Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
autor |
|
Ho Ho
HV Guru

liitunud: 16.02.2002
|
27.01.2013 17:55:45
|
|
|
HDvurle kirjutas: |
Jah. Infot on rohkem ja vähem rikutud. |
Tee omale selgeks mõiste "bitrate" ja siis räägime edasi.
HDvurle kirjutas: |
MPEG2 pilt on MPEG4 pildist iga kell parem. |
Sarnase moonutusastme juures on viimane umbes-täpselt 5-10x väiksema failimahuga
_________________ Teach a man to reason and he'll think for a lifetime
Common sense - so rare that it's a damn superpower
Vaadates paljude inimeste sõnavõtte siin ja mujal jääb üle ainult klassikuid tsiteerida - "I weep for humanity" |
|
Kommentaarid: 106 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
86 |
|
tagasi üles |
|
 |
Mnator
HV Guru
liitunud: 18.10.2007
|
27.01.2013 18:17:43
|
|
|
HDvurle kirjutas: |
Mnator kirjutas: |
HDvurle kirjutas: |
MPEG2 on parem, kuna pildi infot on rohkem. Kodeerimine käib "pildiväljade" järgi. Võtad A4 lehe ja joonistad sinna lehele risti. Tulemuseks saad 4 välja (MPEG2). Kooder jälgib vastavalt algoritmile neid 4 pildivälja. Uuendatakse ainult neid pildivälju, kus toimub pildi muudatus. Välju kus pilt ei muutu ei uuendata. Selle arvelt saab pildi mahtu vähendada. MPEG4 korral on neid pildivälju 16. Tulenevalt väljade arvust saab pildi mahtu rohkem vähendada, samas väheneb kasuliku pildi info hulk rohkem kui MPEG2 korral. Loodan et said selle näite varal aimu pakkimise meetodist. Parim võrdlusmoment tekib mõlema pakkimismeetodi korral
jalgpalli vaadates. |
Kui kirjeldatud algoritmi täht-tähelt rakendada ja infovoost midagi kaotsi ei lähe, siis oleks mõlemal juhul lõpptulemuseks tagasi dekodeerimisel täpselt üks ja sama kvaliteetne pilt  |
Unistamine ei tee tervisele halba. Igasugu pakkimine ON kadudega. |
Asi on pigem selles, et sinu kirjeldus on väga-väga puudulik.
Tõenäoliselt on seal algoritmis mingi protsent määratud, et millest alates otsustatakse, kas varasem ruudukese sisu ja uuema ajahetke/kaadri sama ruuduke lugeda võrdseiks või vaja uuesti edastada. Igal juhul põhjustab selline asi infokadu.
Ruudukeste endi mõõtmed mõjutavad tõenäosust, et kui tihti vastava ruudukese sisu muutub. Väiksemate ruudumõõtude juures saab inimsilma paremini ära petta. Samas teistpidi võttes, mida väiksemad ruudukesed, seda rohkem kipub arvutusmahtu vist tulema.
Lisaks siis veel on loomulikult kasutusel tavalised kadudeta pakkimisalgoritmid.
Ja kogu algoritmi ma ei tea, pole vajadust olnud uurida.
|
|
Kommentaarid: 1 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
1 |
|
tagasi üles |
|
 |
ThedEviL
HV Guru

