitsioon, siis teist extended partitsiooni sul teha ei õnnestu

Muidugi kui partitsioonitabel on katki või partitsioonide piirid mingi tarkvara poolt valesti määratud ja partitsioonid on osaliselt kattuvad, siis ei luba ükski mõistlik partitsioneerimise tarkvara sul seal mingeid muutusi teha.

Kui sa näitaksid ette, kuidas sul praegu ketas on partitsioneeritud, siis ehk oskaks siitpoolt keegi ka nõu anda.

[kalvis]

Pole segi ajanud ja tean täpselt mis on nende vahe. XP all pole probleem partitsioonis, info asub LBA aadressiga alates 0 sektoris (või CHS sektor 1) ja saab vajadusel lugeda ka kiviaegsete programmidega või ka kõige ultramoodsemaga. Ei hakka lugemismeetodite eripärasi ja just kiiksusi lahkama, miks mõned programmid ei oska lugeda ja teised ei saa lugeda ning kolmandad ei taha lugeda. Kiviaegsed võivad uuema aja stiilis ülesehitatud partitsiooni info tõlgendamisega puusse panna. JA seda partitsioonide tabelit võid lugeda nii Linuxis, Windowsis kui DOS-is, võid lausa kasutada BIOS routiine. Partitsioonide tabeli info lugemiseks pole failisüsteemi vaja. Netis on ka näiteid, kuidas otse Bootsektori koodiga kirjutada Partitsioonide tabelit, kasutades selleks näiteks BIOS routine.
Hoopis teine teema on kindlaksmääratud op.süsteemile teha arusaadavaks partitsioonide tabeli sisu nii et HDD füüsiline võimekus, arvuti riistvara (Ka HDD kontrollerid on arenenud edasi ja vanematel kontrolleritel on riistvaralisi piiranguid LBA aadresside osas) ja op.süsteemi võimalused seda kasutada oleksid just need mis vaja või partitsioonide tabelis kirjas.

[Dogbert]

Sa ajad nüüd juuksekarva liiga mitu korda pikuti lõhki, mul on tunne

parted võimaldab automaatselt optimaalset partitsioonide joondamist (parted -a optimal /dev/sdx ), Gparted oskab silindrite järgi joondamist.
Windowsis töötavad ja partitsioonide joondamisest midagi teadvad partitsioneerijad (nt Minitool Partition Wizard) jäävad enamasti partediga tehtud joondamisega rahule ja vastupidi. Seepärast eelistan parted'i Gparted'ile ja mulle sellest juba piisab.

[tahanteada]

[montez]

Ma sain enda jaoks lahenduse kui panin ühele väiksele kettale debiani, suure ketta lõppu tegin Gparted programmiga ext4 partitsiooni, mille pidin debiani alt uuesti üle vormindama, et saaks õigused toimima. Selline asi ka, et NTFS (1 partitsioon) ei tohi olla kogu MBR-i mahuni ehk 2,2 TB, sest siis ei saa otsa enam partitsiooni teha. Alguses seda ei teadnud ja Gparted veateate peale kärpisin 2 GB väiksemaks, siis sain ilusti teha. Nüüd valin välja vähemtähtsad failid, mida windowsis on harvem vaja kasutada ja tõstan need siis debiani alt ketta otsa peitu. Ühes teises teemas sai küsitud ka linuxi partitsioonide lugejat windowsi alt aga seda ei hakka üritama, sest vaevalt ta läheb kaugemale kui siiani.
Praegune lahendus on ka vähese kuluga, sest vajas vaid eraldi kõvaketast linuxile(väike 40GB ei maksa midagi). Samuti ei vajanud enam uut Windowsi ja võtsin kasutusele vabavara. Jah, ma tean ka bootimise valiku võimalusest aga hoian siiski tööketta eraldi katsetuste kettast, sest Debian vajab ikkagi tutvumiseks aega.