[WAV]

Vahe tuleb sisse selles, et paljude korduvkirjutustega failisüsteemi (peidetud) kataloogifailide all sureb flash-mälu pind kõige kiiremini ära. Sisulised failid ise võivad samas täiesti terved ja alles olla, aga kui kataloogiinfo läheb vigaseks, tekivadki juba tõsised anomaaliad.

[Noname]

No see on juba NTFS-i probleem. Sellel pole mälupulga elueaga midagi pistmist. Mälupulga tapab ikkagi ära bits per block korduv kirjutamine lõpuks, tema jaoks ei ole vahet kas need bitid on pagefailis või brauseri cahches jpg. See, et failisüsteemi katalogiseerimine on lisakirjutamine ei mängija ka rolli ju, samal ajal pagefaili kirjutatakse midagi muud.

EDIT: võibolla sul on õigus, aga ise selles loogikat ei näe kui mälupulga max toru kiirus koguaeg täis siis ei tohiks vahet olla mida kirjutatakse...

[matik]

Väikeste failide pidev ülekirjutamine tapab kiiremini. Flashi peal ei ole võimalik kirjutada andmeid baithaaval, vaid "erase block" suurus on ju 512 v 2048 v 4096 baiti. Sellest järeldub selline huvitav asi, et "wear leveling" toimub erinevalt:
1. Kirjutades ühe 100MB faili, kustutame me N blocki ja poolikud blockid võivad olla esimene ja viimane
2. Kirjutades 1 miljon 100-baidist faili, on kõik blockid poolikud ning "wear leveling" toimub üsna teistmoodi. Väga palju sõltub sellest, kuidas flashi mikrokontrolleri tarkvara suudab minimeerida blockide kustutamisi. Samuti sõltub väga palju OS-ist, failisüsteemist, failisüsteemi valitud "block size"-st jne. Isegi selline tühiasi nagu partitsiooni algus mängib rolli - nt kui SSD/Flash block size on 4096 ja esimene partitsioon algab hoopis 512 kordse pealt, tekitame juba probleeme

[Noname]

Ühesõnaga väikeste andmehulkade kirjutamine pagefaili ei tapa nii kiiresti kui väikeste andmehulkade kirjutamine kusagile mujale? Tundub kahtlane...