liitunud: 13.03.2003
|
27.01.2013 19:09:24
|
|
|
HDvurle kirjutas: |
Mnator kirjutas: |
HDvurle kirjutas: |
MPEG2 on parem, kuna pildi infot on rohkem. Kodeerimine käib "pildiväljade" järgi. Võtad A4 lehe ja joonistad sinna lehele risti. Tulemuseks saad 4 välja (MPEG2). Kooder jälgib vastavalt algoritmile neid 4 pildivälja. Uuendatakse ainult neid pildivälju, kus toimub pildi muudatus. Välju kus pilt ei muutu ei uuendata. Selle arvelt saab pildi mahtu vähendada. MPEG4 korral on neid pildivälju 16. Tulenevalt väljade arvust saab pildi mahtu rohkem vähendada, samas väheneb kasuliku pildi info hulk rohkem kui MPEG2 korral. Loodan et said selle näite varal aimu pakkimise meetodist. Parim võrdlusmoment tekib mõlema pakkimismeetodi korral
jalgpalli vaadates. |
Kui kirjeldatud algoritmi täht-tähelt rakendada ja infovoost midagi kaotsi ei lähe, siis oleks mõlemal juhul lõpptulemuseks tagasi dekodeerimisel täpselt üks ja sama kvaliteetne pilt  |
Unistamine ei tee tervisele halba. Igasugu pakkimine ON kadudega. |
Kahjuks oled osaliselt eksiteel.
Võta kuskilt raw video fail.
Tee tast sama bitrate juures erinevad kodeeringud.
Ja siis tule ütlema, et sama bitrate juures on mpeg2 parem. (tuletame nüüd ilusti meelde, miks divx tuli)
Kui tahad öelda ikka, et mpeg2 on parem, võrdle VCD ja DIVX faile. Mõlemad on sama bitrate juures (1 film per cd)
Ja kui ikka ei saa asjast aru...
Võrdle video faile mis on kodeeritud:
1mbit/s mpeg4
1mbit/s mpeg2
ja siis veel igasugustes formaatides. Ja nüüd see, mis annab kõige parema pildi, on kõige efektiivsem kodek.
Mitte sa ei saa öelda, et mpeg2 on kõikse parem kuna kõikse väiksemate kadudega.
Johhaidii aimalle, kõige väiksemate kadudega on raw fail. Seega sellel on siis kõige parem pilt ka madala bitrate juures?
|
|
Kommentaarid: 108 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
97 |
|
tagasi üles |
|
 |
Mnator
HV Guru
liitunud: 18.10.2007
|
27.01.2013 19:26:25
|
|
|
ThedEviL, "Johhaidii aimalle, kõige väiksemate kadudega on raw fail. Seega sellel on siis kõige parem pilt ka madala bitrate juures? " --- millega võrreldes???
Kui võrreldes kadudega pakitult sellestsamast raw infovoost saaduga, siis tõesti ju parem...........
|
|
Kommentaarid: 1 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
1 |
|
tagasi üles |
|
 |
LKits
HV Guru

liitunud: 06.09.2007
|
|
Kommentaarid: 13 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
13 |
|
tagasi üles |
|
 |
ThedEviL
HV Guru

liitunud: 13.03.2003
|
27.01.2013 19:38:15
|
|
|
Mnator kirjutas: |
ThedEviL, "Johhaidii aimalle, kõige väiksemate kadudega on raw fail. Seega sellel on siis kõige parem pilt ka madala bitrate juures? " --- millega võrreldes???
Kui võrreldes kadudega pakitult sellestsamast raw infovoost saaduga, siis tõesti ju parem........... |
Võrreldes nt 10mbit/s bitivoo juures.
10mbit/s bitivoo juures on ikka üsna olematu raw.
|
|
Kommentaarid: 108 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
97 |
|
tagasi üles |
|
 |
LKits
HV Guru

liitunud: 06.09.2007
|
|
Kommentaarid: 13 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
13 |
|
tagasi üles |
|
 |
salatoimik
HV Guru

liitunud: 08.08.2006
|
27.01.2013 19:59:01
|
|
|
LKits kirjutas: |
Kas videod on pigem CBR või VBR? |
VBR
_________________ LehesFoto - Täis suvaklõpse ja muud |
|
Kommentaarid: 39 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
35 |
|
tagasi üles |
|
 |
tonuera
HV vaatleja
liitunud: 20.07.2010
|
27.01.2013 20:50:55
|
|
|
Lossless pakkijad pakivad ca 2x kokku ja mitte eriti rohkem.
Tavaliselt on video ikka pakitud, sest isegi SD pakkimata video on liiga suur et temaga ringi vehkida.
Aga MPEG2 versus MPEG4 pole jah mingit kahtluseraasugi MPEG4 paremuse osas.
Mis imelikest 4 ja kuueteistkümnest jagamisest siin küll jahutake ma aru ei saa.
Ilmselt pole kodanik kuulnudki MPEG4 adaptiivse blokisuurusega liikumise kompensatsionist ega 16 reference framist ega ringingu vähendamise meetoditest MPEG4-s.
Kvaliteetse ja liikumisega SD video 9.8Mbiti sisse surumine on väga suur peavalu, sest suur kontrast tekitab paratamatult ringingu.
Sama materjal HD ja 16Mbit MPEG4-s on aga nagu prillikivi.
|
|
tagasi üles |
|
 |
WAV
HV veteran
liitunud: 02.03.2010
|
28.01.2013 09:11:15
|
|
|
Aga miks me peame siin vaidlustes võrdlema sama bitrate'ga striime?
Algse uudise tekstis on ju mainitud ideena kirjas:
tsitaat: |
Uue formaadiga loodetakse eelkõige vähendada 1080p striimi andmesidemahtu kuni poole võrra. |
Samas aga pole kusagil (ka mitte refereeritud originaaluudises) täpsemalt selgitatud, et kas seejuures näiteks kiire liikumisega ja väga kirevate peente detailidega kaadrid ikkagi jätkuvalt samahästi seejuures välja joonistuvad? Selles nüansis just peitubki oht - nimelt kui striimi bitrate ülemine lagi on jäigalt ette antud, siis mida väiksem see on, siis vaatamata tõhusamatele algoritmidele on keerukama pildiga kohtades niiöelda küllastus-lõikamise tekke võimalus palju tõenäolisem. Ehk piltlikult kirjeldades on kitsamasse ribasse kokkupakitud striimi dünaamikataluvus oluliselt kehvem (samamoodi nagu see kehtib ka heli pakkimiste puhul).
|
|
Kommentaarid: 7 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
7 |
|
tagasi üles |
|
 |
sakinaga
HV Guru
liitunud: 30.08.2006
|
28.01.2013 10:15:34
|
|
|
WAV, kogu sinu keerulise jutu kokkuvõtteks: Tänasel päeval on x hulgal inimestel kättesaadav y mbit/s internetiühendus. y ei muutu sellest ei suuremaks ega väiksemaks kuidas me pilti pakime, küll aga muutub pilt sama andmeedastusmahu juures oluliselt paremaks. Seda siis arvutusvõimsuse hinnaga.
_________________ Tsensuur HinnaVaatluse foorumis |
|
Kommentaarid: 159 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
151 |
|
tagasi üles |
|
 |
tonuera
HV vaatleja
liitunud: 20.07.2010
|
28.01.2013 10:16:02
|
|
|
Mis pagan küll on küllastus-lõikamine? Clipping?
Väikese bitrate puhul kindlasti ei teki videos clippingut.
Jäävad ära detailid - muru muutub svammiks ja tekib moskiito kontrastsete äärte peale.
Veel hullemal juhul hakkavad makroblokid näha olema.
Kõige parem näide on Zoom tv, kus igasugune liikuv pilt on lihtsalt õudne - tantsupidu on sääskede ja kastikeste trall.
Ma ei kujutaks ette, mis see 2Mbitine pilt oleks veel MPEG2 pakituna...
|
|
tagasi üles |
|
 |
WAV
HV veteran
liitunud: 02.03.2010
|
28.01.2013 12:01:34
|
|
|
"Küllastus-lõikamine" on lihtsalt kujundlik väljendus. Mõeldud just seda, et kui on järjest palju peent keerukat pildiinfot sisaldavaid kaadreid, kus toimub aktiivne liikumine kah veel, siis mingis ajavahemikus ei suuda pakkija enam kogu vajalikku infot ära pakkida ja ilmnevadki juba silmahakkavad vead-puudujäägid pildis. Nii, ja kui see ettemääratud infovoog on nüüd kitsam veel (just see näide, et tahetakse teha 1080p striimi standardvoog veel 2x väiksemaks), siis kuigi pakkija on võimekam, ei suuda tõenäoliselt see väiksem mänguruum neis rasketes lõikudes tulemust korralikult ära mahutada. Asi on selles just, et 2 korda võimekam pakkija ei tähenda mitte 2x paremat pakkimise suutlikkust lineaarselt võttes igas olukorras, pigem hoopis eksponentsiaalsemas mõttes, ehk siis kui pilt ja liikumine on juba väga detailirohke, siis lihtsalt pole võimalik enam samahästi pakkida nagu lahjema ja aeglasema pildivoo korral. Aga mida kitsam veel on voog, seda hullem nende kohtadega on, olenemata juba pakkija suutlikusest (sest näiteks piirjuhul kui iga kaader on täiesti erinev ja iga piksel ka erinev, siis on pakkimise suutlikkus juba 0%, ükskõik kui hea algoritm ka poleks). Ehk siis "info on küllastunud" pakkija jaoks ja tekibki "info äralõikamine".
Ehk siis, teisiti öeldes, mida laiem riba ja mida väiksem pakkimine, seda vähemvalusamalt tulevad esile nähtavad vead neis keeruka süžeega lõikudes. Pigem tehku just infovoog suuremaks (pole tänapäeva tehnika ja salvestusmahtude juures probleem) ning samal ajal pakkimisalgoritmid vähemjulmemaks.
|
|
Kommentaarid: 7 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
7 |
|
tagasi üles |
|
 |
tahanteada
Lõuapoolik

liitunud: 04.04.2003
|
28.01.2013 12:45:32
|
|
|
WAV kirjutas: |
"Küllastus-lõikamine" on lihtsalt kujundlik väljendus. Mõeldud just seda, et kui on järjest palju peent keerukat pildiinfot sisaldavaid kaadreid, kus toimub aktiivne liikumine kah veel, siis mingis ajavahemikus ei suuda pakkija enam kogu vajalikku infot ära pakkida ja ilmnevadki juba silmahakkavad vead-puudujäägid pildis. Nii, ja kui see ettemääratud infovoog on nüüd kitsam veel (just see näide, et tahetakse teha 1080p striimi standardvoog veel 2x väiksemaks), siis kuigi pakkija on võimekam, ei suuda tõenäoliselt see väiksem mänguruum neis rasketes lõikudes tulemust korralikult ära mahutada. Asi on selles just, et 2 korda võimekam pakkija ei tähenda mitte 2x paremat pakkimise suutlikkust lineaarselt võttes igas olukorras, pigem hoopis eksponentsiaalsemas mõttes, ehk siis kui pilt ja liikumine on juba väga detailirohke, siis lihtsalt pole võimalik enam samahästi pakkida nagu lahjema ja aeglasema pildivoo korral. Aga mida kitsam veel on voog, seda hullem nende kohtadega on, olenemata juba pakkija suutlikusest (sest näiteks piirjuhul kui iga kaader on täiesti erinev ja iga piksel ka erinev, siis on pakkimise suutlikkus juba 0%, ükskõik kui hea algoritm ka poleks). Ehk siis "info on küllastunud" pakkija jaoks ja tekibki "info äralõikamine".
Ehk siis, teisiti öeldes, mida laiem riba ja mida väiksem pakkimine, seda vähemvalusamalt tulevad esile nähtavad vead neis keeruka süžeega lõikudes. Pigem tehku just infovoog suuremaks (pole tänapäeva tehnika ja salvestusmahtude juures probleem) ning samal ajal pakkimisalgoritmid vähemjulmemaks. |
Infovoo olulisemalt võimekamaks tegemine nõuab jällegi oluliselt kiiremate netivõrkude või ühenduskanalite olemasolu. Nii, et selles suhtes "surnud ring", kus üks arendus nõuab endaga koos ka veel mõnda teist arendust.
|
|
Kommentaarid: 284 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
2 :: |
11 :: |
211 |
|
tagasi üles |
|
 |
wtrix
HV vaatleja

liitunud: 09.01.2004
|
29.01.2013 12:28:37
Wikipedia |
|
|
tsitaat: |
The intent of the H.264/AVC project was to create a standard capable of providing good video quality at substantially lower bit rates than previous standards (i.e., half or less the bit rate of MPEG-2, H.263, or MPEG-4 Part 2), without increasing the complexity of design so much that it would be impractical or excessively expensive to implement. |
Praktikuna kinnitan, et h.264 on igast asendist MPEG-2-st üle sama bitrate juures.
H.265 kohta:
tsitaat: |
HEVC is said to improve video quality, double the data compression ratio compared to H.264/MPEG-4 AVC, and can support 8K UHD and resolutions up to 8192×4320 |
|
|
Kommentaarid: 7 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
6 |
|
tagasi üles |
|
 |
salatoimik
HV Guru

liitunud: 08.08.2006
|
|
Kommentaarid: 39 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
35 |
|
tagasi üles |
|
 |
ThedEviL
HV Guru

liitunud: 13.03.2003
|
01.02.2013 17:24:43
|
|
|
salatoimik, tubli, sa tegid seda mida ma tahtsin vurlele teha, aga lihtsalt ei viitsinud.
|
|
Kommentaarid: 108 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
97 |
|
tagasi üles |
|
 |
|